Vabariigi Valitsus — "Eesti Vabariigi Riikliku Hinnaameti põhimääruse" kinnitamise kohta — RT, 1990, 8, 97

Eesti Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud "Eesti Vabariigi Riikliku Hinnaameti põhimäärus". 2. Lubada Eesti Vabariigi Riiklikul Hinnaametil erandina kasutada Eesti Vabariigi Valitsuse 28. mai 1990.a. määruse nr. 108 alusel ameti käsutusse jäävaid majandussanktsioonide rakendamisest laekuvaid vahendeid nende ameti koosseisuliste töötajate töö täiendavaks stimuleerimiseks, kes võtavad osa hindade kontrollimisest. 3. Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu 29. novembri 1971.a. määrus nr. 524 ""Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Hindade Komitee põhimääruse" kinnitamise kohta" (ENSV Teataja 1971, nr. 50, art. 535). Eesti Vabariigi justiitsminister Eesti Vabariigi Valitsuse esimehe ülesandeis J. RAIDLA Eesti Vabariigi riigiminister R. VARE KEHTETU : v m 21.12.93 nr. 408 jõust.12.01.94 KINNITATUD Eesti Vabariigi Valitsuse 31. augusti 1990.a. määrusega nr. 183 EESTI VABARIIGI RIIKLIKU HINNAAMETI PÕHIMÄÄRUS I. Üldsätted 1. Eesti Vabariigi Riiklik Hinnaamet (edaspidi - Eesti Hinnaamet) on Eesti Vabariigi Valitsusele alluv riigivalitsemisorgan, kes teostab valitsuse riiklikku hinnapoliitikat ning tegutseb Eesti Vabariigi rahandusministri valitsemisalas. 2. Eesti Hinnaameti põhiülesanded on: 1) kaupade ja teenuste hindade ning tariifide kujundamine vabariigis; 2) hinnakujunduse ja kontrolli alast tegevust reguleeriva seadusandluse järgimise tagamine ning selle rakendamise tulemuste analüüs; 3) oma tegevusvaldkonnas turumajandusele ülemineku eelduste loomine; 4) vabariigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ja tarbijate huvide arvestamine ning kaitsmine hinnakujunduses. 3. Eesti Hinnaamet juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, Eesti Vabariigi Valitsuse otsustest ja käesolevast põhimäärusest. 4. Eesti Hinnaamet on juriidiline isik, kellel on Eesti Vabariigi riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat. II. Eesti Hinnaameti funktsioonid 5. Oma põhiülesannete täitmiseks Eesti Hinnaamet: 1) kehtestab riigitellimuse alusel valmistatud ning riigi poolt korraldatavate konkursside korras kokkuostetavate kaupade hinnad ja osutatavate teenuste tariifid, samuti valitsustevaheliste kaubanduskokkulepete alusel soetatud kaupade ja toorme edasimüügihinnad; 2) kooskõlastab vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kindlaksmääratud kaupade ja teenuste nomenklatuurile nende esmatarbekaupade ja teenuste hindu ja tariife, mis oluliselt mõjutavad nõudmist ja pakkumist turul, samuti monopoolses seisundis olevate ettevõtete toodangu ja teenuste hindu ja tariife; 3) esitab Eesti Vabariigi Valitsusele ettepanekuid riiklikult või sotsiaalselt eriti tähtsate kaupade hindade ja teenuste tariifide kehtestamise ja muutmise kohta; 4) kontrollib hindade ja hinnakujunduse õigsust, lähtudes riigi, ettevõtjate ja tarbijate huvidest ning koordineerib oma sellealast tegevust teiste riikliku kontrolli organitega; 5) juhendab metoodiliselt juriidilisi isikuid ja üksikisikuid hinnakujunduse küsimustes ning korraldab vastavaid seminare ja õppusi; 6) annab selgitusi hinnakujundusalase seadusandluse kohta; 7) üldistab hinnakujundusalase seadusandluse rakendamise praktikat ja töötab välja selle täiustamise ettepanekuid; 8) teeb hinnaalase informatsiooni seadusandluses ettenähtud korras ja ulatuses kättesaadavaks kõigile huvitatutele, tagades saadud ärialase informatsiooni konfidentsiaalsuse; 9) koostab NSV Liidu, liiduvabariikide ja teiste riikide hindade ja tariifide taseme ja dünaamika ülevaateid; 10) ostab ja vahetab hinnaalast informatsiooni ning arendab vastavat koostööd NSV Liidu keskorganite, liiduvabariikide ja välisriikidega; 11) täidab teisi Eesti Vabariigi seadusandlusega talle pandud ülesandeid hinnaalastes küsimustes. 6. Eesti Hinnaamet täidab oma põhiülesandeid koostöös teiste Eesti Vabariigi ministeeriumide, riiklike ametite, inspektsioonide ja kohaliku omavalitsuse täitevorganitega. III. Eesti Hinnaameti õigused 7. Eesti Hinnaametil on temale pandud ülesannete täitmiseks oma pädevuse piires õigus: 1) anda iseseisvalt või koos teiste Eesti Vabariigi ministeeriumide, riiklike ametite ja inspektsioonidega välja määrusi, otsuseid ja juhendeid ja kontrollida nende täitmist; 2) osaleda vastavate organisatsioonide ja nende liitude töös; 3) saada kehtestatud korras Eesti Vabariigi ministeeriumidelt, riiklikelt ametitelt ja inspektsioonidelt, kohaliku omavalitsuse täitevorganitelt, ettevõtetelt, asutustelt ja organisatsioonidelt, samuti ettevõtlusega tegelevatelt üksikisikutelt hinnaalast ja sellega seonduvat majandusinformatsiooni; 4) kaasata oma töösse lepingu alusel töötavaid spetsialiste ja eksperte; 5) kontrollida juriidiliste isikute hinnakujundusalast dokumentatsiooni; 6) vajaduse korral peatada kooskõlastatavate hindade või tariifide tõstmine kuni kuueks kuuks; 7) moodustada ajutisi komisjone ja töögruppe ettepanekute ja hinnaalaste otsuste projektide väljatöötamiseks; 8) kohaldada hindade kehtestamise ja rakendamise korra rikkujate suhtes seadusandlusega ettenähtud sanktsioone; 9) anda lepingu alusel hinnakujundusalaseid arvamusi, teha ekspertiise ja majandusanalüüse ning avaldada vastavaid kogumikke. IV. Eesti Hinnaameti juhtimine 8. Eesti Hinnaametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist Eesti Vabariigi Valitsuse esimees Eesti Vabariigi rahandusministri ettepanekul. 9. Eesti Hinnaameti peadirektor: 1) juhib ameti tegevust ning vastutab kõigi ametile pandud ülesannete täitmise eest; 2) kinnitab ameti struktuuri, töötajate koosseisu ja palgamäärad Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kindlaksmääratud töötasustamisfondi piires ning lähtudes kehtestatud ametipalkade skeemist; 3) võtab tööle ja vabastab töölt ameti töötajaid; 4) kinnitab ameti struktuuriüksuste põhimäärused; 5) annab käskkirju ja juhendeid kõigis Eesti Hinnaametit puudutavates küsimustes. 10. Eesti Hinnaameti ülalpidamiskulud kaetakse Eesti Vabariigi riigieelarvest. Nende kulude iga-aastase piirsumma kinnitab Eesti Vabariigi Valitsus. 11. Eesti Hinnaamet saab täiendavaid eelarvevälisi vahendeid: 1) majandussanktsioonide rakendamise tulemusena laekuvatest summadest; 2) lepingulise töö eest laekuvatest summadest; 3) hinnakujundust ja hindu käsitlevate publikatsioonide ja bülletäänide realiseerimisest saadavast tulemist.