Rahandusminister — "Juurdlus-, uurimis- ja prokuratuuriorganite ning kohtu ebaseaduslike tegudega isikutele tekitatud kahju suuruse kindlaks määramise ja hüvituse väljamaksmise ajutise korra" kinnitamise kohta

Vastavalt Põhiseaduse paragrahvile 25 ning kooskõlastatult Justiitsministeeriumiga määran

1. Kinnitada "Juurdlus-, uurimis- ja prokuratuuriorganite ning kohtu ebaseaduslike tegudega isikutele tekitatud kahju suuruse kindlaks määramise ja hüvituse väljamaksmise ajutine kord" (juurde lisatud).

2. Käesolev määrus jõustub 1. juulist 1993.a., mis kehtib kuni seaduse "Juurdlus-, uurimis- ja prokuratuuriorganite ning kohtu ebaseaduslike tegudega isikutele tekitatud kahju korrast" vastuvõtmiseni.

Minister Madis Üürike

Kinnitatud

rahandusministri

16.juuni 1993.a.

määrusega nr.91

Juurdlus-, uurimis - ja prokuratuuriorganite ning kohtu ebaseaduslike tegudega isikutele tekitatud kahju suuruse kindlaks määramise ja hüvituse väljamaksmise ajutine kord.

Käesolev ajutine kord täpsustab seni kehtivat "Juurdlus-, eeluurimis- ja prokuratuuriorganite ning kohtu ebaseaduslike tegudega kodanikule tekitatud kahju hüvitamise korra põhimääruse" järgi hüvitamisele kuuluva töötasu ja vara (sealhulgas raha, hoiused, riigilaenuobligatsioonid, muud väärtesemed mis konfiskeeriti ning mida ei saa tagastada natuuras) summa suuruse kindlaks määramist.

1. Töötasu

Hüvitamisele kuuluva töötasu suuruse arvutamisel tuleb lähtealuseks võtta kodaniku kinnipidamise momendil saadud kuu töötasu ja tolleaegse miinimumpalga suhe ning kohtuotsuse tühistamise momendil kehtiv miinimumpalk.

Näide

Kodanikku karistati 5.a. vabadusekaotusega koos vara konfiskeerimisega (20.06.84.a. kuni 20.06.89.a.). Kõrgema astme kohtuotsusega 20.12.92.a. tühistati varem tehtud kohtuotsus seoses kuriteokoosseisu puudumisega ning kriminaalasi lõpetati.

Kodaniku palk oli kinnipidamise momendil, s.o. 1984.a. juunis 190 rubla kuus, kehtiv miinimumpalk 70 rubla kuus. Kohtuotsuse tühistamise ajal, s.o. 20.12.92.a. oli miinimumpalk 300 krooni. Hüvitamisele kuuluv töötasu kogu kinnipidamise aja eest moodustab 48600 krooni (palga ja miinimumpalga suhe 190/70=2,7 korrutatuna uue palgamiinimumiga 300 krooniga=810 krooni ehk ühe kuu töötasu. Kogu aja eest 810x12x5=48600

2. Konfiskeeritud vara väärtus

Konfiskeeritud ja müüdud vara, mida ei saa kodanikele natuuras tagastada, hüvitamisele kuuluva summa suurus määratakse kindlaks samuti lähtudes miinimumpalkadest.

Näide

Konfiskeeritud vara väärtus (koos obligatsioonide ja rahaga) oli 4800 rubla. Hüvitamisele kuulub 20571 krooni (4800/70x300)

Analoogiliselt konfiskeeritud vara väärtuse arvutamisele tuleb toimida ka kohtuotsuse või täitelehe alusel makstud ja kinnipeetud summadega.

3. Hüvituse väljamaksmise kord

Tekitatud kahju hüvitamiseks esitab kodanik elukohajärgsele rahandusorganile vapipitsatiga tõestatud juurdlus-, uurimis või kohtuorgani määruse ärakirja koos vastava avaldusega.

Rahandusorgan kannab kohaliku eelarve arvel 7 päeva jooksul hüvituse summa kodaniku hoiuarvele või annab tšeki summa väljamaksmiseks pangaasutuse poolt. Määruse ärakiri jääb rahandusorgani toimikusse.

Kohaliku eelarve arvel tehtud kulu taastamiseks riigieelarvest rahandusorgan esitab Rahandusministeeriumile kord kvartalis kvartalile järgneva kuu 15. kuupäevaks taotluse koos vastavate dokumentidega (kodaniku avaldus ja määrus).