Riigikogu — Lennundusseadus — RT I, 36, 557

(õ) 17.11.2008 11:55 Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 14. juuni 1993. a otsusega nr 121 I peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Eesti lennundust reguleerivad õigusaktid (1) Käesolev seadus ja sellest tulenevad teised õigusaktid reguleerivad Eesti Vabariigi lennundusest tulenevaid õigussuhteid vastavalt Eesti rahva huvidele ja kooskõlas rahvusvahelise lennundusõiguse üldtunnustatud põhimõtete, konventsioonide ja lepingutega ning on suunatud lennuohutuse tagamisele. (2) Eesti õhuruumi kasutamisel tuleb juhinduda käesolevast seadusest ja teistest lennundusõigusaktidest. § 2. Seaduses kasutatavad mõisted (1) Eesti õhuruum on õhuruum Eesti maismaa, sise- ja territoriaalvete kohal. (2) Õhusõiduk on seade, mille tõstejõud atmosfääris moodustub õhu vastumõjul, välja arvatud maa- või veepinnalt põrkunud õhu vastumõju. (3) Kõrgehitis või -rajatis on ehitis või rajatis, mis, lähtudes oma kõrgusest ning paigutusest maapinna reljeefil, võib ohustada õhusõiduki lendu. (4) Tsiviilõhusõidukite register on riiklik õhusõidukite kohustusliku registreerimise register. (5) Õhusõiduki käitamine on õhusõiduki nõuetekohane kasutamine ettenähtud otstarbel. (6) Õhusõiduki mehitamine on õhusõiduki komplekteerimine pädeva, lennuohutust tagava meeskonnaga. (7) Lennuteenindus on õhusõiduki ohutuks käitamiseks vajalike teenuste osutamine. (8) Lennundustunnistus on dokument, mis kinnitab lennundusspetsialisti õigust õhusõiduki käitamisele või teenindamisele. (9) Ühekordse lennu luba on luba käitada õhusõidukit, millele seoses tehnilise seisukorraga ei ole võimalik välja anda lennukõlblikkustunnistust, kuid mille käitamine teatud piirangutega on ohutu. (10) Lennuvälja sertifikaat on dokument, mis kinnitab lennuvälja vastavust õhusõidukite ohutu käitamise nõuetele. (11) Liiniluba on luba regulaarse lennuliini pidamiseks Eesti territooriumile, territooriumil või territooriumilt. (12) Riiklik õhusõiduk on õhusõiduk, mida kasutatakse kaitseväe, tolli, piirivalve või politsei teenistuses. (13) Tsiviilõhusõiduk on õhusõiduk, mis ei kuulu riiklike õhusõidukite hulka. (14) Kehtivustõend on lennundustunnistuse vaheleht, mis näitab välisriigi lennundustunnistuse tunnustamist Eestis. (15) Õhusõiduki meeskonnaliige on lennundusspetsialist, kes õhusõiduki käitamisel lennu ajal on volitatud täitma ettenähtud ülesandeid. (16) Lennuväli on teatud maa- või veeala (k.a. ehitised, seadmed ja varustus), mis on ette nähtud õhusõidukite saabumiseks, väljumiseks ja maal või veel liikumiseks. § 3. Riiklik järelevalve tsiviillennunduses Riiklikku järelevalvet tsiviillennunduses teostab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud lennunduse riikliku juhtimisega tegelev ametkond (edaspidi volitatud ametkond). § 4. Seaduse kehtivus väljaspool Eesti territooriumi Väljaspool Eesti territooriumi rakendatakse käesoleva seaduse ja sellest tulenevate teiste õigusaktide sätteid Eestis registreeritud õhusõiduki suhtes niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus selle riigi õigusaktidega, kus õhusõiduk antud hetkel asub. § 5. Eesti õhuruumi kasutamise reguleerimine (1) Lennureeglid kehtestab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud ametkond. (2) Eesti õhuruumis on keelatud õhusõidukite lennud ülehelikiirusel. Erandjuhtudel võivad sellised lennud toimuda Vabariigi Valitsuse või tema poolt volitatud ametkonna loal. (3) Eesti julgeoleku ja kaitsevõime tagamiseks on Vabariigi Valitsusel õigus piirata õhusõidukite lende või keelata need kogu Eesti või selle mõne piirkonna kohal. (4) Üldise korra ja ohutuse huvides võidakse piirata õhusõidukite lende või keelata neid Vabariigi Valitsuse poolt volitatud ametkonna kindlaks määratud piirkondade kohal kuni kaheks nädalaks. (5) Kohalikul omavalitsusel on õigus taotleda Vabariigi Valitsuselt lennupiirangute kehtestamist kohalike elanike ja keskkonnakaitse huvides. (6) Eesti õhuruumi kasutamist reguleerib ning tagab lennuliikluse teeninduse tsiviil- ja riiklikus lennunduses Vabariigi Valitsuse poolt volitatud ametkond. § 6. Kõrgehitiste ja -rajatiste püstitamine ning valgusseadmete kasutamine (1) Kõrgehitiste või -rajatiste püstitamine peab olema eelnevalt kirjalikult kooskõlastatud Vabariigi Valitsuse poolt volitatud ametkonnaga, kellel on õigus keelata lennunduse seisukohalt ohtlike kõrgehitiste ja -rajatiste püstitamine või teha ettekirjutusi selliste juba olemasolevate objektide märgistamiseks ja valgustamiseks. (2) Lennuvälja lähedusse on keelatud sellise valgusseadme paigaldamine, mis võib eksitada lennuliiklust. Vabariigi Valitsuse poolt volitatud ametkond võib teha ettekirjutusi sellise juba olemasoleva valgusseadme modifitseerimiseks või eemaldamiseks. § 7. Eesti lennundust reguleerivad õigusaktid, rahvusvaheline tsiviillennunduse konventsioon ja välislepingud Käesolevast seadusest tulenevad õigusaktid peavad olema kooskõlas teiste Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide ning 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni, samuti välislepingutega, milles Eesti Vabariik osaleb. § 8. Eesti õhusõiduki riikkondsus Eestis registreeritud õhusõidukil on Eesti riikkondsus. § 9. Eestis õhusõiduki käitamise lubatavus (1) Eestis käitatavale õhusõidukile esitatakse riikkondsuse nõue. (2) Välisriigi riikkondsusega õhusõidukit võib Eestis käitada vastavalt Eesti Vabariigi ja õhusõiduki registreerinud riigi vahel sõlmitud lepingule ning kehtestatud korras välja antud liiniloale või eelnevale ühekordsele loale. See nõue ei kehti humanitaar- või päästelendude kohta, milleks on vaja vaid lennuliiklusteenistuse eelnev nõusolek. II peatükk TSIVIILÕHUSÕIDUKITE REGISTREERIMINE JA MÄRGISTAMINE § 10. Tsiviilõhusõidukite register Eesti tsiviilõhusõidukite registri ja registri lisa pidaja ning nende pidamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. § 11. Õhusõiduki registrisse kandmise nõuded (1) Õhusõiduk kantakse tsiviilõhusõidukite registrisse, kui: 1) õhusõiduki omanikuks on Eestis alaliselt elav isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kelle juhatuse liikmed elavad alaliselt Eestis, või Eesti riik või kohalik omavalitsus; 2) õhusõidukil on Eestis välja antud lennukõlblikkustunnistus või mõne teise riigi vastava ametkonna välja antud ja Eestis tunnustatud lennukõlblikkustunnistus; 3) õhusõiduk ei ole samal ajal teise riigi registris. (2) Vabariigi Valitsusel või tema poolt volitatud ametkonnal on õigus teha erandeid käesoleva paragrahvi 1. lõike punktist 1, kui õhusõiduki baaslennuväli asub Eestis. § 12. Õhusõiduki registreerimiseks nõutavad dokumendid Õhusõiduki registreerimiseks esitab õhusõiduki omanik kirjaliku taotluse, millele lisab õhusõiduki omandiõigust ning käesoleva seaduse §-s 11 esitatud nõuetele vastavust tõendavad dokumendid. § 13. Õhusõidukite registris sisalduv teave ja selle muutused (1) Registrisse kantakse kogu vajalik teave õhusõiduki, selle omaniku, õhusõiduki omandamisviisi, valdaja, kui viimane ei ole õhusõiduki omanik, õhusõidukile tehtud hüpoteekide, pantide ja muude tagatiste ning kogu seda teavet puudutavate muutuste kohta. (2) Õhusõiduki omanik on kohustatud registripidajale viivitamatult teatama registrisse kantud andmete muutustest. (3) Õhusõiduki omandiõiguse muutuse korral peavad sellest viivitamatult teatama õhusõiduki nii uus kui endine omanik. Teatele peavad olema lisatud uue isiku omandiõigust ning tema vastavust käesoleva seaduse § 11 1. lõikes esitatud nõuetele tõendavad dokumendid. § 14. Õhusõidukite registri lisa (1) Registri lisasse kantakse ehitusjärgus olev, kuid juba identifitseeritav õhusõiduk omaniku kirjaliku taotluse alusel. (2) Registri lisasse võib õhusõiduki kanda selle omaniku kirjaliku taotluse alusel, kui õhusõiduk asub välisriigis ja selle omanikuks on käesoleva seaduse § 11 1. lõike punktis 1 märgitud isik, kuid õhusõiduki registreerimise nõuded ei ole täidetud. (3) Registri lisasse kantakse vaid õhusõiduk, mis ei ole samal ajal teise riigi registris. § 15. Õhusõiduki kustutamine registrist või registri lisast (1) Õhusõiduk kustutatakse registrist või registri lisast, kui: 1) seda taotleb õhusõiduki omanik; 2) õhusõiduk ei vasta enam käesoleva seaduse § 11 1. lõike punktides 1 ja 3 esitatud nõuetele; 3) õhusõiduk on registreeritud riikliku õhusõidukina; 4) õhusõiduk on hävinud, lammutatud või kadunud ja selle otsingud on lõpetatud; 5) õhusõiduki lennukõlblikkustunnistuse kehtivusaja lõppemisest on möödunud kolm aastat ning õhusõidukit ei ole määratud tähtajaks tunnistatud lennukõlblikuks. (2) Kui õhusõidukile on tehtud hüpoteegilaen, pant või muu tagatis, on õhusõiduki registrist kustutamiseks vajalik võlausaldaja nõusolek. Pankrotivara hulka kuuluva õhusõiduki registrist või registri lisast kustutamiseks on nõutav pankrotihalduri nõusolek. § 16. Õhusõiduki märgistamine Eestis registreeritud õhusõiduk peab olema märgistatud rahvusvaheliste nõuete ja Eestis kehtestatud eeskirjade kohaselt. § 17. Õhusõiduki registreerimistunnistus (1) Õhusõiduki kandmisel registrisse antakse õhusõiduki omanikule registreerimistunnistus. (2) Õhusõiduki kandmisel registri lisasse antakse õhusõiduki omanikule ajutine registreerimistunnistus. (3) Õhusõiduki omaniku vahetumisel või õhusõiduki registrist kustutamisel tagastatakse registreerimistunnistus selle välja andnud ametkonnale. III peatükk ÕHUSÕIDUKI LENNU- JA KESKKONNAKÕLBLIKKUS § 18. Õhusõiduki lennukõlblikkuse nõuded (1) Eestis käitatav õhusõiduk peab olema lennukõlblik, mida tõendab kehtiv lennukõlblikkustunnistus. (2) Õhusõiduki võib tunnistada lennukõlblikuks, kui see on ohutusnõuetele vastavalt konstrueeritud, valmistatud, varustatud ja tehniliselt hooldatud ning õhusõiduki lennuomadused vastavad ohutusnõuetele. (3) Eestis registreeritud õhusõidukil peab olema Eesti või mõne välisriigi vastava ametkonna poolt väljastatud ning Eestis tunnustatud lennukõlblikkustunnistus. (4) Õhusõiduki lennukõlblikkuse, lennukõlblikkustunnistuse väljaandmise ja pikendamise ning välisriikides väljaantud lennukõlblikkustunnistuse tunnustamise eeskirjad Eestis kehtestab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud ametkond. § 19. Õhusõiduki keskkonnakõlblikkuse nõuete kehtestamine Vabariigi Valitsus võib kehtestada Eestis käitatavatele õhusõidukitele keskkonnakõlblikkuse nõuded. Õhusõiduki keskkonnakõlblikkuse ja vastava tunnistuse kohta kohaldatakse käesoleva seaduse §-de 21—26 sätteid. § 20. Välisriigi õhusõiduki lennukõlblikkustunnistus Välisriigi õhusõidukil peab Eestis lennates olema kaasas käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud, välisriigis väljaantud ja välislepingu alusel Eestis tunnustatud lennukõlblikkustunnistus. § 21. Õhusõiduki lennukõlblikkustunnistus (1) Lennukõlblikuks tunnistatud õhusõidukile antakse tähtajaline lennukõlblikkustunnistus. (2) Lennukõlblikkustunnistusse märgitakse vajadusel õhusõiduki käitamise piirangud. (3) Lennukõlblikkustunnistuse kehtivusaega võidakse pikendada õhusõiduki omaniku või valdaja vastava kirjaliku taotluse alusel, kui õhusõiduk on ülevaatusel tunnistatud lennukõlblikuks. § 22. Õhusõiduki lennukõlblikkuse tuvastamine (1) Lennukõlblikkuse tuvastamiseks tehakse järgmised toimingud: 1) omanik või valdaja annab ülevaate õhusõiduki tehnilise hoolduse kohta ja esitab tehnilised andmed; 2) kontrollitakse omaniku või valdaja poolt õhusõidukile tehtud tehnilise teeninduse dokumente; 3) tehakse õhusõiduki ülevaatus; 4) sooritatakse kontroll-lend. (2) Vabariigi Valitsuse poolt volitatud ametkonnal on õigus õhusõiduki lennukõlblikkust tuvastada lennukõlblikkustunnistuse kehtivusaja jooksul nii omal algatusel kui ka õhusõiduki omaniku või valdaja vastava taotluse alusel. (3) Õhusõiduki omanik või valdaja on kohustatud esitama lennukõlblikkust tuvastavale isikule tema nõudmisel kogu õhusõiduki lennukõlblikkust, tehnilist hooldust, õhusõidukile tehtud muudatusi ja parandusi, õhusõiduki käitamist ja selle statistilisi andmeid puudutava teabe, samuti võimaldama talle vaba juurdepääsu õhusõidukile, selle käitamisega seotud seadmetele nii maapinnal kui lennu ajal ning osutama talle ülesannete täitmisel vajalikku abi. (4) Kontroll-lende teeb omanik või valdaja lennukõlblikkust tuvastava isiku juuresolekul. (5) Lennukõlblikkuse tuvastamisega seotud kulud kannab õhusõiduki käitaja. Kui seda tehakse lennukõlblikkustunnistuse kehtivusaja jooksul lennukõlblikkust tuvastava ametkonna algatusel ja õhusõiduk osutub lennukõlblikuks, siis kannab kulud see ametkond. § 23. Vastutus õhusõiduki lennukõlblikkuse eest (1) Vastutus õhusõiduki lennukõlblikkuse eest lasub selle omanikul või tegelikul valdajal. (2) Õhusõiduki või selle varustuse lennukõlblikkusnõuetele mittevastaval hooldamisel, ettenähtud muudatuste tegemata jätmisel või keelatud muudatuste tegemisel või nõuetekohase tehnilise kontrolli tegemata jätmisel peatatakse lennukõlblikkustunnistuse kehtivus ajaks, kuni õhusõiduk on taas lennukõlblikuks tunnistatud. (3) Õhusõiduki omanik või valdaja on kohustatud Vabariigi Valitsuse poolt volitatud ametkonnale viivitamatult teatama kõigist õhusõiduki lennukõlblikkust mõjutavatest asjaoludest. § 24. Õhusõiduki lennukõlblikkustunnistuse tühistamine (1) Lennukõlblikkusnõuetele mittevastavaks tunnistatud õhusõiduki lennukõlblikkustunnistus tühistatakse või peatatakse, kuni õhusõiduk on taas lennukõlblikuks tunnistatud. (2) Peatatud, tühistatud või kehtetuks muutunud lennukõlblikkustunnistus tagastatakse selle välja andnud ametkonnale. § 25. Välisriigi õhusõiduki lennukõlblikkuse tuvastamine (1) Välisriigi õhusõiduki lennukõlblikkust tuvastatakse alati, kui: 1) on kahtlusi õhusõiduki lennukõlblikkuses; 2) seda taotleb õhusõiduki omanik või valdaja; 3) seda taotleb õhusõiduki lennukõlblikkuse üle järelevalvet teostava riigi vastav ametkond. (2) Välisriigi õhusõiduki lennukõlblikkust tuvastatakse ka siis, kui tekib vajadus tunnustada välisriigi õhusõiduki lennukõlblikkustunnistust või uuendada selle kehtivustõendit või anda välja Eesti lennukõlblikkustunnistus või ühekordse lennu luba. (3) Välisriigi õhusõiduki tunnistamisel lennukõlblikkusnõuetele mittevastavaks keelatakse selle lennud ja teatatakse sellest õhusõiduki registreerimisriigi vastavale ametkonnale. (4) Kui on tegemist Chicago rahvusvahelises tsiviillennunduse konventsioonis osaleva välisriigiga ning selle lennundusametkond leiab, et õhusõiduk on lennukõlblik, lubatakse õhusõidukil startida. Kui välisriigi ametkond aga leiab, et õhusõiduk ei ole lennukõlblik, kuid selle ülelend on lubatav teatud tingimustel ja ilma reisijateta kohta, kus on võimalik lennukõlblikkust taastada, lubatakse õhusõidukil startida. § 26. Ühekordse lennu luba (1) Erandina antakse Eestis lendamiseks ühekordse lennu luba õhusõidukile, millele ei ole võimalik lennukõlblikkustunnistust välja anda, kuid mille käitamine teatud piirangutega on ohutu. (2) Ühekordse lennu luba antakse ka kontroll-lennuks, õhusõiduki ülelennuks, katselennuks või mõneks muuks erakordseks lennuks. § 27. Õhusõiduki ehitamine ja remontimine (1) Eestis on lubatud ehitada, valmistada ja remontida õhusõidukeid ning nende osi ja varustust Eesti või välisriigi vastava ametkonna väljaantud ning Eestis tunnustatud, selleks tööks nõutava lennundustunnistuse ja lennutegevuslitsentsi olemasolul ning neis dokumentides märgitud õiguste piires. (2) Õhusõiduki, selle osade ja varustuse ehitamiseks, valmistamiseks ning remontimiseks nõutava tehnilise spetsialisti lennundustunnistuse ja isiku vastava litsentsi väljaandmise, tunnustamise, tööde järelevalve, litsentsi kehtetuks tunnistamise korra ning nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud ametkond. (3) Järelevalve teostamiseks peab käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes märgitud tehnilise spetsialisti lennundustunnistust ja litsentsi omav isik järelevalvet teostavale isikule võimaldama vaba juurdepääsu nii oma töökohale, töövahenditele kui õhusõiduki ehitamisega seonduvale teabele ja selleks kasutatavatele dokumentidele. (4) Käesoleva seaduse sätted, mis reguleerivad õhusõiduki meeskonnaliikme lennundustunnistusega seonduvat, kuuluvad rakendamisele ka tehnilise spetsialisti lennundustunnistuse suhtes. (5) Tehnilise spetsialisti lennundustunnistus ja isiku litsents võidakse tühistada või nende kehtivus peatada, kui nende väljaandmise nõudeid on rikutud või kui nende omanik ei ole võimeline neis märgitud tingimusi täitma. (6) Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni liikmesriigi välja antud, Eestis tunnustatud lennundustunnistust ja kehtivustõendit omaval isikul võidakse lubada teostada tehnilisi töid Eestis registreeritud õhusõidukile. IV peatükk ÕHUSÕIDUKI MEHITAMINE § 28. Õhusõidukit mehitav isik ja meeskonna tegevuse kontrollimine (1) Õhusõiduki omanik või valdaja peab tagama õhusõiduki mehitamise vastavalt kehtestatud eeskirjadele. (2) Õhusõiduki meeskonnaliikmetele annab lennundustunnistusi ja kontrollib õhusõiduki meeskonnaliikmete lennundustegevust Vabariigi Valitsuse poolt volitatud ametkond. § 29. Lennundustunnistuse kohustuslikkus (1) Eesti riikkondsusega õhusõidukil on lubatud piloodina, pardainsenerina või navigaatorina tegutseda üksnes isikul, kellel on Eestis välja antud kehtiv või välisriigis välja antud ja Eestis tunnustatud lennundustunnistus. (2) Välisriigi õhusõidukit võib Eestis käitada isik, kellel on välisriigi kehtiv lennundustunnistus. § 30. Lennundustunnistuse väljaandmise nõuded (1) Lennundustunnistuse väljaandmise nõuded, nende tühistamise ja peatamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud ametkond. (2) Lennundustunnistuse väljaandmisel esitatakse nõuded taotleja vanuse, teadmiste, oskuste, kogemuste, füüsilise ja vaimse seisundi ja kutsesobivuse kohta. (3) Lennundustunnistus antakse välja tähtajalisena ning seda võib uuendada, kui seda taotlev isik vastab uuendamise ajal kvalifikatsiooninõuetele ja käesoleva paragrahvi 2. lõike nõuetele. (4) Käesoleva paragrahvi ja käesoleva seaduse § 31 sätete rakendamisel võidakse teha erandeid treeninglendudel ja teistel erandjuhtudel. § 31. Lennundustunnistuse kehtivuse peatamine ja tühistamine (1) Lennundustunnistus või kehtivustõend tühistatakse või peatatakse, kui selle omanik: 1) on olnud eriti hooletu lennuohutuse nõuete täitmisel või on kasutanud talle lennundustunnistuses või kehtivustõendis antud õigusi alkoholi või teiste lennuohutust mõjutada võivate ainete (narkootikumid, psühhotroopsed või psühhotoksilised ained jne. ) mõju all; 2) on korduvalt rikkunud lennundusalaseid õigusakte; 3) on tunnistatud tervislikel põhjustel sobimatuks täitma õhusõiduki pardal oma ülesandeid; 4) on osutunud oma oskuste või teadmiste poolest mittevastavaks lennundustunnistuses või kehtivustõendis märgitud tegevusele; 5) on arvatud sobimatuks tegelema lennundustunnistuses või kehtivustõendis märgitud tegevusega isiklikel põhjustel. (2) Ametkondliku juurdluse korral peatatakse lennundustunnistuse või kehtivustõendi kehtivus kuni juurdluse lõpuni. (3) Lennunduseeskirjade väheolulise rikkumise korral võidakse teha rikkujale või tema tööandjale kirjalik hoiatus. § 32. Lennundustegevust mõjutavatest asjaoludest teatamine (1) Lennundustunnistust või kehtivustõendit omav isik on kohustatud Vabariigi Valitsuse poolt volitatud ametkonnale teatama nende ilmnemisel kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada tema kõlblikkust lennundustunnistuses või kehtivustõendis märgitud tegevuseks. (2) Mõjuval põhjusel uuritakse lennundustunnistust või kehtivustõendit omava isiku tervislikku seisundit või kontrollitakse teoreetilisi teadmisi ning praktilisi oskusi. § 33. Õhusõiduki käitamise keeld (1) Alkoholi või teiste lennuohutust mõjutada võivate ainete (narkootikumid, psühhotroopsed või psühhotoksilised ained jne. ) mõju all on õhusõiduki käitamine keelatud. (2) Keelatud on õhusõiduki käitamine haigena, väsinuna või muul põhjusel seisundis, kus isik ei saa täita oma ülesandeid ohutul viisil. V peatükk ÕHUSÕIDUKI KAPTEN JA TEMA KOHUSTUSED ÕHUSÕIDUKI PARDAL § 34. Õhusõiduki kapten (1) Lennunduses kasutatava õhusõiduki pardal peab olema õhusõiduki kapten (edaspidi kapten). (2) Kapten vastutab lennu ajal õhusõiduki juhtimise ja lennuohutuse eest. (3) Kapteni korraldused, mis on seotud lennu ohutu sooritamisega, on kõigile õhusõiduki pardal viibivatele isikutele kohustuslikud. § 35. Õhusõiduki kapteni kohustused Kapten on kohustatud: 1) veenduma enne lendu, et õhusõiduk on lennukõlblik, lennuks ette valmistatud, nõuetekohaselt mehitatud ja lastitud ning et lennuettevalmistus on toimunud nõuetekohaselt; 2) sooritama lennu kehtestatud eeskirjade kohaselt ning jälgima õhusõiduki lennukõlblikkust; 3) jälgima, et õhusõiduki pardal on ettenähtud dokumendid ning sissekanded nendesse tehtud vastavalt kehtestatud eeskirjadele; 4) viivitamatult teatama kõigist õhusõiduki lennukõlblikkust mõjutavatest asjaoludest Vabariigi Valitsuse poolt volitatud ametkonnale. § 36. Õhusõiduki kapteni ja meeskonna ühised kohustused Kapten ja meeskond on kohustatud hoolitsema õhusõiduki pardal olevate reisijate, pagasi ja lasti eest. § 37. Õhusõiduki kapteni õigused eriolukorras (1) Kui õhusõiduk on ohus või hädaolukord seda nõuab, on kaptenil õigus kasutada kõiki meetmeid kuuletumise ja korra tagamiseks. Iga meeskonnaliige on kohustatud ilma eri käsuta osutama kaptenile vajalikku abi. Sellist abi peavad kapteni korraldusel osutama ka reisijad. (2) Kaptenil on õigus keelduda meeskonnaliikme, reisija või lasti õhusõiduki pardale võtmisest või kõrvaldada see isik või last pardalt enne lendu või pärast maandumist, kui seda nõuab lennuohutus. § 38. Õhusõiduki kapteni kohustused kurjategija kinnipidamisel (1) Kui õhusõiduki pardal on toime pandud kuritegu, on kapten kohustatud võtma tarvitusele meetmed kuriteo asjaolude väljaselgitamiseks ja teatama sellest politseile. (2) Kapten on kohustatud tarvitusele võtma meetmed kurjategija kinnipidamiseks ning üleandmiseks Eesti politseile, Eesti konsulaarametkonnale või vastavale välisriigi ametkonnale. (3) Kapten on kohustatud tagama kuriteovahendite ja teiste asitõendite üleandmise vastavale juurdlus- või uurimisorganile. § 39. Välisriigi õhusõiduki kapteni kohustused Välisriigi õhusõiduki kaptenil, kes vastavalt oma riigi seadustele on vastutav õhusõiduki lennukõlblikkuse eest, on Eestis käesoleva seaduse §-des 34—38 sätestatud kohustused. § 40. Lennuõnnetusest või selle ohust teatamine Lennuõnnetusest või selle ohust on kapten või, kui temal see ei ole võimalik, siis õhusõiduki omanik või valdaja kohustatud viivitamatult teatama Vabariigi Valitsuse poolt volitatud ametkonnale ning tegema talle juhtunust kirjaliku ettekande 24 tunni jooksul. VI peatükk LENNUVÄLJAD, LENNUTRASSID JA LENNUTEENISTUSED § 41. Lennuväljade, lennutrasside ja lennuteenistuste kohta esitatavad nõuded (1) Lennuväljad, lennutrassid ja lennuteenistused peavad vastama kehtestatud ohutusnõuetele. (2) Vabariigi Valitsuse poolt volitatud ametkonnal on õigus kehtestada eeskirju, reguleerimaks ka selliste maa-alade kasutamist lennuväljadena, mis ei ole selleks spetsiaalselt ette valmistatud. (3) Erieeskirjadega reguleeritavaid lennutrasse ja -piirkondi on õigus kehtestada Vabariigi Valitsusel või tema poolt volitatud ametkonnal. § 42. Lennuväljade, lennutrasside ja lennuteenistuste kontrollimine Järelevalvet ja kontrolli lennuväljade, lennutrasside ja lennuteenistuste üle teostab Vabariigi Valitsuse poolt volitatud ametkond. Lennuvälja omanik või valdaja peab võimaldama järelevalvet või kontrolli teostavale isikule vaba juurdepääsu kõigile vastavatele lennundusseadmetele, -teenistustele, -teabele ja -dokumentidele. § 43. Lennuvälja ehitamise ja kasutuselevõtmise luba (1) Üldkasutatavaks ja riiklikele õhusõidukitele kasutamiseks kavandatud lennuvälja ehitamine ja kasutusele võtmine toimub Vabariigi Valitsuse või tema poolt volitatud ametkonna loal. (2) Erakasutuseks kavandatud lennuvälja ehitamiseks ja kasutuselevõtmiseks annab loa kohalik omavalitsus. (3) Tsiviillennuvälja ehitamise, samuti kasutuselevõtmise luba kooskõlastatakse eelnevalt Vabariigi Valitsuse poolt volitatud ametkonnaga, kes viib läbi ekspertiisi lennuvälja ja sellel kavandatava lennuliikluse hindamiseks aeronavigatsiooni, lennuliikluse, kaitselennunduse, keskkonnakaitse ja lennuohutuse osas. Ekspertiis võib olla tehtud kompleksekspertiisina koos teiste vastavate ametkondadega. Ekspertide arvamuse alusel lubatav lennundustegevus peab olema märgitud nii lennuvälja ehitamise kui kasutuselevõtmise loas. (4) Lennuvälja ehitamise ja kasutuselevõtmise loa võib selle väljaandja tühistada või ohutuse tagamiseks lennuvälja kasutamist piirata, kui loa omanik ei järgi loas märgitud tingimusi või lennuvälja käitamise nõudeid. § 44. Lennuvälja sertifikaat (1) Lennuvälja käitamine on lubatud lennuvälja sertifikaadi alusel. (2) Lennuvälja sertifikaat antakse välja lennuvälja omaniku kirjaliku taotluse alusel tingimusel, et lennuväli, selle talitused, seadmed ning kavandatav tegevus vastavad kehtestatud nõuetele. § 45. Lennuvälja sertifikaadi tühistamine (1) Lennuvälja sertifikaat tühistatakse või selle kehtivus peatatakse, kui lennuväli, selle talitused, varustus, seadmed või tegevus ei vasta enam kehtivatele nõuetele, tingimustele või piirangutele. (2) Enne lennuvälja sertifikaadi tühistamist või selle kehtivuse peatamist antakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja piiratakse lennuvälja tegevust. § 46. Tsiviillennuväljade ja riiklike õhusõidukite lennuväljade kasutamise kord Vabariigi Valitsus kehtestab korra tsiviillennuväljade kasutamiseks kaitseväe, piirivalve, tolli ja politsei õhusõidukite poolt ning riiklike õhusõidukite lennuväljade kasutamiseks tsiviilõhusõidukite poolt. § 47. Lennuliiklustasu kehtestamine Vabariigi Valitsus kehtestab lennuliiklustasude määrad, maksmise ja kasutamise korra, soodustused ja maksmisest vabastamise tingimused. § 48. Ilmateeninduse tagamine Tsiviillennunduse ilmateeninduse tagab Eesti ilmateenistus, arvestades lennunduse eripärast tulenevaid nõudeid. § 49. Lennudispetšerile ja teistele lennuteenistuste töötajatele esitatavad nõuded (1) Lennudispetšerina võib tegutseda üksnes kehtivat või kehtivaks tunnistatud lennudispetšeri lennundustunnistust omav isik. (2) Lennundustunnistuse või muu kvalifikatsioonitõendi olemasolu võidakse nõuda ka teistelt lennuteenistuste töötajatelt. (3) Käesoleva seaduse sätteid, mis reguleerivad meeskonnaliikme lennundustunnistusega seonduvat, kohaldatakse ka lennuteenistuste töötajate suhtes. VII peatükk LENNUTEGEVUSE LITSENTSIMINE JA LIINILUBADE ANDMINE § 50. Lennutegevuslitsents (1) Lähtudes lennutegevuse ohutusest, kehtestab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud ametkond lennutegevuslitsentsi ja selle väljaandmise eeskirjad erinevate lennuteenuste kohta. (2) Kommertslennuteenused Eesti territooriumile, territooriumil või territooriumilt on lubatud üksnes Eesti või välisriigi vastava ametkonna poolt välja antud ning Eestis tunnustatud lennutegevuslitsentsi alusel. (3) Lennutegevuslitsents antakse: 1) Eestis alaliselt elavale isikule; 2) Eestis registreeritud juriidilisele isikule, kelle varast vähemalt 51% kuulub Eesti riigile või Eestis alaliselt elavale isikule või kohalikule omavalitsusele; 3) kohalikule omavalitsusele. (4) Vabariigi Valitsusel on õigus teha erandeid käesoleva paragrahvi 3. lõike punktist 2, kui see tuleneb Eesti riigi huvidest. (5) Käesoleva seadusega sätestatud lennutegevuslitsents, liiniluba või luba antakse välja, kui see ei ole vastuolus Eesti huvidega, on keskkonnaohutu ning ei ohusta inimeste elu ja tervist. § 51. Lennutegevuslitsentsi väljaandmine (1) Lennutegevuslitsents antakse välja, kui on tuvastatud, et taotlejal on lennutegevuse ohutuks ja seaduslikuks korraldamiseks piisavalt rahalisi vahendeid, teadmisi, oskusi, kogemusi, personali, talitusi, vajalikke rajatisi ning varustust. (2) Lennutegevuslitsents on tähtajaline. Seda uuendatakse, kui käesoleva paragrahvi 1. lõike tingimused on uuendamise hetkel täidetud. (3) Koos lennutegevuslitsentsiga antakse välja litsentsi juurde kuuluvad käitamistingimused. § 52. Muutused lennutegevuslitsentsi alustes Lennutegevuslitsentsi omanik on kohustatud litsentsi välja andnud ametkonnale kirjalikult teatama kõigist muutustest asjaoludes, mis olid aluseks lennutegevuslitsentsi ja käitamistingimuste väljaandmisel. Kuni muudatuste kinnitamiseni ei ole lennutegevuslitsentsi omanikul neid lubatud rakendada. § 53. Lennutegevuslitsentsi kohustuslikkus (1) Õhusõiduki rendile andjal peab olema lennutegevuslitsents, kui vastutus rendile antava õhusõiduki lennukõlblikkuse eest jääb rendile andjale. (2) Lennundusspetsialistide koolitajad, lennuvõistluste või vaatemängude ja erilise iseloomuga lennundusürituste korraldajad, sõltumata sellest, kas need üritused toimuvad kommertseesmärkidel või mitte, peavad omama lennutegevuslitsentsi või ühekordset luba. § 54. Liiniluba (1) Regulaarse lennuliini pidamiseks Eesti territooriumile, territooriumil või territooriumilt on lisaks lennutegevuslitsentsile nõutav Vabariigi Valitsuse või tema poolt volitatud ametkonna kehtestatud korras väljaantav liiniluba. (2) Välisriikide lennukompaniid võivad pidada regulaarset lennuliini Eesti territooriumile ja territooriumilt vastavalt välislepingule või kehtestatud korras väljaantud liiniloale. § 55. Lennutegevuse eriliikideks väljaantav luba Käesoleva seaduse §-s 54 hõlmamata lennuteenuste osutamiseks on nõutav luba, mille väljaandmise korra ja tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud ametkond. § 56. Litsentsitud lennutegevuse kontroll Litsentsitud lennutegevust kontrollib Vabariigi Valitsuse poolt volitatud ametkond. Lennutegevuslitsentsi omanik on kohustatud kontrollimiseks volitatud isikule võimaldama juurdepääsu lennutegevusega seotud hoonetele, ruumidele ja seadmetele, samuti lennutegevust käsitlevatele dokumentidele ja teabele, sealhulgas arvutiteabele. § 57. Lennutegevuslitsentsi kehtivuse peatamine ja tühistamine (1) Kui on tuvastatud, et lennutegevuslitsentsi alusel saadud õigust on kasutatud vastuolus õigusaktide, tingimuste või piirangutega või on kasutatud neid õigusi väljaspool oma tegevusala, tühistatakse lennutegevuslitsents või peatatakse selle kehtivus puuduste kõrvaldamiseni või uurimistulemuste selgumiseni. Arvestades ohutust, lubatakse litsentsitud tegevust sel ajal jätkata piirangutega. (2) Lennutegevuslitsents tühistatakse, kui selle omanik ei vasta enam käesoleva seaduse § 50 3. lõikes toodud tingimustele. § 58. Välislepingust tuleneva lennu luba Välislepingust tuleneva lennu loa kasutamise tingimused ja tariifid kehtestab Vabariigi Valitsus. § 59. Õhusõiduki kindlustamine (1) Õhusõidukite omanikud ja valdajad, samuti lennundustegevust korraldavad isikud on kohustatud järgima kindlustusseaduse sätteid. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes esitatu kehtib samuti välisriigi lennutegevuslitsentsi alusel Eesti Vabariigis lennutegevuse korraldamisel. (3) Õhusõiduki omanikult või valdajalt on õigus nõuda kolmandatele isikutele tekitatava võimaliku kahju kindlustust või muud vastavat tagatist ka siis, kui seda ei näe ette kindlustusseadus. § 60. Liinilubade ja lubade tühistamine (1) Käesoleva seaduse §-de 54 ja 55 alusel väljaantud liiniloa või loa võib selle väljaandja tühistada, kui loa omanik on oluliselt rikkunud selle väljaandmise tingimusi või ei ole suuteline teostama liiniloast tulenevaid õigusi nõutaval tasemel, samuti kui ta ei täida loa väljaandja poolt esitatud nõudeid selleks määratud aja jooksul. (2) Käesoleva seaduse §-de 54 ja 55 alusel väljaantud liiniluba või luba on kehtetu, kui selle omaniku lennutegevuslitsents on tühistatud või selle kehtivus peatatud. VIII peatükk LENNUNDUSE MUUD EESKIRJAD § 61. Riigipiiri ületamine Vabariigi Valitsus kehtestab Eesti õhuruumis õhusõidukite lennumaršruudid, riigipiiri ületamise tingimused ning tolli- ja piirikontrolliga lennujaamade tegevuse korra. § 62. Õhusõiduki sundmaandumine (1) Avaliku korra ja ohutuse tagamiseks on lennujuhtimisteenistusel vajaduse korral õigus õhusõiduki kaptenilt nõuda kohest maandumist lähimal sobival lennuväljal. (2) Kui õhusõiduk on lennanud lennutegevuseks keelatud alasse, on õhusõiduki kapten kohustatud kohe, kui ta on teada saanud õhusõiduki asumisest keelualas, võtma tarvitusele meetmed õhusõiduki viivitamatuks lahkumiseks sellest alast. (3) Vabariigi Valitsus kehtestab eeskirjad, mille kohaselt Eesti kaitseväel, piirivalvel, politseil ja tolliteenistusel on õigus nõuda õhusõiduki maandumist. § 63. Lennuturvalisust tagavad õigusaktid (1) Õigusaktide kehtestamisel lennuturvalisuse tagamiseks juhindub Vabariigi Valitsus oma tegevuses lennuturvalisusalastest välislepingutest, milles Eesti osaleb. (2) Riiklike ametkondade ülesanded ja vastutuse lennuturvalisusalases tegevuses kehtestab Vabariigi Valitsus. § 64. Lahinguvarustuse, ohtlike esemete ja ainete õhuvedu (1) On keelatud vedada lahinguvarustust ilma Vabariigi Valitsuse või tema poolt volitatud ametkonna loata. (2) Vabariigi Valitsusel või tema poolt volitatud ametkonnal on lennuohutuse huvides õigus keelata ka muude ohtlike esemete ja ainete õhuvedu ning kehtestada õhuveoeeskirjad esemetele ja ainetele, mis võivad ohustada lendu, kuid mille õhuvedu ei ole keelatud. (3) Relva kaasavõtmine kommertseesmärgil kasutatava õhusõiduki reisijate salongi on lubatud vaid eriametiülesannet täitvale Eesti politseinikule või muule isikule Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Need isikud on kohustatud relva reisijate salongi kaasavõtmisest eelnevalt teatama õhusõiduki valdajale või tema esindajale ja kaptenile. § 65. Õhusõiduki kasutamise keelamine Keelatud on: 1) kasutada tsiviilõhusõidukit Eesti Vabariigi õigusaktidega keelatud esemete või ainete vedamiseks Eesti territooriumile, territooriumil või territooriumilt; 2) kasutada tsiviilõhusõidukit ohtlikuks tunnistatud esemete või ainete vedamiseks, eirates kehtestatud eeskirju; 3) õhusõiduki start, kui on alust arvata, et õhusõiduk ei ole lennukõlblik või nõuetekohaselt mehitatud või ilmnevad muud õhusõiduki käitamist takistavad asjaolud, välja arvatud käesoleva seaduse § 25 4. lõikes nimetatud juhtudel. § 66. Maksete tasumise kohustuslikkus Üldkasutatava lennuvälja administratsioonil või tema poolt volitatud isikul on õigus takistada õhusõiduki väljalendu, kui käesoleva seaduse § 47 alusel kehtestatud maksed ei ole tasutud või ei ole esitatud nende tasumise tagatist. Vabariigi Valitsusel on õigus teha sellest erandeid välisriikide õhusõidukite suhtes. § 67. Piloodita või mootorita õhusõiduki kasutamise eeskirjad (1) Piloodita või mootorita või muude ebaharilike omadustega õhusõidukite käitamiseks on Vabariigi Valitsusel või tema poolt volitatud ametkonnal õigus kehtestada erandeid või erieeskirju, mis erinevad käesoleva seaduse peatükkide II—VIII sätetest. Sellised erandid ja erieeskirjad kehtestatakse kooskõlas üldsuse huvide ja ohutuse nõuetega. (2) Vabariigi Valitsusel või tema poolt volitatud ametkonnal on õigus kehtestada eeskirju, reguleerimaks õhuruumi kasutamist selliste lennuvahendite poolt, mida ei saa klassifitseerida õhusõidukina. § 68. Õhusõidukile raadioseadmete paigaldamine ja nende kasutamine Eeskirjad, mis reguleerivad tsiviillennunduses kasutatavate raadioseadmete paigaldamist ja kasutamist õhusõidukitel ja maapinnal, kehtestatakse kooskõlastatult Eesti vastavate ametkondadega. IX peatükk ÕHUVEOD § 69. Õhuveosätete kohaldamine Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse reisijate, pagasi või lasti õhuveol, sõltumata sellest, kas neid teostatakse kommertseesmärgil või mitte. Käesoleva peatüki sätteid ei kohaldata postivedude suhtes. § 70. Varssavi ja Guadalajara konventsiooni kohustuslikkus Reisijate, pagasi või lasti õhuvedudel kohaldatakse: 1) Varssavi konventsiooni, mis ühtlustab rahvusvaheliste õhuvedude teatud reegleid ja millele kirjutati alla 1929. aasta 12. oktoobril ning mida on muudetud ja täiendatud protokolliga, millele kirjutati alla 1955. aasta 28. septembril Haagis; 2) Guadalajara konventsiooni, mis käsitleb rahvusvaheliste õhuvedude teostamist kellegi teise, mitte lepinguosalise vedaja poolt. Konventsioonile kirjutati alla 1961. aasta 18. septembril Guadalajaras. § 71. Lennupiletile esitatavad nõuded (1) Reisija vedamiseks on vedaja kohustatud väljastama pileti, mis sisaldab: 1) märget väljumis- ja sihtkoha kohta; 2) märget vähemalt ühe peatuse kohta, kui väljumis- ja sihtkohad asuvad ühe ja sama riigi territooriumil ja üks või mitu peatust toimuvad teise riigi territooriumil; 3) märget selle kohta, et veo suhtes kohaldatakse Varssavi konventsiooni ja käesolevat seadust, mis määrab vedaja vastutuse ülempiiri reisijale või tema pagasile tekitatud kahju tasumisel. (2) Pilet on tõend veolepingu sõlmimise ja veotingimuste kohta. (3) Pileti puudumine või selle puudulik vormistamine ei muuda veolepingut kehtetuks ning kahju hüvitamisel rakendatakse käesoleva seaduse sätteid. (4) Kui reisija on vedaja nõusolekul asunud õhusõiduki pardale ilma piletita või kui pilet ei sisalda nõutavat märget vastavalt käesoleva paragrahvi 1. lõike punktile 3, ei piira see vedaja vastutust. § 72. Pagasi veodokumendid (1) Pagasi vedaja poolt vastuvõtmist tõendab saatjale antud kviitung. (2) Kui kviitung ei ole ühendatud või kombineeritud käesoleva seaduse §-s 71 märgitud piletiga, peab kviitung sisaldama teavet, mis on nõutav käesoleva seaduse § 71 1. lõikes. (3) Kuni vastupidise tõendamiseni on kviitung tõend pagasi registreerimise ja veotingimuste kohta. (4) Kviitungi puudumine või selle puudulik vormistamine ei muuda veolepingut kehtetuks ning antud lepingu suhtes kohaldatakse käesoleva peatüki sätteid. (5) Kui vedaja on võtnud pagasi oma valdusse kviitungit väljastamata või kui kviitung või kviitungiga kombineeritud või ühendatud pilet ei sisalda käesoleva seaduse § 71 1. lõike punktis 3 kirjeldatud märget, ei too see kaasa vastutuse piiramist. § 73. Lasti veodokumendid (1) Lasti vedamiseks on vedajal õigus nõuda, et lasti saatja (edaspidi saatja) koostaks ja annaks vedajale üle õhuveo saatelehe (edaspidi saatelehe). (2) Saatjal on õigus nõuda, et vedaja aktsepteeriks saatelehte. Saatelehe vormi ja sellesse lasti kohta kantavad andmed määratakse poolte kokkuleppel. (3) Saatelehe puudumine, ebaõige saateleht või puudused selle vormistamises ei muuda veolepingut kehtetuks ja selle suhtes rakendatakse käesoleva peatüki sätteid. (4) Saateleht on, kuni vastupidise tõendamiseni, tõend veolepingu sõlmimise, lasti vastuvõtmise ja veotingimuste kohta. (5) Kõik saatelehes märgitud andmed lasti kaalu, mõõtmete, pakkimisviisi ja pakkide arvu kohta loetakse tõendatuks kuni vastupidise tõendamiseni. Andmed lasti koguse, hulga ja seisukorra kohta arvestatakse saatelehega tõendatuks ainult siis, kui need andmed on vedaja poolt saatja juuresolekul kontrollitud ja selle kohta on saatelehes vastav märge. § 74. Lasti veodokumentide vormistamine (1) Saatelehe, mis peab sisaldama käesoleva seaduse § 71 1. lõikes märgitud rekvisiite, koostab saatja kolmes eksemplaris ning need peavad olema üle antud koos lastiga. Esimene eksemplar kannab märget «vedajale» ning sellele kirjutab alla saatja. Teise eksemplari märkega «saajale» kirjutavad alla saatja ja vedaja ning see kuulub lasti juurde. Kolmandale eksemplarile kirjutab alla vedaja ning see antakse tema poolt üle saajale koos lasti vastuvõtmisega. (2) Vedaja kirjutab alla saatelehele enne lasti lastimist õhusõiduki pardale. Allkirja võib asendada pitsatijäljend. (3) Saatja allkiri saatelehel võib olla trükitud või asendatud pitsatijäljendiga. (4) Kui vedaja koostab saatja nõudmisel saatelehe, siis kuni vastupidise tõendamiseni kehtib see saatja nimel. (5) Kui vedu hõlmab rohkem kui ühte pakki, on vedajal õigus nõuda iga paki kohta eraldi saatelehe koostamist. (6) Saatja vastutab vedajale või kolmandale isikule tekitatud kahju eest, mille on põhjustanud saatelehte kantud andmete ebaõigsus või puudulikkus. § 75. Lasti vedu saateleheta Kui last on vedaja nõusolekul lastitud õhusõidukile saatelehte koostamata või kui saateleht ei sisalda käesoleva seaduse § 71 1. lõike punktis 3 kirjeldatud märget, ei piirata vedaja vastutust vastavalt käesoleva seaduse § 78 6. lõikele. § 76. Lasti saatelehte asendavad muud dokumendid (1) Saatja nõusolekul võivad saatelehte asendada ka muud dokumendid, mis sisaldavad andmeid teostatava veo kohta. Sellisel juhul on vedaja kohustatud saatjale tema nõudmisel andma kviitungi, mis võimaldab lasti identifitseerida ja tagab küllaldase teabe veose kohta. (2) Asjaolu, et vahepeatustes ja sihtpunktis ei ole võimalik kasutada eelmises lõikes nimetatud dokumente, ei ole vedajale õigustuseks lasti vedamisest keeldumisel. § 77. Lasti käsutamisõigus Lasti käsutamise ja selle üleandmise reguleerimisel juhindutakse Varssavi konventsiooni vastavatest sätetest. X peatükk VASTUTUS LENNUNDUSES PÕHJUSTATUD KAHJU EEST § 78. Vedaja vastutus reisijale, pagasile või lastile tekitatud kahju eest (1) Käesolevas seaduses toodud erandeid arvestades vastutab vedaja reisijale põhjustatud kahju eest ainult siis, kui see kahju tekkis õhusõiduki pardal või õhusõidukile peale- või mahaminekul. (2) Käesolevas seaduses toodud erandeid arvestades vastutab vedaja igasuguse registreeritud pagasi või lasti kaotsimineku, puudujäägi või kahjustamise eest ainult siis, kui kahju tekkis ajal, mil pagas või last olid vedaja valduses kas lennuväljal või õhusõiduki pardal, maandumisel väljaspool lennuvälja aga pagasi või lasti asukohast olenemata. (3) Kui lasti peale-, maha- või ümberlaadimine toimub vastavalt lepingule väljaspool lennuvälja ja õhuveo sisse on arvatud ka vedu maal või veeteed pidi, siis pagasile või veosele tehtud kahju loetakse tekkinuks käesoleva paragrahvi esimeses lõikes kirjeldatud ajal, kuni ei ole tõendatud vastupidist. (4) Vedaja ei vastuta reisijate, pagasi või lasti õhuveo viivitusega tekitatud kahju eest, kui ta tõendab, et tema või tema esindajad võtsid tarvitusele kõik vajalikud abinõud kahju vältimiseks või et temal ja tema esindajatel oli võimatu selliseid abinõusid tarvitusele võtta. (5) Reisijale või lastile või pagasile õhuveol tekitatud kahju, samuti reisija surma või vigastuse korral lahendatakse vastutus vastavalt Eesti õigusaktidele ning Varssavi ja Guadalajara konventsioonile. (6) Kui vedaja tõendab, et kannatanu aitas kahju tekkimisele või suurenemisele kaasa oma raske ettevaatamatusega, vähendatakse kahjutasu vastavalt poolte süü astmele. § 79. Õhusõiduki valdaja vastutus kolmandale isikule tekitatud kahju eest Väljaspool õhusõidukit olevale isikule, varale või keskkonnale õhusõiduki käitamisest tuleneva kahju või vigastuse põhjustamise eest vastutab õhusõiduki omanik või valdaja, kui ta ei tõenda, et kahju tekkis vääramatu jõu või kannatanu tahtluse tagajärjel. Kui kannatanu oma raske ettevaatamatusega aitas kaasa kahju tekkimisele või suurenemisele, võib kohus temale väljamõistetavat hüvist vähendada. § 80. Mitme õhusõiduki poolt ühiselt tekitatud kahju hüvitamine (1) Kui kahju või vigastus või surm põhjustati kolmandale isikule kahe või enama õhusõiduki käitamise tõttu, mille eest nende omanikud või valdajad on vastutavad, siis vastutavad nad solidaarselt. Kahju hüvitamise viisi ja korra määrab kohus. (2) Kahe või enama õhusõiduki käitamisel õhusõidukile või õhusõiduki pardal viibivale isikule või tema varale ühiselt põhjustatud kahju või vigastuse või surma tekitamisel vastutavad õhusõiduki omanikud või valdajad solidaarselt, kuid vastavalt kahjutekitajate süü astmele. § 81. Õhusõiduki loata kasutaja vastutus Kui õhusõidukit kasutatakse selle omaniku või valdaja nõusolekuta, vastutab sellest tuleneva kahju eest loata kasutaja. § 82. Võlgu ostetud õhusõiduki valdaja vastutus (1) Võlgu ostetud õhusõiduki korral vastutab põhjustatud kahju eest ostja vastavalt käesolevale seadusele. (2) Võlgu ostetud õhusõiduki valdamisel vastutab tekkinud kahju eest õhusõiduki valdaja, kui: 1) seadusest või omaniku ja valdaja vahel sõlmitud lepingust tuleneb, et vastutus lasub valdajal; 2) kasutamisõigus on üle ühe aasta; 3) valdajal on vastavalt lepingule õigus mehitada või kasutada õhusõidukit tulu saamiseks; 4) valdamisõiguse kohta on õhusõidukite registrisse tehtud kanne. § 83. Õhusõiduki omaniku ja valdaja vastutus (1) Õhusõiduki valdamisel mitte omaniku poolt, kuid omaniku poolt mehitatuna, vastutavad kahju tekitamisel omanik ja valdaja ühiselt vastavalt Eesti õigusaktidele. (2) Valdaja vastutab tekitatud kahju eest, kui ta: 1) vastavalt omanikuga sõlmitud lepingule mehitas õhusõiduki; 2) omamata õigust valdajana õhusõidukit mehitada, tegi seda. § 84. Regressihagi Kahju hüvitamiseks tasutud summade sissenõudmiseks on õhusõiduki omanikul või valdajal õigus esitada regressihagi kahju või vigastuse põhjustanud isiku vastu. § 85. Väljamõistetava kahjutasu vähendamine Kui õhusõiduki pardal, lennuväljal, lennuliiklusteenistuses või mujal lennutegevuses ametiülesandeid täitev isik on süüdi kahju tekitamises, on kohtul õigus, arvestades süü astet, kahju suurust ja teisi olulisi asjaolusid, vähendada temalt regressi korras väljamõistetavat kahjutasu. XI peatükk LENNUÕNNETUSED § 86. Otsimis- ja päästeteenistus (1) Eeskirjad ja juhendid abinõude ja tegutsemise kohta lennuõnnetuse, õhusõiduki kadumise, õhusõiduki hädaolukorra või muude lennuliiklust ohustavate juhtumite korral kehtestab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud ametkond. Otsimis- ja päästeteenistuses osalevad ametkonnad määrab Vabariigi Valitsus. (2) Õhusõiduki omanik või valdaja või õhusõiduki pardal, lennuväljal või muudel lennundusega seotud objektidel ametiülesandeid täitvad isikud on kohustatud osa võtma otsimis- ja päästetegevusest. Otsimis- ja päästetegevuses osalemise eest kompenseerimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. § 87. Päästeraha Isikul, kes päästab hädaolukorras või lennuõnnetuses oleva õhusõiduki või osaleb selle päästmises, on õigus päästerahale. Päästeraha maksmise korra ja alused kehtestab Vabariigi Valitsus. § 88. Lennuõnnetuse uurimine (1) Lennuõnnetuse põhjuste ja neist tuleneva kahju väljaselgitamiseks viiakse läbi uurimine, kui lennuõnnetusega kaasnes isiku surm, raske või üliraske kehavigastus või kui tekitati oluline kahju õhusõidukile või väljaspool õhusõidukit asuvale varale. (2) Uurimine viiakse läbi ka siis, kui on toimunud intsident, mis võis põhjustada lennuõnnetuse ohu või õhusõiduki või lennuteeninduse seadme olulise rikke. (3) Lennuõnnetuse või intsidendi uurimise peamiseks eesmärgiks on lennuõnnetuse ja selle põhjuste kindlakstegemine nende edaspidiseks vältimiseks. Uurimise eesmärgiks ei ole süü või vastutuse määramine. (4) Uurimise alustamisest teatatakse kõigile uurimisega seotud isikutele, kes võivad oma õiguste kaitseks teha komisjonile või uurijale avaldusi. Uurimisega seotud isikuid informeeritakse uurimise käigust, kui see ei kahjusta uurimist. (5) Lennuõnnetustest tuleb kooskõlas rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni sätetega teatada Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Organisatsioonile ja tema liikmesriikidele. § 89. Lennuõnnetuse uurimise läbiviijad (1) Käesoleva seaduse § 88 1. lõikes märgitud juhtudel teostab uurimist vastav uurimiskomisjon. Vabariigi Valitsus võib vajadusel moodustada valitsuskomisjoni. (2) Käesoleva seaduse § 88 2. lõikes märgitud juhtudel teostab uurimist uurimiskomisjon või uurimist läbiviiv isik. (3) Uurimiskomisjonil või uurimist läbiviival isikul on õigus korraldada tehnilist ja juriidilist ekspertiisi. Vajadusel võidakse paluda abi välisriigi vastavalt ametkonnalt. (4) Juurdlust ja uurimist lennuõnnetuse, õhusõiduki ärandamise või muu lennuliiklust ohustava juhtumi korral teostatakse seaduses ettenähtud juhtudel ja korras. Juurdlus- ja uurimisorgan on oma pädevuse piires kohustatud osutama kaasabi uurimiskomisjonile või uurimist läbiviivale isikule. § 90. Teabe ja tõendite tagamine (1) Uurimiskomisjonil või uurimist läbiviival isikul on õigus küsitleda kõiki isikuid, kellel on uurimise seisukohalt tähtsat teavet. Uurimiskomisjonile või uurimist läbiviivale isikule peab olema loodud võimalus uurida vajalikku teavet sisaldada võivaid artikleid, dokumente, nimekirju, arvutiteavet ja teisi teabeallikaid. (2) Kui on leitud õhusõiduk, sellel veetavad kaubad või muud selle õhusõiduki juurde kuuluvat ja on küllaldaselt alust arvata, et on toimunud lennuõnnetus, siis on keelatud leitut ära viia või ümber paigutada ilma politsei, uurimiskomisjoni või uurimist läbiviiva isiku loata. Need nõuded ei kehti inimelu päästmisel ja kannatanule abi osutamisel. (3) Isik, kes on võtnud oma valdusesse käesoleva paragrahvi eelmises lõikes nimetatud vara, on kohustatud viivitamata sellest teatama politseile, uurimiskomisjonile või uurimist läbiviivale isikule, kes on kohustatud võtma meetmeid vara säilimiseks. § 91. Uurimisjäreldused (1) Valitsuskomisjoni poolt läbiviidud uurimise tulemused esitatakse Vabariigi Valitsusele. (2) Uurimiskomisjoni või uurimist läbiviinud isiku uurimistulemused esitatakse Vabariigi Valitsuse poolt volitatud ametkonnale uurimistulemuste hindamiseks ja meetmete väljatöötamiseks analoogsete lennuõnnetuste või intsidentide vältimiseks. XII peatükk RIIKLIKE ÕHUSÕIDUKITE LENDUDE REGULEERIMINE § 92. Kaitselennunduse reguleerimine Eesti kaitselennundust ja selle lennuteenistusi reguleerivad eeskirjad kehtestab Vabariigi Valitsus. § 93. Piirivalve, tolli ja politsei õhusõidukite lendude reguleerimine (1) Piirivalve, tolli ja politsei õhusõidukite lende reguleerivad käesoleva seaduse tsiviillennundust käsitlevad sätted. (2) Käesoleva paragarahvi 1. lõikes märgitud õhusõidukite suhtes on Vabariigi Valitsusel õigus kehtestada erieeskirju ja teha erandeid tsiviillennundust käsitlevaist sätteist. XIII peatükk LÕPPSÄTTED § 94. Lennunduses võetavate maksete kehtestamine Õhusõiduki registreerimise, lennundustunnistuste või nende kehtivustõendite väljaandmise, uuendamise ja muutmise, litsentsimise, lennuväljade ja lennundustehnika sertifitseerimise ning muude osutatavate teenuste eest võetava tasu määrad kehtestab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud ametkond. § 95. Õhusõiduki dokumendid Õhusõiduki dokumentide ja nende pardal hoidmise, samuti õhusõiduki pardal ülesandeid täitvate isikute ja nende dokumentide kasutamise ja hoidmise korra kehtestab Vabariigi Valitsuse poolt volitatud ametkond. § 96. Lennundustegevusega seotud isikute kodakondsus Vabariigi Valitsus võib kehtestada õhusõiduki kaptenile, lennudispetšerile ja teistele lennuohutuse ja riigi julgeoleku tagamises olulistele isikutele Eesti kodakondsuse nõude. § 97. Vastutus käesoleva seaduse mittetäitmise eest Vastutus käesoleva seaduse või sellest tulenevate õigusaktide rikkumise eest nähakse ette Eesti õigusaktidega kehtestatud korras. § 98. Välisriikide sõjaväe ja eriotstarbeliste õhusõidukite lennud Välisriikide sõjaväe või eriotstarbeks kasutatavate õhusõidukite saabumise Eesti territooriumile või sellest ülelennu otsustavad Vabariigi Valitsus ja selleks volitatud ametkonnad igal üksikjuhul eraldi. Riigikogu esimees Ü. NUGIS Õiend Akti metaandmetesse lisatud avaldamise andmed.