Vabariigi Valitsus — Kõrghariduse hindamise nõukogu põhikirja kinnitamine — RT I, 1995, 42, 630

Ülikooliseaduse (RT I, 1995,12, 119) paragrahvi 10 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada «Kõrghariduse hindamise nõukogu põhikiri» (juurde lisatud). Peaminister Andres TARAND Kultuuri- ja haridusminister Peeter OLESK Riigisekretär Ülo KAEVATS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 11. aprilli 1995. a. määrusega nr. 179 Kõrghariduse hindamise nõukogu põhikiri I. Üldsätted 1. Kõrghariduse hindamise nõukogu (edaspidi nõukogu) tegevuse eesmärgid on: 1) rahvusvahelisele tasemele vastavate kõrgharidusstandardite väljatöötamine; 2) kõrgharidust andvate õppeasutuste õppekavade hindamismeetodite väljatöötamine; 3) ülikoolide ja teiste kõrgharidust andvate õppeasutuste ja nende õppekavade akrediteerimine; 4) akrediteerimistulemuste alusel soovituste andmine; 5) oma otsuste avalikustamine. 2. Nõukogu juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest ja teistest seadustest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja korraldustest, käesolevast põhikirjast ja muudest õigusaktidest. 3. Nõukogu koosseisu arvatakse ühiskonna eri valdkondade juhtivate asjatundjatena teadus- ja arendusasutuste, teadus- ja arendustegevust finantseerivate riiklike fondide ja kutseühingute esindajaid. 4. Nõukogu moodustab hindamiskomisjone õppeasutuse ja õppekavade hindamiseks. Nõukogu võib moodustada ka ekspertkomisjone ja töögruppe kõrghariduse kvaliteedi tagamisega seotud muude probleemide lahendamiseks ja ettepanekute saamiseks. Hindamiskomisjonid töötavad statuudi alusel, mille kinnitab nõukogu. 5. Akrediteerimise kohta võtab nõukogu vastu otsuse (akrediteeritud, tingimisi akrediteeritud, mitteakrediteeritud). Nõukogul on õigus teha ettepanekuid kõrgharidust andvate õppeasutuste või nende struktuuriüksuste asutamiseks, ühinemiseks, jagunemiseks või tegevuse lõpetamiseks, samuti õppekavade avamiseks või sulgemiseks. Nõukogul on õigus hindamiskomisjoni töö tunnistada ebapiisavaks ja korraldada täiendav hindamine. 6. Nõukogu töötab enda koostatud aastaplaani põhjal. Plaani aluseks on õppeasutuste ettepanekud akrediteerimiseks ning Kultuuri- ja Haridusministeeriumi või kutseliitude vastavad taotlused. 7. Nõukogu esitab oma tegevuse aastaaruande ja ettepanekud kultuuri- ja haridusministrile viimase poolt kehtestatud tähtaegadeks. Akrediteerimist puudutavad otsused esitatakse kultuuri- ja haridusministrile viie päeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast. Nõukogu dokumendid kuuluvad säilitamisele vastavalt seadustele ja teistele õigusaktidele. 8. Nõukogu põhikirja ja selle muudatused kinnitab Vabariigi Valitsus. Muudatusettepanekuid nõukogu põhikirja kohta võivad teha nõukogu, rektorite nõukogud ning kultuuri- ja haridusminister. Muudatusettepanekud esitatakse Vabariigi Valitsusele vastavalt kehtivale korrale. II. Nõukogu moodustamine, koosseis ja selle muutmine 9. Nõukogu koosneb 12 hääleõiguslikust liikmest, kelle hulka ei või kuuluda õppeasutuste rektorid ja prorektorid. Sõnaõigusega võivad osaleda nõukogu töös kultuuri- ja haridusminister ning rektorite nõukogude esimehed. 10. Nõukogu liikme üks ametiaeg on kuni kolm aastat. Rotatsioon algab nõukogu kolmandast tegutsemisaastast ja hõlmab 1/3 nõukogu koosseisust aastas. Üks isik võib olla nõukogu liige maksimaalselt 6 aastat. 11. Nõukogu koosseisu ja selles tehtavad muudatused kinnitab Vabariigi Valitsus. Nõukogu esimese koosseisu esitab kinnitamiseks kultuuri- ja haridusminister Kultuuri- ja Haridusministeeriumi juures tegutseva akrediteerimist ettevalmistava komisjoni ettepanekul. Ettepanekute esitamisel nõukogu koosseisu uuendamiseks lähtub kultuuri- ja haridusminister sellest, et pool nõukogu uutest liikmetest oleks esitatud rektorite nõukogude poolt. 12. Nõukogu juhib esimees, tema äraolekul esimehe asetäitja. Esimehe ja tema asetäitja valib nõukogu. Esimese koosoleku kutsub kokku kultuuri- ja haridusminister. 13. Nõukogu esimehe asetäitja tööülesanded määrab esimees. 14. Nõukogu sekretäriks nimetab Kultuuri- ja Haridusministeeriumi kantsler sama ministeeriumi koosseisulise töötaja. Sekretär ei ole nõukogu liige ega oma hääleõigust. Sekretäri ülesanded nõukogus määrab esimees. III. Töökorraldus ja juhtimine 15. Nõukogu istungid toimuvad vähemalt 2 korda aastas. Istungid protokollitakse. 16. Nõukogu kehtestab istungite ettevalmistamise ja läbiviimise korra. 17. Istungi kutsub kokku ja viib läbi esimees (esimehe asetäitja). Istung kutsutakse kokku ka vähemalt 4 hääleõigusliku liikme nõudmisel. 18. Nõukogu istung on otsustusvõimeline, kui kohal viibib vähemalt 8 hääleõiguslikku liiget. Kvoorumi puudumisel korraldatakse uus istung hiljemalt 2 nädala jooksul. 19. Akrediteerimise küsimuses esitatakse nõukogule hindamiskomisjoni otsus ning õppeasutuse kirjalik seisukoht selle kohta. Nõukogu liikmetel on õigus tutvuda nendega, samuti arutatavate küsimuste kohta esitatud teiste materjalidega vähemalt 10 päeva enne istungit. Kui sellist võimalust pole antud, viiakse küsimus üle järgmisele istungile eeldusel, et üleviimise poolt hääletab vähemalt 1/3 hääleõiguslikest kohalviibijatest. 20. Kui õppeasutus on esitanud kirjaliku seisukoha, milles ta argumenteeritult vaidlustab hindamiskomisjoni otsuse, viib nõukogu läbi täiendavaid hindamisi. Nõukogu peab oma otsuse tegema 3 kuu jooksul pärast hindamiskomisjoni otsust vaidlustava õppeasutuse kirjaliku seisukoha saamist. 21. Nõukogu esimehel on õigus kutsuda istungile nõukogusse mittekuuluvaid isikuid, kes aga ei saa osaleda hääletamisel. 22. Nõukogu võtab oma otsused (välja arvatud akrediteerimisalased otsused) vastu lahtisel hääletamisel lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab istungi juhataja hääl. 23. Akrediteerimisalaseid otsuseid saab vastu võtta ainult 2/3 nõukogu liikmete poolthäältega. Nõukogu liige ei hääleta, kui akrediteerimisalane otsus puudutab õppeasutust, mille liikmeskonda ta kuulub. Koosolekult puuduv nõukogu liige on kohustatud oma kirjalikult vormistatud seisukoha (kinnises ümbrikus) esitama nõukogule istungi alguseks. Hiljem saabunud arvamusi ei arvestata. Kui otsus akrediteerimise või mitteakrediteerimise kohta ei saa vajalikku arvu poolthääli, hääletatakse õppeasutuse või õppekava tingimisi akrediteerimise üle. Otsus võetakse sel juhul vastu lihthäälteenamusega. 24. Nõukogu esimees teeb akrediteerimisalase otsuse asjaosalisele õppeasutusele teatavaks 5 päeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist. 25. Negatiivse akrediteerimisotsuse korral õppeasutuse kohta otsustab kultuuri- ja haridusminister õppeasutuse koolitusloa tühistamise ja teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku õppeasutuse edasise tegevuse kohta. Nõukogu ettepanekul võib Vabariigi Valitsus selle otsuse täitmise kuni kaheks aastaks peatada ja selle aja sees toimunud positiivse teistkordse akrediteerimise korral tühistada. 26. Õppekava esmakordse negatiivse akrediteerimisotsuse korral võib õppeasutus taotleda teistkordset akrediteerimist pärast ühe aasta möödumist akrediteerimisotsusest. Õppeasutuse õppekavade teistkordse negatiivse akrediteerimisotsuse korral lõpetatakse kultuuri- ja haridusministri otsusega üliõpilaste vastuvõtt vastavale õppesuunale või erialale. 27. Sekretär peab esitama kultuuri- ja haridusministrile kõigi otsuste koopiad hiljemalt viie päeva jooksul, arvates nende vastuvõtmisest. Kultuuri- ja haridusminister kinnitab või lükkab need tagasi ühe kuu jooksul ning tema otsus tuleb nõukogu liikmetele teatavaks teha ühe nädala jooksul.