Vabariigi Valitsus — Tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise ja arvelevõtmise korra kohta — RT I, 34, 540

(õ) 17.11.2008 11:20 Tulenevalt töökaitseseaduse (RT 1992, 25, 343) paragrahvist 25 Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise ja arvelevõtmise kord» (juurde lisatud). 2. Kehtestada, et käesoleva määruse punktis 1 nimetatud kord kehtib alates 1. juulist 1993. a. Peaminister M. LAAR Sotsiaalminister M. LAURISTIN Riigisekretär Ü. KAEVATS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 7. juuni 1993. a. määrusega nr. 171 Tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise ja arvelevõtmise kord Käesolev tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise ja arvelevõtmise kord on kehtestatud vastavalt töökaitseseaduse paragrahvidele 25, 26 ja 27. 1. Vastavalt käesolevale korrale kuuluvad uurimisele ja arvelevõtmisele kõik kutsehaigused ja tööõnnetused, mis on toimunud töökaitseseaduse rakendusalas alljärgnevatel juhtudel: töökohustuste täitmisel töötamiskohal või ettevõtte territooriumil või mujal töötamiskohal tööajal (kaasa arvatud töövaheajad) ning ajal, mis on vajalik töövahendite, tööriietuse jms. korrastamiseks enne tööaja algust ja pärast selle lõppu, samuti tööandja huvides tegutsemise ajal (kuigi ilma töödejuhataja ülesandeta); tööteel (teel kodust tööle või töölt koju). 2. Tööandja või tema ülesandel töid korraldav haldus- või tehniline töötaja (töödejuhataja) on kohustatud: korraldama tööd nii, et ta oleks viivitamatult informeeritud igast tema poolt juhitavas töölõigus toimunud tööõnnetusest; kiiresti tagama kannatanule esmaabi ja vajaduse korral tema toimetamise raviasutusse; säilitama töötamiskoha ja seadmed tööõnnetuse uurimise alguseni samas seisukorras, nagu nad olid tööõnnetuse momendil (kui see ei ohusta läheduses viibivaid töötajaid ega põhjusta avariiohtu); esimesel võimalusel teatama juhtunust tööandjale. 3. Kutsehaigusjuhtumist peab tervishoiuasutus teatama tööandjale kohe pärast vastava diagnoosi määramist arsti poolt. 4. Tööandja on kohustatud 7 ööpäeva jooksul selgitama kõik tööõnnetuse või kutsehaiguse asjaolud (välja arvatud punktis 16 nimetatud juhtudel). Uurimistoimingutes osaleb töökaitsevolinik või tema puudumisel mõni teine töötajate esindaja, kutsehaiguse puhul ka töötervishoiuarst. Kui uurimisel selgub, et kutsehaiguse põhjustanud tervisekahjustus tekkis kannatanu mõne varasema tööandja juures, kaasab töötervishoiuarst uurimistoimingutesse tööinspektori. Ägedate kutsehaiguste või -mürgistuste asjaolud peab tööandja selgitama viivitamatult. 5. Tööandja kogub uurimise käigus tööõnnetuse või kutsehaiguse asjaolude selgitamiseks võimalikult põhjaliku andmestiku: töödejuhataja, pealtnägijate, kannatanu ja teiste, eelnimetatud asjaoludega mingil määral seotud isikute seletused, plaanid, skeemid, fotod, ekspertiisidokumendid, töötamiskoha seisukorda iseloomustavad töökeskkonna ohtlike ja kahjulike mõjurite mõõtmise ja muud dokumendid. 6. Tööõnnetuse või kutsehaiguse korral, mis põhjustas kannatanu töövõime kaotuse või tema kergemale tööle üleviimise vajaduse vähemalt üheks tööpäevaks, peab tööandja koostama sellekohase akti (edaspidi — raport) vastavalt käesoleva korra lisades 1 ja 2 toodud vormile ja selle täitmise juhendile. Tööõnnetuse põhjustanud liiklusavarii korral koostab tööandja raporti politsei poolt liiklusavarii kohta vormistatud materjalide alusel. 7. Raport tuleb koostada vähemalt 4 eksemplaris, millest 3 eksemplari väljastab tööandja 3 ööpäeva jooksul pärast uurimise lõpetamist kindlustusasutusele (haigekassale), kus ta on tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustusvõtjaks. 8. Pärast ajutise töövõimetuse lõppemist täidab kindlustusasutus raporti L-osa ja väljastab raporti ühe eksemplari: tööandja asukoha(elukoha)järgsele tööinspektorile; kannatanule või tema huve esindavale isikule nende nõudmisel; kutsehaiguse puhul tööandja asukohajärgsele tervisekaitsetalitusele. 9. Juhul kui tööandjal ei ole võimalik raportit väljastada kindlustusasutusele punktis 7 nimetatud tähtaja jooksul (näit. tööõnnetus leiab aset pikemal merereisil vms.), tuleb seda teha esimesel võimalusel. 10. Tööandja on kohustatud pidama tööõnnetuste ja kutsehaiguste registreerimisraamatut, mille vorm on toodud käesoleva korra lisas 3. Tööandja esitab registreerimisraamatu tööinspektorile või teistele tööohutuse üle järelevalvet teostavatele ametiisikutele, politseiametnikule, töötajate ja kindlustusasutuste esindajatele nende nõudmisel. 11. Tööõnnetuse või kutsehaiguse uurimise materjalid säilitab tööandja ettevõttes vähemalt 3 aastat. Raporteid ja registreerimisraamatut tuleb säilitada 45 aastat Arhiiviameti poolt kehtestatud korras. 12. Tööandja rakendab kõik vajalikud meetmed tööõnnetuse või kutsehaiguse põhjuste vältimiseks. 13. Tööõnnetust, mis toimus ettevõttes mõne teise tööandja poolt tema ülesande täitmiseks suunatud töötajaga, uurib tööandja, kelle juures tööõnnetus toimus, välja arvatud juhul, kui kannatanu tööd selles töölõigus juhtis teda suunanud tööandja või viimase ülesandel töödejuhataja. Tööõnnetuse registreerib kannatanu tööandja. 14. Kui kannatanut suunanud tööandja ei ole temale kindlustusvõtjaks (kaitseväelasele, ravialusele, praktikandile jne.), registreerib tööõnnetuse tööandja, kelle juures tööõnnetus toimus. Tööõnnetuse raportid esitab tööõnnetuse registreerinud tööandja kindlustusasutusele, kus kannatanu on kindlustatud tööõnnetuste ja kutsehaiguste puhuks. 15. Tööõnnetust, mis toimus õpilase või üliõpilasega töötamisel õppeasutuse poolt korraldatud praktika ajal, uurib õppeasutus ja võtab tööõnnetuse arvele oma registreerimisraamatus. Raporti koos täidetud L-osaga peab õppeasutus väljastama oma asukohajärgsele tööinspektorile ja kannatanule või teda esindavale isikule, kutsehaiguse puhul tervisekaitsetalitusele. 16. Raske tervisekahjustusega või surmaga lõppenud tööõnnetuse või kutsehaiguse juhtumist, samuti üheaegselt kahe või enama töötajaga toimunud tööõnnetusest peab tööandja viivitamatult teatama: tööandja asukohajärgsele politseile; tööandja asukohajärgsele tööinspektorile tööinspektsiooni poolt kinnitatud skeemi (käesoleva korra lisa 4) järgi; teistele riiklikku järelevalvet teostavaile organeile (kui tööõnnetus toimus nende kontrolli alusel objektil) nende poolt kehtestatud korras. Tööandja peab teatama sellisest juhtumist vastavale kindlustusasutusele ühe ööpäeva jooksul. Otsuse trauma raskuse kohta väljastavad raviasutuste arstid tööandjale tema nõudmisel. Trauma raskuse määratluse aluseks on käesoleva korra lisas 5 toodud vigastuste loetelu. 17. Politsei ja teiste riiklike järelevalveorganite ülesannete määratlemine käesoleva korra punktis 16 märgitud juhtumite uurimisel kuulub nende ametkondade pädevusse. 18. Kui tööõnnetuse või kutsehaiguse asjaolude uurimisel selgub, et selle põhjuseks oli töödejuhataja või mõne muu isiku tegevus või tegevusetus, milles võivad olla kuriteotunnused, peab uurimist teostav ametkond esitama vastavad materjalid politseile kriminaalasja algatamiseks. Õiend Akti metaandmetesse lisatud avaldamise andmed.