Riigikogu — Kohtute seaduse ja kohtuniku staatuse seaduse muutmise ja täiendamise seadus — RT I, 24, 429

(õ) 4. 12. 2008 14:55 Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 12. mai 1993. a. otsusega nr. 93 I. Kohtute seaduses (RT 1991, 38, 472; 1993, 1, 2) tehakse järgmised muudatused ja täiendused: § 1. Muudetakse § 7 1. lõige ja sõnastatakse järgmiselt: "(1) Esimese astme kohtus lahendab tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjad kohtunik ainuisikuliselt või kohtumenetluse seadustega sätestatud juhtudel kohus kollegiaalselt ühe kohtuniku ja vähemalt kahe kohtukaasistuja osavõtul." § 2. Paragrahvis 16 tehakse järgmised muudatused: 1) 1. - 3. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "(1) Maa- ja linnakohtute ning kohtunike arvu määrab kindlaks Riigikogu justiitsministri ettepanekul, mis on kooskõlastatud Riigikohtuga. (2) Maa- ja linnakohtute tööpiirkonna ning asukoha määrab kindlaks justiitsminister kooskõlastatult Riigikohtuga. (3) Maa- ja linnakohtute kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul."; 2) senised 2. - 4. lõige loetakse vastavalt 4. - 6. lõikeks. § 3. Paragrahvi 17 2. lõige tunnistatakse kehtetuks. Paragrahvi tekstist jäetakse välja arv "(1)". § 4. Paragrahvis 18 tehakse järgmised muudatused: 1) 2. - 4. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "(2) Halduskohtute ja kohtunike arvu määrab kindlaks Riigikogu justiitsministri ettepanekul, mis on kooskõlastatud Riigikohtuga. (3) Halduskohtute tööpiirkonna ja asukoha määrab kindlaks justiitsminister kooskõlastatult Riigikohtuga. (4) Halduskohtu kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul."; 2) senised 3. - 5. lõige loetakse vastavalt 5. - 7. lõikeks. § 5. Paragrahvis 20 tehakse järgmised muudatused: 1) 1. - 3. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "(1) Ringkonnakohtute ja kohtunike arvu määrab kindlaks Riigikogu justiitsministri ettepanekul, mis on kooskõlastatud Riigikohtuga. (2) Ringkonnakohtute tööpiirkonna ja asukoha määrab kindlaks justiitsminister kooskõlastatult Riigikohtuga. (3) Ringkonnakohtu kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul."; 2) senised 2. ja 3. lõige loetakse vastavalt 4. ja 5. lõikeks. § 6. Paragrahvi 23 2. lõiget täiendatakse järgmise lausega: "Seaduses sätestatud juhtudel ja korras vaatab Riigikohus läbi kohtulahendite testimisavaldused ja parandab kohtuvigu." § 7. Paragrahvis 24 tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi täiendatakse uue 2. lõikega järgmises sõnastuses: "(2) Vajadusel moodustatakse tsiviil-, kriminaal- ja halduskohtukolleegiumi vahelised erikogud seaduse kohaldamisel tekkinud erimeelsuste lahendamiseks."; 2) senised 2. ja 3. lõige loetakse vastavalt 3. ja 4. lõikeks. § 8. Paragrahvi 26 3. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "(3) Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi liikmed valitakse Riigikohtu esimehe ettepanekul tsiviil-, kriminaal- ja halduskohtukolleegiumist - igast vähemalt üks liige." § 9. Paragrahvis 27 tehakse järgmised muudatused: 1) 1. lõike teises lauses asendatakse sõna "võtab" sõnadega "võib võtta"; 2) 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "(2) Riigikohtu üldkogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 11 Riigikohtu liiget. Üldkogu määrused võetakse vastu kohalolevate üldkogu liikmete häälteenamusega ning neile kirjutab alla Riigikohtu esimees."; 3) 3. lõike punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "4) algatab ja arutab distsiplinaarasja Riigikohtu esimehe vastu, kui seda nõuab vähemalt 11 riigikohtu liiget;"; 4) paragrahvi 27 3. lõike punkt 11 tunnistatakse kehtetuks ning punkt 12 loetakse punktiks 11. § 10. Paragrahv 28 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "§ 28. Seaduse kohaldamisel tekkinud eriarvamuste lahendamine Riigikohtus (1) Kui kohtuasja lahendamisel tsiviil-, kriminaal- või halduskohtukolleegiumi koosseisus tekivad põhimõttelist laadi eriarvamused seaduse kohaldamisel, antakse asi lahendada sellele kohtukolleegiumile täiskoosseisus. (2) Kui tsiviil-, kriminaal- või halduskohtukolleegiumi täiskoosseis tahab asja läbi vaadates asuda seaduse kohaldamisel teisele seisukohale, kui seda on teinud mõni teine Riigikohtu kolleegium või erikogu oma viimases otsuses, annab ta asja lahendada erikogule. (3) Erikogusse valib iga kohtukolleegium kaks oma liiget. Erikogu istungeid juhatab Riigikohtu esimees. (4) Kahe kohtukolleegiumi vaheline erikogu lahendab asja, kui üks kolleegium ei nõustu teise kolleegiumi seisukohaga. Kolme kohtukolleegiumi vaheline erikogu lahendab asja, kui üks kolleegium ei nõustu teise kolleegiumi seisukohaga. Kolme kohtukolleegiumi vaheline erikogu lahendab asja, kui kolmas kolleegium ei nõustu kahe teise kolleegiumi vahelise erikogu seisukohaga. (5) Riigikohtu üldkogule antakse kohtuasi lahendada, kui: 1) tsiviil-, kriminaal- või halduskohtukolleegium täiskoosseisus asub oma enamuses seisukohale, mis läheb lahku Riigikohtu üldkogus seni omaks võetud õiguslikust põhimõttest või seisukohast seaduse kohaldamisel; 2) asja lahendamine üldkogus on ühe kohtukolleegiumi täiskoosseisu enamuse arvates oluline seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohalt. (6) Riigikohtu üldkogule määrusega lahendamiseks antud asja kannab üldkogule ette vaidluse algatanud kohtukolleegiumi liige kolleegiumi esimehe korraldusel. (7) Riigikohtu üldkogu seisukoht seaduse kohaldamisel on kohustuslik Riigikohtu kolleegiumidele, kuni üldkogu ise ei ole seda muutnud." § 11. Paragrahv 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "§ 33. Kohtuistungi sekretär (1) Kohtu pädevusse kuuluvad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjad vaadatakse seaduses sätestatud juhtudel läbi kohtuistungi sekretäri osavõtul. (2) Kohtuistungi sekretäri tööalased kohustused ning tema osavõtu kord tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjade läbivaatamisest määratakse kindlaks kohtumenetluse seadustes ja kohtu reglemendis." § 12. Paragrahvis 38 tehakse järgmised muudatused: 1) 1. lõikes asendatakse sõnad "12 liikme" sõnadega "11 liikme"; 2) 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "(2) Riigikohus alustab tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjade läbivaatamist pärast kõigi apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse seaduste jõustumist."; 3) paragrahvi täiendatakse 3. lõikega järgmises sõnastuses: "(3) Kuni käesoleva paragrahvi 2. lõikes tähendatud volituste tekkimiseni täidavad ametisse nimetatud Riigikohtu liikmed teisi seaduses ettenähtud ülesandeid. Riigikohtu liikmeks nimetatud Ülemkohtu liikmed jätkavad kohtuasjade kassatsiooni ja järelevalve korras läbivaatamist vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 41." § 13. Paragrahvis 40 tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi täiendatakse 2. lõikega järgmises sõnastuses: "(2) Ringkonnakohtud alustavad kohtuasjade apellatsiooni korras läbivaatamist pärast kõigi apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse seaduste jõustumist."; 2) senine tekst loetakse 1. lõikeks. § 14. Paragrahv 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "§ 41. Esimese astme kohtute lahendite läbivaatamine kõrgema astme kohtu poolt Kuni kõigi apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse seaduste jõustumiseni ning apellatsioonikohtute moodustamiseni vaatab esimese astme kohtute lahendeid kassatsiooni ja järelevalve korras läbi Ülemkohus seni kehtivate protsessiseaduste alusel." § 15. Asendada kogu seaduse tekstis sõnad "haldusõigusrikkumise asjad" sõnadega "haldusasjad" vastavas käändes. II. Kohtuniku staatuse seaduses (RT 1991, 38, 473; 1993,1,2) tehakse järgmised muudatused ja täiendused: § 16. Paragrahvi 6 3. lõiget täiendatakse järgmiste lausetega: "Eksami mittesooritamise korral lõpetatakse kohtuniku ameti taotlejaga töösuhe või ta jätkab kutsealast ettevalmistumist kohtunikueksami komisjoni otsuse alusel. Töösuhte lõpetamisel makstakse hüvitust ühe kuupalga ulatuses." § 17. Paragrahvi 10 4. lõike punkti 1 täiendatakse pärast sõnu "kohtuniku ameti taotlejaid" sõnadega "ja otsustab eksami mittesooritanu kutsealase ettevalmistamise jätkamise või töösuhte lõpetamise otstarbekuse;". § 18. Paragrahvides 20 ja 22 asendatakse sõna "distsiplinaarkohus" sõnaga "distsiplinaarkomisjon" vastavas käändes. § 19. Paragrahvi 38 1. lõikes asendatakse sõnad "75 % ulatuses" sõnadega "50 % ulatuses". § 20. Paragrahvi 40 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "(2) Eesti Vabariigi Ülemkohtu liikmete volitused lõpevad pärast kõigi apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse seaduste jõustumist ning Riigikohtu asumist tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjade läbivaatamisele vastavalt kohtute seaduse paragrahv 38 2. lõikele." § 21. Paragrahv 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "§ 41. Ringkonna-, maa- ja linna- ning halduskohtute kohtunike kandideerimise kord ja volituste tekkimine (1) Ringkonna-, maa- ja linna- ning halduskohtute kohtunike kandideerimise avamisest kuulutab Riigikohtu esimees Riigi Teatajas kohe pärast Riigikohtu volituste tekkimist vastavalt kohtute seaduse paragrahv 38 1. lõikele. Kandideerimisavalduste esitamine, läbivaatamine ja kohtunike ametisse nimetamine toimub käesolevas seaduses sätestatud korras. (2) Ringkonna-, maa- ja linna- ning halduskohtu kohtuniku ametikohale kandideerinud ning vastavasse ametisse nimetatud kohtuniku volitusi omavad isikud jätkavad oma seniste ametiülesannete täitmist kuni kõigi apellatsiooni- ka kassatsioonimenetluse seaduste jõustumiseni." III. Eesti Vabariigi kohtute arvu ja nende koosseisude ning maa- ja linnakohtute kohtukaasistujate arvu kindlaksmääramise seaduse (RT 1993, 1, 1) paragrahvid 2 - 10 tunnistatakse kehtetuks kohtute tööpiirkondade määramise osas. IV. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamise päevast. Riigikogu esimees Ü. NUGIS Õiend Lisatud avaldamisandmed.