Vabariigi Valitsus — Kaupluse töö üldeeskirja ja toitlustamise üldeeskirja kinnitamine — RT I, 1995, 41, 597

Lähtudes tarbijakaitseseaduse (RT I 1994, 2, 13) paragrahvi 11 lõikest 2, Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada «Kaupluse töö üldeeskiri» (juurde lisatud) ja «Toitlustamise üldeeskiri» (juurde lisatud). Rahandusminister peaministri ülesannetes Andres LIPSTOK Majandusminister Toivo JÜRGENSON Riigisekretär Ülo KAEVATS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 4. aprilli 1995. a. määrusega nr. 165 Kaupluse töö üldeeskiri I. Üldsätted 1. Käesoleva eeskirjaga reguleeritakse kauba müüki ja kaupluste (äride, poodide) töö korraldamise üldküsimusi. 2. Eeskirja kohaldatakse kaupluse töö reguleerimiseks, sõltumata selle omandivormist ja ettevõtluse liigist. 3. Kui mõnede kaupade müügiks on õigusaktidega kehtestatud erinõuded, rakendatakse käesolevat eeskirja tarbijakaitse kohustuslike nõuete ja haldusõiguserikkumiste seadustiku mõttes kaubanduseeskirjade üldnormina erinormidega reguleerimata küsimustes. 4. Kauplus ehk äri (edaspidi kauplus) on kas iseseisva bilansiga ettevõte, struktuuriüksus või prokuristi kauplus, 1) mis koosneb ühele või mitmele omanikule kuuluvatest või lepingu alusel kasutatavatest asjadest ja varast, sealhulgas kaubanduspinnast hoonena, ruumidena või hoone ruumides asuva kioskina, mida kasutatakse kehtivate õigusaktide alusel majanduslikus käibes tulu saamiseks; 2) millel on omaniku ärinime ja kaubamärgi kasutamise õigus; 3) millel on ettevõtte põhikirjalised või nendega analoogsed ja majandustegevusega seotud õigused ja kohustused. Prokuristil on omaniku volitusega antud õigused ja kohustused. 5. Kaupluse tegevusalaks on tarbekaupade jae-, väikehulgi- või komisjonimüük ning sellega seotud tasuliste teenuste osutamine. 6. Kauplus võib olla iseseisva raamatupidamisega või tegutseda müüjana mõne teise (baas-) ettevõtte (-asutuse) juhtimisel või ettevõtjale õigusaktidega kehtestatud nõuete alusel, kui ta on raamatupidamiskohustuslane. 7. Kaupluse tegevus müüjana on lubatud, kui tal on kohaliku omavalitsuse poolt antud kauplemisluba. Kauplemisluba on ettevõtte tegutsemisloa lepinguline eritingimus, mille väljaandja on kehtestanud kaupluse tegutsemiseks kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil. Kauplemisluba (selle koopia) peab olema kaupluses ostjale nähtavale kohale välja pandud. 8. Kaupluse fassaadil peab olema silt (või valgusreklaam) kaupluse nimega. Struktuuriüksuse puhul peab olema näidatud ka omaniku või peaettevõtte ärinimi. Kaupluse uksel või vaateaknal peab olema teade lahtiolekuaja kohta. Lahtiolekuaeg märgitakse kauplemisloas. 9. Kaupluse võib sulgeda omaniku loal korrastustöödeks, remondiks, inventuuriks või seoses reorganiseerimise või likvideerimisega. Kaupluse sulgemine korrastustöödeks on lubatud vaid juhul, kui neid töid ei ole võimalik teha väljaspool lahtiolekuaega. Kaupluse sulgemisest kauemaks kui üheks ööpäevaks teatatakse kohalikule omavalitsusele ja kaupluse külastajatele vähemalt 5 päeva ette. Seejuures peab külastajatele väljapandud teade sisaldama informatsiooni lähima samalaadse kaubaga kaupleva kaupluse asukohast, remondi korral märgitakse ka selle lõpetamise tähtaeg. 10. Tervisekaitsetalituse või tarbijakaitseasutuse ettekirjutuse põhjal võib kaupluse sulgeda avastatud puuduste kõrvaldamiseks. Sel juhul sulgemisest ette ei teatata, kuid tarbijale pannakse välja kirjalik teade. 11. Enne kaupluse töö lõpetamist teenindatakse kõiki sulgemise hetkel müügisaalis viibivaid ostjaid. 12. Kaupluse tööd korraldab kaupluse omanik või vastavalt tema poolt antud volitustele prokurist, ärijuht või kaupluse juhataja. Omanik on kohustatud varustama kauplust tarbijakaitse kohustuslike nõuete täitmiseks vajaliku ja sanitaareeskirjadele vastava inventari ja seadmetega ning komplekteerima tööks vajaliku ettevalmistusega personaliga. Kaupluse ruumid, sisseseade, inventar ja kauba väljapanek peavad vastama kehtestatud tehnilistele, tuletõrje-, saitaar-, keskkonnakaitse- jm. nõuetele. Kaalud ja mõõtevahendid peavad olema ettenähtud korras taadeldud. Kaupluses peavad olema tingimused töötajate isikliku hügieeni nõuete täitmiseks. Töötajate üleriideid, isiklikke esemeid ja oma tarbeks ostetud kaupu hoitakse eriruumis või -kappides. 13. Töötajad on kohustatud hoidma kaupluse ruumid, sisseseade, inventari ja territooriumi nõuetekohases sanitaarses seisundis ning täitma kaupade vastuvõtmisel, säilitamisel ja müügil seaduste ja teiste õigusaktidega ning töösisekorraeeskirjadega kehtestatud nõudeid. 14. Litsentsitud tegevusalal on nõutav tegevuslitsents ja vastavaks tegevuseks kehtestatud eeskirjade täitmine. Tegevuslitsentsi või eriloa alusel kaupa müüvates kauplustes peab vastav tegevuslitsents või luba (selle notariaalselt kinnitatud koopia) olema müügisaalis tarbijale nähtavale kohale välja pandud. 15. Kohalik omavalitsus võib kauplustele, kes kauplevad tagastatavas taaras kaupadega, teha kohustuslikuks korraldada selle kokkuostu. Taarat kokkuostvas kaupluses peab müügisaalis olema tarbijale teade kokkuostu asukoha ja selle lahtiolekuaja kohta. Tühja taara hoidmine müügisaalis, tuulekojas, kaupluse ees või lahtisel platsil on keelatud. 16. Tulenevalt kauba omadustest ja ohutusnõuetest tarbimisel kehtestatakse teatud kaupade (liha, lihatooted, mööbel, sõiduautod jne.) vastuvõtu ja müügi eeskirjad vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt määratud korrale. 17. Küsimusi, mis kaupluse töö korraldamisel seaduste ja teiste õigusaktidega ei ole reguleeritud, lahendatakse ettevõttesiseste aktidega või ettevõtte põhikirja alusel. II. Kauba müügi üldnõuded 18. Sihipärasel kasutamisel peab kaup olema ohutu tarbija tervisele, elule, varale ja keskkonnale ning tarbija poolt tavaliselt eeldatavate omadustega, sealjuures peavad olema täidetud kõik teised kaubale esitatavad kohustuslikud nõuded. Kui müügiks väljapandud kaup vastab käesoleva punkti esimeses lõigus loetletud nõuetele, kuid teiste kohustuslike nõuete seast on minimaalne säilimistähtaeg «parim enne» möödunud, peab selle kohta panema tarbijale välja vastavasisulise hästiloetava ja arusaadava teabe. 19. Kauba vastuvõtmisel peab kauplus kontrollima kauba kvaliteeti, müügitähtaegu, märgistuse vastavust saatedokumentidele ja saatedokumentide vastavust kehtestatud nõuetele. Kaupa, mille hulgimüük on litsentsitud tegevusala, võib vastu võtta ainult vastavat tegevuslitsentsi omavalt müüjalt. Kauba saate-, arveldus- ja kvaliteeti tõendavaid dokumente tuleb hoida müügikohas vastava kaubapartii müügi lõpuni ning esitada need kontrollivale pädevale isikule tema nõudmisel. 20. Kaupa peab säilitama tingimustes, mis vastavad sellele kaubagrupile kehtestatud kohustuslikele nõuetele. 21. Kauba väljapanekul lähtutakse selle sortimendist ja väljapaneku ülevaatlikkusest ning arvestatakse kaupade naabruse lubatavust ja esteetilist külge. 22. Müügiks väljapandud kaup peab olema märgistatud ja varustatud eestikeelse teabega vastavalt kehtestatud korrale. Kui müügiks väljapandud toidukaup on pakendatud kaupluses (s.t. kaup on tarbija juuresolekuta kaupluses suletud müügipakendisse), peab kaup olema varustatud märgistusega, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet: toiduaine nimetus, netokogus, tarvitamise lõpptähtaeg, kvaliteediklass või sort ja hind vastavalt käesoleva eeskirja punktidele 31–34. Märgistus peab olema hästi loetav ja tarbijale arusaadav. 23. Tarbija nõudmisel peab müüja andma lisaks kauba juurde kuuluvale kirjalikule teabele ka täiendavat suulist teavet müüdava kauba omaduste, rahvusvaheliselt kasutatavate või üldtuntud tingmärkide tähenduste, päritolumaa, kasutamistingimuste, hinna, garantiitähtaja jms. kohta. 24. Kaup peab olema varustatud eestikeelse hoiatusega kauba pakendil ja kasutamisjuhendis, kui kaup võib teatud omaduste tõttu olla potentsiaalselt ohtlik. 25. Kauplus teeb arveldusi tarbijaga ainult Eesti kroonides kas sularahas või sularahata arvelduse vormis. Kauplus on kohustatud tarbijalt kauba eest maksmisel vastu võtma rikutud paberraha üleandmiseks panka vastavalt Eesti Panga poolt kehtestatud nõuetele. 26. Kauba müügil peab müüja andma tarbijale kauba eest tasumisel koos kaubaga maksmist tõendava dokumendi, mis on varustatud raamatupidamisseadusega ettenähtud kohustuslike rekvisiitidega, kusjuures peab olema eraldi näidatud nii iga üksiku kauba või teenuse hind kui arve kogusumma. 27. Tarbijal on õigus kontrollida kauba kaalu ja mõõdu õigsust kaupluse ruumidest lahkumata. 28. Müüja on kohustatud tagama müüdava kauba vastavuse tarbija poolt valitud näidisele või kauba kohta sõlmitud lepingule, kui näidist või kirjalikku lepingut on müügil kasutatud. 29. Müüjal on keelatud seada ühe kauba müümisel tingimuseks teise kauba ostmist. 30. Tarbija poolt valitud tööstuskaupa hoitakse tarbija soovil selle eest tasumiseni kaupluses vähemalt kaks tundi. III. Hind 31. Kaupluse hinnakujundus peab vastama seaduste ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Kasutatakse riiklikult kehtestatud, kooskõlastatud ja vabu hindu. Vabade hindade kujundamisel lähtub kauplus ka tootjate, hulgimüüjate või pankadega sõlmitud lepingutest, kui lepingutes on sätted hinnakujundamise aluste kohta. Iga kaup peab olema varustatud teabega müügihinna kohta, mis peab olema märgitud kaubale, pakendile, riiulile ja olema vaateaknale väljapandud kauba vahetus läheduses. 32. Kauba müügihind on hind, millega tarbija kauba ostab. 33. Ühikuhind on kauba tüki, kilo, liitri, meetri, ruutmeetri või kuupmeetri müügihind. Ühikuhind on vajalik kaubale, mille koguselist vastuvõtmist jaemüügiks arvestatakse nimetatud mõõtühikutes ja see on tarbijale müüdava kauba teatud koguse või mahu või mõõdu müügihinna arvestamise aluseks. Ühikuhind peab olema märgitud kas kaubale, pakendile või riiulile. 34. Kauba müügihind ja ühikuhind tuleb tarbijale esitada kirjalikus vormis, korrektselt, hästi nähtavana ja kergesti ning üheselt mõistetavana. 35. Ühikuhinda ei ole vaja: 1) kaupadel, mida müüakse koos teenusega või oksjonil; 2) valmispakitud kaupadel, kui neid müüakse alandatud hindadega põhjusel, et need on muutunud puudusega kaubaks; 3) müügiautomaatidest müüdavatel kaupadel; 4) tükikaupa müüdavatel kaupadel, mille tervikut ei saa jagada osadeks kauba kvaliteeti ja omadusi muutmata; 5) kokakaupadel, mida müüakse valmiskujul roogadena või pooltoodetena; 6) pakendatud kaupadel, mille kaal või maht on väiksem kui 50 grammi või 50 milliliitrit. IV. Kauba garantii ja ümbervahetamine 36. Garantii on kohustus, millega müüja ja/või tootja võtab endale vastutuse tarbija ees kauba omaduste eest ja selle kasutamisel ilmnevate puuduste kõrvaldamise kohta. Garantiid tulenevad seadustest ja teistest õigusaktidest, tootjate ja müüjate vahelistest lepingutest või müüja poolt tarbijale oferdina esitatud teadetest. 37. Peale tootja poolt kaubale ja/või teenusele antud garantii ja kaubal olevate varjatud puuduste (defektide) vastutab kauplus tarbija ees ka müügile pandud kaupade nõuetekohase kvaliteedi ja tarbijale teatavaks tehtud tarbimisomaduste tegelikkusele vastavuse eest. 38. Tootja või müüja poolt kaubale antud garantiiaja vältel võib tarbija esitada müüjale pretensiooni kauba või teenuse sihtotstarbelist kasutamist või säilitamist takistavate asjaolude kohta, mis on põhjustatud kauba või teenuse kvaliteedi puudustest. 39. Pikaajaliseks tarbimiseks mõeldud, tootja poolt kehtestatud garantiiajata kauba (rõivad, jalatsid, vaibad jm.) või teenuse ostnud tarbijal, keda ei teavitatud kauba või teenuse puudusest enne selle müüki, on õigus esitada pärast puuduse avastamist selle kohta müüjale pretensioon. 40. Tarbija poolt pretensiooni esitamise tähtaeg on kuni kuus kuud kauba või teenuse müüja poolt tarbijale üleandmise päevast arvates. Hooajakaupade (rõivad, jalatsid, peakatted, aiatööriistad jm.) kohta tarbijapoolsete pretensioonide esitamise tähtaega arvestatakse vastava hooaja algusest: kevadsuvine hooaeg algab 1.maist ja sügistalvine hooaeg 1. oktoobrist. Pretensiooni esitamise tähtaeg peatub kauba kasutamishooaja lõppemisel ja jätkub uue kasutamishooaja algusega. Pretensiooni esitamise aluseks on kauba või teenuse ostmist tõendav müümise kuupäevaga dokument. 41. Kui kaubal või teenusel esinev puudus ei olnud seatud müüja poolt lepingu sõlmimise tingimuseks, on tarbijal, kellele müüdi puudusega kaup või teenus, õigus nõuda: 1) kauba või teenuse puuduse tasuta kõrvaldamist või selle puuduse kõrvaldamiseks tehtud kulutuse hüvitamist; 2) puudusega kauba vahetamist uue kvaliteetse kauba vastu; 3) kauba või teenuse müügihinna alandamist ja hinnavahe hüvitamist; 4) lepingu lõpetamist koos kahju hüvitamisega. 42. Garantiiaja algust arvestatakse kauba müügi päevast tarbijale jaekaubandusettevõttes. Kauba ümbervahetamise korral arvestatakse uut garantiiaega ümbervahetamise päevast. 43. Garantiiajaga müüdud kauba või teenuse garantiiaja jooksul on müüja kohustatud: 1) vedama suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise kauba, mis tuleb ümber vahetada, remontida või tagastada, sihtkohta ja/või tarbijale tagasi omal kulul või hüvitama tarbijale veokulud; 2) pikendama garantiitähtaega selle garantiiremondis olnud aja võrra. 44. Tarbija ja müüja lahkarvamuste korral tehakse kauba või teenuse puuduse kindlaksmääramiseks ekspertiis, mille tellib kauba ja/või teenuse müüja 5 päeva jooksul pärast tarbijalt avalduse saamist. Ekspertiisikulud kannab süüdiolev pool. 45. Tarbijal on õigus 14 päeva jooksul (arvestamata ostupäeva) ümber vahetada kauplusest ostetud kvaliteetne kaup, v.a. toidukaup, kui ostetud kaup ei sobi oma vormilt, tegumoelt, värvilt või suuruselt. Ümbervahetamist saab nõuda ainult juhul, kui eset ei ole tarvitatud ja see tagastatakse vigastusteta ning puhtana koos pakendiga, märgistustähisega ja müügidokumentidega. 46. Tarbija pretensioonide lahendamine, tarbekaupade ümbervahetamine või nende eest makstud raha tagastamine tarbijale, samuti avastatud defektide kõrvaldamine ja kahju hüvitamine toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Müüdud toidukaupu kauplus tagasi ei võta. V. Komisjonimüük 47. Komisjonimüük on tarbekauba müük, mida komisjonär (müügilevõtja) teeb komitendi (müügileandja) ülesandel. 48. Tarbekaupade komisjonimüük tarbijale toimub komisjonikauplustes või osakondades. Keelatud on võtta komisjonimüügile toidukaupu. 49. Väikemüügivormis (välimüügipunktid, kioskid) komisjonimüük on keelatud. 50. Mootorsõidukite, relvade ja laskemoona, väärismetallist, vääris- ja poolvääriskividest toodete kokkuostu ja komisjonimüüki reguleerivad erieeskirjad. 51. Asju võib komisjonimüügile vastu võtta ainult üksikisikutelt. Komisjonimüügile ei võeta asju alla 18 aasta vanustelt isikutelt. 15- kuni 17-aastaselt isikult võetakse asju komisjonimüügile ainult tema seadusliku esindaja nõusoleku korral. 52. Komisjonimüügi korras võib müüa kasutuskõlblikke uusi, samuti kasutusel olnud ja parandamist mittevajavaid ning moraalselt vananenud asju. 53. Keelatud on asjade vastuvõtmine komisjonimüügiks kaubapartiidena. Kaubapartiiks loetakse ühesuguse nimetusega asjade hulka, mida on 2 ja rohkem. 54. Tehniliselt keerukaid kaupu, mille käsitsemiseks on tootja kaasa andnud kasutamisjuhendi, võib võtta komisjonimüügile ainult koos selle juhendiga. 55. Komisjonimüügile on keelatud vastu võtta asju, mis oma kvaliteedi või tarbimisomaduste tõttu võivad ohustada ostja elu, tervist või vara. 56. Asjade vastuvõtmise komisjonimüügiks vormistab kauplus komitendiga kirjaliku kahepoolse lepinguna vastavalt seadustele ja teistele õigusaktidele. Kaupluse ja komitendi vahel lepingu allakirjutamise hetkest loetakse asi komisjonimüügile võetuks. Lepingupoolte õigused, kohustused, komisjonimüügi tingimused ja kord määratakse kindlaks nimetatud kahepoolses lepingus. VII. Kaupluse majandustegevus ja selle kontrollimine 57. Omanik on kohustatud pidama kaupluse majandustegevuse kohta raamatupidamisarvestust ning esitama aruandeid ja registriandmeid mahus ja vormis, mis vastavad seaduste ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele ning väljendavad selgelt ja täpselt tehingute sisu ja omaniku vara seisundit. Raamatupidamisdokumente peab säilitama vastavalt seaduste ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. 58. Omaniku, ärijuhi või kaupluse juhataja ja teiste töövõtjate vahelisi suhteid reguleeritakse töölepingu, ettevõtte põhikirja ja töösisekorraeeskirjadega. 59. Ärijuht või kaupluse juhataja on kohustatud tagama kaubandusprotsessi rütmilise korraldamise vastavuses kaubandust reguleerivate õigusaktidega. 60. Äriteenija (müüja, kassapidaja jt.) on kohustatud juhinduma kaupluse omaniku ja ärijuhi korraldustest ning kinni pidama seaduste ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetest. 61. Äriteenija peab tundma tema poolt müüdavaid kaupu. 62. Äriteenija peab valdama eesti keelt seaduste ja teiste õigusaktidega tema tööülesannete täitmiseks kehtestatud ulatuses. 63. Äriteenija peab kandma teenindamiseks ettenähtud riietust (toidukaupade müügil ka peakatet) ja täitma hügieeninõudeid. Vastavalt töö iseloomule peavad kaupluse töötajad käima perioodiliselt arstlikul tervisekontrollil. 64. Kaupluse tegevust kontrollida ja takistamatult leti taha ning abiruumidesse pääseda on õigus isikutel, kellel on riigiorganite, kohaliku omavalitsuse, kohtu- või eeluurimisorganite poolt väljastatud kontrolli objekti, eesmärki ja aega kajastav dokument. 65. Töötõendi ettenäitamisel on kontrollimise õigus Tarbijakaitseameti, Tervisekaitseameti, tervisekaitsetalituste, Eesti Sanitaarkarantiinitalituse, Maksuameti, Riigikontrolli, Standardiameti, Konkurentsiameti, politseiprefektuuride, Päästeameti ning kohaliku omavalitsuse ja/või volikogu juurde moodustatud kaubanduse ja/või tarbijakaitse üksuste töötajatel vastavalt seadustele ja teistele õigusaktidele. 66. Teised asutused, kes on huvitatud andmetest kaupluse tegevuse kohta, saavad neid ainult omaniku loal. 67. Kontrollimise ajal kaupluse inventuuriks sulgemine on lubatud ainult eeluurimis-, juurdlus- ja kohtuorganite vastava määruse alusel või Riigikontrolli nõudmisel vastavalt seadustele ja teistele õigusaktidele. Kui muud kontrollorganid peavad inventuuri tegemist vajalikuks, kooskõlastatakse inventuuri tegemine omanikuga. 68. Kontrollimise ajal kontrollijale teatavaks saanud andmete ebaseadusliku avaldamise eest vastutavad andmeid avaldanud isikud. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 4. aprilli 1995. a. määrusega nr. 165 Toitlustamise üldeeskiri I. Üldsätted 1. Käesoleva eeskirjaga reguleeritakse restoranide, kohvikute, sööklate, baaride jt. toitlustamiskohtade (edaspidi toitlustusäri) töö üldküsimusi, olenemata nende omandivormist, tüübist ja järgust. 2. Toitlustusäri on kas iseseisva bilansiga ettevõte või selle struktuuriüksus või prokuristi toitlustusäri, 1) mis koosneb omanikule seaduse või lepingu alusel kuuluvatest või kasutatavatest asjadest ja varast, sealhulgas kaubanduspinnast hoonena, ruumidena või hoone ruumides asuva kioskina, mida kasutatakse kehtivate õigusaktide alusel majanduslikus käibes tulu saamiseks; 2) millel on omaniku ärinime ja kaubamärgi kasutamise õigus; 3) millel on ettevõtte põhikirjalised või nendega analoogsed ja majandustegevusega seotud õigused ja kohustused. Prokuristil on omaniku volitusega antud õigused ja kohustused. Toitlustusäri on tarbijakaitseseaduse mõttes müüja ja teenindaja ning tal on sellest tulenevad kohustused ja õigused. 3. Toitlustusäri tegevusalaks on roogade ja jookide valmistamine, serveerimine ning müük tarbijatele. Peale omatoodangu müüvad toitlustusärid ka ostukaupu (kondiitritooted, alkohoolsed joogid jt.). Toitlustusäri tüübid on: restoran, kohvik, baar, bistroo, söökla, kauplus (kokakaubad, kondiitritooted), väikemüügipunkt. Toitlustusäri võib olla segatüübiline, kasutatav tüübinimetus ei ole tunnus, mis määrab käesoleva eeskirja rakendatavuse toitlustusäri suhtes. 4. Toitlustusäri võib olla iseseisva raamatupidamisega või tegelda toodangu realiseerimisega mõne teise (baas)ettevõtte (-asutuse) juhtimisel või ettevõtjale õigusaktidega kehtestatud nõuete alusel, kui ta on raamatupidamiskohustuslane. 5. Toitlustusäri tegevus on lubatud pärast kohaliku omavalitsuse poolt kauplemisloa väljastamist, kui tervisekaitsetalitusega on eelnevalt kooskõlastatud tegevuskoht ning omatoodangu ja ostukaupade sortiment ja maht. Kauplemisluba on ettevõtte tegutsemisloa eritingimus, mille väljaandja on kehtestanud toitlustusäri tegevuseks kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil. Kauplemisluba (selle koopia) peab olema toitlustusäris külastajale nähtavale kohale välja pandud. 6. Toitlustusäri tüübi ja lahtiolekuaja määrab ettevõtte omanik kooskõlastatult kohaliku omavalitsusega. Lahtiolekuaeg märgitakse kauplemisloas. Järgu saamiseks esitab ettevõtte omanik nõuetekohase taotluse ja andmed äri kohta kohaliku omavalitsuse juurde moodustatud järgumääramiskomisjonile. Kohalik omavalitsus kinnitab järgu komisjoni ettepaneku alusel. 7. Toitlustusäri fassaadil peab olema äri nimi ja tüüp, teade lahtiolekuaja kohta ning peasissekäigu läheduses ka pakutavate roogade ja jookide hinnakiri. Struktuuriüksuse puhul peab olema näidatud omaniku või peaettevõtte ärinimi. 8. Toitlustusäri tööd korraldab omanik või vastavalt omaniku poolt antud volitustele prokurist, ärijuht või juhataja. Omanik on kohustatud varustama toitlustusäri seadmete, inventari ja mööbliga ning komplekteerima tööks vajaliku erialase ettevalmistusega personaliga. Toitlustusäri ruumid, sisseseade ja inventar peavad vastama tarbija kaitseks kehtestatud kohustuslikele nõuetele, tehnilistele, tuletõrje-, sanitaar-, keskkonnakaitse- jm. nõuetele. Kaalud ja mõõtevahendid peavad olema ettenähtud korras taadeldud. 9. Omaniku, ärijuhi või juhataja korraldusel võib toitlustusäri sulgeda korrastustöödeks, remondiks, inventuuriks ning seoses reorganiseerimise või likvideerimisega. Korrastustöödeks on toitlustusäri lubatud sulgeda juhul, kui neid töid ei ole võimalik teha väljaspool lahtiolekuaega. Asutuse, ettevõtte või õppeasutuse juures asuva toitlustusäri sulgemine peab olema kooskõlastatud asutuse administratsiooniga. Toitlustusäri sulgemisest kauemaks kui üheks ööpäevaks teatatakse kohalikule omavalitsusele vähemalt 5 päeva ette. Ühtlasi peab panema ettevõtte sulgemise aja kohta välja kirjaliku teate tarbijale. 10. Tervisekaitsetalituse või tarbijakaitseasutuse ettekirjutuse alusel suletakse toitlustusäri puuduste kõrvaldamiseni. Sel juhul sulgemisest ette ei teatata, kuid tarbijale pannakse välja kirjalik teade. 11. Töötajad on kohustatud hoidma toitlustusäri ruumid, sisseseade ja territooriumi nõuetekohases sanitaarses seisundis. Toitlustusäris peavad olema tingimused personali isikliku hügieeni nõuete täitmiseks. Töötajate üleriideid, isiklikke esemeid ja oma tarbeks ostetud kaupu hoitakse eriruumis või -kappides. Sanitaarse seisundi eest vastutab ärijuht. 12. Vastavalt töö iseloomule peab toitlustusäri personal käima perioodiliselt arstlikul tervisekontrollil ja kandma tervisekaitse eeskirjadele vastavat sanitaar- või töörõivastust. 13. Taarat on lubatud hoida laoruumides või katusealusel platsil. On keelatud hoida tühja taarat kauplemiskohas, tuulekojas ja toitlustusäri ees. 14. Litsentsitud tegevusalal on nõutav tegevuslitsents ja vastavaks litsentsitud tegevuseks kehtestatud erieeskirjade täitmine. Tegevuslitsentsi või eriloa alusel kaupu müüvas toitlustusäris peab vastav tegevuslitsents või luba (selle notariaalselt kinnitatud koopia) olema tarbijale nähtavale kohale välja pandud. 15. Toitlustusäri teeb tarbijaga arveldusi ainult Eesti kroonides kas sularahas või sularahata arvelduse vormis. Toitlustusäri on kohustatud tarbijalt kauba ja/ või teenuse eest maksmisel vastu võtma rikutud paberraha üleandmiseks panka vastavalt Eesti Panga poolt kehtestatud nõuetele. 16. Küsimusi, mida toitlustusäri töö korraldamisel ei ole reguleeritud seaduste ja teiste õigusaktidega, lahendatakse ettevõttesiseste aktidega või ettevõtte põhikirja alusel. II. Kauba vastuvõtt 17. Kaupa võib vastu võtta töötaja, kellega on sõlmitud leping varalise vastutuse kohta, või omaniku kirjalikku volikirja omav esindaja. Täisvastutusega omanik võib kaupa vastu võtta ilma varalise vastutuse lepinguta. 18. Kaup peab olema ohutu tarbija tervisele, elule, varale ja keskkonnale, sealjuures peavad olema täidetud kõik sellele kaubale esitatavad kohustuslikud nõuded. 19. Kaupa, mille hulgimüük on litsentsitud tegevusala, võib vastu võtta ainult vastavat tegevuslitsentsi omavalt hankijalt. 20. Kaupa tuleb säilitada tingimustes, mis vastavad antud kaubagrupile kehtestatud kohustuslikele nõuetele. Kauba vastuvõtmisel on toitlustusäri kohustatud kontrollima kauba kogust, kvaliteeti, realiseerimistähtaegu, märgistuse vastavust saatedokumendile ja saatedokumendi vastavust kehtestatud nõuetele. III. Tarbija teenindamine 21. Tarbija teenindamine toitlustusäris peab olema vastavuses toitlustusäri tüübi ja järgunõuetega. 22. Toitlustusärides, kus teenindavad kelnerid (ettekandjad), peab tarbijale lauda andma menüü. Muudes toitlustusärides peab menüü olema tarbijale nähtavas kohas. 23. Toitlustusäri menüü peab vastama keeleseadusele ja toitlustusäri järgunõuetele. Menüüs näidatud hinnad peavad olema esitatud tarbija poolt makstavate lõpphindadena. 24. Toitlustusäris valmistatava omatoodangu ja ostukauba hinnakujundus peab vastama seadustele ja teistele kehtivatele õigusaktidele. 25. Kõik müügilepandud kaubad tuleb varustada teabega hinna kohta. Müügiks väljapandud kaupade hinnasedelid peavad olema korrektselt vormistatud, hästi nähtavad ja üheselt mõistetavad. 26. Toitlustusäri on kohustatud andma tarbijaga arvlemisel talle rahalist tehingut tõendava dokumendi, mis on varustatud raamatupidamisseadusega ettenähtud kohustuslike rekvisiitidega, kusjuures peab olema eraldi näidatud nii iga üksiku kauba või teenuse hind kui ka arve kogusumma. 27. Tarbija nõudmisel on toitlustusäri kohustatud andma teavet kaupade ja teenuste hinnakujunduse aluste kohta. 28. Tarbijal on õigus toitlustusäri ruumidest lahkumata kontrollida toitlustusäris müüdava ostukauba, kulinaar-, kondiitri- ja pagaritoodete kaalu ja mõõdu õigsust. 29. Pakendatud kauba müügil toitlustusäris rakendatakse kõiki kehtivaid nõudeid pakendatud toidukauba müügiks kaupluses. 30. Ebakvaliteetsete, kaubandusliku välimuse kaotanud ja müügitähtaja ületanud ostukaupade ja omatoodangu müük on keelatud. Tervisekaitse-, kvaliteedijärelevalve- ja tarbijakaitseorganisatsioonide nõudel tuleb kauba müük otsekohe peatada kuni selle omaduste kindlakstegemiseni. 31. Juhul kui toitlustusäri võtab tellimusi pidude, ürituste jms. korraldamiseks, ei tohi määrata tellimuse miinimumi või kohustuslikku toodangu sortimenti. 32. Toitlustusäri personalil on õigus jätta teenindamata joobeseisundis, alaealistele alkohoolseid jooke pakkuvaid ja teisi avalikku korda rikkuvaid külastajaid. IV. Köögi töö korraldamine 33. Menüü koostamisel tuleb lähtuda vastavat tüüpi toitlustusäridele kinnitatud järgunõuetest. 34. Roogade ja kulinaartoodete valmistamisel tuleb kinni pidada tehnoloogilise protsessi nõuetest ja kalkulatsioonis ettenähtud toiduainete kogustest. 35. Roogade realiseerimine peab toimuma toitlustusettevõttes vastavalt sanitaareeskirjades ettenähtud realiseerimisaegadele ja tingimustele. 36. Riknenud või realiseerimisaja ületanud toiduainete või valmistoodangu ümbertöötamine ja sellest toidu valmistamine on keelatud. V. Toitlustusäri majandustegevus ja selle kontrollimine 37. Omanik on kohustatud pidama toitlustusäri majandustegevuse kohta raamatupidamisarvestust, esitama aruandeid ning registriandmeid seaduste ja teiste õigusaktidega kehtestatud mahus ja vormis, mis väljendavad selgelt ja täpselt tehingute sisu ja omaniku vara seisundit. 38. Omaniku, ärijuhi või juhataja ja teiste töötajate vahelisi suhteid reguleeritakse töölepingu, ettevõtte põhikirja ja töösisekorraeeskirjadega. 39. Ärijuht või juhataja on kohustatud tagama tootmis- ja kaubandusprotsessi rütmilise korraldamise ning toitlustusäride tegevust reguleerivate õigusaktide täitmise. 40. Toitlustusäri tegevust kontrollida ja takistamatult leti taha ja abiruumidesse pääseda on õigus isikutel, kellel on riigiorganite, kohaliku omavalitsuse, kohtu- või eeluurimisorganite poolt väljastatud kontrolli objekti, eesmärki ja aega kajastav dokument. Kontrollimiseks on keelatud lasta tootmisruumidesse isikuid, kellel puuduvad vastavad dokumendid. Töötõendi ettenäitamisel on kontrollimise õigus Tarbijakaitseameti, Tervisekaitseameti, tervisekaitsetalituste, Eesti Sanitaarkarantiinitalituse, Standardiameti, Maksuameti, Konkurentsiameti, Päästeameti, politseiprefektuuride, kohaliku omavalitsuse ja/või volikogu juurde moodustatud kaubanduse ja/või tarbijakaitse üksuste töötajatel vastavalt seadustele ja teistele õigusaktidele. Kontrolli teostavaid isikuid lubatakse toitlustusäri tootmisruumidesse sanitaarriietuses. 41. Teised asutused, kes on huvitatud andmetest toitlustusäri tegevuse kohta, saavad andmeid ainult omaniku või juhatuse loal. 42. Kontrollimise ajal on toitlustusäri sulgemine inventuuriks lubatud ainult juurdlus-, eeluurimis- ja kohtuorganite vastava määruse alusel või Riigikontrolli nõudmisel vastavalt seadustele ja teistele õigusaktidele. Kui muud kontrollorganid peavad inventuuri tegemist vajalikuks, kooskõlastatakse inventuuri tegemine omanikuga. 43. Kontrollimise ajal kontrollijale teatavaks saanud andmete ebaseadusliku avaldamise eest vastutavad andmeid avaldanud isikud.