Vabariigi Valitsus — Kalavarude kasutamise ja kaitse kord Eesti majandusvööndis — RT I, 35, 544

(õ) 27.05.2008 17:35 Majandusvööndi seaduse (RT 1993, 7, 105) paragrahvi 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada "Kalavarude kasutamise ja kaitse kord Eesti majandusvööndis" (juurde lisatud). 2. Keskkonnaministeeriumil esitada kahe nädala jooksul Vabariigi Valitsusele ettepanekud täiendavate rahaliste vahendite vajaduse kohta kontrolli teostamiseks majandusvööndis. Justiitsminister peaministri ülesannetes Kaido KAMA Keskkonnaminister Andres TARAND Riigisekretär Ülo KAEVATS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 5. mai 1994. a. määrusega nr. 160 Kalavarude kasutamise ja kaitse kord Eesti majandusvööndis Üldsätted 1. Käesolev "Kalavarude kasutamise ja kaitse kord Eesti majandusvööndis" (edaspidi kord) reguleerib kalapüüki Eesti majandusvööndis ning on täitmiseks kohustuslik kõigile kalapüügiga tegelevatele füüsilistele ning juriidilistele isikutele. 2. Kalapüüki Eesti majandusvööndis korraldab Kalaamet. 3. Eri- ja teadusotstarbelise kalapüügi tingimused võivad erineda käesoleva korraga kehtestatud tingimustest. Eri- ja teadusotstarbelise kalapüügi tingimused määrab kindlaks Kalaamet ning need märgitakse kalapüügiloale. 4. Käesolevas korras nimetatakse kalapüügilaevadeks laevu, mis tegelevad kalapüügiga, samuti kala vastuvõtmise, töötlemise ja transportimisega. Kalapüügiõigus 5. Õiguse kalapüügiks annab Kalaameti poolt väljaantav kalapüügiluba. Kalapüügiloale ei ole lubatud teha parandusi. Kehtivuse lõppemisel kalapüügiluba ei pikendata. 6. Välisriikide kalapüügilaevad võivad kalastada Eesti majandusvööndis riikidevaheliste kalastuskokkulepete alusel, mis võivad näha ette kalapüügilubade (-litsentside) asendamise nimekirjadega, mis sisaldavad laeva nime, pardaindeksi, raadiokutsungi, laeva tüübi ja püügiviisi kirjelduse. Kalastaja kohustused 7. Kalastaja on kohustatud: 1) pidama kinni kehtestatud kalapüügipiirangutest; 2) kalapüügiloa püügile kaasa võtma; 3) pidama püügipäevikut vastavalt kehtestatud nõuetele ning täitma seda merel vahetult pärast püüniste kalast tühjendamist; 4) tähistama ja märgistama seisev- ning triivpüünised. Võrgu- ja õngejadad tuleb tähistada vähemalt kahe meremiili kaugusele nähtava tule või lokatsioonipeegeldi ja lipuga varustatud toodritega. Püünised tuleb märgistada selliselt, et oleks võimalik kindlaks teha nende omanik; 5) tühjendama (nõudma) püüniseid nii sageli, et saak püünistes ei rikneks; 6) võimaldama kalauurijatel kohapeal tasuta mõõta ja kaaluda kalu ning koguda soomuseid, rikkumata kala kaubanduslikku väärtust; 7) kontrollimisõigust omava ametiisiku nõudel esitama kalapüügiõigust tõendavad dokumendid, ette näitama kaasas olevad kalapüügivahendid, saagi ja püügipäeviku; 8) esitama püügikuule järgneva kuu 8. kuupäevaks Kalaametile andmed saagi kohta, kui nende andmete esitamise kord ei ole kehtestatud teisiti (näiteks rahvusvahelise lepinguga); 9) käesoleva korra punktides 22 ja 23 määratletud, samuti eri- ja teadusotstarbelise kalapüügi loa alusel püütud alamõõdulise ja (või) sel ajal püüda keelatud kalaliigi müügil või üleandmisel andma saagiga kaasa õiendi, mis peab sisaldama järgmisi andmeid: püüdja nimi ja püügiloa number; püügiloa või kalastuskaardi väljaandja; püügikoht ja -aeg; alamõõdulise kala saagi hulka sattumist selgitavad asjaolud. 8. Kalapüügilaevade kaptenid on kohustatud: 1) tagama laeva pardaindeksi ja nime loetavuse; 2) mitte takistama kalapüügiga laevaliiklust merekaartidel tähistatud laevateedel; 3) võtma laeva pardale käesoleva korra punktis 24 loetletud asutuste inspektoreid, võimaldama neil kontrollida kalapüüki ning saagi üleandmise ja vastuvõtmise kohta koostatud dokumente ja laeva laadruume ning pardal olevat saaki ja püüniseid, võimaldama nimetatud ametiisikutel teha väljakirjutusi saagi üleandmis- ja vastuvõtmisdokumentidest ning saada koopia kalapüügipäeviku vastavatest lehekülgedest; 4) võimaldama käesoleva korra punktis 24 märgitud asutuste inspektoritel kasutada laeva sidevahendeid ametialaseks sidepidamiseks. 9. Pardal olevad püügivahendid, mida ei tohi kasutada teatud kohas või perioodil, peavad keelatud akvatooriumil või keelatud ajal olema ära pandud niisugusel moel, et need vastavalt käesoleva korra punktile 20 ei oleks kasutamiseks valmis. Sama kehtib pardal hoitavate tagavarapüüniste kohta. Üldkeelud 10. On keelatud: 1) püüda kala mürk- või narkootiliste ainetega ja lõhkelaengutega. Põhimõtteliselt uute püüniste või püügiviiside kasutamine on lubatud ainult Kalaameti loal; 2) püüda, vastu võtta, maale tuua, müüa, töödelda ja hoida kala, mille pikkus värskena on väiksem käesoleva korra punktis 12 sätestatud alammõõtudest ja/või mis on püütud keeluajal või keelatud kohas, v.a. käesoleva korra punktis 23 loetletud juhud; 3) püüda kala traalnoodaga madalamal 20 meetri sügavusjoonest; 4) püüda kala lähemal kui 50 meetri kaugusel püügil olevatest püünistest; 5) kinnitada võrkpüünisele tarindeid, mis võivad vähendada püünise koguva osa silmasuurust alla käesoleva korraga lubatud suuruse, v.a. käesoleva korra punktis 18 lubatud juhtudel; 6) heita tagasi vette püütud kalu, kui need on kaotanud eluvõime. Kalapüügi keeluajad 11. On keelatud: 1) püüda lesta, merilesta ja kammeljat: Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu poolt määratud alarajoonides (edaspidi – ICES-i alarajoonid) – 28 (v.a. Liivi laht) ja 29 – lõuna pool 59ų30` põhjalaiust (v.a. Väinameri) – 1. veebruarist kuni 30. aprillini; mujal – 1. veebruarist kuni 30. juunini; 2) teatud ajal kasutada: põhjatraalnoota – Soome lahes lääne pool 26o idapikkust – 1. veebruarist kuni 30. juunini; lõhe triiv- ja seisevõngejada kaugemal kui 4 meremiili territoriaalmere lähtejoonest avamere suunas – Soome lahest 1. juulist kuni 15. septembrini, Läänemere muudes osades 1. aprillist kuni 15. novembrini; lõhe triiv- ja seisevõngejada kaugemal kui 4 meremiili territoriaalmere lähtejoonest avamere suunas – 15. juunist kuni 15. septembrini. Kalade alammõõdud 12. Lähtudes kalaliikide bioloogilistest iseärasustest kehtivad järgmised alammõõdud: I* cm L** cm 1) räim Liivi ja Soome lahes 10 12 muudes püügipiirkondades 14 16 2) kilu 8 9 3) lõhe 50 60 4) meriforell (iherus) 45 50 5) kammeljas 25 30 6) lest ja merilest 18 21 7) tursk 30 33 alates 1. jaanuarist 1995. a. 32 35 * I – kala pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni. ** L – kala pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime lõpuni. 13. Kala loetakse mõõdule vastavaks, kui vähemalt üks antud mõõtudest on võrdne alammõõduga või ületab seda. 14. Kalaamet võib kalade alammõõte ajutiselt korrigeerida. Püüniste silmasuurused 15. Püüniste kõige väiksemad lubatud silmasuurused ja õngekonksud on järgmised: 1) traalpüügil meres: räimepüügil ICES-i alarajoonides 28 ja 29 – lõuna pool põhjalaiust 59o30´ – 28 mm; ICES-i alarajoonis 29 – põhja pool põhjalaiust 59o30´ ning Liivi ja Soome lahes – 16 mm; kilupüügil – 16 mm; tursapüügil – 105 mm; lestapüügil – 90 mm; 2) lõhepüügil võrguga: sünteetilisest kiust võrgulina silmasuurus mitte alla 157 mm; looduslikust kiust võrgulina silmasuurus mitte alla 165; 3) lõhepüügil õngega peab õngekonksu teraviku kaugus konksuäärest olema vähemalt 19 mm. Püüniste silmasuuruse määramine 16. Püüniste silmasuurust (sisemine suurus) mõõdetakse kulumiskindlast materjalist valmistatud 2 mm paksuse mõõtekiiluga, mis on 1 cm kaldega 8 cm pikkuse kohta kummalgi serval ja millele on kantud mõõteskaala. Mõõtekiil surutakse märja võrgu- või noodalina silma. Mõõdetakse 20 silma ühes reas piki lina mitte lähemal kui 10 silma või 50 cm küljeõmblusest (pinest, selisest) ja silmasuuruseks loetakse mõõtmise aritmeetiline keskmine. 17. Võrkude silmasuuruse määramisel võib mõõta lappesse veetud võrgulina 11 järjestikku asuva sõlmerea vahekauguse. Silmasuurus saadakse jagades mõõtmistulemuse 5-ga. Eritingimused traal- ja põhjanoodaga püügil 18. Kalapüügil traalnoodaga on lubatud: 1) kinnitada traalipära alumise osa alla purjeriiet, noodalina, nahka või teisi materjale; 2) kasutada tursa- ja lestapüügil põhjatraalnooda traalipära katmiseks jämedamast niidist (nöörist) kattekotti, mis on valmistatud samast kiust kui traalipära noodalina ning mille pikkus ei ületa 3/4 traalipära silindrilise osa pikkusest. Kattekoti silmasuurus peab olema 2 korda suurem traalipära silmasuurusest ja seda võib kinnitada traalipärale ainult piki eesmist, külgmist ja tagumist äärt; 3) kasutada räime ja kilu traalpüügil traalipära kattekotti, mis on valmistatud jämedamast niidist (nöörist) tehtud noodalinast; 4) kasutada traalides ja põhjanootades pujust või lapatsit, mille silmasuurus võib olla lubatust väiksem. Pujuse või lapatsi kinnituskoha kaugus traalipära sulgurist ei tohi olla väiksem nende kolmekordsest pikkusest. Lõhe ja meriforelli püük 19. Lõhe ja meriforelli püügil on lubatud: 1) asetada ühelt laevalt püügile kuni 600 triivvõrku, kusjuures ühe triivvõrgu ülemise selise pikkus tohib olla kuni 35 meetrit; 2) asetada ühelt laevalt püügile kuni 2000 õngekonksuga triiv- või seisevõngejada; 3) hoida lõhet ja meriforelli püüdval laeval tagavaraks kuni 100 triivvõrku ja kuni 200 õngekonksu üle nende üheaegselt püügile asetamiseks lubatava hulga. Püüniste püügivalmidus 20. Merel ei loeta püüniseid püügivalmis olevaiks, kui: 1) traalnooda puhul traallauad on jäigalt kinnitatud laeva poordi või traallooga külge; vaierid ja kaablid ei ole ühendatud traallaudadega ja krunttropiga (põhjaköiega); rullid traalnoodaga on kaetud ja kinni soritud; 2) võrgud on kaetud ja kinni soritud; 3) õngeliinid ja -konksud on suletud kastides. Varupüünised 21. Varupüünised tuleb hoida kasutusel olevaist püünistest eraldi. Kaaspüügi reguleerimine 22. Seaduslikul kalapüügil loetakse kaaspüügiks saagis esinevad kalad, mille püük teatud ajal, kohas või püünisega on keelatud, samuti alamõõdulised kalad ja kalad, mille püük ei ole püügiloaga ette nähtud. 23. Kaaspüüki lubatakse järgmiselt: alamõõdulist kala: räime ja kilu – kummalgi liigil kuni 15% arvuliselt selle kala saagist. Kui kilu või räime osa nende kogusaagis on 10% või vähem, siis kehtib piirang ainult selle liigi suhtes, mille osa saagis on 90% või enam; turska – kuni 5% kaaluliselt tursasaagist; lesta, merilesta ja kammeljat – kuni 5% arvuliselt nende liikide kogusaagist; kala, mille püük sel ajal, selles kohas või selle püünisega on keelatud või mille püük ei ole püügiloaga ette nähtud: lesta, merilesta ja kammeljat tursa püügil – 10% kaaluliselt tursasaagist; turska lesta traalpüügil – 5% kaaluliselt kogusaagist; räime kilupüügil – 50% kaaluliselt kogusaagist. Märkus. Kui kalaliigi püük on koguseliselt piiratud, arvestatakse tema kaaspüük selle kalaliigi püügikvoodi katteks, kui see ei ole lepetega sätestatud teisiti. Järelevalve ja vastutus 24. Kalapüügi- ja kalakaitsealaste õigusnormide täitmist kontrollib vahetult Riiklik Mereinspektsioon koostöös Piirivalveameti ja Veeteede Ametiga. 25. Isikud, kes panevad toime käesoleva korra rikkumise, kannavad vastutust vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 26. Kahjutasu vastavalt kehtestatud määradele nõutakse kalapüügiga tegelevalt isikult sisse juhul, kui toimus: kalapüük ilma sel ajal või selles kohas kehtiva kalapüügiloata; kalapüük keeluajal, keelatud kohas või keelatud vahenditega või keelatud viisil; alamõõduliste kalade kaaspüük üle lubatud määra; nende kalaliikide elusana vette tagasi mittelaskmine, mille püük sel ajal või selles kohas on keelatud, välja arvatud püünises surnud kala. 27. Alamõõdulise kala või kala, mille püük sel ajal ja selles kohas on keelatud, esinemisel saagis üle käesoleva korra punktis 23 lubatud määrade ei loeta püüdjat käesoleva korra rikkujaks, kui ta täidab järgmisi tingimusi: teeb kohe vastava sissekande kalapüügipäevikusse ja informeerib raadio teel või (selle puudumisel) sadamasse või randa tulekul Riikliku Mereinspektsiooni inspektorit; katkestab kalapüügi selles kohas; muudab püügikohta enne püünise uuesti vettelaskmist vähemalt 5 meremiili võrra või võtab kasutusele suuremasilmalise püünise. 28. Nõuetekohaselt märgistamata ja nõuete mittevastavalt püügile asetatud püünised võetakse püügilt ära. 29. Käesoleva korra rikkumise korral toob kasutatud püünised ja saagi veest välja ning viib püünised üleandmiskohta rikkuja ise või toimub see tema kulul. Püügilt kõrvaldatud, omanikuta püüniste realiseerimisest saadud raha kantakse riigi tuludesse. Õiend Lisatud avaldamisandmed.