Vabariigi Valitsus — Mõõteseaduse rakendamine — RT I, 1995, 39, 540

Vastavalt mõõteseaduse (RT I 1994, 71, 1224) paragrahvidele 3, 6, 7, 8 ja 13 Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud: 1) «Riigietalonide valiku, kinnitamise, säilitamise ja kasutamise kord»; 2) «Teistes riikides valmistatud mõõtevahendite tüübikinnituste ja taatlustulemuste tunnustamise kord»; 3) «Mõõtevahendite taatlemise kord»; 4) «Taatluskohustuslike mõõtevahendite taatluskehtivusaeg»; 5) «Mõõtevahendite tüübikinnituse ja taatlemise piirhinnad»; 6) «Taatlustemplite valmistamise, kasutamise ja hoidmise kord». 2. Asutada rahandusministri valitsemisalas Riigi Metroloogiakeskus. 3. Rahandusministril kinnitada Riigi Metroloogiakeskuse põhimäärus. Peaminister Andres TARAND Rahandusminister Andres LIPSTOK Riigisekretär Ülo KAEVATS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 1995. a. määrusega nr. 154 Riigietalonide valiku, kinnitamise, säilitamise ja kasutamise kord 1. Eesti majanduse vajadustest lähtudes esitab Riigi Standardiamet Rahandusministeeriumile kinnitamiseks «Riigietalonide arendusplaani» projekti. Kinnitatud arendusplaani kuuluvate etalonide soetamise ja väljaarendamise eest vastutab Riigi Metroloogiakeskus. Vastavad kulutused kaetakse riigieelarvest. 2. «Riigietalonide arendusplaani» võetud etaloni väljaarendamine lõpeb selle juriidilise kinnitamisega riigietaloniks. Eeltingimuseks on seejuures etaloni metroloogiline kehtivus, mis tähendab, et on olemas: 1) etaloni koosseisu kuuluvad mõõte- ja abivahendid; 2) nõuetekohased ruumid etaloni säilitamiseks ja kasutamiseks ning vajalik personal; 3) metroloogilist kehtivust iseloomustavad dokumendid (kooskõlas Rahvusvahelise Seadusandliku Metroloogia Organisatsiooni (OIML) dokumentidega D 6 ja D 8), mis on koostatud etaloniga sooritatud mõõtmiste tulemuste alusel. 3. Käesoleva korra punkti 2 alapunkti 3 järgimiseks teeb Riigi Metroloogiakeskus eksperimentaalseid uurimistöid, sooritades sealhulgas rahvusvahelisi võrdlusmõõtmisi, mis peavad usaldusväärselt näitama, et on tagatud etaloni otstarbekohane kasutamine riigietalonina tugi- ja tööetalonide ning teiste täpsemate mõõtevahendite kalibreerimiseks. 4. Vabariigi Valitsus kinnitab rahandusministri ettepanekul käesoleva korra punktide 2 ja 3 nõuetele vastava etaloni juriidiliselt riigietaloniks, misjärel Riigi Standardiamet kannab selle «Riigietalonide ja etalonainete nimistusse» ning väljastab selle kohta riigietaloni tunnistuse. Etaloni kandmine «Riigietalonide ja etalonainete nimistusse» on aluseks etaloni säilitamise, kasutamise, rahvusvahelise kalibreerimise ja võrdlemise kulude katmiseks riigieelarvest. 5. Etaloni kinnitamise järel määrab Riigi Metroloogiakeskuse direktor etaloni hoidja ja kinnitab etaloni säilitamise ja kasutamise korra, mis peab üksikasjalikult kajastama etaloni säilitamise, kasutamise ja kontrolli protseduure ning olema kooskõlas vastava rahvusvahelise praktikaga. Etaloni säilitamise ja kasutamise korda võib muuta Riigi Metroloogiakeskuse direktor etaloni dokumentatsioonis loetletud juhtudel ja ulatuses. 6. Riigietaloni hoidjaks võib määrata vastava kvalifikatsiooniga kõrgharidusega spetsialisti. Kvalifikatsiooninõuded koostab Riigi Metroloogiakeskus ja kinnitab Riigi Standardiameti peadirektor. 7. Riigietalonide sihipärase ja kehtestatud korrale vastava kasutamise eest vastutab Riigi Metroloogiakeskuse direktor. 8. Riigietaloni säilitamist, kasutamist ja kontrollimist kajastavad protokollid kuuluvad tähtajatule säilitamisele. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 1995. a. määrusega nr. 154 Teistes riikide valmistatud mõõtevahendite tüübikinnituste ja taatlustulemuste tunnustamise kord Käesoleva korra koostamisel on lähtutud Rahvusvahelise Seadusandliku Metroloogia Organisatsiooni (OIML) dokumendist OIML D 13 «Guidelines for Bi- or Multilateral Arrangements on the Recognition of: Test Results – Pattern Approvals – Verifications». 1. Teistes riikides valmistatud mõõtevahendite tüübikinnitusi ja taatlustulemusi tunnustatakse Riigi Standardiameti ja välisriikide riiklike metroloogiaorganisatsioonide vahel sõlmitud kahe- või mitmepoolsete kokkulepete alusel, millega tunnustatakse vastastikku mõõtevahendite – tüübikinnituskatsetuste tulemusi ja/või – tüübikinnitustunnistusi ja/või – taatlustähiseid (-tunnistusi). 2. Teise osapoole tüübikinnituskatsetuste tulemuste tunnustamine ei sisalda automaatselt kohustust tunnustada teise osapoole tüübikinnitustunnistust ja/või taatlustähiseid (-tunnistusi). Teise osapoole tüübikinnitustunnistuste ja/või taatlustähiste tunnustamisel aktsepteeritakse kokkuleppe objektiks olevate mõõtevahendite tüübikinnitustunnistusi ja/või taatlustähiseid lisatingimusteta. 3. Kokkuleppe objektiks võib olla kindlat tüüpi mõõtevahend või teatud liiki mõõtevahend eeldusel, et need on valmistatud ja katsetatud, arvestades OIML-i rahvusvahelisi soovitusi (OIML R)seda liiki mõõtevahenditele. Seejuures peavad katsetused olema läbi viidud EN 45 000 seeria standardite alusel akrediteeritud (tunnustatud) laboris. 4. Kokkuleppe tekst peab kajastama õiguslikke ja tehnilisi üksikasju vastavalt dokumendis OIML D 13 esitatud loetelule. 5. Käesoleva korra punktis 1 nimetatud lepete sõlmimisel teavitab Standardiamet taatlemiseks riiklikku tegevuslitsentsi omavaid juriidilisi isikuid ning metroloogilise järelevalvega tegelevaid organisatsioone tunnustatud mõõtevahenditüüpidest ning taatlustähistest. Sama informatsioon avaldatakse Riigi Standardiameti perioodilises väljaandes «EVS Teataja». 6. Juhul kui puudub riikide metroloogiaorganisatsioonide vaheline kokkulepe, on Riigi Standardiametil erandkorras (tehniliste võimaluste puudumisel konkreetse taatluskohustusliku mõõtevahendi taatlemiseks Eestis) õigus võtta ühepoolselt aluseks mõne teise riigi akrediteeritud (tunnustatud) labori kalibreerimis- või taatlustulemusi ning nende alusel märgistada see mõõtevahend kehtiva taatlustähisega. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 1995. a. määrusega nr. 154 Mõõtevahendite taatlemise kord 1. Käesolevas korras on põhimõisteid kasutatud järgmises tähenduses: 1) taatlemine – mõõtevahendi kasutamiskõlblikkuse kindlaksmääramise protseduur, mille käigus kontrollitakse mõõtevahendi metroloogilisi omadusi taatlemiseks riiklikku tegevuslitsentsi omavas taatlemislaboris; 2) mõõtevahend – normeeritud metroloogiliste omadustega tehniline vahend, mida kasutatakse mõõtmiseks; 3) mõõtevahendi remont – korrastav tegevus mõõtevahendi osades/sõlmedes, millede kohta kehtivad tüübikinnituse dokumentatsioonis esitatud metroloogilised nõuded. 2. Mõõtevahendite esmataatlemise eesmärk on kindlaks teha, kas kohapeal valmistatud, remonditud või maaletoodud mõõtevahend vastab tüübikinnituse dokumentatsioonis ja taatlemismetoodikas esitatud nõuetele. Esmataatlemisele kuuluvad taatluskohustuslikud Eestis valmistatud või remonditud, Eestisse toodud või puuduvate taatlusmärgistega mõõtevahendid. Esmataatlemine viiakse läbi üks kord pärast nimetatud toiminguid. Esmataatlemisele esitab mõõtevahendid valmistaja, remontija või mõõtevahendi maaletooja (importija). Kordustaatlemise eesmärk on kindlaks teha, kas mõõtevahend vastab jätkuvalt tüübikinnituse dokumentatsioonis ja taatlemismetoodikas esitatud nõuetele. Kordustaatlemisele kuuluvad taatluskohustuslikes valdkondades kasutusel või kasutusvalmis olevad mõõtevahendid kindlate ajavahemike (taatluskehtivusaeg) järel. Kordustaatlemisele esitab mõõtevahendid nende valdaja või kasutaja. 3. Taatlemisel toimub mõõtühiku väärtuse edastamine mõõtevahenditele tööetalonide abil. Tööetalonid peavad katkematu kalibreerimis- või taatlusahelaga olema seostatud riigi vastava etaloniga või mõne teise riigi rahvusvaheliselt seostatud etaloniga ning nende dokumentatsioon peab olema vormistatud vastavalt OIML-i sellekohastele nõuetele. Taatlemisel tuleb tagada kasutatava etaloni mõõtemääramatuse ja mõõtevahendi lubatava vearaja vaheline taatlemiseks piisav suhe. 4. Taatlemine tuleb läbi viia taatlusmetoodika alusel. Enne 1. jaanuari 1992. a. tüübikinnituse saanud mõõtevahendeid võib taadelda nende mõõtevahendite dokumentatsioonis soovitatud metoodika või tüüpmetoodika alusel. Pärast 1. jaanuari 1992. a. tüübikinnituse saanud mõõtevahendeid taadeldakse rahvusvaheliste organisatsioonide (OIML, IEC jne.) nõuete alusel koostatud ja Riigi Standardiameti poolt kinnitatud taatlusmetoodikate alusel. Taatlusmetoodika vormistamise üldjuhend on antud käesoleva korra lisas. 5. Taatlusmetoodikas esitatud taatlemisnõuded liigitatakse järgmiselt: 1) metroloogilised nõuded – mõõtevahendi metroloogilistele parameetritele esitatavad nõuded; 2) tehnilised nõuded – mõõtevahendi tehnilistele üksikasjadele (nõutavate tehniliste sõlmede olemasolu, lekete puudumine jne.) esitatavad nõuded; 3) haldusnõuded – juriidilistele üksikasjadele (tüübikinnituse olemasolu, tähistuse vastavus jne.) esitatavad nõuded. 6. Taadelda tohib vastava riikliku tegevuslitsentsi saanud juriidiline isik, kusjuures 1. juulist 1995. a. on litsentsi taotlemise eelduseks labori tunnustatus vastavas mõõtevaldkonnas kalibreerimislaborina Vabariigi Valitsuse 7. detsembri 1993. a. määruse nr. 384 Katsetus- ja kalibreerimislaborite ning kontroll- ja sertifitseerimisorganisatsioonide usaldatavuse kinnitamine (RT I 1993, 78, 1147) ja rahandusministri 25. veebruari 1994. a. määruse nr. 45 Katselaborite ja sertifitseerimisorganisatsioonide usaldatavuse kinnitamine (RTL 1994, 26, 868) kohaselt. Enne 1. juulit 1995. a. väljaantud riiklikud tegevuslitsentsid mõõtevahendite taatlemiseks on kehtivad kuni 1. jaanuarini 1997. a. 7. Taatlemist teostav füüsiline isik peab olema läbinud vastavad koolituskursused ning atesteeritud kui mõõtevahendite taatleja. Atesteerimistunnistus kehtib kuni 5 aastat. Atesteerimiskomisjoni koosseisu ja koolituskursuste programmi kinnitab Riigi Standardiamet. 8. Taatlemisel saadav mõõteinfo ja vaatlusandmed kantakse taatlusprotokolli. Taatlusprotokoll tuleb säilitada vähemalt mõõtevahendi taatluskehtivusaja jooksul. Positiivsete taatlemistulemuste korral tuleb mõõtevahendile kinnitada vastav kleebis ja vajadusel plomm(id) või kanda templijäljend. Kohustuslik on plommida need mõõtevahendi osad (sõlmed), mille reguleerimine mõjutab mõõtetulemust. Vajadusel või kliendi soovil tuleb välja anda taatlustunnistus. Taatluslabor on kohustatud esitama kalendriaasta lõpuks Riigi Standardiametile aruande oma aasta jooksul sooritatud taatlemistegevuse kohta. 9. Taatluskohustuslikke mõõtevahendeid tuleb taadelda Eestis kehtestatud sagedusega. Enne tähtaega tuleb taatluskohustuslikku mõõtevahendit taadelda, kui ei ole säilinud taatlemist tõendav kleebis, templijäljend või tunnistus või kui on tõestatud, et mõõtevahend ei vasta taatlusmetoodika või tüübikinnituse dokumentatsioonis fikseeritud nõuetele. 10. Järelevalve taatlemise korra järgimise üle toimub Riigi Standardiameti poolt tema volitatud isikute kaudu. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 1995. a. määrusega nr. 154 Taatluskohustuslike mõõtevahendite taatluskehtivusaeg 1. Mõõteseaduse paragrahvi 10 kohaselt kohustuslikule taatlemisele kuuluvate mõõtevahendite taatluskehtivusaeg (ajavahemik kahe järjestikuse taatlemise vahel) on 2 aastat, välja arvatud alljärgnevates punktides 2–7 nimetatud mõõtevahenditel. 2. Järgmiste mõõtevahendite taatluskehtivusaeg on üks aasta: 1) kaalud ja vihid ning kaaludel olevad lisaseadmed tasutava summa arvutamiseks; 2) pikkus- ja pinnamõõdud; 3) mahumõõdud; 4) vedelike tankurid ja arvestisüsteemid ning vedelike arvestusel kasutatavad tihedusmõõturid ja termomeetrid; 5) lennu- ja meresõidu ohutuse tagamisega seotud mõõtevahendid; 6) surveanumate rõhumõõtevahendid ja elektrilised mõõtevahendid, mis on seotud inimese ohutuse tagamisega. 3. Elektroonsete (staatiliste) elektriarvestite taatluskehtivusaeg on 4 aastat, 3-faasilistel elektromehaanilistel arvestitel 6 aastat ja 1-faasilistel elektromehaanilistel arvestitel 12 aastat; samade arvestite kasutamisel mitmetariifse energiaarvestuse süsteemis on taatluskehtivusaeg 4 aastat. Elektriarvestiga komplektis töötavate mõõtevahendite taatluskehtivusaeg on sama nagu selle komplekti arvestil. 4. Gaasiarvestite taatluskehtivusaeg on 8 aastat. 5. Kuiva mõõdikuga mehaaniliste külmaveearvestite ning mittemehaaniliste kuluanduritega veearvestite (DN on üle 400 mm) taatluskehtivusaeg on 5 aastat. 6. Vedelike, välja arvatud käesoleva korra punktis 7 loetletud statsionaarsete mahutite taatluskehtivusaeg on 10 aastat. 7. Klaasist mõõdunõude, klaaskorpusega termomeetrite (v.a. punkti 2 alapunktis 4 nimetatud), klaaskorpusega tihedusmõõturite (v.a. punkti 2 alapunktis 4 nimetatud), heitvee kulumõõturite, heitvee transporditavate mahutite, bituumeni ja masuudi transporditavate ja statsionaarsete mahutite taatluskehtivusaeg on piiramatu. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 1995. a. määrusega nr. 154 Mõõtevahendite tüübikinnituste ja taatlemise piirhinnad I. Taatlemise piirhinnad Mõõdetav füüsikaline suurus ja mõõtevahendite liik Täpsus- klass Piirhind (kroonides) 1. Geomeetriliste suuruste mõõtevahendid – pikkuse mõõtmiseks, kuni 10 m 120 – pikkuse mõõtmiseks, üle 10 m 150 – pindala mõõtmiseks 220 – paksuse mõõtmiseks 350 2. Massimõõtevahendid – kaalud 2000 kg klass I 380 klass II 300 klass III 400 klass IIII 180 – kaalud >2000 kg 900 – vihid, ühe vihi eest klass F1, F2 40 klass M1 15 klass M2, M3 10 3. Liikumisparameetrite mõõtevahendid – kiirusemõõturid 120 – taksomeetrid 100 – kronotahhograafid (sõidumeerikud) 150 4. Jõu ja kõvaduse mõõtevahendid – dünamomeetrid 200 – jõu- ja katsemasinad 1200 – kõvadusmõõturid 400 5. Mahumõõtevahendid – baarimõõdunõud ja -dosaatorid 50 – tehnilised mahumõõdud, ühe mahumärgi eest 120 – dosaatorid, ühe mahumärgi eest 200 – automahutid (-tsisternid), ühe sektsiooni eest 1000 6. Vedelike, gaaside ja soojusenergia hulga mõõtevahendid – vedelkütuse- ja õlitankurid 100 l/min 350 – naftasaaduste arvestid >100 l/min (n – arvestite arv ühel taatlusobjektil) 1000+1500·n – piimaarvestid, veega taatlemisel 220 – piimamõõtesüsteemid 400 – mehaanilised külmaveearvestid 75 – mehaanilised kuumaveearvestid 130 – elektromagnetilise, ultraheli- või keeriskuluanduriga kulumõõturid või vedelike arvestid 130 – ahendusseadmega kulu- või soojusmõõtekomplektid 800 – membraangaasiarvestid 180 – gaasikoguse korrektorid (koos rõhu- ja temperatuurianduriga) 600 – soojusarvestid (sh. kompaktarvestid) 500 7. Rõhumõõtevahendid – ala- ja ülerõhumõõturid, mano-, vaakum- ja manovaakummeetrid 175 – rõhumõõtemuundurid 110 8. Temperatuurimõõtevahendid – temperatuuriandurid komplektis vahemuunduri ja/või näidikuga 150 – soojusarvesti plaatinatemperatuuriandurite paari valimine 120 9. Füüsikalis-keemiliste suuruste mõõtevahendid – tihedus- ja viskoossusmõõturid, pH-meetrid 250 – heitgaasi analüsaatorid ja tahmasisalduse mõõturid (ühe gaasikomponendi mõõtmiseks) 480 – gaaskromatograafid 600 – puidu või teravilja niiskusmõõturid 150 – ainetesisalduse mõõteseadmed 525 – dioptrimeetrid 225 – luksmeetrid 200 10. Elektriliste suuruste mõõtevahendid – megerid, maandusmõõturid, faas-nulltakistuse mõõturid 120 – kilovoltmeetrid, läbilöögiseadmed 180 – voolu- ja pingetrafod ning teised elektriarvestusega seotud muundurid 50 – 1-faasilised elektriarvestid 75 – 3-faasilised elektriarvestid 150 – tariifiplokid 40 – elektriarvestussüsteemide distantsarvestid 220 11. Aja ja sageduse mõõtevahendid – sekundimõõturid 75 – programmkellad 80 12. Ioniseeriva kiirguse mõõtevahendid – individuaaldosimeetrid 10 – gammakiirguse dosimeetrid 550 – röntgen- ja gammakiirguse dosimeetrid 600 – dosimeetrilised signalisaatorid 550 – ioniseeriva kiirguse universaalmõõteseadmed 1200 – alfa-, beeta- ja gammakiirguse radiomeetrid 1000 13. Meditsiinimõõtevahendid – vererõhumõõdikud (sfigmomanomeetrid) 20 – elektroonsed termomeetrid 50 – kardiograafid, ühe kanali eest 70 – entsefalograafid 900 Loetlemata mõõtevahendite taatlemise piirhindu ei kehtestata. II. Tüübikinnituse piirhinnad 14. Ühe tüübikinnitustunnistuse ja -kirjelduse koostamise eest Riigi Standardiametis tasub tüübikinnituse taotleja 500 krooni. 15. Tüübikinnituskatsete läbiviimise eest Riigi Standardiameti määratud Eestis asuvas katsetuslaboris tasub tüübikinnituse taotleja vastavalt labori esitatud kalkulatsioonile, kuid mitte rohkem kui 50 000 krooni. Kui Eestis puudub tehniline võimalus mingi mõõtevahendi tüübikinnituskatsete läbiviimiseks, tasub tüübikinnituse taotleja katsetuste eest Riigi Standardiameti määratud, välismaal asuva katsetuslabori esitatud arve kohaselt ning katab lisaks ühe Eesti-poolse metroloogiaspetsialisti lähetuskulud katsetes osalemiseks. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 1995. a. määrusega nr. 154 Taatlustemplite valmistamise, kasutamise ja hoidmise kord I. Üldsätted 1. Taatlustempleid (edaspidi tempel) kasutatakse mõõtevahendite taatluse positiivsete tulemuste tõendamiseks. 2. Templiga märgistatakse mõõteseaduse ja teiste Eesti Vabariigis kehtivate õigus- ja normatiivaktide kohaselt kohustuslikule taatlusele kuuluvaid mõõtevahendeid ning ka teisi valdaja soovil taatlusele esitatatud mõõtevahendeid ja nende kasutusdokumente. 3. Templite kasutamise õigus on mõõtevahendite taatluseks riiklikku tegevuslitsentsi omavatel ettevõtetel (laboritel) litsentsi lisalehes loetletud taatlusnomenklatuuri ulatuses. 4. Metoodilist juhendamist ja järelevalvet templite valmistamise, kasutamise ja hävitamise üle teostab Riigi Standardiamet. II. Templite kuju ja vorm 5. Templite kuju ja vormi kehtestab Riigi Standardiamet, kusjuures templite kuju, vorm ja mõõtmed peavad olema sobivad nende otstarbekohaseks kasutamiseks ning tagama taatlustähise (templijäljendi) loetavuse. 6. Taatlustähisel (templijäljend) peab olema: – Eesti Vabariigi rahvusvaheline tähis «EE» või «EST»; – aastaarvu kaks viimast numbrit; – kuu või kvartali tähis; – taatluslabori litsentsinumber. 7. Templite nomenklatuur sisaldab kummitemplid jäljendi läbimõõduga 8 mm ja 18 mm, metalltemplid 5 mm, plommitemplid 8 mm ning kleebistemplid 18 mm või 30 mm. III. Templite valmistamine ja väljastamine 8. Templite valmistamist korraldab taatluslabori tellimuste alusel Riigi Standardiamet või mõni taatluslabor Standardiametiga kooskõlastatud tingimustel. Tellimus esitatakse Standardiametile hiljemalt kaks kuud enne templite kasutusaja algust. Templite valmistamise kulud kannavad taatluslaborid. 9. Riigi Standardiamet väljastab templid taatluslaboritele hiljemalt kaks nädalat enne templite kasutusaja algust. 10. Templite valmistaja võtab kõigilt templitelt (v.a. kleebistemplid) enne nende kasutuselevõtmist jäljendi, mida säilitatakse Riigi Standardiametis kaks aastat. IV. Templite kasutamine ja hoidmine 11. Templite hoidmise, arvestuse ja taatlejatele väljastamise eest vastutab taatluslabori taatlustegevuse juht, kes vähemalt üks kord kvartalis kontrollib ka templite seisundit ja nõuetekohast kasutamist laboris. 12. Templeid hoitakse seifis või muus kindlalt suletavas kapis vältimaks templite füüsilist kahjustumist ja takistamaks kõrvaliste isikute juurdepääsu neile. 13. Templite kasutusalad mõõtevahendite märgistamiseks on esitatud lisas. 14. Templi kaotamisest või riknemisest on taatleja kohustatud viivitamatult teatama taatlustegevuse juhile. Iga templite kaotamise juhu kohta korraldatakse laborisisene juurdlus, mille tulemustest informeeritakse Standardiametit ja kuritahtlikkuse kahtlusel ka õiguskaitseorganeid. Kaotatud või riknenud templi asendamiseks uuega esitab taatluslabor vastava taotluse Riigi Standardiametile. 15. Riigi Standardiamet kuulutab kaotatud templi ettenähtud korras kehtetuks. V. Templite hävitamine 16. Templite kasutusaja lõppedes tuleb kummi- ja kleebistemplid, plommitemplite aastaarvu pool ja metalltemplite jäljendiosa ühe kuu jooksul hävitada. Seda teeb taatluslaboris moodustatav komisjon. Enne hävitamist võtab taatluslabor kõigilt templitelt (v.a. kleebistemplid) jäljendid. Templite hävitamise kohta koostatakse akt, mille üks eksemplar saadetakse koos templijäljenditega Riigi Standardiametile. 17. Enne templite hävitamist tehakse vajadusel (Riigi Standardiameti otsuse alusel) nende originaalsuse ekspertiis. 18. Akte templite hävitamise kohta säilitatakse laboris kaks aastat. VI. Vastutus 19. Templite õigeaegse tellimise, nõuetekohase säilitamise, kasutamise ja hävitamise eest vastutab taatluslaboris taatlustegevuse eest vastutavaks määratud isik (taatlustegevuse juht). 20. Käesoleva korra nõuete rikkumise eest võib rahandusminister Riigi Standardiameti taotlusel peatada või tühistada taatlusorgani riikliku tegevuslitsentsi. 21. Templi võltsimise eest vastutab füüsiline isik kriminaalkoodeksi alusel.