Vabariigi Valitsus — Metsaõigusnormide rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise korra kohta — RT, 1991, 29, 343

1. Kinnitada juurdelisatud "Metsaõigusnormide rikkumise korral rakendatav kahju hüvitamise kord". 2. Anda Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumile õigus kehtestada kooskõlastatult Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi ja Eesti Vabariigi Majandusministeeriumiga metsasaaduste hindade muutumise korral kahjutasu arvutamise paranduskoefitsiente. 3. Tunnistada kehtetuks: 1) Eesti NSV Ministrite Nõukogu 26. novembri 1981. a. määruse nr. 713 ""NSV Liidu metsades kasvava metsa väljaandmise eeskirjade" kinnitamise kohta" (ENSV Teataja 1982, nr.12, art.176) punkti 1 alapunkt 1 eeskirjade punkti 68 alapunktide "a" ja "b", alapunkti "d" teise lõigu ning alapunktide "j", "k" ja "m" ning punkti 70 osas; 2) Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. märtsi 1983. a. määruse nr. 127 "Vastutuse kohta metsaseadusandluse rikkumise eest" (ENSV Teataja 1983, nr.17, art.222) punktid 1-8; 3) Eesti NSV Ministrite Nõukogu 5. detsembri 1988. a. määruse nr. 575 "Eesti NSV Valitsuse mõnede otsuste kehtetuks tunnistamise ja muutmise kohta" (ENSV Teataja 1988, nr.52, art.758) lisa punkti 1 alapunkti 2 teine, kolmas ja viies lõik ning alapunkt 4. Eesti Vabariigi majandusminister Eesti Vabariigi Valitsuse esimehe ülesandeis J. LEIMANN Eesti Vabariigi riigiministri asetäitja E. BEKKER Tallinn, Toompea, 2. augustist 1991. a. nr. 151. Metsaõigusnormide rikkumise korral rakendatav kahju hüvitamise kord 1. Metsasaaduste ebaseadusliku varumise, samuti metsade ja haljasalade (edaspidi - metsad) ning väljaspool metsi kasvavate puude või põõsaste kahjustamise korral hüvitatakse kahju järgmiselt: 1) kasvavate puude või põõsaste ebaseadusliku raiumise või kasvujõuetuseni kahjustamise korral, kui kannatada on saanud puude tüvi enam kui 30 protsendi ulatuses tüve ümbermõõdust (koorevigastused vähemalt puiduni), kuuskedel aga enam kui 10 protsendi ulatuses ümbermõõdust, või on hävinud või kahjustada saanud puude või põõsaste võra või juurestik enam kui pooles ulatuses või on hävinud puu ladvaosa, samuti puude või põõsaste omavolilise väljakaevamise korral - vastavalt käesoleva korra lisas 1 ettenähtud kahjutasu arvutamise korrale ja kahjutasumääradele. Raie eest, mis on vastuolus metsakasvatusalaste eeskirjade ja juhenditega või raie aluseks olnud ehitus- ja muu projektdokumentatsiooniga, kannab vastutust raieloa (raiepileti, -orderi) väljaandja, tasudes kahjutasu ebaseadusliku raie eest ettenähtud ulatuses. Kahjutasu ei nõuta avarii või loodusõnnetuse likvideerimisega seotud raie korral; 2) kasvavate puude või põõsaste keskmise vigastamise või kahjustamise korral, kui kannatada on saanud puude tüvi 10-30 protsenti ümbermõõdust, kuuskedel kuni 10 protsenti ümbermõõdust, või puude või põõsaste võra või juurestik 1/3-1/2 ulatuses - 25 protsenti kahjutasumäärast, mis on ette nähtud kasvavate puude või põõsaste ebaseadusliku raiumise või kasvujõuetuseni kahjustamise korral; 3) kasvavate puude või põõsaste vähese vigastamise või kahjustamise korral, kui puu tüvi on kahjustatud vähem kui 10 protsenti ümbermõõdust, või puude või põõsaste võra või juurestik 1/4-1/3 ulatuses - 10 protsenti kahjutasumäärast, mis on ette nähtud kasvavate puude või põõsaste ebaseadusliku raiumise või kasvujõuetuseni kahjustamise korral. Metsasaaduste nõuetekohase varumisega (vaigutamine, vihaokste varumine jms.) või haljastuse hooldustöödega (puude või põõsaste pügamine jms.) seotud tegevust ei loeta puude või põõsaste kahjustamiseks; 4) puude või põõsaste kahjustamise korral kasvutingimuste muutmise teel, sh. kasvukoha mõjutamise korral keemiliste ainetega, kui sellega kaasneb puude või põõsaste kuivamine või kasvujõuetuseni kahjustamine - kasvavate puude või põõsaste ebaseadusliku raiumise või kasvujõuetuseni kahjustamise korral ettenähtud kahjutasu ulatuses; sama tegevuse eest, kui kahjustused on väiksemad - 25 protsendi ulatuses kahjutasumäärast, mis on ette nähtud kasvavate puude või põõsaste ebaseadusliku raiumise või kasvujõuetuseni kahjustamise korral. Lisaks kahjutasule tuleb hüvitada puude või põõsaste kasvukoha endise seisukorra taastamisega seotud kulud; 5) metsade kahjustamise korral süütamise või tulega hooletu ümberkäimise tagajärjel, kui sellega kaasneb puude või põõsaste kuivamine või kasvujõuetuseni kahjustamine või metsakultuuri või loodusliku uuenduse hävimine - puude või põõsaste ebaseadusliku raiumise või kasvujõuetuseni kahjustamise või metsakultuuri või loodusliku uuenduse hävitamise korral ettenähtud kahjutasu ulatuses; sama tegevuse eest, kui kahjustused on väiksemad - 25 protsendi ulatuses kahjutasumäärast, mis on ette nähtud kasvavate puude või põõsaste ebaseadusliku raiumise või kasvujõuetuseni kahjustamise või metsakultuuri või loodusliku uuenduse hävitamise korral. Lisaks kahjutasule tuleb hüvitada tulekahju kustutamise ja territooriumi puhastamisega seotud kulud. Loodusliku päritoluga noorendiku või metsakultuuri hävitamise või kahjustamise korral arvatakse kahjutasu hulka uue metsakultuuri rajamise ja kasvatamise kulud; 6) tarbe- ja küttepuidu tehnilistele tingimustele vastavate kuivanud puude omastamise korral metsaomanikuga (-haldajaga) kooskõlastamata - tüveste vahelaost realiseerimise hind; 7) tuulest murtud või mahaheidetud tooreste puude omastamise korral - 50 protsendi ulatuses kahjutasumäärast, mis on ette nähtud kasvavate puude ebaseadusliku raiumise või kasvujõuetuseni vigastamise korral; 8) raiekohtade koristamata jätmise korral hoiu- ja kaitsemetsades, kaitsealadel, linnades, alevites ja külades, raud- ja maanteede eraldusribadel pärast tööde lõpetamist või katkestamist rohkem kui üheks nädalaks või, kui ei ole kinni peetud metsa- või territooriumi omaniku (haldaja) poolt kindlaksmääratud koristustähtajast või -viisist - 200 rubla raielangi iga hektari, üksikute puude raiumise korral 20 rubla iga puu eest, tulundusmetsades aga vastavalt 100 rubla ja 10 rubla iga kalendrikuu või selle osa eest alates õiguserikkumise tuvastamisest kuni raiekoha koristamiseni, kuid mitte pikema aja, kui raiumisele järgneva 2 aasta jooksul. Nimetatud kahjutasu nõutakse süüdlaselt sisse ka kasvavate puude või põõsaste ebaseadusliku raiumise, samuti tuulest murtud või mahaheidetud tooreste puude omastamise korral; 9) pinnase lauskahjustamise korral hoiu-, kaitse- või tulundusmetsades, looduskaitsealadel, puhkealadel või haljasaladel - vastavalt käesoleva korra lisas 2 ettenähtud kahjutasu arvutamise korrale ja kahjutasumääradele; pinnase kahjustamise korral väikeses ulatuses - taastamistööde viiekordse maksumuse ulatuses; 10) tulundusmetsade saastamise või prahistamise korral sinna jäätmete vedamise teel - saastatud või prahistatud ala iga ruutmeetri eest 20 rubla, kaitsemetsades 30 rubla ning linnades, alevites, külades, looduskaitsealadel, parkides ja muudel haljasaladel, raudteede ja maanteede eraldusribadel ja hoiumetsades 50 rubla iga kalendrikuu või selle osa eest alates õiguserikkumise tuvastamisest maa-ala puhastamiseni, naftasaaduste või muude ohtlike ainetega saastamise korral aga nimetatud kahjutasumäärade kolmekordses ulatuses; 11) peatus- või laagrikohtade, samuti laoplatside või virnaaluste koristamata jätmise korral metsades, metsata metsamaadel või haljasaladel - koristamata jäetud ala iga ruutmeetri eest tulundusmetsades 5 rubla, kaitsemetsades 10 rubla ning linnades, alevites ja külades, samuti looduskaitsealadel, parkides ja haljasaladel, raudtee ja maantee eraldusribadel ning hoiumetsades 20 rubla iga kalendrikuu või selle osa eest alates prahistamise tuvastamisest kuni maa-ala koristamiseni; Saastamise või prahistamisega kahjustatud ala suurus määratakse tinglikult selle suurema ja väiksema läbimõõdu korrutamise teel, lugedes väikseimaks võimalikuks kahjustatud pinnaks ühe ruutmeetri. Kui metsa, metsata metsamaa, haljasala, kaitseala, raudtee või maantee eraldusriba saastajat või prahistajat ei leita, korrastab nimetatud maa-ala selle omanik (haldaja) ise hiljemalt kolme kuu jooksul saastamise või prahistamise tuvastamisest arvates, talvel saastamise või prahistamise korral aga hiljemalt kevadel 1.maiks. Kui territooriumi nimetatud tähtajaks ei korrastata, nõutakse selle omanikult (haldajalt) kolmekordses ulatuses sisse koristamiskulud, mis kantakse Eesti Keskkonnafondi vastava maakonna või vabariikliku linna osafondi; 12) metsakultuuride, istandike, metsataimlate ning metsamaadel loodusliku uuenduse hävitamise või kahjustamise korral - vastavalt käesoleva korra lisas 3 ettenähtud kahjutasu arvutamise korrale ja kahjutasumääradele; 13) metsateede, teepäraldiste, metsakuivendusvõrkude ning muude metsamajanduslike rajatiste, samuti metsamajandusliku otstarbega tähiste, lindude tehispesade, ulukite söödasõimede jms. hävitamise või kahjustamise korral - taastamistööde viiekordse maksumuse ulatuses; 14) puidu varumisel kändude jätmise eest, mille kõrgus juurekaelast ületab ühe kolmandiku puu lõikepinna läbimõõdust ning 30 sentimeetrist väiksema läbimõõduga puude raiumisel üle 10 sentimeetri kõrguste kändude jätmise eest - 5 rubla iga kännu eest; 15) puude rippesse jätmise eest puude langetamisel - 10 rubla iga puu eest; 16) taimede või nende osade (välja arvatud puud ja põõsad) ebaseadusliku korjamise eest viisil, mis põhjustab taimede kiratsemise või korjamiskohast kadumise (juurtega korjamine jne.), samuti seente, marjade ja pähklite ebaseadusliku korjamise eest metsaosades, kus see on keelatud või lubatud ainult metsapiletiga - rikkumise tuvastamise päeval kehtinud kümnekordse kokkuostuhinna, selle puudumisel aga kümnekordse vabalt kujunenud hinna ulatuses; 17) ebaseadusliku heinaniitmise või loomade karjatamise korral - vastavalt käesoleva korra lisas 4 ettenähtud kahjutasu arvutamise korrale ja kahjutasumääradele; 18) metsamaa maakategooria muutmise korral lubatakse nimetatud maa-alal kasvanud mets likvideerida mitte varem kui 1,5 aastat enne maa-ala puudest ja põõsastest vabastamise vajaduse tekkimist. Puistu likvideerimise korral enne seda - juurdekasvust saamata jääva puidukoguse viiekordne taksihind, mis nõutakse sisse raiepileti väljaandjalt. Maa-ala puudest ja põõsastest vabastamise tähtaja arvestamise aluseks võetakse maa-ala eraldamist taotleva organisatsiooni õiend tööde planeeritud alustamise aja kohta. Kui puistu liiga varajase likvideerimise põhjuseks oli ehitusplaani muutumine, tasub kahjutasu maa-ala eraldamist taotlenud organisatsioon. Kahjutasu arvutatakse tinglikult raiekoha keskmiste puude takseernäitajate järgi; samal põhjusel metsa likvideerimise korral, kui raie osutus tarbetuks - vastavalt käesoleva korra lisas 1 ettenähtud kahjutasu arvutamise korrale ja kahjutasumääradele. Kahjutasu nõutakse sisse maa-ala taotlenud organisatsioonilt; 19) metsa ebaseadusliku kasutamise korral ehitiste püstitamiseks, puidu töötlemiseks, ladude rajamiseks, samuti kruusa, liiva, turba jms. varumiseks - maa sihtotstarbeliseks kasutamiseks kõlbliku seisukorra taastamiseks tehtavate tööde viiekordse maksumuse ulatuses. Kui maa-ala sihtotstarbeliseks kasutamiseks kõlblikku seisukorda ei ole võimalik taastada, rakendatakse hüvituse määrasid, mis on kehtestatud Eesti Vabariigi Valitsuse 20.novembri 1990. a. määruse nr.237 "Loodusvarade maksustamise korra kohta" lisas nr.10. Kui nimetatud rikkumistega kaasneb ka muid metsakahjustusi, suurendatakse vastavalt sissenõudmisele kuuluvat summat; 20) metsaomanikule (-haldajale) jahiulukite poolt tekitatud kahju hüvitatakse maa-ala jahinduslikuks otstarbeks rendile andja poolt, kui rendilepinguga ei ole ette nähtud teisiti, võttes aluseks käesoleva korra punkti 1 alapunktides 1, 2, 3 ja 12 nimetatud kahjutasu arvutamise korra ja kahjutasumäärad. Kahjustusi arvestatakse, kui metsatakseereraldusel on kahjustatud üle 20 protsendi puudest, kuuskede kahjustamise korral aga üle 10 protsendi puudest, sõltumata kahjustuse vanusest, kusjuures sisse nõutakse vaid viimasel aastal jahiulukite poolt tekitatud kahju. 2. Kodanikul on õigus varuda metsast oma tarbeks tasuta: 1) oksi viha, luua, dekoratiivkimbu jms. valmistamiseks, kui sellega ei tekitata puudele ja põõsastele kahjustusi, mis on loetletud käesoleva korra punkti 1 alapunktides 1, 2 ja 3, samuti varuda oma tarbeks hernekeppe, viljapuutugesid ja muud peenmaterjali kraavikallastel, metsasihtidel ja jäätmaadel kasvavast põõsastikust ning kooskõlastatult metsaomanikuga (- haldajaga) alusmetsast. Nimetatud õigus ei kehti linnade ja alevite metsades ja haljasaladel, vahetult teede ääres ja talumaadel; 2) kooskõlastatult metsaomanikuga (-haldajaga) oksi, kütte- ja tarbepuitu raiejäätmete seast raielankidelt, kus raietööd on lõpetatud; 3) kooskõlastatult metsaomanikuga (-haldajaga) kütte- või tarbepuidu tehnilistele tingimustele mittevastavaid kuivanud puid. Kõigi nimetatud metsasaaduste varumine edasimüümiseks või tööstuslikuks toormeks toimub vastavalt metsasaaduste varumise korrale. 3. Ebaseaduslikult hangitud puit ja metsa kõrvalsaadused võetakse ära ning tagastatakse metsa omanikule (-haldajale). Kui see osutub võimatuks või on ebaotstarbekas, suurendatakse kahjutasu ebaseaduslikult hangitud puidu puhul Eesti Hinnaameti poolt kehtestatud hinna ja metsa kõrvalsaaduste puhul vabalt kujuneva hinna võrra, mis kehtis rikkumise tuvastamise päeval, kusjuures kohaldatakse kõige kvaliteetsema saaduse hinda. 4. Metsa omanikul (haldajal) on õigus vabastada metsarikkuja kahju hüvitamise kohustusest, kui viimatinimetatu likvideerib metsakahjustuse: 1) metsa saastamise või prahistamise korral 10 päeva jooksul alates saastaja või prahistaja tuvastamisest; 2) metsakultuuri ja loodusliku uuenduse hävitamise või kahjustamise korral, kui metsarikkuja lähimal metsaistutusperioodil istutab uue metsakultuuri või täiendab kahjustatud metsakultuuri või looduslikku uuendust, kusjuures sel juhul on metsarikkuja kohustatud tasuma metsakultuuri edasise kasvatamise kulud kuni vanuseni, mis metsakultuuril või looduslikul uuendusel oli hävitamise või kahjustamise ajal; 3) muudel juhtudel, kui kahjustatud objekt taastatakse kolme kuu jooksul. 5. Käesoleva korra alusel sissenõutud kahjutasud ja ebaseaduslikult hangitud saaduste realiseerimisest saadud summad laekuvad metsa- või maa-ala omanikule (haldajale). Kui rikkumises on süüdi omanik (haldaja) ise, kantakse nimetatud summad Eesti Keskkonnafondi vastava maakonna või vabariikliku linna osafondi ning kasutatakse metsakaitse otstarbel. 15 protsenti laekunud summast kasutatakse mõlemal juhul isikute stimuleerimiseks, kes abistasid õiguserikkumise avastamisel ning kahjutasu sissenõudmisel, 10 protsenti kantakse nende riiklike järelevalveorganite arvele, kes osutasid abi õiguserikkumise asjaolude selgitamisel ja kahjutasu sissenõudmisel, nimetatud organite kulutuste katteks. 6. Käesolevas korras ettenähtud kahjude hüvitamist rakendatakse kõigis metsades nende omandivormist olenemata. Haljasalade, linnametsade, samuti väljaspool metsa või haljasala kasvavate puude või põõsaste hävitamise või kahjustamise korral rakendatakse käesolevat korda siis, kui kohaliku omavalitsuse täitevorganid ei näe ette rangemat vastutust. LISA 1 "Metsaõigusnormide rikkumise korral rakendatava kahju hüvitamise korra" juurde Kasvavate puude ja põõsaste ebaseadusliku raiumise või kasvujõuetuseni kahjustamise korral sissenõutava kahjutasu arvutamise kord ja kahjutasumäärad I. Kahjutasu arvutamise kord 1. Kahjutasu suuruse arvutamisel korrutatakse tabelis 1 märgitud puu kännu läbimõõdust või põõsa tüügaste läbimõõtude summast sõltuv baaskahjutasutaks tabelis 2 märgitud puude ja põõsaste liigist ja otstarbest sõltuvate paranduskoefitsientidega. 2. Kännu (tüüka) läbimõõt mõõdetakse koos koorega suurema ja väiksema läbimõõdu keskmisena. 3. Kännu läbimõõt mõõdetakse alla 30 cm jämedustel puudel 10 cm kõrgusel juurekaelast, jämedamatel puudel 1/3 kännu läbimõõdu võrra kõrgemal juurekaelast. Selliselt toimitakse ka kasvujõuetuseni vigastatud, kuid jalal seisvate puudega. 4. Kui ebaseaduslikult raiutud puude taksihind on teada (põhjendamatult väljaantud raiepileti korral jm.), võib kahjutasu arvutamise aluseks võtta taksihinna, korrutades selle puude ja põõsaste otstarbest sõltuva paranduskoefitsiendiga (tabeli 2 osa II) ning puude keskmisest jämedusastmest sõltuva järgmise koefitsiendiga: jämedusaste (cm) koefitsient 4 50 8 45 12 35 16 25 20 17 24 10 28 6 32 -36 3 40 - 56 2 60 ja enam 1,5 5. Ebaseadusliku raie korral, kui kännud on kõrvaldatud ning metsahindamisandmed puuduvad, võidakse kahju hindamise alusena kasutada ka metsa takseerandmeid koos metsakorraldusest möödunud aja jooksul lisandunud juurdekasvuga. 6. Noorte kuuskede või muude igihaljaste puude ebaseadusliku raiumise korral 1.detsembrist 15.jaanuarini ja noorte kaskede ebaseadusliku raiumise korral 1.maist 1.juulini rakendatakse kõrgendatud kahjutasumäärasid vastavalt tabelile 3. Tabel 1 II. Baaskahjutasutaksid kasvavate puude ja põõsaste ebaseadusliku raiumise või kasvujõuetuseni vigastamise korral Puu kännu läbimõõt, põõsa tüügaste läbimõõtude summa (cm) Baaskahjutasutaks rublades kuni 4 5 " 8 15 " 12 25 " 16 40 " 20 55 " 24 75 " 28 95 " 32 115 " 36 140 " 40 165 " 44 190 " 48 215 " 52 240 " 56 270 " 60 300 " 64 335 " 68 370 " 72 405 " 76 440 " 80 480 " 84 520 " 88 565 " 92 610 " 94 655 " 98 700 " 102 750 Märkus: Iga järgmise jämedusastme või selle osa eest suurendatakse baaskahjutasutaksi 50 rubla võrra. Tabel 2 III. Puude ja põõsaste liigist ja otstarbest sõltuvad paranduskoefitsiendid Jrk. nr. Paranduskoefitsiendid baaskahjutasutakside juurde I. Puude ja põõsaste liigist sõltuv paranduskoefitsient (ei rakendata liigina või üksikeksemplarina kaitse alla võetud puude ja põõsaste raiumise korral) 1. Tamm, saar, vaher, jalakas, künnapuu, kadakas, viljapuud ja marjapõõsad, lehis, nulg, elupuu, hobukastan ja teised võõrpuuliigid (v. a. pappel) 1,7 2. Mänd, kuusk, kask, must lepp, pärn 1,0 3. Sarapuu, pihlakas 0,8 4. Haab, hall lepp, pappel, paju ning kodumaise päritoluga ülalpool nimetamata puud ja põõsad 0,5 II. Puude ja põõsaste otstarbest sõltuv paranduskoefitsient 1. Kaitse ja haljastuse otstarvet mitteomavate puude ja põõsaste raiumise korral põllu-, heina- ja jäätmaadel 0,5 2. Puude ja põõsaste raiumise korral tulundusmetsades 1,0 3. Puude ja põõsaste raiumise korral kaitsemetsades 1,5 4. Puude ja põõsaste raiumise korral hoiumetsades, linnades ning alevites ja külades, rahvusparkide, loodusparkide ja maastikuliste keelualade üldrežiimiga piirkondades, riiklikke looduskaitsealasid ümbritsevates kaitsetsoonides ning raudtee ja maantee eraldusribal 2,0 5. Üksikeksemplarina või grupina dekoratiivset väärtust või kaitseotstarvet omavate puude ja põõsaste ning raielankidele jäävate seemne- puude või -kulisside raiumise korral (v. a. lii- gina või üksikeksemplarina kaitse alla võetud puud ja põõsad) 3,0 6. Puude ja põõsaste raiumise korral looduskaitse alla võetud aladel, rahvusparkide, loodusparkide ja maastikuliste keelualade ning teadus- ja õppe- otstarbeliste puistute reservaatides või katse- ja vaatlusaladel, seemlates, spetsiaalistandikes ning liigina kaitse alla võetud puude ja põõsaste raiumise korral 5,0 7. Üksikeksemplarina kaitse alla võetud puude või põõsaste raiumise korral 10,0 Tabel 3 Kõrgendatud kahjutasumäärad noorte kuuskede või muude igihaljaste puude ebaseadusliku raiumise korral 1. detsembrist 15. jaanuarini ja noorte kaskede ebaseadusliku raiumise korral 1. maist 1. juulini Kahjutasumäärad rublades Puu kõrgus (meetrites) Linnades, alevites, külades, looduskaitsealadel, parkides, haljasaladel, raudteede ja maanteede eraldusribadel, istandikes ja hoiumetsades Kaitsemetsades Tulundusmetsades kuni 1 50 20 10 1,1 - 2 60 25 15 2,1 - 3 70 30 20 3,1 - 4 80 35 25 4,1 - 5 90 40 30 5,1 - 6 120 50 35 6,1 - 7 140 60 40 7,1 - 8 160 70 45 8,1 - 9 180 80 50 9,1 - 10 200 90 55 Lisa 2 "Metsaõigusnormide rikkumise korral rakendatava kahju hüvitamise korra" juurde Pinnase lauskahjustamise eest sissenõutava kahjutasu arvutamise kord ja kahjutasumäärad I. Kahjutasu arvutamise kord 1. Kahjutasu suuruse kindlaksmääramisel võetakse aluseks järgneva tabeli lahtrites 3 või 4 märgitud kahjutasu määrad 1 ha metsapinna täieliku kahjustamise eest kasvukoha tüübirühmas ning korrutatakse maa-ala pindala ja kahjustusastmega. 2. Kahjustusaste arvutatakse kahjustatud alale rajatud joonproovil mõõtmise tulemusena saadud kahjustatud osade pikkuste summa jagamisel joone kogupikkusega. 3. Pinnase kahjustamisel raielankidel metsa ülestöötamise käigus rakendatakse kahjutasu ulatuses, mis ületab vastavate eeskirjadega kehtestatud lubatud piirmäära. II. Kahjutasumäärad 1 hektari metsapinna kahjustamisel Jrk. nr. Metsakasvukoha tüübirühm Kahjutasumäär tavalistes puistutes (rubla) Kahjutasumäär eriti väärtusliku kooslusega metsaosades (rublades) 1. Rabastuvad metsad 500 1000 2. Loo- ja laanemetsad 1250 2500 3. Palumetsad 2000 4000 4. Nõmme- ja salumetsad 2500 5000 5. Kõdusoo-, rohusoo- ja samblasoometsad 3000 6000 6. Soovikumetsad 3500 Märkus: Eriti väärtusliku kooslusega metsaosadeks loetakse ettenähtud korras arvele võetud marjade ning ravim-, mee- või looduskaitsealuste taimede kasvukohad. Lisa 3 "Metsaõigusnormide rikkumise korral rakendatava kahju hüvitamise korra" juurde Metsakultuuride, istandike ja metsataimlate ning metsamaadel loodusliku uuenduse hävitamise või kahjustamise korral kahjutasu arvutamise kord ja sissenõutava kahjutasu määrad I. Kahjutasu arvutamise kord 1. Metsakultuuride, istandike ja metsataimlate ning metsauuenduseks ettenähtud aladel loodusliku uuenduse hävitamise korral sissenõutava kahjutasu määrad on märgitud järgnevas tabelis. Metsakultuuri kahjustamisel, kui see ei põhjustanud kultuuri hävimist, rakendatakse nimetatud kahjutasumäära 25 protsendi ulatuses. 2. Seemikute või istikute hävitamise või kasvujõuetuseni kahjustamise korral rakendatakse kahjutasuna vabalt kujunevat hinda. Seemikute või istikute vähemal määral kui kasvujõuetuseni kahjustamise korral rakendatakse nimetatud kahjutasumäära 25 protsendi ulatuses. 3. Metsakultuurides, noorendikes ja istandikes kasvavate üksikute puude hävitamise või kahjustamise korral võidakse rakendada kahjutasumäära, mis on ette nähtud kasvavate puude ebaseadusliku raiumise ja kahjustamise korral. 4. Kahjutasu arvutatakse üksikute puude kaupa nendes metsakultuurides, noorendikes ja istandikes, kus puude keskmine läbimõõt kännu kõrguselt on üle 4 cm. II. Metsakultuuride, istandike ja metsataimlate ning metsauuenduseks ettenähtud aladel loodusliku uuenduse hävitamise korral sissenõutava kahjutasu määrad Jrk. nr. Kahjutasumäärad rublades 1. Külvi teel rajatud metsakultuuride, loodusliku uuenduse ning säilita- misele kuuluva järelkasvu iga hektari eest 3000 2. Istutamise teel rajatud metsakultuuride iga hektari eest 6000 3. Seemne-, näärikuuse-, pajuistandike jms. iga hektari eest 8500 4. Seemikute iga hektari eest taimlas 15000 5. Üksiku seemiku või istiku eest taimlas müügihind Lisa 4 "Metsaõigusnormide rikkumise korral rakendatava kahju hüvitamise korra" juurde Ebaseadusliku heinaniitmise või loomade karjatamise korral sissenõutava kahjutasu määrad Rikkumise kirjeldus Kahjutasumäärad rublades 1. Omavoliline heinaniitmine 1) heina- ja karjamaadel iga hektari eest 100 2) looduskaitsealadel ja mujal, kus heinaniitmine on vastuolus ala kaitserežiimiga, iga hektari eest 700 2. Loomade omavoliline karjatamine 1) karjamaadel - iga kitse või iga üle aasta vanuse veise ja hobuse eest 15 iga muu looma või alla aasta vanuse veise või hobuse eest 10 2) niidetud heinamaadel käesoleva punkti alapunktis 1 märgitud määr kahekordses suuruses 3) majandusmetsades käesoleva punkti alapunktis 1 märgitud määr kolmekordses suuruses 4) hoiu- ja kaitsemetsades käesoleva punkti alapunktis 1 märgitud määr viiekordses suuruses 5) looduskaitsealadel ja parkides ning niitmata heinamaadel käesoleva punkti alapunktis 1 märgitud määr kümnekordses suuruses Märkus: Loomade karjatamise või heinaniitmise tagajärjel metsakultuuride, loodusliku uuenduse, istandike ja metsataimlate hävitamise või kahjustamise korral arvutatakse metsaomanikule (-haldajale) makstav kahjutasu vastavalt käesoleva korra punkti 1 alapunktidele 1, 2, 3 ja 12, kuid mitte vähem käesolevas tabelis ettenähtud kahjutasumääradest.