Vabariigi Valitsus — Saastekahju hüvitise määrade kehtestamine — RT I, 1995, 36, 468

Saastekahju hüvitise seaduse (RT I 1994, 1, 2) paragrahvi 4 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kehtestada saastekahju hüvitise määrad vastavalt käesoleva määruse lisadele nr. 1, 2 ja 3. 2. Keskkonnaministeeriumil kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga korrigeerida alates 1. jaanuarist 1996. a. igal aastal saastekahju hüvitise määrasid vastavalt eelmise aasta novembrikuu tarbijahinnaindeksi muutusele üle-eelmise aasta novembrikuu tarbijahinnaindeksi suhtes. 3. Tunnistada kehtetuks: 1) Vabariigi Valitsuse 8. veebruari 1994. a. määrus nr. 45 (RT I 1994, 12, 203) «Saastekahju hüvitise määrade kehtestamine»; 2) Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 1994. a. määrus nr. 366 (RT I 1994, 69, 1199) «Vabariigi Valitsuse 8. veebruari 1994. a. määruse nr. 45 osaline muutmine»; 3) Vabariigi Valitsuse 27. detsembri 1994. a. määrus nr. 479 (RT I 1995, 2/3, 18) «Vabariigi Valitsuse 8. veebruari 1994. a. määruse nr. 45 osaline muutmine». Peaminister Andres TARAND Keskkonnaminister Vootele HANSEN Riigisekretär Ülo KAEVATS Lisa nr. 1 Vabariigi Valitsuse 29. märtsi 1995. a. määruse nr. 142 juurde Saastekahju hüvitise määrad saasteainete viimisel välisõhku Saasteaine nimetus Saastekahju hüvitise määr saasteloaga lubatud koguste korral (krooni/tonn) Vääveldioksiid 20.80 Süsinik(mono)oksiid 3.00 Mittetoksiline tolm SiO2 sisaldusega alla 20% 14.90 Põlevkivituhk, lendtuhk, mittetoksiline tolm SiO2 sisaldusega 20–70% 20.80 Tahm ja söetolm 29.80 Lämmastikoksiidid (arvutatuna lämmastikdioksiidiks) 47.60 1. Saastekahju hüvitise määrad kõikide teiste saasteainete viimisel välisõhku arvutatakse lähtudes lubatud piirkontsentratsioonidest järgmise valemi alusel: k T=——————————, kus (LPKm – LPKk)0,5 T – saastekahju hüvitise määr, krooni/t; LPKm – saasteaine ühekordne maksimaalne lubatud piirkontsentratsioon maapinnalähedases õhukihis, mg/m³; LPKk – saasteaine ööpäeva keskmine lubatud piirkontsentratsioon, mg/m³; k – 3,3 krooni·mg/t·m³. 2. Olenevalt saasteallika kuuluvusest või selle asukohast suurendatakse hüvitise määrasid järgmiselt: Eesti Elektrijaam ja Balti Elektrijaam – 1,2 korda; kui saasteallikas asub: Ahtmes, Jõhvis, Kiviõlis, Kohtla-Järvel, Narvas, Püssis, Sillamäel ja Tartus – 1,5 korda; Tallinnas – 2 korda; kuurortlinnades (Haapsalu, Kuressaare, Narva-Jõesuu ja Pärnu) – 2,5 korda. 3. Saastekahju hüvitise määr saasteloas ettenähtud piiri ületavate saasteainekoguste korral ja saasteloa omamise nõude eiramisel on: IV ohtlikkusklassi ainetel 5-kordne, III ja II ohtlikkusklassi ainetel 50-kordne, kuid erandina põlevkivi lendtuhal 1. jaanuarist 1994. a. kuni 1. jaanuarini 1998. a. 5-kordne. Varem kehtinud määra alusel 1994. a. makstud summade osas teha tasaarvestus järgnevate aastate saastekahju hüvitiste tasumisel; I ohtlikkusklassi ainetel 500-kordne. Riigisekretär Ülo KAEVATS Lisa nr. Vabariigi Valitsuse 29. märtsi 1995. a. määruse nr. 142 juurde Saastekahju hüvitise määrad saasteainete viimisel veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse Saasteaine Saastekahju hüvitise baasmäärad (krooni/tonn) BHT7 850 Fosfor (P) 1280 Lämmastik (N) 710 Hõljuvained 430 Sulfaadid 10 Ühealuselised fenoolid 5950 Naftasaadused, põlevkiviõli 1700 1. Olenevalt saasteainete looduskeskkonda viimise kohast kasutatakse saastekahju hüvitise määrade rakendamisel järgmisi koefitsiente: 1) kui suublaks on karstiala või kaitsmata põhjaveega ala – 2,5; 2) kui suublaks on meri, piiriveekogu või kalamajandusliku tähtsusega veekogu (vastavalt veeseadusele) – 1,5; 3) kui suublaks on meri ja heitvesi juhitakse merre süvamerelasuga – 1,2; 4) kui suubla asub linna, alevi, aleviku või supelranna piirides või lähemal kui 500 m supelrannast (vooluveekogu puhul 500 m ülesvoolu supelrannast) – 1,5; 5) kui suublaks on pinnas, siis arvestades selle saastetundlikkust ja põhjavee kaitstust – 0,3–0,5; 6) kõikidel muudel juhtudel – 1,0. 2. Punkti 1 alapunktis 1 nimetatud kaitsmata põhjaveega alad ja alapunktis 5 nimetatud koefitsiendi täpsustab maavalitsuse keskkonnaosakond või Tallinna või Narva keskkonnaamet vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. 3. Juhul kui punkti 1 alapunktis 3 nimetatud süvamerelask lekib või kui toimub osaline või täielik möödalask süvamerelasust, rakendatakse punkti 1 alapunktis 2 nimetatud koefitsienti kogu reoainekoguse kohta. 4. Kui saasteaine kontsentratsioon heitvees ei ületa Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud taset ega rikuta saasteloaga (vee erikasutusloaga) kehtestatud nõudeid, rakendatakse hüvitise määradele koefitsienti 0,5. 5. Saasteloas lubatud kontsentratsiooni või reostusmahu piiri ületava saasteaine koguse eest tasutakse saastekahju hüvitist 5-kordsena. 6. Kui saasteaineid viiakse keskkonda saasteloa omamise nõuet eirates või kohas, mille kohta puudubsaasteluba (välja arvatud käesoleva lisa punktis 7 esitatud juhtudel), rakendatakse 10-kordseid hüvitise määrasid kogu saasteaine koguse kohta. 7. Laevadelt ja muudelt ujuvvahenditelt ning naftaterminaalidest naftasaaduste merevette viimise korral rakendatakse 50-kordset hüvitise määra. 8. Väetiste kasutamise normide (arvutatuna toiteelemendina – lämmastik, fosfor) ületamisel rakendatakse ülenormsele kogusele 10-kordseid hüvituse määrasid. Väetiste kasutamise all mõeldakse käesolevas punktis sõnniku, vedelsõnniku, läga, vädu, virtsa ja mineraalväetiste kasutamist. Väetiste kasutamise nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 4. juuli 1994. a. määrusega nr. 23 (RTL 1994, 35, lk. 1205). 9. Raskmetallide või muude toksikantide viimisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse üle saasteloas lubatud piirkontsentratsiooni või reostusmahu või saasteloata rakendatakse suurimat käesolevas lisas esitatud saastekahju hüvitise määra 1000-kordsena. 10. Keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise normide ületamisel rakendatakse suurimatkäesolevas lisas esitatud saastekahju hüvitise määra 1000-kordsena. 11. Kui ärajuhitava heitvee pH on suurem kui 9,0 või väiksem kui 6,0, rakendatakse saastekahju hüvitise määra 14 senti iga 1 m³ heitvees väärtust 9,0 ületava või väärtusest 6,0 väiksema 0,1 pH ühiku kohta. Riigisekretär Ülo KAEVATS Lisa nr. 3 Vabariigi Valitsuse 29. märtsi 1995. a. määruse nr. 142 juurde Saastekahju hüvitise määrad jäätmete keskkonda paigutamisel (ladustamisel ja matmisel) Jäätmete liigitus nende kahjuliku toime alusel Saastekahju hüvitise määr saaste(jäätme)loaga lubatud koguste korral (krooni/tonn) Inertsed (mitteohtlikud) jäätmed 0.71 Väheohtlikud jäätmed (IV ohtlikkusklass) 2.13 Mõõdukalt ohtlikud jäätmed (III ohtlikkusklass) 5.95 Kõrgohtlikud jäätmed (II ohtlikkusklass) 59.51 Eriti ohtlikud jäätmed (I ohtlikkusklass) 595.14 1. Põlevkivi kaevandamisel ning põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemiatööstuse ettevõtetes tekkivate jäätmete saastekahju hüvitise määrad on järgmised: välispuistangutesse ladustatav aheraine, sh. rikastusjäätmed – 0.06 krooni/t; põlevkivi lend- ja koldetuhk – 0.21 krooni/t; põlevkivi poolkoks – 0.60 krooni/t. 2. Sõltuvalt jäätmete ladustamiskohast ja -viisist suurendatakse saastekahju hüvitise määrasid järgmiselt: 1) ladustamiskohtade puhul, mis asuvad linna, alevi, aleviku, samuti puhkeala administratiivpiiridele lähemal kui 3 km – 3 korda; 2) sanitaar- ja keskkonnanormidele mittevastavate ladustamiskohtade puhul – 2 korda. 3. Lubatust suuremate jäätmekoguste jaoks ja saaste(jäätme)loa omamise nõude eiramise korral on saastekahju hüvitise määr: inertsete ja IV ohtlikkusklassi jäätmete puhul – 5-kordne, III ohtlikkusklassi jäätmete puhul – 50-kordne, II ohtlikkusklassi jäätmete puhul – 100-kordne, I ohtlikkusklassi jäätmete puhul – 500-kordne. Riigisekretär Ülo KAEVATS