Vabariigi Valitsus — Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine — RT I, 1995, 36, 467

Vabariigi Valitsuse seaduse (RT 1992, 45, 574) paragrahvi 33 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada Justiitsministeeriumi põhimäärus (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 20. juuni 1990. a. määruse nr. 125 ««Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi põhimääruse» kinnitamise kohta» (RT 1990, 1, 16) punkt 1 ja Vabariigi Valitsuse 11. novembri 1994. a. määruse nr. 422 «Vabariigi Valitsuse 27. mai 1992. a. määruse nr. 162 kehtetuks tunnistamine ja 20. juuni 1990. a. määruse nr. 125 osaline muutmine» (RT I 1994, 82, 1410) punkt 2. Peaminister Andres TARAND Justiitsminister Jüri ADAMS Riigisekretär Ülo KAEVATS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 1995. a. määrusega nr. 138 Justiitsministeeriumi põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Justiitsministeerium on valitsusasutus, kes teostab riigi õiguspoliitikat oma põhiülesannete ulatuses. 2. Justiitsministeeriumi valitsemisalas on Perekonnaseisuamet, Prokuratuur ja Täitevamet. 3. Justiitsministeerium juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest ja teistest seadustest, Riigikogu otsustest, Vabariigi Presidendi seadlustest ja otsustest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja korraldustest, käesolevast põhimäärusest ning muudest õigusaktidest. 4. Justiitsministeerium teostab riigi kui avalik-õigusliku juriidilise isiku tsiviilõigusi ja täidab tsiviilkohustusi oma põhiülesannete piires. Justiitsministeeriumil on riigivapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning pangaarve. II. JUSTIITSMINISTEERIUMI ÜLESANDED 5. Justiitsministeeriumi põhiülesanne on koordineerida õigussüsteemi arendamiseks väljatöötatavate õigusaktide ettevalmistamist, tagada I ja II astme kohtutes õigusemõistmiseks vajalikud organisatsioonilised ja majanduslikud tingimused, töötada välja riigi õigusabipoliitikat ja täita õigusteabesüsteemi «ESTLEX» valdamisega seotud funktsioone ning suunata ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate teiste valdkondade tegevust. 6. Oma ülesannete täitmiseks Justiitsministeerium: 1) valmistab ette seaduste ja muude õigusaktide eelnõusid riigi- ja konstitutsiooniõiguse, kohtu-, kriminaal- ja kriminaalmenetlusõiguse, teiste ministeeriumide valitsemisalasse mittekuuluva haldusõiguse, tsiviilõiguse üldküsimuste, võla-, asja-, perekonna- ja pärimisõiguse, kaubandusõiguse üldküsimuste, ühingu- ja ühistuõiguse, pankroti-, kaubandus-, kinnistusregistri ja tsiviilkohtupidamisõiguse ning täitemenetlusõiguse valdkonnas, Vabariigi Valitsuse korraldusel ka muudes valdkondades; 2) kooskõlastab teiste ministeeriumide seaduseelnõude väljatöötamise kavasid ning teeb neile ettepanekuid õigusaktide väljatöötamiseks nende pädevuses olevates valdkondades; 3) töötab välja õigusloome metoodika ja õigustehnika üldpõhimõtted; 4) kooskõlastab Vabariigi Valitsusele esitatavate seaduste ja Riigikogu otsuste eelnõusid ning vajaduse korral teeb õigusekspertiisi; 5) teeb ettepanekuid seadustes jt. õigusaktides vastuolude, lünkade ja tühikute kõrvaldamiseks; 6) süstematiseerib õigusakte, peab õigusaktide kontrolleksemplare (seadused, Riigikogu otsused, Vabariigi Presidendi seadlused ja otsused, Vabariigi Valitsuse määrused ja korraldused, Eesti Panga Nõukogu ja Eesti Panga presidendi õigusaktid, ministrite määrused, Riigi Teataja ja Riigi Teataja Lisa, Eesti seadus); korraldab õigusaktide kogumike ja juriidilise kirjanduse väljaandmist; 7) annab ministeeriumide ning kohaliku omavalitsuse täitevorganite järelepärimise korral teatisi õigusaktide kehtivuse kohta; 8) osaleb rahvusvaheliste lepingute koostamises ning valmistab ette ühinemist rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonidega tema pädevuses olevates valdkondades; 9) koordineerib Eesti õiguse ühtlustamist Euroopa Liidu õigusega; 10) arendab ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste suhteid välisriikide justiitsministeeriumide, teiste justiitsasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; 11) tagab I ja II astme kohtute, sealhulgas kinnistusametite ja kaubandusregistri osakondade (edaspidi kohtud) tööks vajalikud organisatsioonilised ja majanduslikud tingimused ning juhendab nende organisatsioonilist tööd; 12) revideerib I ja II astme kohtute organisatsioonilist ja finantstegevust; 13) kogub ja süstematiseerib kohtulahendeid ning peab kohtustatistikat; 14) korraldab ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste töötajate koolitust ja täiendkoolitust; võtab osa juristide ettevalmistamise kavade väljatöötamisest; 15) valmistab ette Justiitsministeeriumi valitsemisala eelarve eelnõu ja koostab eelmise aasta eelarve tätmise raamatupidamisaruande; 16) valitseb ministeeriumi valduses olevat riigivara; 17) korraldab ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste töötajate seaduses ettenähtud tööandja eluruumidega varustamist ja nende haldamist; 18) korraldab ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste töötajatele seaduses ettenähtud erivahendite väljaandmist, arvestust ja hoidmist; 19) moodustab pankrotihalduri kvalifikatsiooninõukogu ning kinnitab selle põhimääruse; annab välja pankrotihalduri kvalifikatsioonitõendeid halduri kvalifikatsiooninõukogu otsuste alusel; 20) juhendab metoodiliselt vanglakomisjoni; 21) informeerib üldsust õigusloomest ja ministeeriumi tegevusest, tutvustab seaduseelnõusid, analüüsib massiteabevahendites ilmunud õigusteavet, prognoosib õigusteadvuse muutumist ühiskonnas; 22) korrastab õigusterminoloogiat; 23) korraldab õigusalaseid teaduskonverentse, seminare, nõupidamisi ja sümpoosione. III. JUSTIITSMINISTEERIUMI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 7. Justiitsministeeriumil on oma ülesannete täitmiseks järgmised õigused ja kohustused: 1) saada vajalikke andmeid teistelt riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning Eesti Vabariigis registreeritud ettevõtetelt, asutustelt ja organisatsioonidelt; 2) moodustada komisjone ja töörühmi ning kaasata nende töösse kokkuleppe alusel teiste riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töötajaid ning lepingu alusel asjatundjaid; 3) sõlmida lepinguid; 4) kasutada sihtotstarbeliselt riigivara ja riigieelarvelisi vahendeid; 5) esindada riiki protsessiosalisena kohtus. IV. JUSTIITSMINISTEERIUMI JUHTIMINE 8. Justiitsministeeriumi juhib justiitsminister (edaspidi minister), kelle nimetab peaministri ettepanekul ametisse Vabariigi President. 9. Justiitsministeeriumi asjaajamist ja personali tööd korraldab ja selle eest vastutab kantsler, kelle nimetab riigisekretäri ettepanekul ametisse minister. 10. Justiitsministeeriumi struktuuriüksusteks on osakonnad ja talitused. 11. Minister juhib ministeeriumi osakondi ja talitusi kantsleri kaudu ning ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid asutusi nende juhtide kaudu. 12. Minister: 1) kindlustab Justiitsministeeriumile pandud ülesannete täitmise; 2) tagab seaduste, määruste ja muude õigusaktide täitmise; 3) annab seaduste, Vabariigi Presidendi seadluste ning Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste alusel ning täitmiseks määrusi ja käskkirju; 4) kinnitab ministeeriumi struktuuri ning osakondade ja talituste põhimäärused, koosseisu ja palgamäärad ning ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste põhimäärused ja eelarved vastavalt riigieelarvele; 5) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste juhid, riigisekretäri ettepanekul kantsleri ja kantsleri ettepanekul asekantsleri ning osakondade ja talituste juhatajad; 6) pärib aru ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate asutuste juhtidelt; 7) peatab ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste aktide ellurakendamise, tühistab oma pädevuse piires ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste akte, mis ei vasta seadustele ja muudele õigusaktidele; 8) teostab järelevalvet notari ametitegevuse ja notarite koja tegevuse üle; 9) täidab teisi seadusega pandud ülesandeid. 13. Kantsler: 1) juhib ministeeriumi osakondade ja talituste tööd ja korraldab ministeeriumi asjaajamist; annab nende ülesannete täitmiseks käskkirju; 2) korraldab ministeeriumi osakondade ja talituste põhimääruste väljatöötamist ning esitab need ministrile kinnitamiseks; 3) kinnitab ministeeriumi töösisekorraeeskirja ja asjaajamisjuhendi; 4) täidab ministeeriumi kantsleri ametijuhendis ettenähtud teisi ülesandeid. 14. Kantsleri äraolekul asendab teda ministri poolt määratud ametiisik. V. LÕPPSÄTTED 15. Ministeeriumi ülalpidamiskulud kaetakse riigieelarvest. 16. Ministeerium reorganiseeritakse või tema tegevus lõpetatakse seadusega sätestatud korras.