Vabariigi Valitsus — Õigusvastaselt võõrandatud maa asendamise ja maa ostueesõigusega erastamise korra kinnitamine — RT I, 29, 440

(õ) 21.05.2008 18:10 Õigusvastaselt võõrandatud maa asendamise ja maa erastamise korraldamiseks maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; RT 1992, 10, 145; RT I 1993, 20, 354; RT I 1993, 72/73, 1021; RT I 1993, 79, 1182; RT I 1994, 13, 231) alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada "Õigusvastaselt võõrandatud maa asendamise ja maa ostueesõigusega erastamise kord" (juurde lisatud). 2. Kehtestada maa ostuhinna tasumisel pikaajaliste maksetena intressimääraks 1994. aastal 10 protsenti aastas tasumisele kuuluvast summast. 3. Keskkonnaministeeriumil anda käesoleva määrusega kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud maa asendamise ja maa ostueesõigusega erastamise korra" rakendamiseks vajalikke selgitusi ning juhiseid. 4. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 8. mai 1992. a. määrusega nr. 143 (RT 1992, 19, 285) kinnitatud "Maa asendamise, ostmise ja rentimise avalduste esitamise korra" punktid 10 ja 14. Peaminister Mart LAAR Minister Liia HÄNNI Riigisekretär Ülo KAEVATS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 11. aprilli 1994. a. määrusega nr. 131 Õigusvastaselt võõrandatud maa asendamise ja maa ostueesõigusega erastamise kord I. Üldsätted 1. Käesolev "Õigusvastaselt võõrandatud maa asendamise ja maa ostueesõigusega erastamise kord" (edaspidi - kord) on kehtestatud maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426) paragrahvide 15 ja 23 alusel ning reguleerib maa asendamist ja ostueesõigusega erastamist Eesti Vabariigi kodanikele ning teistele füüsilistele isikutele. 2. Käesoleva korra alusel: 1) antakse vastavalt maareformi seaduse paragrahvi 11 lõikele 2 asendusmaad õigustatud subjektile, kellele õigusvastaselt võõrandatud maad kas osaliselt või täielikult ei tagastatud või kes eelistab maa tagastamisele selle asendamist; 2) erastatakse maad ostueesõigusega vastavalt maareformi seaduse paragrahvi 22 lõikele 2 isikutele, kellele maa on antud põliseks kasutamiseks Eesti NSV taluseaduse alusel või sellega võrdsustatud korras vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT I 1993, 72/73, 1021) paragrahvi 18 lõikele 2 või isikutele, kellel on õigus osta maad hoonete omanikuna vastavalt maareformi seaduse paragrahvidele 7, 8 ja 9; 3) antakse asendusmaad isikutele, kellele õigustatud subjekt on loovutanud maa tagastamise või asendamise nõudeõiguse vastavalt maareformi seaduse paragrahvi 19 lõikele 3. 3. Käesoleva korra alusel antakse asendusmaana ja erastatakse ostueesõigusega maad, mida maareformi käigus ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta tasuta munitsipaalomandisse. 4. Õigusvastaselt võõrandatud maad, mille kohta on esitatud tagastamise, asendamise või kompenseerimise nõue, võib käesoleva korra alusel anda asendusmaaks või erastada juhul, kui on olemas kohaliku omavalitsuse täitevorgani korraldus selle maa mittetagastamise ja kompenseerimise kohta. 5. Maa asendamiseks loetakse õigustatud subjektile õigusvastaselt võõrandatud maa täieliku või osalise mittetagastamise korral teise maa andmist tingimusel, et temale kuuluv osa õigusvastaselt võõrandatud maa maksumusest ei ole väiksem kui asendusmaa maksumus koos sellel kasvava metsa maksumusega. Kui õigusvastaselt võõrandatud maa maksumus on väiksem kui asendusmaa maksumus, toimub maa omandamine ostueesõigusega erastamise teel. 6. Asendusmaa andmine toimub õigusvastaselt võõrandatud maa eest väljaantava hüvitusväärtpaberi alusel. Kui õigusvastaselt võõrandatud maa ja asendusmaa asuvad ühe ja sama kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil, siis toimub maa asendamine tasaarvestuse teel hüvitusväärtpaberit eelnevalt vormistamata. Asendamiseks ei loeta maakorralduse nõuetest tulenevat maa ümberkruntimist. II. Õigusvastaselt võõrandatud maa asendamine 7. Käesolevas osas sätestatud korras saab õigustatud subjekt nõuda asendusmaaks temale Eesti NSV taluseaduse alusel või sellega võrdsustatud korras kooskõlas asjaõigusseaduse rakendamise seaduse paragrahvi 18 lõikega 2 kasutamiseks antud talumaad vastavalt maareformi seaduse paragrahvile 8 või maad, kus asuvad tema omandis olevad hooned vastavalt maareformi seaduse paragrahvidele 7 ja 9. 8. Asendusmaa saamiseks peab õigustatud subjekt esitama asendusmaa asukoha järgsele kohaliku omavalitsuse täitevorganile Vabariigi Valitsuse 8. mai 1992. a. määrusega nr. 143 (RT 1992, 19, 285; RT 1992, 34, 453) kinnitatud "Maa asendamise, ostmise ja rentimise avalduste esitamise korras" sätestatud vormi kohase avalduse. 9. Kui õigusvastaselt võõrandatud maa ja asendusmaa asuvad erinevate kohalike omavalitsusüksuste territooriumil, siis lisab õigustatud subjekt vastavalt asjaoludele oma avaldusele järgmised dokumendid: 1) õigusvastaselt võõrandatud maa asukoha järgse kohaliku omavalitsuse täitevorgani korralduse kogu õigusvastaselt võõrandatud maa või selle osa eest kompensatsiooni määramise kohta. Kohaliku omavalitsuse täitevorgan on kohustatud kompensatsiooni suuruse kindlaks määrama ja vastava korralduse tegema ning selle õigustatud subjektile tema nõudel kätte andma või ära saatma ühe kuu jooksul avalduse saamise päevast arvates. Maa asendamisel märgitakse kompensatsiooni määramise korralduses ka maa mittetagastamise alus koos viitega maareformi seaduse vastavale paragrahvile; 2) hoonete ja rajatiste omandiõigust tõendavad dokumendid (ostu-müügileping, suvila või aiamaja üleandmis-vastuvõtmisakt, hooneregistri õiend jne.) või seaduslikus korras väljaantud ehitusluba; 3) senist maakasutusõigust tõendavad dokumendid (maa andmise otsus, maa looduses eraldamise akt või asendiplaan või asukoha skeem). 10. Isik, kes on esitanud maa asendamise avalduse vastavalt Vabariigi Valitsuse 8. mai 1992. a. määrusele nr. 143, ei pea esitama uut avaldust, vaid lisab esitatud avaldusele käesoleva korra punkti 9 alusel täiendavad dokumendid või taotleb nende väljanõudmist asendusmaa asukoha järgse kohaliku omavalitsuse täitevorgani kaudu. 11. Isik, kellele on loovutatud maa asendamise nõudeõigus, peab esitama ka õigustatud subjekti avalduse nõudeõiguse loovutamise kohta (või selle ärakirja), mis on vormistatud Vabariigi Valitsuse 29. jaanuari 1992. a. määrusega nr. 42 (RT 1992, 6, 101) "Maa tagastamise või asendamise nõudeõiguse loovutamise korra kohta" sätestatud korras. 12. Esitatud avalduse ja dokumentide alusel asendusmaa asukoha järgne kohaliku omavalitsuse täitevorgan: 1) avab asendusmaa andmise toimiku; 2) määrab vajaduse korral koos maavalitsuse maa-ametiga kindlaks asendusmaal asuvate hoonete aluse ning nende teenindamiseks vajaliku maa, arvestades territoriaalplaneerimise ja maakorralduse nõudeid Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a. määrusega nr. 208 (RT 1992, 34, 451) "Hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa määramise aluste kohta" sätestatud korras; 3) täpsustab asendusmaa piirid ning tähistab asendusmaa looduses ajutiste piirimärkidega; 4) määrab maa hindamise seaduse (RT I 1994, 13, 231) paragrahvi 11 lõikes 4 sätestatud korras kindlaks asendusmaa maksumuse; 5) määrab keskkonnaministri poolt kehtestatavas korras kindlaks asendusmaal kasvava metsa maksumuse; 6) kontrollib esitatud dokumentide ja andmete õigsust ning määrab kindlaks asendusmaa andmise tingimused, pöördudes vajaduse korral teiste asutuste poole kooskõlastuste ja seisukohtade saamiseks. Asutus, kelle poole pöördutakse, on kohustatud vastama 15 päeva jooksul. Vastasel korral loetakse asendusmaa andmine kooskõlastatuks märkusteta. 13. Asendusmaa andmise otsustab asendusmaa asukoha järgne kohaliku omavalitsuse täitevorgan korraldusega, mis antakse taotlejale allkirja vastu või saadetakse tähitud postiga 10 päeva jooksul korralduse vastuvõtmise päevast arvates. 14. Asendusmaa andmise korralduses märgitakse: 1) selle isiku nimi, sünniaeg ja aadress, kellele asendusmaa antakse, juriidilise isiku puhul nimetus, postiaadress ja registreerimisnumber; 2) asendusmaa andmise õiguslik alus koos viitega maareformi seaduse vastavale paragrahvile; 3) asendusmaa asukoht ja suurus; 4) asendusmaa ning sellel kasvava metsa maksumus; 5) maakasutuse sihtotstarve; 6) asendusmaa andmise tingimused vastavuses maareformi seaduse paragrahvidega 18 ja 19 ning käesoleva korra punkti 12 alapunktiga 6; 7) viide tasumisele õigusvastaselt võõrandatud maa eest saadud hüvitusväärtpaberiga Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 1994. a. määrusega nr. 78 (RT I 1994, 17, 312) kinnitatud "Erastamisväärtpaberite väljaandmise ja nendega arveldamise korra" alusel; 8) selle pangaasutuse nimetus, kus on avatud erastamise korraldaja erastamise eriarve ja erastamisväärtpaberiarve ning nende arvete numbrid. 15. Asendusmaa saajal on õigus vaidlustada asendusmaa andmise tingimusi ühe kuu jooksul kohaliku omavalitsuse täitevorgani korralduse kättesaamisest arvates. Vastav kaebus esitatakse ja vaadatakse läbi kohaliku omavalitsuse tegevust reguleerivate õigusaktide alusel või esitatakse kohtusse. Kui asendusmaa saaja ei ole käesoleva korra punkti 14 alusel määratud asendusmaa andmise tingimusi vaidlustanud või siis, kui esitatud kaebus on lahendatud, kannab ta oma erastamisväärtpaberiarvelt asendusmaa eest tasumisele kuuluva summa üle kohaliku omavalitsusorgani poolt määratud erastamise korraldaja erastamisväärtpaberiarvele. Pärast asendusmaa eest tasutava summa laekumist korraldab kohaliku omavalitsuse täitevorgan asendusmaa: 1) piiride tähistamise looduses vastavalt kinnistusraamatuseaduse (RT I 1993, 65, 992) paragrahvile 36, samuti kinnistu plaani ja piiriprotokolli koostamise; 2) registreerimise riiklikus maakatastris. 16. Kui õigusvastaselt võõrandatud maa ja asendusmaa asuvad ühe ja sama kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil, siis: 1) esitab õigustatud subjekt asendusmaa saamiseks käesoleva korra punktis 8 sätestatud korras oma avalduse ja lisab sellele vastavalt asjaoludele käesoleva korra punkti 9 alapunktides 2 ja 3 ning punktis 11 nimetatud dokumendid; 2) vastav kohaliku omavalitsuse täitevorgan määrab kindlaks õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse ja teeb käesoleva korra punktides 12 ja 14 ning punkti 15 alapunktides 1 ja 2 sätestatud toimingud. Sealjuures tehakse punkti 14 alapunktis 7 sätestatu asemel viide kogu õigusvastaselt võõrandatud maa või selle osa ja asendusmaa maksumuse tasaarvestamisele. Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise võimatuse korral märgitakse korralduses maa mittetagastamise alus koos viitega maareformi seaduse vastavale paragrahvile. Vaidlused lahendatakse käesoleva korra punktis 15 sätestatud korras. 17. Käesoleva korra punktides 12 ja 15 sätestatud asendusmaa andmise toimingud tehakse: 1) asendusmaa saaja kulul Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavate normatiivide piires ja need tasutakse kohalikule omavalitsusorganile rahas enne dokumentide esitamist maa registreerimiseks riiklikus maakatastris; 2) riigi kulul, kui asendusmaa antakse maa mittetagastamise tõttu maareformi seaduse paragrahvi 6 lõike 2 punktides 2–5 sätestatud juhtudel. Kohaliku omavalitsuse täitevorgani kulud asendusmaa andmisel hüvitatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavate normatiivide piires. 18. Kui 3 kuu jooksul pärast käesoleva korra punktis 15 nimetatud kohaliku omavalitsuse täitevorgani korraldust asendusmaa andmise kohta või vaidluse lahendamist õigustatud subjekt ei ole asendusmaa eest tasunud, lõpetab kohaliku omavalitsuse täitevorgan asendusmaa andmise menetluse ja annab maa asendamise toimiku üle maavalitsusele maa erastamise või hoonestusõiguse seadmise korraldamiseks. Õigustatud subjekt on kohustatud hüvitama kohaliku omavalitsuse täitevorganile kõik maa asendamiseks tehtud kulutused Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatavate normatiivide piires. 19. Asendusmaa kinnistamine toimub kooskõlas asjaõigusseaduse rakendamise seaduse paragrahvi 10 lõikega 1 riikliku maakatastri pidaja poolt esitatud kohaliku omavalitsuse täitevorgani korralduse ning maakatastri andmete alusel riigi kulul. III. Maa ostueesõigusega erastamine 20. Käesolevas osas sätestatud korras saab õigustatud subjekt nõuda ostueesõigusega erastamiseks temale Eesti NSV taluseaduse alusel või sellega võrdsustatud korras kooskõlas asjaõigusseaduse rakendamise seaduse paragrahvi 18 lõikega 2 kasutamiseks antud talumaad – vastavalt maareformi seaduse paragrahvile 8 või maad, kus asuvad tema omandis olevad hooned – vastavalt maareformi seaduse paragrahvidele 7 ja 9. 21. Maa ostueesõigusega erastamiseks esitab taotleja maa asukoha järgsele kohaliku omavalitsuse täitevorganile Vabariigi Valitsuse 8. mai 1992. a. määrusega nr. 143 kinnitatud vormi kohase avalduse. Isik, kes on esitanud avalduse maa ostmiseks Vabariigi Valitsuse 8. mai 1992. a. määruse nr. 143 alusel, ei pea esitama uut avaldust. Vastavalt asjaoludele lisatakse avaldusele: 1) senist maakasutusõigust tõendavad dokumendid (maa andmise otsus, maa looduses eraldamise akt või asendiplaan või asukoha skeem); 2) hoonete omandiõigust tõendavad dokumendid (ostu-müügileping, suvila või ajamaja üleandmis-vastuvõtmisakt, hooneregistri õiend jne.) või seaduslikus korras väljaantud ehitusluba; 22. Taotleja poolt esitatud dokumentide ja andmete alusel erastatava maa asukoha järgne kohalik omavalitsusorgan: 1) avab maa ostueesõigusega erastamise toimiku; 2) määrab koos maavalitsuse maa-ametiga vajaduse korral kindlaks hoonete aluse ja nende teenindamiseks vajaliku maa Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a. määrusega nr. 208 sätestatud korras, arvestades territoriaalplaneerimise ja maakorralduse nõudeid; 3) täpsustab erastatava maa piirid ning tähistab maa looduses ajutiste piirimärkidega; 4) kontrollib esitatud dokumentide ja andmete õigsust ning määrab kindlaks maa ostueesõigusega erastamise tingimused, pöördudes vajaduse korral teiste asutuste poole kooskõlastuste ja seisukohtade saamiseks. Vastavale pöördumisele on asutus kohustatud vastama 15 päeva jooksul. Vastasel korral loetakse maa erastamine kooskõlastatuks märkusteta. 23. Esitatud avalduse, kogutud dokumentide ja andmete alusel annab maa asukoha järgne kohalik omavalitsusorgan seisukoha maa ostueesõigusega erastamise võimalikkuse kohta, märkides selles: 1) selle isiku nime, sünniaja ja alalise elukoha, kellele maa ostueesõigusega erastatakse; 2) maa ostueesõigusega erastamise õigusliku aluse koos viitega maareformi seaduse vastavale paragrahvile; 3) ostueesõigusega erastatava maa asukoha ja suuruse; 4) maa ostueesõigusega erastamise tingimused vastavuses maareformi seaduse paragrahvidega 18 ja 19 ning käesoleva korra punkti 22 alapunktiga 4. 24. Kohaliku omavalitsusorgani seisukoht tehakse taotlejale teatavaks allkirja vastu või saadetakse talle tähitud postiga 10 päeva jooksul selle vastuvõtmise päevast arvates. Maa ostueesõigusega erastamise toimik saadetakse maavanemale maa ostu- müügitehingu korraldamiseks. 25. Maa ostueesõigusega erastamist korraldab maavanem, kellel on õigus sõlmida juriidiliste ja füüsiliste isikutega lepinguid maa erastamisega seotud toimingute teostamiseks. Maa erastamise korraldaja: 1) kontrollib maa ostueesõigusega erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust; 2) määrab maa hindamise seaduse paragrahvi 11 lõikes 4 sätestatud korras kindlaks ostueesõigusega erastatava maa maksumuse; 3) määrab keskkonnaministri poolt kehtestatavas korras kindlaks erastataval maal kasvava metsa maksumuse; 4) määrab vajaduse korral täiendavalt kindlaks maa ostueesõigusega erastamise tingimused, pöördudes teiste asutuste poole kooskõlastuste ja seisukohtade saamiseks. Asutus, kelle poole pöördutakse, on kohustatud vastama 15 päeva jooksul. Vastasel korral loetakse maa ostueesõigusega erastamine kooskõlastatuks märkusteta. 26. Esitatud dokumentide ja täiendavalt kogutud andmete alusel määrab maavanem oma korraldusega kindlaks maa ostueesõigusega erastamise tingimused. Korralduses märgitakse: 1) selle isiku nimi, sünniaeg ja alaline elukoht, kellele maa müüakse; 2) maa ostueesõigusega erastamise õiguslik alus koos viitega maareformi seaduse vastavale paragrahvile; 3) maa asukoht ja suurus; 4) maa ning sellel kasvava metsa maksumus; 5) maakasutuse sihtotstarve; 6) maa erastamise muud tingimused kooskõlas käesoleva korra punkti 23 alapunktiga 4 ja punkti 25 alapunktiga 4; 7) ostuhinna tasumise kord ja tähtajad; 8) pangaasutuse nimetus, kus on avatud maa erastamise korraldaja erastamise eriarve ja erastamisväärtpaberiarve ning nende arvete numbrid; 9) erastamise tingimuste peale edasikaebamise kord ja tähtaeg. 27. Maavanema korraldus tehakse taotlejale teatavaks allkirja vastu või saadetakse talle tähitud postiga 10 päeva jooksul korralduse vastuvõtmise päevast arvates. Ühe kuu jooksul korralduse kättesaamise päevast arvates on taotlejal õigus kaevata selle peale kohtusse. Kui kohus rahuldab kaebuse, teeb maavanem erastamistingimustes vastavad muudatused. 28. Kui taotleja ei ole käesoleva korra punktis 27 sätestatud tähtaja jooksul kaebust esitanud või siis, kui esitatud kaebus on lahendatud, korraldab maavanem erastatava maa: 1) piiride tähistamise looduses vastavalt kinnistusraamatuseaduse paragrahvile 36, samuti kinnistu plaani ja piiriprotokolli koostamise; 2) registreerimise riiklikus maakatastris. 29. Maavanem korraldab ostu-müügilepingu ettevalmistamise maa ostueesõigusega erastamiseks käesoleva korra punktis 26 sätestatud tingimustel. Leping peab sisaldama asjaõiguslepingu sätteid maa ja maaga seotud asjaõiguste kinnistamise kohta. 30. Maa ostu-müügilepingule kirjutab riigi nimel alla maavanem või tema poolt volitatud isik. 31. Maa ostu-müügileping tõestatakse notariaalselt ning pärast seda esitab ostja vajalikud dokumendid maa ning lepingus sätestatud asjaõiguste kinnistamiseks. 32. Maa ostueesõigusega erastamise kulud (käesoleva korra punktid 22–29) tuleb ostjal tasuda kohalikule omavalitsusorganile ja maavalitsusele rahas enne ostu-müügilepingu notariaalset tõestamist tegelike kulude ulatuses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavate normatiivide piires ning need arvatakse maha maa müügihinnast. 33. Ostja keeldumine maa ostu-müügilepingu sõlmimisest, kui ta ei ole eelnevalt vaidlustanud maa ostueesõigusega erastamise tingimusi (käesoleva korra punkt 26), ei vabasta teda käesoleva korra punktis 32 nimetatud kulude tasumisest. 34. Maa eest võib selle omandaja lepingutingimuste kohaselt tasuda hüvitusväärtpaberi, rahvakapitali obligatsiooni, raha või muu Eesti Vabariigis käibiva maksevahendiga kohaliku omavalitsusorgani või maavalitsuse poolt avatud erastamise korraldaja erastamisväärtpaberiarvele või erastamise eriarvele. Ostueesõigusega erastamisel tasutakse maa ostuhind kas korraga, pikaajaliste maksetena kuni 50 aasta jooksul või muul viisil osade kaupa. 35. Viiekümneaastast tasumise tähtaega rakendatakse põllumajanduslike maade ja metsamaade ostu-müügi korral ja muudel juhtudel, kui maa ostuhind on ükssada tuhat või rohkem krooni. Ülejäänud juhtudel määratakse tasumise tähtaeg poolte kokkuleppel sellise arvestusega, et tasumisele kuuluv summa intresse arvestamata ei oleks väiksem kui 2000 krooni aastas. 36. Vähemalt 5 protsenti ostuhinnast tasutakse enne ostu-müügilepingu notariaalset tõestamist. Erastamisväärtpaberiga makstav summa tasutakse Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 1994. a. määrusega nr. 78 kinnitatud "Erastamisväärtpaberite väljaandmise ja nendega arveldamise korra" alusel. 37. Ostuhinna pikaajalise tasumise korral sätestatakse lepingus täpne maksegraafik. Ostuhinda tasutakse igal aastal kaks korda aastas (10. jaanuariks ja 10. juuliks) tuleva perioodi eest ette. Tasumine algab kinnistamisele järgnevast esimesest maksetähtajast ning maa omandajal on õigus tasuda ostuhind kas täielikult või osaliselt enne tähtaega. 38. Maa ostuhinna tasumisel maksab ostja koos ostuhinna tasumisega igal aastal tasumisele kuuluvalt summalt intresse määras, mida Vabariigi Valitsusel on õigus korrigeerida mitte sagedamini kui üks kord aastas. Maksmisega viivitamise korral maksab ostja tähtaegselt tasumata summalt kogu viivituse perioodil viivist 0,5 protsenti iga kuu eest. Intressid ja viivised tasutakse rahas. 39. Ostuhinna pikaajalise tasumise korral peab ostu- müügileping sisaldama poolte kokkuleppe ostetud maa riigile pantimise kohta. Vastav võlakohustus kantakse kinnistusraamatusse esimesel järjekohal asuva hüpoteegina. 40. Kui ostja ei pea kinni ostuhinna tasumise tähtaegadest, on müüjal õigus võlg kas täielikult või osaliselt enne tähtaega sisse nõuda või panna panditud maa sundmüüki. 41. Kui ostja ei ole süüdi makseraskuste tekkimises, on müüjal õigus pikendada tasumise tähtaega kuni viie aasta võrra ilma teisi lepingutingimusi muutmata. Õiend Lisatud avaldamisandmed.