Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi Valitsuse valuutafondi ja kohalike omavalitsuste valuutafondide moodustamise korra kohta — RT, 1990, 1, 15

Eesti Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud "Eesti Vabariigi Valitsuse valuutafondi ja kohalike omavalitsuste valuutafondide moodustamise kord" pärast 1. oktoobrit 1990.a. eksporttehingutelt laekuva valuuta osas. 2. [Punkti 2 ei avaldata, kuna ei ole üldise tähtsusega.] 3. Tunnistada 1. oktoobrist 1990.a. kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu 20. mai 1988.a. määruse nr. 258 punktid 1 ja 2 ning 27. veebruari 1989.a. määruse nr. 90 punkti 1 alapunkt 23 ning punktid 7 ja 10. Eesti Vabariigi Valitsuse esimees E. SAVISAAR Eesti Vabariigi riigiminister R. VARE Tallinn, Toompea, 19. juunil 1990. Nr. 124 KINNITATUD Eesti Vabariigi Valitsuse 19. juuni 1990.a. määrusega nr. 124 Eesti Vabariigi Valitsuse valuutafondi ja kohalike omavalitsuste valuutafondide moodustamise kord 1. Eesti Vabariigi Valitsuse valuutafondi ja kohalike omavalitsuste valuutafondide (edaspidi valuutafond) moodustamise eesmärgiks on: 1) vajalike valuutasummade kogumine vabariigi majanduse arendamise prioriteetseiks tunnistatud programmide finantseerimiseks; 2) vabariigi infrastruktuuri arendamiseks vajalike valuutakulutuste katmine; 3) valuutavahendite tsentraliseerimine normatiivseks makseks üleliidulisse valuutafondi. 2. Valuutafondi moodustamise allikaks on valuuta, mida vabariigis tegutsevad juriidilised isikud (edaspidi eksportöörid) saavad oma kaupade ja teenuste müügist välisvaluuta eest. Välisvaluuta sundmüüki valuutafondi kohaldatakse eksportöörile laekunud valuuta osas, millest on maha arvatud eksportkauba koosseisus müüdud importkaupade (materjalid, komplekteeritavad osad, teenused) soetamise kulud, proportsionaalne osa välisfirmalt tootmisõiguse litsentsi soetamise kuludest, vastava importkauba eest tasutud tollimaks, transpordikulud ning muud valuutakulud vastavalt Eesti Välismajandusameti poolt kehtestatud korrale. Valuuta sundmüügi määradeks on 20 protsenti Eesti Vabariigi Valitsuse valuutafondi ja 5 protsenti kohalike omavalitsuste valuutafondidesse. 3. Eesti Välismajandusamet võib kehtestada soodustusi valuutakrediiti saanud eksportööridele krediidi tasumise ajaks sellelt valuutalt, mis laekub krediteeritava ürituse (abinõu) ellurakendamisest. 4. Eksportöörid müüvad valuutat valuutafondidesse Eesti Panga poolt määratava vahetuskursi alusel, kuni selle kehtestamiseni aga NSVL Riigipanga erikursi alusel. 5. Valuuta sundmüük valuutafondidesse toimub ekspordist laekunud valuutalt. Eksportöör annab pangale korralduse valuuta müümiseks valuuta laekumise kuule järgneva kuu viiendaks kuupäevaks. Eksportööride poolt valuuta müüki valuutafondidesse kontrollib Eesti Maksuamet. 6. Kui eksportöör hoidub kõrvale valuuta sundmüügist või vähendab omavoliliselt sundmüügi määra, viib Eesti Maksuamet sundmüügi läbi vastuvaidlematus korras. Kui eksportöör ei müü valuutat valuutafondi tähtajaks, tasutakse talle õigeks ajaks müümata valuuta eest kolmekordselt alandatud kehtiva kursi alusel. 7. Eesti Vabariigi Valitsuse ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu vahelise kokkuleppe alusel ning Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi korraldusel teeb Eesti Pank valuutamakse üleliidulisse valuutafondi Eesti Vabariigi Valitsuse valuutafondi vahenditest.