Vabariigi Valitsus — «Töötutele ja tööotsijatele hädaabitööde korraldamise korra» kinnitamise kohta — RT I, 1993, 19, 349

Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Töötutele ja tööotsijatele hädaabitööde korraldamise kord» (juurde lisatud). 2. Tööturuametil anda kohaliku omavalitsuse organitele ja tööhõivetalitustele juhiseid ja selgitusi käesoleva määruse rakendamise kohta. 3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 13. oktoobri 1992. a. määrus nr. 297 ««Töötutele hädaabitööde korraldamise korra» kinnitamise kohta» (RT 1992, nr. 42, art. 562). 4. Teha Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 1991. a. määrusega nr. 64 kinnitatud «Tööotsija töötuks tunnistamise ning töötu abiraha määramise ja maksmise ajutises juhendis» (RT 1991, nr. 9, art. 141) järgmised muudatused: 1) täiendada punkti 30 lõiguga järgmises sõnastuses: «Töötu, kes keeldub ilma mõjuva põhjuseta pakutavast hädaabitööst või ei osale hädaabitööl, jääb ilma kahe nädala abirahast.»; 2) täiendada punkti 31 lõiguga järgmises sõnastuses: «– teistkordsel keeldumisel hädaabitöödest». 4. Kehtestada käesolev määrus 1. maist 1993. a. Peaminister M. LAAR Sotsiaalminister M. LAURISTIN Riigisekretär Ü. KAEVATS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 1993. a. määrusega nr. 121 Töötutele ja tööotsijatele hädaabitööde korraldamise kord 1. Tööhõivetalitus korraldab hädaabitöid tööotsijatele ja töötutele (edaspidi - töötud) tööandjaks oleva kohaliku omavalitsuse täitevorgani või muu juriidilise isikuga sõlmitud lepingu alusel. 2. Hädaabitöö on töö, mille tegemiseks ei nõuta isikult erialast või eriettevalmistust ja millele ei laiene töölepingu seadus. 3. Ettevalmistusega isikut võib vajaduse korral ja tema nõusolekul rakendada hädaabitööde korras ka eriettevalmistust nõudval tööl. 4. Hädaabitöö korraldamiseks sõlmib tööhõivetalitus töid telliva kohaliku omavalitsuse täitevorgani või mõne muu juriidilise isikuga lepingu töö kestuse, töötajate arvu ja töö iseloomu kohta. 5. Hädaabitöö tegemise kulud, välja arvatud palk töötu abiraha ulatuses, kannab töid telliv ettevõte, asutus või muu organisatsioon. 6. Hädaabitöid korraldav ettevõte, asutus või muu organisatsioon on kohustatud: 1) tagama tööde ohutuse ja töökaitse-eeskirjade täitmise; 2) määrama oma personali hulgast isiku, kelle juhtimisel ja alluvuses hädaabitöid tehakse; 3) pidama arvestust iga hädaabitööl osaleja kohta tööpäevade kaupa ja esitama need andmed vastavalt kokkuleppele tööhõivetalitusele vähemalt üks kord kuus. 7. Hädaabitöid tegeva isiku palka arvestab töid korraldav juriidiline isik tööhinnete alusel, kusjuures töötule makstakse välja see osa teenitud palgast, mis ületab töötu abiraha määra (päevamäära), kuid mitte vähem kui 6 krooni päevas. Kui tööadjaks on kohaliku omavalitsuse organ, kellel pole võimalik raha maksta, võib seda teha tööhõivetalitus, makstes 6 krooni päevas töötu abiraha summadest tööandja poolt esitatud tööajaarvetuse tabeli alusel. 8. Tööhõivetalitus võib suunata hädaabitöödele: 1) töötuid (töötu sotsiaalse staatusega isikuid); 2) tööotsijaid (isikuid, kes on end tööhõivetalituses registreerinud tööotsijaks ja keda ei saa töötuks tunnistada). 9. Hädaabitöödele suunamisel annab tööhõivetalitus töötule suunamiskirja, mille vormi kinnitab Tööturuamet. 10. Töötu osaleb hädaabitööl vähemalt 10 päeva või 80 tundi kalendrikuu jooksul. Hädaabitööl osalemise ajaks säilitatakse talle töötu abiraha. Töötu abiraha makstakse vastavalt kehtivale korrale pärast seda, kui töö korraldaja on esitanud andmed tööhõivetalitusele. 11. Pakutavast hädaabitööst keeldumise mõjuvad põhjused, mille puhul töötul säilib õigus saada töötu abiraha, on: 1) töötu on esitanud arstitõendi selle kohta, et pakutava töö tegemine on talle vastunäidustatud; 2) isikul kulub oma alalisest elukohast ühissõidukiga töötamiskohta sõitmiseks rohkem kui 1 tund; 3) isiku hooldada on alaealisi lapsi, vanureid, invaliide või haigeid ja peres puudub teine isik, kes saaks teda hooldamisel asendada. 12. Töötu, kes keeldub ilma mõjuva põhjuseta pakutavast hädaabitööst või ei osale hädaabitööl, jääb ilma kahe nädala abirahast. Teistkordsel keeldumisel kaotab ta töötu sotsiaalse staatuse. 13. Töötu sotsiaalse staatuse kaotanud isikule või tööotsijale, keda mingil tingimusel ei saa töötuks tunnistada, võib töötu staatuse anda 30 kalendripäevaks ja maksta talle sel ajal töötu abiraha, juhul kui ta on eelnevalt osalenud hädaabitöödel vähemalt 80 tundi.