Vabariigi Valitsus — Looduskasutuse maksu määrade muutmise kohta — RT, 3, 43

(õ) 7.11.2008 17:10 Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada loodusvarade maksu määrad vastavalt käesoleva määruse lisadele nr. 1-4 ja saastemaksu määrad vastavalt lisadele nr. 5-7. 2. Rahandusministeriumil esitada kooskõlastatult Keskonnaministeeriumi ja Majandusministeeriumiga 1. veebruariks 1993. a. Vabariigi Valitsusele ettepanekud riigieelarvesse laekuvate kohalike looduslike mineraalsete ehitusmaterjalide ja turba varude ning vee kasutamise eest võetavate maksude sihtotstarbelise kasutamise kohta. 3. Kehtestada, et Metsaamet kannab tema halduses olevates metsades (riigimetsad) kasvava metsa müügist laekunud kännurahadest ja muudest laekunud metsatuludest 50 protsenti riigieelarvesse ja 50 protsenti oma eriarvele. 4. Täiendada Vabariigi Valitsuse 20. novembri 1990. a. määruse nr. 237 "Looduskasutuse maksustamise korra kohta" (Riigi Teataja 1990, nr. 20, art. 238) punkti 2 teise lõiguga järgmises sõnastuses: "Rakendada käesoleva punkti esimeses lõigus kinnitatud lisades nr. 8 ja 9 kehtestatud hüvitise määrad koefitsendiga 2,0." 5. Tunnistada kehtetuks: 1) Vabariigi Valitsuse 20. novembri 1990. a. määruse nr. 237 punkt 2 lisade nr. 1 (Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 1992. a. määruse nr. 7 (Riigi Teataja 1992, nr. 2, art. 31) sõnastuses) ja nr. 2-7 kinnitamise osas; 2) Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 1992. a. määrusega nr. 7 kinnitatud muudatuste punkt 8; 3) Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1992. a. määruse nr. 292 "Kasvava metsa kännuraha võlgnevuse likvideerimise kohta" (Riigi Teataja 1992, nr. 42, art. 559,) alapunkt 3. 6. Kehtestada käesolev määrus 1. jaanuarist 1993. a. Peaminister M. LAAR Keskkonnaminister A. TARAND Riigisekretär Ü. KAEVATS L i s a nr. 1 Vabariigi Valitsuse 8. jaanuarist 1993. a. määruse nr. 5 juurde KOHALIKE LOODUSLIKE MINERAALSETE EHITUSMATERJALIDE VARUDE MAKSU MÄÄRAD ----------------------------------------------------------------- Jrk. M a a v a r a Maksumäär nr. (krooni/m3) ----------------------------------------------------------------- 1. Maa-aines (täitepinnas) 0.10 2. Ehitusliiv (betooniliiv, vormiliiv, mördiliiv, silikaatliiv, puisteliiv) ja keraamikatööstuse liiv kuni 1.00 3. Klaasiliiv 1.20 4. Ehitus-kruusliiv - looduslikul kujul kasutatav kuni 1.20 - rikastatult kasutatav kuni 0.80 5. Ehituskruus 1.60 6. Tsemendisavi 0.50 7. Raskelt sulav savi 1.00 8. Keraamikasavi ja keramsiidisavi 0.30 9. Ehituspaas (lubjakivi, dolomiit) madalamargiliste betoonide valmistamiseks 0.60 10. Ehituspaas (lubjakivi, dolomiit) kõrgemargiliste betoonide valmistamiseks 1.00 11. Lubjakivi tsemendi tootmiseks ja tehnoloogiline lubjakivi (sh.lubja põletamiseks) 1.50 12. Viimistluskivi (lubjakivi, dolomiit) 2.00 13. Klaasidolomiit 3.80 MÄRKUSED: 1. Allpool veetaset kaevandamise korral rakendatakse järgmisi koefitsiente: liiv - 0,3, kruusliiv - 0,6. 2. Värvitu klaasi valmistamiseks kõlbliku klaasiliiva puhul rakendatakse koefitsienti 1,5. 3. Kaevandamiskaod, kaod maapealsete objektide kaitsetervikutes ning maavara konditsionaalsuse rikkumine maksustatakse neljakordselt. Riigisekretär Ü. KAEVATS L i s a nr. 2 Vabariigi Valitsuse 8. jaanuari 1993. a. määruse nr. 5 juurde TURBAVARUDE MAKSU MÄÄRAD ----------------------------------------------------------------- Jrk. Turba liik Maksumäär nr. krooni/t ----------------------------------------------------------------- 1. Kütte- ja väetisturvas 0.20 2. Alusturvas 0.25 Maksustamine turbavarude hävitamise (turba tootmise tehnoloogiaga mitteseotud ehitiste rajamine, üleujutused, põlengud, kaasmaavarade kaevandamine jm.) eest: 1. Kütteturvas 2.40 2. Alusturvas 2.30 MÄRKUS: Maksumäärad kehtivad õhkkuiva turba kohta, mille niiskusesisaldus on 40%. Riigisekretär Ü. KAEVATS L i s a nr. 3 Vabariigi Valitsuse 8. jaanuari 1993. a. määruse nr. 5 juurde PÕLEVKIVIVARUDE MAKSU MÄÄR Kehtestada põlevkivivarude kasutamise ja nende mittekasutatavaks muutmise eest maksumääraks 0.50 krooni tonni eest. Riigisekretär Ü.KAEVATS L i s a nr. 4 Vabariigi Valitsuse 8. jaanuari 1993. a. määruse nr. 5 juurde VEEKASUTUSE MAKSU MÄÄRAD ----------------------------------------------------------------- V e e r e s s u r s i d Maksumäärad limiidi piires senti/m3 ----------------------------------------------------------------- 1. Pinnavesi: Tallinna ja Kohtla-Järve linna veevarustussüsteemidesse kuuluvad veekogud 2.0 muud veekogud 1.0 2. Põhjavesi vastavalt veekompleksile (veehorisondile): kvaternaar (Q) 2.0 ülem-, keskdevon (D3-2); keskdevon-silur (D2-S); silur-ordoviitsium (S-O); ordoviitsium-kambrium (O-E) 4.0 kambrium-vend (E-V) 6.0 3. Mineraalvesi 40.0 4. Kaevandustest ja karjääridest põlevkivi ja fosforiidi kaevandamisel ärastatav vesi 0.5 MÄRKUSED: 1. Jahutusvee puhul rakendatakse 1/5 maksumäärast. 2. Lubatust suurema veetarvituse eest rakendatakse viiekordset maksumäära. Riigisekretär Ü.KAEVATS L i s a nr. 5 Vabariigi Valitsuse 8. jaanuari 1993. a. määruse nr. 5 juurde OHU SAASTEMAKSU MÄÄRAD ----------------------------------------------------------------- Enamlevinud Maksumäär lubatud saasteained piirheitme piires krooni/t ----------------------------------------------------------------- Vääveldioksiid 0.70 Süsinik(mono)oksiid 0.10 Mittetoksiline tolm 0.50 Põlevkivituhk 0.70 Tahm 1.00 Lämmastikoksiidid arvutatuna lämmastikdioksiidiks 1.60 ----------------------------------------------------------------- MÄRKUS: Kõigi teiste saasteainete maksumäärad arvutatakse, lähtudes kehtivatest lubatud piirkontsentratsioonidest ja vastavalt "õhu saastemaksu rakendamise korrale". Saastemaksu arvutamisel lähtutakse saasteallika mõjuväljast, milleks loetakse ring raadiusega 80 saasteallika kõrgust. Mõjuvälja territoriaalseks diferentseerimiseks rakendatakse järgmisi koefitsiente: 1) põllumajandus- ja metsamaa ning veeobjektid 1; 2) tööstusettevõtete territoorium 20; 3) kaitstavad ja rekreatsioonialad 50; 4) elamurajoonid sõltuvalt linna (asula) elanike arvust: kuni 50 tuhat elanikku 20; 50-200 tuhat elanikku 25; rohkem kui 200 tuhat elanikku 30. Lubatust suuremad heitmekogused maksustatakse progresseeruvalt sõltuvalt saasteaine ohtlikkuse klassist (IV ja III ohtlik- kuse klass - 5-kordselt, II ohtlikkuse klass - 50-kordselt, I ohtlikkuse klass - 500-kordselt). Riigisekretär Ü. KAEVATS L i s a nr. 6 Vabariigi Valitsuse 8. jaanuari 1993. a. määruse nr. 5 juurde SAASTEMAKSU MÄÄRAD VEE REOSTAMISEL ----------------------------------------------------------------- Reoaine Maksumäära lubatud piirheitmete piires krooni/t ----------------------------------------------------------------- BHT7 250 Hõljuvained 150 Naftasaadused 1200 Fenoolid (üld) 4200 Üldfosfor 900 Üldlämmastik 500 Rasvad 900 MÄRKUS: Lubatust suurema reoainekoguse ärajuhtimise eest rakendatakse seitsmekordset maksumäära. Riigisekretär Ü. KAEVAT ------ L i s a nr. 7 Vabariigi Valitsuse 8. jaanuari 1993. a. määruse nr. 5 juurde SAASTEMAKSU MÄÄRAD JÄÄTMETE LADUSTAMISEL ----------------------------------------------------------------- Jäätmete liigitus kahjuliku Maksumäär toime alusel krooni/t ----------------------------------------------------------------- Inertsed (mittetoksilised) 0.10 Väheohtlikud (IV ohtlikkuse klass) 0.30 Mõõdukalt ohtlikud (III ohtlikkuse klass) 3.00 Ohtlikud (II ohtlikkuse klass) 30.00 Eriti ohtlikud (I ohtlikkuse klass) 3000.00 MÄRKUSED: 1. Põlevkivi kaevandamisel, põlevkivienergeetika ja -keemiatööstuse ettevõtetes tekkivate jäätmete ladustamisel rakendatakse järgmisi maksumäärasid: põlevkivi aheraine - 0.30 krooni/t; põlevkivituhk - 0.10 krooni/t; põlevkivi poolkoks - 0.30 krooni/t. 2. Jäätmete ladustamisel ettevõtetelt võetava saastemaksu arvutamiseks kasutatakse koefitsiente, mis arvestavad jäätmete ladustuskohta ja - viisi: 1) linnade, alevite ja puhkealade piiridele lähemal kui 3 km asuvate ladustuspaikade puhul rakendatakse paranduskoefitsienti 3; 2) sanitaarnormide nõuetele mittevastavate ladustuskohtade puhul rakendatakse paranduskoefitsienti 2. 3. Lubatust suuremad jäätmekogused maksustatakse progresseeruvalt olenevalt aine ohtlikkuse klassist (inertsed ning IV ohtlikkuse klass - 5-kordselt; III ohtlikkuse klass - 50-kordselt; II ohtlikkuse klass - 100-kordselt; I ohtlikkuse klass - 500- kordselt). Riigisekretär Ü. KAEVATS Õiend Lisatud avaldamisandmed