Vabariigi Valitsus — Korteriomandi seadmise korra kinnitamine — RT I, 1995, 35, 462

Korteriomandiseaduse (RT I 1994, 28, 426) alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Korteriomandi seadmise kord» (juurde lisatud). 2. Kehtestada, et: 1) korteriomandi seadmiseks vajalikke ehitise inventariseerimise plaane annab välja riiklik hooneregister; 2) pärast korteriomandi kinnistamist toimub eluruumi erastamine korteriomandina; 3) korteriomandi omanik maksab avalik-õigusliku reaalkoormatise eest tasumisel intressi 10 protsenti igal aastal tasutavalt summalt ja viivist tähtaegselt tasumata summalt 0,1 protsenti iga viivitatud päeva eest. Intressid ja viivised tasutakse rahas. Vabariigi Valitsus võib intressimäära korrigeerida mitte sagedamini kui kord aastas. Peaminister Andres TARAND Majandusminister Toivo JÜRGENSON Riigisekretär Ülo KAEVATS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 1995. a. määrusega nr. 117 Korteriomandi seadmise kord 1. Käesolev «Korteriomandi seadmise kord» (edaspidi kord) reguleerib korteriomandi seadmist vastavalt korteriomandiseaduse (RT I 1994, 28, 426) paragrahvidele 14–22. 2. Korteriomandi seadmise algatab eluruumide erastamise kohustatud subjekt omal initsiatiivil või asutamisel oleva või asutatud korteriühistu või isikute ühise avalduse alusel, kui korteriühistu moodustamine ei ole seadusega ette nähtud. 3. Korteriomandiseaduse ja käesoleva korra alusel pöördub eluruumide erastamise kohustatud subjekt omal initsiatiivil või 10 päeva jooksul pärast korra punktis 2 märgitud korteriühistu või isikute avalduse laekumist avaldusega linna- või vallavalitsuse poole, kes määrab kindlaks ehitisealuse ja ehitise teenindamiseks vajaliku maatüki suuruse ja piirid, arvestades maakorralduse nõudeid, kommunikatsioonide paiknemist, juurdepääsuteid ehitistele, olemasolevate ehitiste asukohta ning maa-alale kehtestatud territoriaalplaneeringut ning sihtotstarvet. 4. Ehitisealuse ja selle teenindamiseks vajaliku maatüki kindlaksmääramine vormistatakse linna- või vallavalitsuse korraldusega. Korralduses märgitakse: 1) maatüki asukoht ja suurus; 2) korralduse tegemise õiguslik alus; 3) isik, kelle taotlusel maatükk määrati; 4) korralduse tegemise otstarve. Korralduse lahutamatuks lisaks on maatüki asendiplaan mõõtkavas 1:500–1:5000. Kui ehitis asub õigusvastaselt võõrandatud maal, mille kohta on esitatud tagastamise, asendamise või kompenseerimise nõue, kooskõlastatakse korraldus maa asukohajärgse maavanema või tema poolt volitatud isikuga. 5. Pärast maatüki suuruse ja piiride kindlaksmääramist esitab linna- või vallavalitsus vastavat litsentsi omavale isikule või vannutatud maamõõtjale 10 päeva jooksul avalduse katastrimõõdistamise (sealhulgas katastriüksuse toimiku koostamise ja katastriüksuse moodustamise) kohta. Katastrimõõdistamine toimub ja piiriprotokoll koostatakse õigusaktides ettenähtud korras. Linna- või vallavalitsus korraldab maatüki registreerimise riigi maakatastris riigi nimele. Registreeritud katastriüksuse plaani esitab katastripidaja linna- või vallavalitsusele. 6. Kui õigusvastaselt võõrandatud maad ei tagastata täielikult või osaliselt seoses korteriomandi seadmisega, teeb linna- või vallavalitsus otsuse õigusvastaselt võõrandatud maa mittetagastamise ja kompenseerimise või asendamise kohta pärast ehitisealuse ja selle teenindamiseks vajaliku maatüki registreerimist riigi maakatastris. 7. Samaaegselt avaldusega linna- või vallavalitsusele ehitise teenindamiseks vajaliku maatüki suuruse ja piiride kindlaksmääramise kohta tellib eluruumide erastamise kohustatud subjekt eluruumi asukohajärgselt hooneregistrilt tõendi ehitise ja ehitises paiknevate korterite omandiõiguse kohta ja ehitise inventariseerimise plaani. Eluruumide erastamise kohustatud subjekt märgib ehitise inventariseerimise plaanile andmed eluruumide ja mitteeluruumide, reaalosade ja mõtteliste osade suuruse ja paiknemise kohta. Korteriomandi eseme reaalosaks olevad ruumid tähistatakse plaanil ühe ja sama korterinumbriga. 8. Eluruumide erastamise kohustatud subjekt esitab andmed ehitise korruste arvu ning ehitises paiknevate eluruumide ja mitteeluruumide kohta linna- või vallavalitsusele, kes määrab kindlaks maa maksustamishinna. Maa maksustamishinna määrab linna- või vallavalitsus või tema poolt volitatud isik õigusaktis sätestatud maa korralise hindamise metoodika ja maksustamishinna andmete alusel 10 päeva jooksul pärast maatüki registreerimist riigi maakatastris. Linna- või vallavalitsus esitab eluruumide erastamise kohustatud subjektile ehitisealuse ja selle teenindamiseks vajaliku maatüki kindlaksmääramiseks vormistatud korralduse ühe eksemplari, registreeritud katastriüksuse plaani ja andmed maa maksustamishinna kohta. 9. Eluruumi erastanud isikule, põllumajandusreformi või taasriigistamise kohustatud subjektile ja kohalikule omavalitsusüksusele kuuluva korteriomandi registriosa avamisel koormatakse korteriomand avalik-õigusliku reaalkoormatisega riigi kasuks, välja arvatud juhul, kui maa mõttelise osa hind on tervikuna tasutud. Reaalkoormatise rahaliseks väärtuseks on korteriomandi mõtteliseks osaks oleva maa mõttelise osa hind, mis määratakse kindlaks maa maksustamishinna alusel. Reaalkoormatise rahalise väärtuse kindlaksmääramiseks korrutatakse maatüki suurus maa maksustamishinnaga ja saadud tulemus korrutatakse korteriomandi eseme reaalosa üldpinna ja kõigi korteriomandite esemete üldpindade suhtega. 10. Reaalkoormatise kestuse, rahalise väärtuse ja iga-aastase makse suuruse määrab kindlaks maavanem või tema poolt volitatud isik. Reaalkoormatise kestus ei või ületada 50 aastat. Reaalkoormatise iga-aastase makse suuruse kindlaksmääramiseks jagatakse reaalkoormatise rahaline väärtus reaalkoormatise kestusega aastates, arvestades, et iga-aastase makse suurus ei või olla väiksem kui 500 krooni. Kui maa mõttelise osa hind tasutakse osaliselt enne reaalkoormatise määramist, siis võib iga-aastase makse suurus olla vastavalt võrdeliselt (proportsionaalselt) väiksem kui 500 krooni. Reaalkoormatise võib tasuda täielikult või osaliselt enne tähtaega. Kui reaalkoormatis tasutakse osaliselt enne tähtaega, võib iga-aastase makse suurust võrdeliselt (proportsionaalselt) vähendada, juhul kui uus makse on olemasolevast vähemalt 50 krooni väiksem. 11. Korteriomandi seadmisel eluruumide erastamise kohustatud subjekti, kohaliku omavalitsuse ja maavalitsuse poolt kantud kulud arvatakse maha reaalkoormatise rahalisest väärtusest ning need tasub ostja rahas enne korteriomandi kinnistamist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud normatiivide piires. 12. Korteriomandite kinnistamiseks esitab eluruumide erastamise kohustatud subjekt notariaalselt tõestatud ühepoolse kinnistamisavalduse; ehitise, eluruumide ja mitteeluruumide, reaalosade ja mõtteliste osade paiknemise ja suuruse plaani; tõendi ehitise ja ehitises paiknevate korterite omandiõiguse kohta; erastatud eluruumide ostu- ja müügilepingud; katastriüksuse plaani. Kinnistamisavaldus peab sisaldama andmeid avalik-õigusliku reaalkoormatise kestuse, rahalise väärtuse, iga-aastase makse suuruse ja tähtaja ning intressi suuruse kohta. 13. Korteriomandid kinnistatakse korteriomandiseaduse paragrahvi 15 lõigetes 3 ja 4 toodud isikute nimele. Kinnistusamet esitab katastripidajale andmed korteriomandi kohta avatud kinnistusregistri osa numbri, registriosa avamise aja ning kinnistusraamatusse sissekantud omaniku kohta. 14. Eluruumi erastanud isik, põllumajandusreformi või taasriigistamise kohustatud subjekt võib reaalkoormatise eest tasuda nii rahas kui ka erastamisväärtpaberitega, kusjuures erastamisväärtpaberit on võimalik kasutada kuni erastamisseadusega (RT I 1993, 45, 639; 1994, 50, 846; 79, 1329; 83, 1448) kindlaksmääratud tähtajani. Reaalkoormatist tasutakse maavalitsuse (kui erastamise korraldaja) erastamise eriarvele või erastamisväärtpaberiarvele. Korteriomandi esemeks oleva maatüki mõttelise osa hinna võib ostja tasuda ka tervikuna enne või pärast avalik-õigusliku reaalkoormatise kandmist kinnistusraamatusse. Eluruumide erastamise kohustatud subjektile kuuluvale korteriomandile riigi kasuks seatud reaalkoormatise eest tasumine peatatakse kuni korteriomandi erastamiseni, kuid mitte kauemaks kui erastamisseaduse paragrahvi 28 lõikes 4 kindlaksmääratud erastamisväärtpaberite kasutamise lõpptähtajani. 15. Avalik-õiguslikust reaalkoormatisest laekuv raha jaotatakse vastavalt riigi- ja munitsipaalvara erastamisest laekuva raha kasutamise seadusele (RT I 1993, 24, 430; 1994, 33, 508) 16. Kui eluruumide erastamise kohustatud subjekt on seaduses sätestatud korras oma tegevuse lõpetanud, peab käesolevas korras määratud toimingud tegema kohustatud subjekti õigusjärglane. Õigusjärglase puudumisel määrab uue kohustatud subjekti munitsipaalomandisse kuuluvate eluruumide puhul linna- või vallavalitsus, muude eluruumide puhul aga ministeerium, kelle valitsemisalas tegevuse lõpetanud kohustatud subjekt oli. Kui eluruumide erastamise kohustatud subjekt polnud kellegi valitsemisalas, määrab uue kohustatud subjekti maavanem. 17. Korteriomandiseaduse paragrahvi 15 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikutel on õigus pöörduda iseseisvalt linna- ja vallavalitsuse, hooneregistri ja maavanema poole käesoleva korra punktides 3, 7, 8 ja 10 määratud toimingute tegemiseks. Korteriomandite kinnistamiseks esitavad nimetatud isikud käesoleva korra punktis 12 nimetatud dokumendid ja maavanema poolt väljaantud õiendi reaalkoormatise kestuse ja suuruse kohta. 18. Kui elamuühistule (-kooperatiivile) kuuluva elamu korterivaldajate koosolek otsustab senisest elamuühistust (-kooperatiivist) eraldumise ja elamu baasil korteriühistu asutamise, registreeritakse omandiõigus korterile asukohajärgses hooneregistris elamu korterivaldajate koosoleku protokolli alusel. Koosoleku protokoll peab sisaldama elamus asuvate korterite ja korteriomanike nimekirja. 19. Elamuühistu (-kooperatiiv) või elamuühistu baasil asutatud korteriühistu võib esitada ehitisealuse ja selle teenindamiseks vajaliku maa erastamise taotluse vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. aprilli 1994.a. määrusega nr. 131 (RT I 1994, 29, 40; 56, 949) kinnitatud «Õigusvastaselt võõrandatud maa asendamise ning ostueesõigusega erastamise korrale». Kui maatükk on erastatud järelmaksuga ning seetõttu koormatakse hüpoteegiga, tuleb korteriomandite seadmisel hüpoteek jagada ühistu avalduse alusel ja maavanema nõusolekul osahüpoteekideks.