Vabariigi Valitsus — Tegevusalade kohta, kus väliskapitaliga ettevõtte asutamine või välisinvesteerija osalemine asutatud ettevõttes toimub välisinvesteeringu litsentsi alusel — RT, 13, 214

(õ) 24.10.2008 EESTI VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS Eesti Vabariigi välisinvesteeringuseaduse (RT 1991, nr. 31, art. 376) paragrahvi 9 teise lõike alusel ning pidades vajalikuks tagada kontroll välisinvesteeringute tegemise üle loodusvarade kasutamisel ja majanduse infrastruktuuri tähtsamates osades, Eesti Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) «Tegevusalade loetelu, kus väliskapitaliga ettevõtte asutamine või välisinvesteerija osalemine asutatud ettevõttes toimub välisinvesteeringu litsentsi alusel» (juurde lisatud); 2) «Välisinvesteeringu litsentsi taotlemise ja andmise kord» (juurde lisatud). 2. Teha Eesti Vabariigi Riiklikule Välismajandusametile ülesandeks välisinvesteeringu litsentsi taotluste läbivaatamine, otsuste vastuvõtmine ja välisinvesteeringu litsentside väljastamine. Eesti Vabariigi Valitsuse esimees T. VÄHI Eesti Vabariigi riigiminister H. VEERING Tallinn, Toompea, 6. aprillil 1992. Nr. 112. Kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 1992. a. määrusega nr. 112 Tegevusalade loetelu, kus väliskapitaliga ettevõtte asutamine või välisinvesteerija osalemine asutatud ettevõttes toimub välisinvesteeringu litsentsi alusel 1. Mäetööstus (10, 14). 2. Energeetika, gaasi- ja veevarustus (4010, 4020, 4030, 4110). 3. Raudtee- ja lennutranspordi laiendamine ja rekonstrueerimine (452010, 452011, 452012). 4. Veeteede, sadamate, tammide ja teiste vesiehitiste haldamine. 5. Kaugside (heli, kujutise, uudiste või muu informatsiooni edastamine kaabli, ringhäälingu, translatsiooni või satelliitide kaudu; telefoni, telegraafi ja teleside), samuti sidevõrkude hooldamine, laiendamine ja rekonstrueerimine (6420). Märkus. Sulgudes on märgitud tegevusala kood Eesti Riikliku Tegevusalade Klassifikaatori järgi. Kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 1992. a. määrusega nr. 112 Välisinvesteeringu litsentsi taotlemise ja andmise k o r d I. Üldsätted 1. Käesolev kord määrab kindlaks välisinvesteeringu litsentsi taotlemise ja andmise protseduuri väliskapitaliga ettevõtete asutamisel või välisinvesteerija osalemisel asutatud ettevõtetes. 2. Välisinvesteeringu litsents on riigi poolt välja antud luba teha välisinvesteeringuid tegevusaladel, mille loetelu on kinnitanud Eesti Vabariigi Valitsus. II. Välisinvesteeringu litsentsi taotlemise ja andmise kord 3. Välisinvesteeringu litsentsi annab välja Eesti Välismajandusamet. 4. Välisinvesteeringu litsentsi saamiseks on vaja esitada Eesti Välismajandusametile sellekohane taotlus, millele lisatakse: 1) asutatava ettevõtte põhikiri ja olenevalt asutamise viisist kas asutamis-, rendi- või tegutsemisleping; 2) ettevõtte äriplaan, mis peab sisaldama üksikasjaliku tegevuskava järgnevaks viieks aastaks; 3) välisinvesteerija (firma, organisatsioon) registreerimistunnistuse ärakiri, mille õigsus on tõendatud asukohamaa seaduste kohaselt; 4) panga tõend isiku maksevõime kohta, kui välisinvesteerija on üksikisik, ning panga tõend investeerimisallika ja maksevõime kohta, kui välisinvesteerija on juriidiline isik. Eesti Välismajandusametil on õigus nõuda lisadokumente, kui need on vajalikud taotluse objektiivseks läbivaatamiseks. 5. Eesti Välismajandusamet on kohustatud otsuse vastu võtma ühe kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Täiendavate andmete vajaduse korral peab litsentsi taotleja esitama need ühe kuu jooksul pärast vastava teatise saamist. Sel juhul tehakse otsus ühe kuu jooksul täiendavate andmete esitamise päevast arvates. Kui otsust ei ole tehtud tähtajaliselt, loetaks taotletud litsents antuks, mille kohta Eesti Välismajandusamet peab väljastama kirjaliku teatise 3 päeva jooksul taotleja vastava nõude esitamisest arvates. Taotluse läbivaatamise käigus tuleb sellel ministeeriumil või riiklikul ametil, kelle tegevusvaldkonda välisinvesteeringu litsentsi taotleja tegevusala kuulub, esitada Eesti Välismajandusametile kirjalik seisukoht, mida tuleb arvestada otsuse langetamisel. 6. Eesti Välismajandusametil on õigus keelduda välisinvesteeringu litsentsi väljaandmisest, kui: 1) välisinvesteerija on mitteusaldusväärne; 2) välisinvesteerija taotleb monopoolset seisundit; 3) välisinvesteering kahjustab oluliselt Eesti Vabariigi majanduse huve. Kui Eesti Välismajandusamet keeldub litsentsi andmast, võib litsentsi taotleja ühe kuu jooksul pärast vastava teate saamist pöörduda Eesti Vabariigi Valitsuse poole, kes võtab ühe kuu jooksul vastu otsuse. Kui Eesti Vabariigi Valitsus keeldub litsentsi andmast, võib litsentsi taotleja ühe kuu jooksul pöörduda kohtu poole. 7. Eesti Välismajandusamet peab tema poolt väljaantud välisinvesteeringute litsentside arvestust. 8. Käesolevates eeskirjades sätestatud korras saadud välisinvesteeringu litsents on asutamisloa taotlemise eelduseks väliskapitaliga ettevõtte asutamisel ning asendab ühtlasi tegevuslitsentsi vastavas valdkonnas. III. Välisinvesteeringu litsentsi kehtetuks tunnistamine 9. Eesti Välismajandusamet võib välisinvesteeringu litsentsi kehtetuks tunnistada: 1) kui välisinvesteeringu litsentsi taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid; 2) kui ettevõtte tegevus on tekitanud kahju looduskeskkonnale või kahjustab inimeste tervist; 3) kui ettevõte ei täida välisinvesteeringu litsentsi tingimusi; 4) muudel Eesti Vabariigi seadusandlusega ettenähtud juhtudel. 10. Välisinvesteeringu litsentsi võimaliku kehtetuks tunnistamise põhjuste ilmnemisel teeb Eesti Välismajandusamet ettevõttele ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks. Kui ettevõte ei kõrvalda rikkumist 30 päeva jooksul pärast ettekirjutuse saamist või rikub korduvalt litsentsitava tegevusala kohta kehtestatud eeskirju ja norme, tunnistab Eesti Välismajandusamet ettevõttele antud välisinvesteeringu litsentsi kehtetuks. 11. Eesti Välismajandusamet saadab välisinvesteeringu litsentsi kehtetuks tunnistamise otsuse ärakirja ettevõttele 3 tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist. 12. Ettevõttel on õigus pöörduda 30 päeva jooksul pärast välisinvesteeringu litsentsi kehtetuks tunnistamise otsuse ärakirja saamist kohtusse, et nõuda otsuse tühistamist ja kahju hüvitamist. Õiend Lisatud avaldamisandmed.