Vabariigi Valitsus — Puhkusetasu arvutamise korra kinnitamise kohta — RT, 55, 684

(õ) 4.12.2008 EESTI VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS Vastavalt Eesti Vabariigi puhkuseseaduse (RT 1992, nr. 37, art. 481) paragrahvile 24 Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Puhkusetasu arvutamise kord» (juurde lisatud). 2. Kehtestada käesoleva määrusega kinnitatud kord 1. jaanuarist 1993. a. Peaminister M. LAAR Sotsiaalminister M. LAURISTIN Riigisekretär Ü. KAEVATS Tallinn, Toompea, 21. detsembril 1992. Nr. 350. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1992. a. määrusega nr. 350 Puhkusetasu arvutamise kord Puhkuseseaduse paragrahvi 24 kohaselt tööandja poolt töötajale makstavat tasu põhi- ja lisapuhkuse ning täiendava lapsepuhkuse aja eest arvutatakse järgmiselt: 1. Ajapalgal olevatele töötajatele säilitatakse puhkuse ajal nendega töölepingus kokkulepitud palk, s.t. jätkatakse ameti(töö)koha järgse palga (arvesse võttes kõik palga püsivad osad) maksmist. Ühekordsete ja töötulemustest sõltuvate tasude arvessevõtmine määratakse kindlaks kollektiivlepingus või töölepingus. Kui puhkuse ajal ameti(töö)koha palgamäär suurenes, makstakse töötajale vaheraha ajavahemiku eest palgamäära suurenemise päevast puhkuseaja lõpuni puhkusele järgneval palgapäeval, millal kõigile töötajatele makstakse esmakordselt palka kõrgendatud palgamäära alusel. 2. Tükipalgal olevatele töötajatele arvutatakse puhkusetasu järgmiselt: 1) tükipalgal olevatele töötajatele arvutatakse tasu puhkuseaja eest, lähtudes puhkuseleminekule eelnenud kahe kuu keskmisest palgast, kusjuures palga hulka arvatakse kõik palgana käsitatavad väljamaksed (tükipalk, lisatasud, preemiad jne.) nimetatud kuudel. Lisatasud ja preemiad, mida makstakse puhkusetasu arvutamisel aluseks võetavast ajavahemikust pikema ajavahemiku eest, võetakse arvesse võrdeliselt puhkusetasu arvutamise ajavahemiku osaga. Seejuures võetakse arvesse lisatasu (preemia) sellel ajavahemikul, mille eest lisatasu (preemia) määrati, mitte aga sellel ajavahemikul, mille sees lisatasu (preemia) välja maksti. Puhkusetasu arvutamisel ei võeta arvesse ravikindlustuse hüvitist ega palka, mis töötaja saab teistest ettevõtetest või organisatsioonidest; 2) keskmise palga arvutamisel liidetakse kahe eelneva kuu palgad ning jagatakse nende kuude kalendripäevade arvuga, arvutades sel viisil ühe päeva tasu. Saadud päevatasu korrutatakse puhkuse kalendripäevade arvuga. Näiteks: puhkus algab 15. mail. Puhkusetasu arvutamisel lähtutakse märtsi- ja aprillikuu palgast; 3) kui tükipalgal olev töötaja ei töötanud puhkusele eelneva kahe kuu kõikidel tööpäevadel, võetakse arvutamisel nende kuude kalendripäevade arvust maha need tööpäevad, mil töötaja töölt puudus. Maha ei arvata tööpäevi, mil töötaja puudus töölt mõjuva põhjuseta (omavoliliselt); 4) kui tükipalgal olev töötaja läheb puhkusele enne kahe kalendrikuu möödumist tööleasumisest, tuleb talle puhkusetasu arvutamisel lähtuda kogu tööl oldud aja eest saadud palgast, jagades selle palgasumma kalendripäevade arvuga tööleasumisest kuni puhkuse alguseni; 5) kui tükipalgal olev töötaja ei töötanud puhkusele eelnenud kahel kuul (tööleping oli peatatud töölepinguseaduse paragrahvi 55 punktide 2, 4–6, 8–10 alusel) või kui töölepingu tingimusi on muudetud (töölepinguseaduse paragrahvid 60–68), võetakse puhkusetasu arvutamisel aluseks eelnenud ajavahemiku need kaks kuud, mil töövõtja töötas töölepingu tingimuste kohaselt. Igal juhul peab töövõtjale olema tagatud vähemalt puhkuselemineku ajal kehtiv palga alammäär; 6) kui tükipalgal olev töötaja puhkusele eelnenud kuudel ei töötanud (oli näiteks lapsehoolduspuhkusel – puhkuseseaduse paragrahv 30), makstakse talle puhkusetasu tööandja ja töötaja vahelisel kokkuleppel, kusjuures see tasu ei tohi olla madalam tema ametikoha (kutseala) puhkuseleminekuaegse palgamäära alusel arvutatud summast; 7) kui tükipalgal oleva töötaja palk kujuneb temast mitteolenevatel põhjustel (tööseisak, osaline töökoormus) madalamaks talle töölepingus kehtestatud palgamäära alusel arvutatavast palgast, tagatakse talle puhkusetasu vähemalt töölepingus kindlaksmääratud palgamäära alusel arvutatud suuruses. 3. Töölepingu lõppemisel töötajale kasutamata jäänud puhkuse eest makstav rahaline hüvitis (puhkuseseaduse paragrahv 26) arvutatakse samas korras kui puhkusetasu, kusjuures kasutamata puhkuse pikkus tehakse kindlaks, võttes iga töötatud kuu kohta 1/12 ettenähtud puhkuseajast. Töötatud kuude arvutamisel jäetakse vähem kui 15 päeva võrra täiskuud ületavad päevad arvestusest välja, 15 ja enam päeva ümardatakse terveks kuuks. 4. Kohakaasluse korras töötajale arvutatakse puhkusetasu samas korras kui põhikohal töötajale. 5. Kollektiivlepingus ja töölepingus võidakse kokku leppida puhkusetasu maksmiseks (arvutamiseks) soodsamatel tingimustel, kui on ette nähtud käesolevas korras. Õiend Lisatud avaldamisandmed.