Vabariigi Valitsus — 1996. aastal regionaalse arengu programmide toetuseks määratud summade jaotus — RT I, 1996, 29, 582

Tulenevalt seaduse «1996. aasta riigieelarve» (RT I 1995, 98, 1669) paragrahvist 1 (kulude osa 39, peatükk 90) Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada regionaalse arengu programmide toetuseks määratud 40,6 miljoni krooni järgmine jaotus: 1) Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud kuue regionaalse arengu programmi raames esitatavate projektide ellurakendamise toetuseks 23,1 miljonit krooni järgmiselt: – Siseministeeriumile 7 miljonit krooni, sealhulgas 6 miljonit krooni saarte programmi ja 1 miljon krooni piirialade programmi ellurakendamisega seotud kuludeks; – Majandusministeeriumile 8 miljonit krooni, sealhulgas 4 miljonit krooni monofunktsionaalsete asulate programmi ja 4 miljonit krooni Ida-Virumaa programmi ellurakendamisega seotud kuludeks; – Põllumajandusministeeriumile 8,1 miljonit krooni, sealhulgas 7 miljonit krooni ääremaade programmi ja 1,1 miljonit krooni külaliikumise toetamise programmi ellurakendamisega seotud kuludeks; 2) ettevõtluse toetamise regionaalse tugisüsteemi arendamiseks ja toetamiseks 5 miljonit krooni, sealhulgas: – Majandusministeeriumile 2 miljonit krooni väikeettevõtjate poolt Tallinna, Tartu, Narva ja Pärnu ärinõuandlatelt nõustamisteenuste ostmise toetamiseks; – Siseministeeriumile 3 miljonit krooni, sealhulgas Kagu- Eesti, Virumaa ja Viljandi ettevõtluskeskuste finantseerimiseks 1,5 miljonit krooni, mitteriiklike ettevõtluskeskuste projektitoetusteks 700 000 krooni ning üleriigilise nõustamissüsteemi väljakujundamiseks 800 000 krooni; 3) Siseministeeriumile regionaalpoliitilisteks laenudeks 9,5 miljonit krooni; 4) maavalitsustele 3 miljonit krooni maakondade regionaalse arengu ja planeerimise korraldamiseks, sealhulgas igale maavalitsusele 200 000 krooni; 2. Kinnitada käesoleva määruse punkti 1 alapunktis 1 loetletud kuue regionaalse arengu programmi raames finantseeritavate projektide esitamise, läbivaatamise, nendele toetuste määramise ja kasutamise kord (juurde lisatud). 3. Kinnitada 1996. aasta regionaalpoliitiliste laenude andmise kord (juurde lisatud), mille alusel toimub käesoleva määruse punkti 1 alapunktis 3 nimetatud laenude andmine. 4. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 13. aprilli 1995. a määrus nr 196 «1995. aasta regionaalsete toetuste kasutamine» (RT I 1995, 43, 666). Peaminister Tiit VÄHI Minister Tiit KUBRI Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 23. aprilli 1996. a määrusega nr 109 Kuue regionaalse arengu programmi raames finantseeritavate projektide esitamise, läbivaatamise, nendele toetuste määramise ja kasutamise kord 1. Käesolev kord reguleerib riigieelarves regionaalse arengu programmide toetuseks eraldatud rahaliste vahendite jaotamist vastava programmi raames esitatud projektide vahel. 2. Konkreetse projekti käivitamiseks raha eraldamise taotlus esitatakse vastava programmi juhile, kes koos tema poolt moodustatud töörühmaga juhib programmi sisulist tööd. Programmi juht nimetatakse ja töörühma koosseis kinnitatakse vastava ministri käskkirjaga regionaalpoliitikat koordineeriva ministri ettepanekul. Ääremaade programmi ja külaliikumise toetamise programmi juhi nimetab põllumajandusminister, saarte programmi ja piirialade programmi juhi nimetab siseminister ja Ida-Virumaa programmi ning monofunktsionaalsete asulate programmi juhi nimetab majandusminister. 3. Taotlusi käesolevas korras ettenähtud toetuse saamiseks võivad esitada üksikisikud, mittetulundusühingud, kohalikud omavalitsusüksused ja ettevõtjad. 4. Programmi juhtiv töörühm koostab konkreetsed nõuded, millele peavad vastama programmi raames toetuste saamiseks esitatavad projektid. 5. Projektile peab olema lisatud projekti ellurakendamise asukoha järgse maavanema kaaskiri taotluse põhjendatuse kohta, kus selgitatakse projekti rakendamise vajalikkust regiooni kui terviku ja konkreetse paikkonna arengu seisukohast. 6. Projekti hindamisel arvestatakse selle vastavust konkreetse programmi eesmärkidele, sobivust kohalike ja regionaalsete tingimustega ja arengukavaga ning projekti efektiivsust. 7. Programmi juht teeb koos töörühmaga projektide ekspertiisi ning võtab vastavalt projektide eelistustele ühe kuu jooksul projekti esitamisest arvates vastu otsuse selle heakskiitmise või tagasilükkamise kohta. 8. Heakskiidetud projekti kohta vastuvõetud otsuse esitab programmi juht regionaalpoliitikat koordineerivale ministrile, kes ühe kuu jooksul otsustab projektile raha eraldamise vastavalt projektis esitatud ajagraafikule. 9. Projektile toetuse määramisest või sellest keeldumisest teatab programmi juht taotlejale kahe kuu jooksul programmi juhile materjalide esitamise päevast arvates. 10. Programmi juht teeb üks kord kvartalis Riigi Regionaalpoliitika Nõukogus ettekande projektidele raha eraldamise ning projektide käivitamise ja ellurakendamise kohta. 11. Projektide ellurakendamiseks eraldatud raha kasutamist kontrollib programmijuht. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 23. aprilli 1996. a määrusega nr 109 1996. aasta regionaalpoliitiliste laenude andmise kord 1. Käesolev kord reguleerib 1996. aasta riigieelarves regionaalarengu programmide toetuseks määratud vahendite arvel ettevõtjatele ja kohalikele omavalitsustele regionaalpoliitiliste laenude (edaspidi laen) andmist. 2. Laenu andmise eesmärk on regiooni arengu seisukohast oluliste ettevõtete arendamine, regiooni ettevõtluseelduste parandamine ja töövõimaluste loomine valdades ja linnades, kus on suur tööpuudus, tunduvalt madalam elatustase riigi teiste piirkondadega võrreldes või on ilmnenud muud sotsiaalmajanduslikku arengut eriti takistavad asjaolud. 3. Laenu võivad taotleda ettevõtjad, sealhulgas talunikud tööstuse (sh põllumajandus-, jahindus-, metsandus- ja kalandussaadusi töötleva tööstuse) ja turismialaste äriprojektide ellurakendamiseks. 4. Laenu võivad taotleda kohalikud omavalitsusüksused ettevõtluseeldusi parandavate projektide realiseerimiseks, eelkõige otseselt ettevõtlust võimaldava või ettevõtteid teenindava tehnilise infrastruktuuri rajamiseks või ümberehitamiseks. 5. Laenutähtajad on järgmised: 1) kaupade ja tootmisvarude ostmiseks – kuni 12 kuud; 2) tootmisobjektide ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks, tehnika, seadmete, hoonete, transpordivahendite ja maa ostmiseks – kuni 5 aastat. 6. Riikliku finantseerimise osatähtsus ei tohi ületada 75% projekti kogumaksumusest. 7. Intress määratakse sõltuvalt laenutähtajast ja tagatise iseloomust. 8. Laenu teenindava panga valib laenu andmise korraldaja. 9. Laenutaotlus peab sisaldama: 1) ettevõtjatel: – äriprojekti kirjelduse; – laenu saamise avalduse, milles on näidatud taotletav summa ja pakutavad tagatised; – (juriidilistel isikutel) koopia asutamisdokumentidest; – (tegutsevatel ettevõtjatel) aastabilansi; – maksuameti õiendi maksude tasumise kohta; 2) kohalikel omavalitsusüksustel: – projekti kirjelduse; – volikogu otsuse laenu taotlemise kohta. 10. Laenutaotlused esitatakse projekti realiseerimiskoha järgsele maavalitsusele. Maavalitsus annab igale laenutaotlusele hinnangu projekti laenu eesmärgile ja suunitlusele vastavuse seisukohast ja edastab taotluse koos oma hinnanguga ühele ettevõtluskeskustest, kellel on vastav kokkulepe Siseministeeriumiga. 11. Ettevõtluskeskus või sellega võrdsustatud asutus teeb projekti esialgse tasuvusekspertiisi ja edastab taotluse koos maavalitsuse hinnangu ja oma hinnanguga Siseministeeriumile. 12. Laenude andmist korraldab ja laenutaotlusi vaatab läbi siseministri käskkirjaga moodustatud projektikomisjon. Komisjon teeb ühe kuu jooksul taotluse Siseministeeriumile laekumise päevast arvates otsuse laenu andmisega nõustumise või laenu andmisest keeldumise kohta, millest teatab kirjalikult taotluse esitajale. Komisjon võib kasutada oma tööga seotud kulude katteks 2 protsenti laenuressursist. 13. Projektikomisjoni otsus on aluseks laenulepingu sõlmimisel laenu taotleja ja laenuressurssi haldava krediidiasutuse vahel. 14. Siseministeeriumile esitatud laenutaotlusi ei tagastata, neid säilitatakse arhiivis. 15. Kui laenu taotleja on projekti esitamisel kasutanud teadvalt väärandmeid või ei kasuta laenu sihipäraselt, nõutakse kogu laenusumma koos intresside, viiviste ja lepingu ettevalmistuskuludega viivitamata tagasi.