Vabariigi Valitsus — Lastetoetuste määramise ja maksmise korra kinnitamine — RT I, 19, 350

(õ) 7.05.2008 22:00 Lastetoetuste seaduse (RT I 1994, 13, 232) alusel ja täitmiseks Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada "Lastetoetuste määramise ja maksmise kord" (juurde lisatud). Peaminister Mart LAAR Sotsiaalminister Marju LAURISTIN Riigikantselei sekretariaadi direktor riigisekretäri ülesannetes Imre SIIL Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 1994. a. määrusega nr. 98 Lastetoetuste määramise ja maksmise kord I. Üldsätted 1. Käesolev juhend reguleerib lastetoetuste seadusega (RT I 1994, 13, 232) kehtestatud järgmiste riiklike toetuste määramist ja maksmist: 1) lapse sünnitoetus; 2) lapsetoetus; 3) ülalpidamistoetus; 4) lapse koolitoetus; 5) üksikvanema lapse toetus; 6) eestkostetava või hooldatava lapse toetus; 7) elluastumistoetus; 8) ajateenija lapse toetus. 2. Toetust makstakse Eesti alalisele elanikule, kui välislepinguga pole sätestatud teisiti. Alaliseks elanikuks loetakse Eestis elavat Eesti kodanikku või Eestis elavat välismaalast, kellel on alaline elamisluba. Välismaalaseks loetakse isikut, kes on välisriigi kodanik või kes on tunnistatud kodakondsuseta isikuks. Enne 1. juulit 1990. a. Eestisse asunud ja endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel Eestis viibivale välismaalasele ja tema lapsele makstakse käesoleva korra punktis 1 nimetatud toetusi elamisloa saamiseni või ettekirjutuse tegemiseni Eestist lahkumise kohta. Pärast 20. augustit 1991. a. Eestisse elama asunud eesti rahvusest välisriigi kodanikule või kodakondsuseta isikule, tema abikaasale ja lapsele, kellel on elamisluba, makstakse toetusi nagu Eesti alalisele elanikule. Eesti alalisele elanikule, kes töötab välismaal tähtajaga üle kolme kuu ega ole Eestis maksumaksja, toetusi ei maksta. Eestis seaduslikult viibivale tähtajalise elamisloaga välismaalasele makstakse toetusi vastavalt välislepingule. 3. Isikule, kellel on õigus saada mitut eri liiki riiklikku lastetoetust, võidakse neid määrata ja maksta samaaegselt. Seejuures makstakse 1,5–3-aastast lapsinvaliidi kasvatavale mittetöötavale vanemale selle lapse ülalpidamistoetust lastetoetuste seaduse paragrahvi 7 lõike 3 alusel. II. Lapse sünnitoetus 4. Ühekordset sünnitoetust makstakse iga lapse sünni puhul. 5. Lapse sünnitoetuse suuruseks on lapsetoetuse kümnekordne määr. 6. Lapse sünnitoetust makstakse, kui lapse sünd on kehtestatud korras registreeritud perekonnaseisuorganis, olenemata sellest, kui kaua laps pärast sündimist on elanud. 7. Lapse sünnitoetust ei maksta, kui laps sündis surnult. 8. Lapsendajale makstakse lapse sünnitoetust juhul, kui lapsendamine toimus enne lapse üheaastaseks saamist ning varem ei ole selle lapse sünnitoetust makstud. III. Lapsetoetus 9. Lapsetoetust makstakse iga kuu lapse sündimisest kuni tema 16-aastaseks saamiseni, põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppimise korral kuni 19-aastaseks saamiseni. Lapse 19-aastaseks saamisel jooksval õppeaastal makstakse toetust õppeaasta lõpuni. 10. Lapsetoetust makstakse iga peres kasvava lapse kohta lapsetoetuse ühekordses määras. Täiendavalt makstakse toetust peredele, kus kasvab kaks ja enam lapsetoetust saavat last, teise lapse kohta – 25 krooni kuus ning kolmanda ja iga järgneva lapse kohta – 50 krooni kuus. 11. See laps, kellel on õigus lapsetoetusele ning kes seoses õppimisega ajutiselt ei ela peres, loetakse pere koosseisu kuuluvaks. 12. Kui vanemate abielu on lahutatud, arvatakse laps selle vanema pere koosseisu, kelle juurde ta on jäänud pärast abielulahutust. 13. Eestkostel või hooldusel olev laps arvatakse eestkostja või hooldaja pere koosseisu. 14. Täielikul riiklikul ülalpidamisel olevat last, samuti last, kelle suhtes tema vanematelt on ära võetud vanemlikud õigused, ei arvata toetuse suuruse kindlaksmääramisel pere koosseisu. 15. 16-aastasele ja vanemale õpilasele makstakse toetust põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppimise korral, sõltumata kooli õppetegevuse vormist (päevane, õhtune või kaugõpe). Toetust makstakse ka juhul, kui laps õpib koduõppe korras. 16. Osalisel riiklikul ülalpidamisel olevale lapsele makstakse lapsetoetust pooles määras. Maksmisele kuuluva summa kindlaksmääramisel lähtutakse toetuse suurusest, millele lapsel on õigus lastetoetuste seaduse paragrahvi 6 lõigete 2 ja 3 alusel. Osalisel riiklikul ülalpidamisel olevaks õpilaseks loetakse käesoleva korra juurde lisatud põhikoolide ja gümnaasiumide loetelusse (lisa 2) kuuluva kooli õpilast, kes kasutab tasuta kooliinternaati ning saab koolist tasuta toitu. Kui õpilane kooliinternaati ei kasuta ning saab koolist ainult sooja einet, ei loeta teda osalisel riiklikul ülalpidamisel olijaks. IV. Ülalpidamistoetus 17. Lapsehoolduspuhkusel olevale isikule või mittetöötavale või päevases õppevormis kutseõppeasutuses või kõrgkoolis õppivale vanemale või eestkostjale makstakse ülalpidamistoetust iga kuu kuni lapse 1,5-aastaseks saamiseni lapsetoetuse kahekordses määras iga lapse kohta. 18. 1,5–3-aastase lapsega lapsehoolduspuhkusel olevale isikule või mittetöötavale või päevases õppevormis kutseõppeasutuses või kõrgkoolis õppivale vanemale või eestkostjale makstakse ülalpidamistoetust iga kuu lapsetoetuse ühekordses määras iga lapse kohta. 19. Ülalpidamistoetus määratakse ja seda makstakse alates rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppemisele järgnevast päevast. Rasedus- ja sünnituspuhkuse aja eest ravikindlustushüvitise saajal säilib õigus ülalpidamistoetusele teiste kuni 3-aastaste laste pealt. 20. Kui isik saab töötasu töölepingu, töövõtulepingu või muu tsiviilõiguslepingu alusel või saab töötu abiraha, siis talle ülalpidamistoetust ei maksta. 21. Päevases õppevormis kutseõppeasutuses või kõrgkoolis õppivale vanemale või eestkostjale määratakse ja makstakse ülalpidamistoetust sõltumata õppestipendiumi maksmisest. 22. Ühele mittetöötavale vanemale (emale või isale) või eestkostjale määratakse ja makstakse ülalpidamistoetust lapse sündimise päevast alates. 23. Lapsendatud lapse puhul makstakse ülalpidamistoetust lapsendamise päevast alates. 24. Ühele mittetöötavale 1,5-18-aastast lapsinvaliidi või lapseeast invaliidi kasvatavale vanemale makstakse ülalpidamistoetust iga kuu lapsetoetuse kahekordses määras iga lapsinvaliidi või lapseeast invaliidi kohta. 25. Ülalpidamistoetust ei maksta, kui laps on täielikul riiklikul ülalpidamisel. V. Lapse koolitoetus 26. Lapse koolitoetust makstakse õppeaasta alustamiseks lapsetoetuse ühekordses määras iga päevases õppevormis õppiva või meditsiinilistel näidustustel muu õppevormiga hõlmatud lapsetoetust saava lapse kohta. 27. Koolitoetus makstakse välja õppeaasta alguseks. 28. Koolitoetust ei maksta, kui laps õpib õhtuses või kaugõppevormis või koduõppe korras meditsiiniliste näidustusteta. IV. Üksikvanema lapse toetus 29. Üksikvanema lapse toetust makstakse: 1) last üksi kasvatavale invaliidile iga kuu poolteisekordses lapsetoetuse määras; 2) last üksi kasvatavale emale, kelle lapse sünniaktis on kanne lapse isa kohta tehtud ema ütluse alusel, iga kuu lapsetoetuse 0,6-kordses määras; 3) last üksi kasvatavale vanemale, kui teine vanem on seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks, iga kuu lapsetoetuse 0,6-kordses määras. 30. Last üksi kasvatavaks invaliidiks loetakse I, II või III grupi invaliidi, kes on vallaline, lahutatud või lesk. Toitjakaotuspensioni saava lapse eest üksikvanema lapse toetust ei maksta. Kui last üksi kasvatav invaliid saab alimente, säilib tal õigus last üksi kasvatava invaliidi toetusele. Last üksi kasvatava invaliidi abiellumisel lõpetatakse talle last üksi kasvatava invaliidi toetuse maksmine. Üksikvanema lapse toetust ei maksta invaliidile, kellel on laps isikult, kellega ta ei ole registreeritud abielus, kuid elab koos, kellega tal on ühine majapidamine ning kellega koos ta kasvatab last. 31. Üksikvanema lapse toetust makstakse last üksi kasvatavale emale, kes ei ole abielus ja kelle lapse sünniaktis on kanne lapse isa kohta tehtud ema ütluse alusel. Üksikvanema lapse toetust ei maksta emale, kellel on laps isikult, kellega ta ei ole registreeritud abielus, kuid elab koos, kellega tal on ühine majapidamine ning kellega koos ta kasvatab last. Last üksi kasvatava ema abiellumisel lõpetatakse talle üksikvanema lapse toetuse maksmine. Kui lapsele määratakse teda üksi kasvatanud ema surma või haiguse tõttu või muul põhjusel eestkoste või hooldus, jätkatakse last üksi kasvatava ema toetuse maksmist eestkostjale või hooldajale. 32. Üksikvanema lapse toetust makstakse last üksi kasvatavale vanemale, kui teine vanem on täitemenetluse seadustiku (RT I 1993, 49, 693) alusel tunnistatud tagaotsitavaks, kogu tagaotsimise aja jooksul. Tagaotsitava elukoha kindlakstegemisel, tagaotsitava surma korral või muudel juhtudel, kui tagaotsimine lõpetatakse kooskõlas täitemenetluse seadustikuga, teatab tagaotsitavaks kuulutamise määruse täitja sellest 3 tööpäeva jooksul toetuse saaja elukoha järgsele pensioniametile toetuse maksmise lõpetamiseks. 33. Üksikvanema lapse toetust makstakse lapse 16-aastaseks saamiseni, päevases või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppimise korral aga kuni 19-aastaseks saamiseni. Lapse 19-aastaseks saamisel jooksval õppeaastal makstakse toetust õppeaasta lõpuni. VII. Eestkostetava või hooldatava lapse toetus 34. Eestkostetava või hooldatava lapse toetust makstakse iga kuu kuni eestkostetava (hooldatava) 16-aastaseks saamiseni; päevases või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutustes õppimise korral aga kuni 19-aastaseks saamiseni. Lapse 19-aastaseks saamisel jooksval õppeaastal makstakse toetust õppeaasta lõpuni. 35. Eestkostetava või hooldatava lapse toetuse suuruseks on lapsetoetuse kahekordne määr iga lapse kohta. 36. Toetuse maksmine ei sõltu eestkoste või hoolduse määramise põhjustest. VIII. Elluastumistoetus 37. Orvule või vanemliku hoolitsuseta jäänud isikule, kes on elanud lastekodus või hälvikute erikoolis vähemalt kolm viimast aastat, makstakse elluastumistoetust 3000 krooni. Kui orb või vanemliku hoolitsuseta jäänud laps on elanud lastekodus või hälvikute erikoolis alla kolme aasta, vähendatakse elluastumistoetust iga nimetatud asutuses vähem oldud kuu eest lapsetoetuse ühekordse määra võrra. 38. Vanemliku hoolitsuseta jäänud lapseks loetakse last, kelle vanematelt on ära võetud vanemlikud õigused või kelle suhtes vanemad on oma õigustest loobunud. 39. Hälvikute erikool on ette nähtud keha-, kõne-, meele- ja vaimupuuetega, samuti kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele. 40. Orvule või vanemliku hoolitsuseta jäänud isikule makstakse elluastumistoetust lastekodu või hälvikute erikooli esildise alusel riikliku ülalpidamise lõpetamisel ja uues elukohas iseseisva elu alustamisel. Nimetatud isikule makstakse elluastumisel toetust ka juhul, kui talle on määratud hooldaja. IX. Ajateenija lapse toetus 41. Eesti Vabariigi kaitsejõududes viibiva ajateenija igale lapsele makstakse toetust iga kuu. 42. Toetuse suuruseks on lapsetoetuse ühekordne määr. 43. Toetust makstakse kogu ajateenistuses viibimise aja jooksul. 44. Kaitsejõududes oleva ajateenija lapsele makstakse toetust ka siis, kui vanemate abielu on lahutatud või isadus on tuvastatud. 45. Kui laps on sündinud, lapsendatud või isadus on tuvastatud pärast lapse isa kaitsejõududesse kutsumist, määratakse toetus lapse sündimise, lapsendamise või isaduse tuvastamise päevast. 46. Asendusteenistuses oleva isiku lapsele toetust ei maksta. X. Lastetoetuste taotlemine 47. Lapse sünnitoetust, lapsetoetust, ülalpidamistoetust (lastetoetuste seaduse paragrahvi 7 lõiked 1 ja 2) ning lapse koolitoetust taotletakse: 1) ema põhitöö- või õppimiskoha kaudu, kui ema töötab või õpib kutseõppeasutuses või kõrgkooli päevases õppevormis. Ema põhitöö- või õppimiskoha kaudu taotletakse ülalpidamistoetust ka mittetöötavale isale; 2) isa põhitöö- või õppimiskoha kaudu: kui ema ei tööta ega õpi; ema teadmata äraolijaks tunnistamise korral; ema kinnipidamiskohas viibimise korras; kui abielu lahutamisel laps määratakse isa kasvatada ja muudel juhtudel, kui ema ei hoolitse lapse eest; mittetöötava abielus oleva ema eelmisest abielust lastele või vallaslastele; koos elavate vanemate lapsele, kui isadus on tuvastatud ja lapse ema ei tööta. 48. Lastetoetusi taotletakse pensioniameti kaudu: kui kumbki vanematest või last üksi kasvatav vanem ei tööta; talunikule, talupere liikmele, talus töölepingu alusel töötajale, füüsilise isiku juures töölepingu alusel töötajale, töövõtu või mõne muu tsiviilõigusliku lepingu alusel töötajale, individuaaltöötajale ning nende lastele, samuti päevase õppevormiga gümnaasiumi õpilase lapsele juhul, kui teine vanematest ei tööta; mittetöötavale emale ja tema lapsele, kui isadus on tuvastatud, kuid vanemad ei ela koos; kui üks vanematest ajutiselt töötab (v.a. lastetoetuste seaduse paragrahvi 2 lõikes 2 ettenähtud juhul) või õpib välismaal ja teine vanem ei tööta ega õpi. 49. Kui lapse ema või isa ei kasuta lapsehoolduspuhkust ja puhkus on antud lapse tegelikule hooldajale, taotletakse ülalpidamistoetust tema töökoha kaudu. 50. Eestkostjale või hooldajale lapse sünnitoetuse, lapsetoetuse, ülalpidamistoetuse (lastetoetuste seaduse paragrahvi 7 lõigete 1 ja 2 alusel) ja lapse koolitoetuse taotlemisel rakendatakse lapsevanemale kehtestatud korda. 51. Ülalpidamistoetust (lastetoetuste seaduse paragrahvi 7 lõige 3), üksikvanema lapse toetust, eestkostetava või hooldatava lapse toetust, elluastumistoetust ja ajateenija lapse toetust taotletakse toetusele õigust omava isiku elukoha järgse pensioniameti kaudu. 52. Lapse sünnitoetuse taotlemiseks esitatakse perekonnaseisuorgani tõend lapse sünni kohta ja taotleja pass ning vajaduse korral andmed lapse sissekirjutuse kohta. Lapse sünni registreerimisel välismaal ning perekonnaseisuorgani tõendi puudumisel esitatakse lapse sünnitunnistus ning toetuse taotleja avaldus, millel taotleja tõendab oma allkirjaga, et ta varem selle lapse eest sünnitoetust pole saanud. 53. Muude lastetoetuste taotlemiseks esitatakse järgmised dokumendid: 1) avaldus (vt. käesoleva korra lisa 1); 2) pass; 3) lapse sünnitunnistus; 4) 16-aastase ja vanema õpilase õpilaspilet või koolitõend; 5) töö- või õppimiskoha või pensioniameti teatis eelmise toetuse saamise kohast toetuse maksmise viimase kuu kohta. 54. Lastetoetuste taotlemisel lapse isa töö- (õppimis-)koha või pensioniameti kaudu esitatakse dokumendid ka teise vanema kohta, st. mittetöötava(te) vanema(te) tööraamat(ud). Isik, kes ei ole alustanud töötamist ega oma tööraamatut, tõendab seda avaldusel oma allkirjaga. 55. 16-aastase ja vanema õpilase kohta, kes õpib meditsiinilistel näidustustel põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse mittepäevases õppevormis, esitatakse arstitõend. 56. Eestkostetavale või hooldatavale lapsele toetuste taotlemiseks esitatakse väljavõte eestkostja või hooldaja määramise otsusest. 57. Üksikvanema lapse toetuse taotlemiseks: 1) last üksi kasvatavale invaliidile esitatakse täiendavalt: invaliidsusgrupi tõend; perekonnaseisu tõendav dokument; 2) last üksi kasvatavale emale, kelle lapse sünniaktis on kanne lapse isa kohta tehtud ema ütluse alusel, esitatakse täiendavalt: perekonnaseisuorgani tõend lapse sünniaktile lapse isa kohta andmete kandmise aluse kohta; perekonnaseisu tõendav dokument; 3) last üksi kasvatavale vanemale, kui teine vanem on seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks, esitatakse täiendavalt: tagaotsitavaks kuulutamise määrus. 58. Elluastumistoetuse taotlemiseks esitatakse lastekodu või hälviklaste erikooli esildis, millest peab nähtuma, kui kaua laps on lastekodus või hälviklaste erikoolis elanud, samuti et laps on orb või vanemliku hoolitsuseta; elluastuja avaldus ja tõend uue elukoha kohta. 59. Töö- või õppimiskohal või pensioniametil on õigus nõuda vajaduse korral täiendavaid dokumente, mis võivad tõendada taotleja õigust toetusele (näit. isaduse tuvastamise otsus, abielulahutuse tunnistus jm.). XI. Lastetoetuste arvutamine 60. Lastetoetused arvutatakse Riigikogu poolt kehtestatud lapsetoetuse määra alusel. Toetuse arvutamise aluseks on toetuse määramise algtähtajal kehtinud lapsetoetuse määr. Lapsetoetuse määra suurendamise korral arvutatakse toetus ümber uue lapsetoetuse määra kehtestamise kuupäevast arvates. 61. Lapse sünnitoetus arvutatakse lapse sünnikuupäeval kehtinud lapsetoetuse määra alusel. 62. Koolitoetus arvutatakse õppeaasta alguskuule eelneva kuu lapsetoetuse määra alusel. 63. Elluastumistoetus arvutatakse uude elukohta sissekirjutamise kuupäeval kehtinud lapsetoetuse määra alusel. X. Lastetoetuste määramine 64. Toetuse määrab kas töö- või õppimiskoht või pensioniamet. Töö- või õppimiskoht või pensioniamet vaatab lastetoetus(t)e taotlemiseks esitatud dokumendid läbi hiljemalt 10 päeva jooksul, arvates nende saabumise päevast ning teeb otsuse toetuse määramise või sellest keeldumise kohta. Keeldumise korral teatatakse taotlejale sellest 5 päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates, märkides ära keeldumise põhjuse, tutvustades edasikaebamise korda ning tagastades avalduse ja kõik avalduse juurde kuuluvad dokumendid. 65. Toetus määratakse toetusele õiguse tekkimise päevast, kui toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul sellest päevast arvates. 66. Hilisemal toetuse taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamisele eelneva kuue kuu eest ning mitte rohkem kui toetusele õiguse tekkimise päevast. Toetuse taotlemise päevaks loetakse päeva, millal võeti vastu avaldus koos kõigi vajalike dokumentidega. Kui avaldus on saadetud posti teel ning seejuures on lisatud kõik vajalikud dokumendid, loetakse toetuse taotlemise päevaks avalduse lähtekoha postitempli kuupäev. Kui avaldusele ei ole lisatud kõiki vajalikke dokumente, teatab avalduse vastuvõtja toetuse taotlejale, missugused dokumendid tuleb esitada täiendavalt. Kui need esitatakse hiljemalt kolme kuu jooksul, arvates täiendavate dokumentide esitamise vajaduse kohta teatise saamise päevast, loetakse toetuse taotlemise päevaks taotluse vastuvõtmise päev või taotluse lähtekoha postitempli kuupäev. 67. Ühekordne lapse sünnitoetus määratakse, kui seda on taotletud enne lapse kuuekuuseks saamist (v.a. käesoleva korra punktis 8 ettenähtud juhul). 68. Lastekodu või hälvikute erikooli kasvandiku elluastumistoetus määratakse, kui seda on taotletud kuue kuu jooksul pärast isiku uude elukohta sissekirjutamist. XI. Lastetoetuste maksmine 69. Ettevõtted, asutused ja organisatsioonid maksavad toetuse välja jooksva kuu eest arvutatud riikliku sotsiaalkindlustuse eelarvesse kantava sotsiaalmaksu osa summadest. Taotlused toetuste maksmisel puudujäävate summade osas ja aruandlus esitatakse pensioniametile, Tallinnas – Sotsiaalkindlustuse Büroole, kes esitab kulude koondaruanded Sotsiaalkindlustusametile. 70. Lastetoetuste maksmiseks töökohtades koostatakse ettevõtte, asutuse või organisatsiooni juhi käskkirjaga määratud isiku poolt toetusesaajate nimekirjad (iga toetuseliigi kohta eraldi). Nimekirja kantakse vanema ja lapse nimi, lapse sünniaeg, elukoht, andmed kooli, klassi ning toetuse maksmise alg- ja lõpptähtaja kohta. Iga lapse kohta esitatud andmete õigsust kinnitatakse vanema ja koondnimekirja õigsust selle koostaja allkirjaga. Nimekirja lõppu märgitakse toetusesaajate arv ja toetuste summa. Nimekirjad on aluseks maksedokumendi (palgalehe) vormistamiseks. 71. Töökohtades makstavad toetussummad kantakse kooskõlas "Sotsiaalmaksu seaduse rakendamise juhendiga" (RTL 1994, 2, lk. 39) sotsiaalmaksu arvestuse andmikus kuludesse. 72. Pensioniametis vormistatakse eestkostetava ja hooldatava lapse ning üksikvanema toetuse määramiseks ja maksmiseks toetusetoimikud. Iga toetust saava vanema kohta avatakse isikukonto (vorm nr. 2), mille alusel vormistatakse maksudokumendid. Toetust makstakse jooksva kuu eest kindlaksmääratud väljamaksmiskuupäeval posti teel või kantakse panka toetusesaaja hoiuarvele. 73. 16-aastasele ja vanemale lapsele jätkatakse toetuse maksmist pärast õpilaspileti või õppeasutuse teatise esitamist toetuse maksjale kuni uue õppeaasta algusele eelneva päevani (viimane kaasa arvatud), välja arvatud käesoleva korra punktis 79 ettnähtud juhtudel. Pärast nimetatud tähtaega esitatakse pikendatud õpilaspilet või uus koolitõend uue õppeaasta esimese kuu jooksul. 74. Volikirja alusel ei maksta toetust rohkem kui kolm aastat järjest. Kui volikirjas kehtivuse aega pole märgitud, kehtib see ühe aasta jooksul tõestamise päevast arvates. Volikiri peab olema tõestatud notariaalselt. Kuni 1. novembrini 1995. a. loetakse volikirjade tõestamine valla- või linnavalitsuste poolt võrdseks notariaalse tõestamisega. 75. Määratud, kuid välja võtmata jäänud toetus makstakse vastava taotluse esitamisel tagantjärele, kuid kokku mitte rohkem kui ühe aasta eest. Toetus, mis on jäänud õigel ajal saamata toetust määrava või maksva asutuse süü tõttu, makstakse tagantjärele tähtajalise piiranguta. 76. Täielikul riiklikul ülalpidamisel olevale lapsele lastetoetusi ei maksta. Osalisel riiklikul ülalpidamisel olevale lapsele makstakse lastetoetusi üldises korras, välja arvatud lapsetoetus, mida makstakse pooles määras. Osalisel riiklikul ülalpidamisel olevale lapsele, kes viibib koolivaheajal kodus, makstakse koolitõendi alusel toetust nende päevade eest täies määras. 77. Lastekodukasvandiku või hälvikute erikoolist elluastuja toetus kantakse panka lapse hoiuarvele. 78. Töö- või elukohta vahetanud, töölt lahkunud või tööle asunud vanemale jätkatakse toetus(t)e maksmist pärast vajalike dokumentide esitamist uues töökohas, lapse isa töökohas või pensioniameti kaudu endisest toetus(t)e saamise kohast antud teatise alusel ajast, mil maksmine endises kohas oli lõpetatud, kuid mitte rohkem kui kuue kuu eest tagasiulatuvalt. 79. Lapsetoetuse ning ülalpidamistoetuse saamisel on toetusesaaja kohustatud teatama tööle asumisest; kõikide toetuste osas on toetusesaaja kohustatud teatama lapse paigutamisest osalisele või täielikule riiklikule ülalpidamisele, 16-aastase ja vanema lapse õpingute katkestamisest ning teistest asjaoludest, mis tingivad toetuse maksmise lõpetamise või maksmise jätkamise vähendatud suuruses. 80. Toetusesaaja surma päevaks saamata jäänud toetus makstakse teisele vanemale või eestkostjale või hooldajale, kui selle saamiseks pöördutakse hiljemalt kuue kuu jooksul pärast toetusesaaja surma. 81. Liigselt makstud toetus nõutakse tagasi või tehakse tasaarvestus, kui enammakse on tingitud toetusesaaja kuritarvitusest. XII. Lastetoetuste maksmise lõpetamine, peatamine, jätkamine või nende suuruse muutmine 82. Asjaolude tekkimisel, mis tingivad määratud toetuse maksmise lõpetamise, jätkamise või selle suuruse muutmise (lapse vastavasse vanusesse jõudmine, lapse paigutamine osalisele või täielikule riiklikule üllapidamisele jne.), lõpetatakse toetuse maksmine või jätkatakse seda või muudetakse selle suurust alates kuust, mis järgneb kuule, mil need asjaolud tekkisid. Ülalpidamistoetus (lastetoetuste seaduse paragrahvi 7 lõiked 1 ja 2) arvutatakse ümber lapse pooleteiseaastaseks saamise päevale järgnevast päevast ja lõpetatakse lapse 3-aastaseks saamise päevale järgnevast päevast. 1,5–3-aastase lapse tunnistamisel lapsinvaliidiks arvutatakse mittetöötava vanema ülalpidamistoetus ümber lapsinvaliidiks tunnistamise päevast. XIII. Rakendussätted 83. Kui toetuse taotlejal oli õigus toetusele enne lastetoetuste seaduse jõustumist, kuid ta taotleb toetust pärast seaduse jõustumist, määratakse ja makstakse toetus seaduse jõustumisele eelnenud aja eest varem kehtinud korras ja suuruses. Seaduse jõustumisest arvutatakse toetus ümber. Last üksi kasvatava ema suhtes, kellel oli õigus vallasematoetusele enne lastetoetuste seaduse jõustumist ja kes taotleb toetuse määramist pärast seaduse jõustumist, rakendatakse lastetoetuste seaduse paragrahvi 17 lõike 4 sätteid. Abielus vallasemale säilitatakse vallasematoetus endises suuruses. 84. Kutseõppeasutuse päevases osakonnas põhikooli baasil õppijale, kellele kooskõlas Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 1993. a. määrusega nr. 13 "Stipendiumide ja õppelaenude kohta" (RT 1993, 4, 62) maksti sotsiaalstipendiumi, lõpetatakse sotsiaalstipendiumi maksmine. Nimetatud õpilastele makstakse alates 1. jaanuarist 1994. a. lapsetoetust pärast vajalike dokumentide, samuti koolitõendi, millest nähtub sotsiaalstipendiumi maksmise viimane kuu, esitamist vastavalt käesoleva korraga kehtestatud toetuste taotlemise korrale. Lapsetoetuse suuruse kindlaksmääramisel võetakse arvesse makstud sotsiaalstipendium. Lisa 1 "Lastetoetuste määramise ja maksmise korra" juurde . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Vanema töökoha, õppeasutuse, pensioniameti nimetus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Taotleja ees- ja perekonnanimi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Elukoht . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Pass Sünniaasta Avaldus Palun määrata mulle lastetoetuste seaduse alusel (Taotletavad toetused ära märkida) Lapse sünnitoetus Üksikvanema toetus Lapsetoetus Ajateenija lapse toetus Ülalpidamistoetus Eestkostetava või hooldatava lapse toetus Andmed lapse/laste kohta: Jrk. nr. Ees- ja perekonna nimi Sünni- aeg Elukoht Õppeasutus Klass Osalisel riiklikul ülalpidamisel jah ei 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. Olen teadlik: kohustusest teatada toetust maksvale asutusele kõigist asjaoludest (sh. kõigist sissetulekutest ülalpidamistoetuse saamise korral), mis põhjustavad toetuse summa suuruse muutumise või toetuse maksmise lõpetamise; teadvalt ebaõigete andmete esitamise tõttu liigselt makstud summade tagasimaksmise kohustusest. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Taotleja allkiri Kuupäev Esitatud dokumendid: 1. Pass 2. Lapse sünnitunnistus 3. Sünnitõend 4. Õpilaspilet või koolitõend 5. Ema tööraamat 6. Isa tööraamat 7. Perekonnaseisuorgani tõend 8. Eestkostja või hooldaja määramise otsus 9. Väeosa tõend 10. Otsus lapsinvaliidiks tunnistamise kohta 11. Invaliidsusgrupi tõend 12. Tagaotsitavaks kuulutamise määrus 13. Abielulahutuse tunnistus 14. Väljavõte käskkirjast lapsehoolduspuhkuse vormistamise kohta 15. Teatis viimasest töö- või õppimiskohast või pensioniametist Lisa nr. 2 "Lastetoetuste määramise ja maksmise korra" juurde Osalise riikliku ülalpidamisega põhikoolide ja gümnaasiumide loetelu Eesti Spordigümnaasium (k.a. tema filiaal Otepääl) Kaagvere Erikool Puiatu Erikool Tapa Erikool Haapsalu Sanatoorne Internaatkool Helme Sanatoorne Internaatkool Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool Orissaare Sanatoorne Internaatkool Vastseliina Sanatoorne Internaatkool Porkuni Kurtide Kool Tartu 1. Eriinternaatkool Tartu Emajõe Kool Kohtla-Järve Eriinternaatkool (osa õpilastest) Palivere Eriinternaatkool Kõpu Eriinternaatkool Kosejõe Kool Vägeva Eriinternaatkool Kallemäe Kool Päinurme Internaatkool Leevi Eriinternaatkool Kaelase Kool Vaeküla Kool Rakvere Lilleküla Kool Raikküla Eriinternaatkool Kammeri Eriinternaatkool Meeri Eriinternaatkool Kuigatsi Kool Valga Eriinternaatkool Lahmuse Eriinternaatkool Ämmuste Abikool Urvaste Eriinternaatkool Piusa Eriinternaatkool Saadjärve Ametikool (osa õpilastest) Tallinna 1. Eriinternaatkool (osa õpilastest) Tallinna 3. Eriinternaatkool (osa õpilastest) Õiend Lisatud avaldamisandmed.