Vabariigi Valitsus — Maa riigi omandisse jätmise korra kinnitamine — RT I, 1995, 29, 361

Maareformi seaduse (RT I 1995, 10, 113) paragrahvide 29, 30, 31 ja 38 rakendamiseks Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Maa riigi omandisse jätmise kord» (juurde lisatud). 2. Volitada rahandusministrit andma vastavalt maareformi seaduse paragrahvi 30 lõikele 2 kooskõlastatult Harju, Tartu ja Pärnu maavanemaga ja kokkuleppel Tallinna, Tartu ja Pärnu linnavolikoguga riigi nimel Tallinna, Tartu ja Pärnu linnavolikogule nende linnade haldusterritooriumil riigi omandisse jäetud maa valitsemise õigus, kui see maa antakse rendile või sellele maale seatakse riigi nimele hoonestusõigus või kasutusvaldus. 3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 20. juuni 1994. a. määrus nr. 228 «Maa riigi omandisse jätmise korra kohta» (RT I 1994, 49, 807). Peaminister Andres TARAND Keskkonnaminister Vootele HANSEN Riigisekretär Ülo KAEVATS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 6. märtsi 1995. a. määrusega nr. 94 MAA RIIGI OMANDISSE JÄTMISE KORD I. Üldsätted 1. Käesolev «Maa riigi omandisse jätmise kord» (edaspidi kord) reguleerib maa riigi omandisse jätmist ja sellele valitseja määramist vastavalt maareformi seaduse (RT I 1995, 10, 113) paragrahvidele 29 ja 30. 2. Käesoleva korra alusel jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvis 31 nimetatud maa. 3. Kui õigusvastaselt võõrandatud maad ei tagastata täielikult või osaliselt seoses selle jätmisega riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 6 lõike 2 punkti 4 alusel, teeb linna- või vallavalitsus otsuse maa mittetagastamise ja kompenseerimise kohta ühe kuu jooksul pärast maa riigi omandisse jätmise otsuse avaldamist Riigi Teatajas. 4. Käesoleva korra alusel on maa riigi omandisse jätmise ja selle maa valitsemise taotlejaks Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, õiguskantsleri Kantselei, Riigikohus, ministeeriumid, maavalitsused ja Riigikantselei (edaspidi taotleja). 5. Maa riigi omandisse jätmise otsustab Vabariigi Valitsus (edaspidi otsustaja), kui: 1) maa riigi omandisse jätmise taotleja maareformi seaduse paragrahvi 31 lõikes 1 nimetatud otstarbel on Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, õiguskantsleri Kantselei, Riigikontroll, Riigikohus või Riigikantselei; 2) maa riigi omandisse jätmise otsus ei kuulu vastuvõtmisele käesoleva korra punktides 6–8 kehtestatud korras. 6. Kui Vabariigi Valitsuse otsusega riigi omandisse jäetud hoonete ja rajatiste valitseja on ministeerium või maavalitsus, otsustab hoonete ja rajatiste aluse ning nende teenindamiseks vajaliku maa riigi omandisse jätmise maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 1 nimetatud otstarbel vastav minister või maavanem (edaspidi otsustaja). 7. Maa, mille omandamiseks ei ole esitatud tagastamise, asendamise, ostueesõigusega erastamise või munitsipaliseerimise taotlusi, riigi omandisse jätmise otsustab: 1) keskkonnaminister (edaspidi otsustaja), kui maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktides 2, 3, 6 ja 9 nimetatud otstarbel, välja arvatud kultuurimälestiste kaitse otstarbeks vajalik maa; 2) kultuuri- ja haridusminister (edaspidi otsustaja), kui riigi omandisse jäetakse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 2 nimetatud otstarbel kultuurimälestiste kaitseks vajalik maa; 3) sotsiaalminister või kultuuri- ja haridusminister (edaspidi otsustaja), kui maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 4 nimetatud otstarbel; 4) kaitseminister või siseminister (edaspidi otsustaja), kui maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 5 nimetatud otstarbel; 5) põllumajandusminister (edaspidi otsustaja), kui maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 7 nimetatud otstarbel; 6) rahandusminister (edaspidi otsustaja), kui maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punkti 8 kohaselt reservmaana; 7) maavanem (edaspidi otsustaja), kui maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 2 kohaselt riigi omandis olev maa jäetakse riigi omandisse hoonestusõiguse seadmise, rendile andmise või kasutusvalduse seadmise otstarbel. 8. Maa riigi omandisse jätmise otsustamiseks tuleb taotlejal või tema poolt volitatud isikul korraldada katastriüksuse plaani koostamine riigi omandisse jäetava maa kohta ja maa registreerimine riigi maakatastris. Kui maa riigi omandisse jätmise taotlus esitatakse käesoleva korra alusel otsustamiseks Vabariigi Valitsusele, korraldab riigi omandisse jäetud maa registreerimise riigi maakatastris selle maa valitseja pärast maa riigi omandisse jätmise otsustamist. 9. Riigi omandisse jäetud maa maksustamishinna määramise korraldab vastavalt maakatastriseaduse (RT I 1994, 74, 1324) paragrahvile 3 riigi maakatastri pidaja 15 päeva jooksul pärast riigi omandisse jäetud maa registreerimist riigi maakatastris. II. Maa riigi omandisse jätmise taotlemine ja otsustamine 10. Taotleja või tema poolt volitatud isik kogub maa riigi omandisse jätmise taotlemiseks vajalikud dokumendid toimikusse. 11. Maa riigi omandisse jätmise toimikusse kogutakse dokumendid: 1) ehitiste omandiõigusliku kuuluvuse kohta riigi omandisse jäetaval maal (väljavõte Riigi Teatajast, milles on avaldatud ehitise riigi omandisse jätmise otsus või riikliku hooneregistri talituse õiend); 2) riigi omandisse jäetava maa senise kasutusõiguse kohta (maakasutamisõiguse riiklik akt, maa looduses eraldamise akt või maakasutuse või krundi plaan jne); 3) riigi omandisse jäetava maa senise sihtotstarbe kohta; 4) linna- või vallavalitsuse otsus riigi omandisse jäetud või jäetavate hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride asukoha määramise kohta vastavalt maareformi seaduse paragrahvi 7 lõikele 5 ja paragrahvi 10 lõikele 3; 5) teiste isikute taotluste kohta riigi omandisse jäetava maa omandamiseks tagastamise, asendamise, munitsipaliseerimise või ostueesõigusega erastamise korras; 6) maa asendiplaan või käesoleva korra punkti 8 alusel koostatud katastriüksuse plaan linnades ja väljaspool linnu kompaktse hoonestusega maa-alal mõõtkavas 1:500 kuni 1:5000, hajaasustusega maa-alal mõõtkavas 1:5000, 1:10 000 või 1:20 000; 7) põhjendus maa riigi omandisse jätmise kohta, milles näidatakse maa riigi omandisse jätmise vajadus ning asjaolud, mis võivad olla käesoleva punkti alapunktis 5 loetletud taotluste rahuldamata jätmise põhjuseks. 12. Taotleja või tema poolt volitatud isik esitab käesoleva korra punkti 11 kohaselt koostatud toimiku maa asukoha järgsele linna- või vallavalitsusele riigi omandisse jäetava maa sihtotstarbe või sihtotstarvete määramiseks vastavalt maakatastriseaduse paragrahvile 18, samuti maa suuruse ja piiride asukoha täpsustamiseks ning arvamuse saamiseks. Linna- või vallavalitsus määrab riigi omandisse jäetava maa sihtotstarbe Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 1995. a. määrusega nr. 36 kinnitatud «Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste kinnitamine» alusel (RT I 1995, 13, 150). 13. Linna- või vallavalitsus vaatab esitatud toimiku läbi ning annab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475) paragrahvi 6 lõike 1 ja paragrahvi 9 alusel 15 päeva jooksul toimiku saamise päevast arvates oma arvamuse riigi omandisse jäetava maa suuruse ja piiride asukoha kohta, arvestades kinnitatud territoriaalplaneeringut või arengukava, senise õigusliku maakasutuse ulatust ja taotleja põhjendatud vajadusi. Kui selle tähtaja jooksul linna- või vallavalitsus arvamust ei esita, loetakse maa riigi omandisse jätmise taotlus linna- või vallavalitsusega kooskõlastatuks. 14. Pärast linna- või vallavalitsuse arvamuse saamist esitab taotleja või tema poolt volitatud isik käesoleva korra punktis 11 nimetatud toimiku, linna- või vallavalitsuse arvamuse, seletuskirja ja maa riigi omandisse jätmise otsuse eelnõu käesoleva korra punktides 5–7 nimetatud otsustajale. Seletuskiri peab sisaldama andmeid teiste isikute taotluste kohta selle maa omandamiseks tagastamise, asendamise, munitsipaliseerimise või ostueesõigusega erastamise korras ja põhjenduse maa riigi omandisse jätmise ning selle maa valitseja määramise kohta. 15. Kui riigi omandisse jäetava maa kohta on esitatud taotlused maa omandamiseks tagastamise, asendamise, ostueesõigusega erastamise või munitsipaliseerimise korras, esitab taotleja või tema poolt volitatud isik käesoleva korra punktis 11 nimetatud toimiku, linna- või vallavalitsuse arvamuse ja seletuskirja Riigi Maa-ametile arvamuse saamiseks maa riigi omandisse jätmise võimalikkuse ja otstarbekuse kohta. 16. Riigi Maa-amet esitab taotlejale või tema poolt volitatud isikule arvamuse maa riigi omandisse jätmise võimalikkuse ja otstarbekuse kohta 15 päeva jooksul taotlusmaterjalide saamise päevast arvates. 17. Kui maa riigi omandisse jätmise otsustab Vabariigi Valitsus, esitavad Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, õiguskantsleri Kantselei ja Riigikohus taotlusmaterjalid (maa riigi omandisse jätmise otsuse eelnõu, seletuskirja, maa asendiplaani ja Riigi Maa-ameti arvamuse, kui see on nõutav käesoleva korra punkti 15 kohaselt) keskkonnaministri, ministeeriumid vastava haldusala ministri ning maavalitsused siseministri kaudu Riigikantseleile. 18. Otsustaja vaatab temale esitatud taotluse läbi ning teeb otsuse maa riigi omandisse jätmise kohta. Kui maa riigi omandisse jätmise otsustaja on Vabariigi Valitsus, määratakse valitsuse vastava korraldusega ka maa valitseja. Otsus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) viide maareformi seaduse sättele, mille alusel maa jäetakse riigi omandisse; 2) valitseja nimetus, kelle valitseda riigi omandisse jäetud maa antakse, kui maa riigi omandisse jätmise otsustaja on Vabariigi Valitsus; 3) riigi omandisse jäetava maa suurus, sihtotstarve, asukoht ja katastritunnus, kui see on olemas. Kui maa jäetakse riigi omandisse maa asendiplaani alusel, on otsuse lahutamatuks koostisosaks maa asendiplaan. 19. Kui riigi omandisse jäetud maa ei ole registreeritud riigi maakatastris, korraldab maa valitseja vastavalt maakatastriseaduse paragrahvile 16 või paragrahvi 20 lõikele 5 riigi omandisse jäetud maa registreerimise riigi maakatastris kolme kuu jooksul pärast maa riigi omandisse jätmise otsuse tegemist, kui otsustaja ei ole määranud teist tähtaega. 20. Kui käesoleva korra alusel riigi omandisse jäetud maa piirneb maareformi seaduse paragrahvis 31 nimetatud maaga, piiriprotokolli ei koostata. 21. Kui maa riigi omandisse jätmise otsus tehakse käesoleva korra punktide 6 ja 7 kohaselt, esitab vastav minister või maavanem 10 päeva jooksul pärast maa riigi omandisse jätmise otsuse tegemist Riigikantseleile Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu riigi omandisse jäetud maa valitseja määramise kohta. Maavanem esitab korralduse eelnõu siseministri kaudu. 22. Valitsejale läheb riigi omandisse jäetud maa valitsemise õigus üle pärast maa riigi omandisse jätmise ja valitseja määramise otsuse avaldamist Riigi Teatajas ning maa registreerimist riigi maakatastris. 23. Riigi omandisse jäetud maa kandmiseks kinnistusraamatusse esitab kirjaliku kinnistamisavalduse riigi omandisse jäetud maa valitseja.