Rahandusminister — Liikluskindlustuse seaduse rakendamise kohta

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 4.juuni 1992.a. otsuse "Eesti Vabariigi Liikluskindlustuse seaduse rakendamise kohta" ja Eesti Vabariigi Valitsuse 13.novembri 1992.a. määruse nr.312 "Liikluskindlustuse Seaduse rakendamise kohta" täitmiseks Eesti Vabariigi rahandusminister määrab: 1. Kinnitada Liikluskindlustuse üldtingimused (juurde lisatud).

2. Kinnitada kohustusliku liikluskindlustuse maksemäärad ja nende vähendamise ja suurendamise kord (juurde lisatud).

3. Kinnitada riigieelarveliste asutuste ja organisatsioonide loetelu, kelle valduses olevad sõidukid ei kuulu kohustuslikule (sund-) kindlustamisele Liikluskindlustuse Seaduse alusel (juurde lisatud). Kehtestada, et riigieelarveliste asutuste ja organisatsioonide sõidukitele annab vastava tunnistuse välja ja võtab vajadusel juhtumi oma menetlusse mistahes liikluskindlustust teostav kindustusandja teenustasu eest.

4. Kehtestada viivise suuruseks 0,5% kindlustushüvitise summast iga hüvitise väljamaksmisega viivitatud päeva eest. Viivis makstakse välja samaaegselt vastava kindlustushüvitise väljamaksmisega.

5. Kehtestada, et kohustuslikust liikluskindlustusest saadava aastakasumi (peale ettevõtte tulumaksu mahaarvamist) osa, milline ületab 6% kohustusliku liikluskindlustuse maksete aastalaekumiste summast, kannab kindlustusandja üle Eesti Liikluskindlustuse Fondile liikluskindlustuse üldreservi. Aastakasumi arvutamisel arvestatakse kindlustusandja kindlustustehnilised reservid kuludena.

6. Kehtestada, et liikluskindlustust teostavad kindlustusandjad on kohustatud Liikluskindlustuse Fondile üle kandma tundmatuks jäänud sõidukite poolt tekitatud liikluskahjude hüvitamiseks, kindlustusandjate ühiste probleemide lahendamiseks ja liikluskindlustuse üldreservi 10% kuu jooksul laekunud liikluskindlustuse kindlustusmaksete summast järgneva kuu 10. kuupäevaks.

7. Kehtestada, et liikluskindlustust teostavad kindlustusandjad on kohustatud oma liikluskindlustusalase tegevuse edasi kindlustama Kindlustusseadusega määratud tingimustel kas otse või Liikluskindlustuse Fondi kaudu.

Minister M. Üürike

Kinnitatud

Rahandusministeeriumi

26.11.1992.a. määrusega

nr. 87

Liikluskindlustuse üldtingimused

Käesolevad üldtingimused on koostatud Eesti Vabariigi liikluskindlustuse seaduse alusel.

Üldsätted

Paragrahv 1. Liikluskindlustuse ülesanne.

(1) Eesti Vabariigi liikluskindlustuse seadus sätestab füüsilistele ja juriidilistele isikutele Eesti Vabariigis liiklusõnnetustega tekitatud kahju (edaspidi: liikluskahju) hüvitamise ning kehtestab selle tagamiseks sundkindlustuse, mis seisneb sõiduki omaniku või valdaja tsiviilvastutuse kindlustamises tekitatud liikluskahju korral.

(2) Liikluskindlustuse alusel hüvitatakse liikluskahju juhul, kui selle tekitajaks oli või võis olla liikluskindlustuse objektiks olev sõiduk.

Paragrahv 2. Kindlustusobjekt

(1) Liikluskindlustuse seaduse alusel kuuluvad kohustuslikus korras kindlustamisele

1) Eesti Vabariigis teeliikluses osalevad ja registreerimisele kuuluvad sõidu- ja veoautod, bussid, trammid ja trollid, mootorrattad, motorollerid, traktorid ja liikurmasinad, mille valmistajatehase poolt määratud suurim kiirus on üle 15 km/h, ning kõigi nende haagised (edaspidi sõidukid), välja arvatud riigieelarvelistele asutustele ja organisatsioonidele kuuluvad sõidukid;

2) Eesti Vabariigi territooriumile saabuvad ja teeliikluses osalevad välisriigis registreeritud sõidukid - riigipiiri ületamisel.

(2) Liikluskindlustamisele ei kuulu

1) riigieelarvelistele asutustele ja organisatsioonidele kuuluvad sõidukid - vastavalt rahandusministri poolt kinnitatud nimekirjale;

2) Eesti Vabariigi territooriumile saabuvad ja liikluses osalevad, välisriigis registreeritud sõidukid, mis vastavalt riikidevahelisele kokkuleppele on liiklemiseks Eesti Vabariigis kindlustatud neid registreerinud riigis ning riigipiiril esitatakse vastavad dokumendid;

3) jäiga ühenduse abil veetavad sõidukid, mis ei ole haagised.

(3) Kindlustusobjektiks olevate sõidukite täpse loetelu annab Liikluskindlustuse Fond.

Paragrahv 3. Liikluskahju ja liikluskahju tekitamise mõiste

(1) Liikluskahju on liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud isiku- või varakahju, olenemata liikluskahju kannatanu osalemisest liiklusõnnetuses.

(2) Liikluskahju tekitanuks loetakse sõiduk või sõidukid, mille liikumise tagajärjel tekkis liikluskahju. Liikluskahju tekitanud sõiduki juht võib olla liiklusõnnetuses süüdi täielikult, osaliselt, süütu või jääda teadmatuks.

Paragrahv 4. Kindlustusandja poolt riigieelarvelise asutuse või organisatsiooni sõidukile väljastatav tunnistus

(1) Riigieelarvelise asutuse või organisatsiooni sõidukile väljastatakse mistahes kohustusliku liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja poolt tunnistus tõendamaks, et sõiduk ei kuulu kohustuslikule liikluskindlustamisele.

(2) Kindlustusandja poolt riigieelarvelise asutuse või organisatsiooni sõidukile väljastatav tunnistus sisaldab kirje: "Ei kuulu kindlustamisele liikluskindlustuse seaduse alusel", väljaandmise kuupäev, tunnistuse kehtivuse viimase päeva, tunnistuse numbri, tunnistuse väljastanud kindlustusandja aadressi, tunnistuse väljastanud isiku allkirja ja kindlustusandja pitsati jäljendi.

Tunnistus väljastatakse kliendile (riigieelarvelise asutuse või organisatsioonile) iga sõiduki kohta ja kahes eksemplaris. Tunnistus peab sõiduki kasutamisel olema kaasas.

(3) Tunnistuse teine eksemplar on sõiduki sattumisel liiklusõnnetusse (liikluskahju põhjustamisel) kahju kannatanule andmiseks. Kahju kannatanut teenindab kahjuhüvitise taotlemisel mistahes kohustusliku liikluskindlustusega tegelev kindlustusandja - tunnistuse esitamisel. Kui tunnistuse väljaandnud kindlustusandja ei lange kokku sellega, kuhu pöördus kahjuhüvitise taotleja, lahendavad kindlustusandjad teenindamisest tulenevad probleemid omavaheliste kokkulepete ja lepingutega.

(4) Kindlustusandja võtab tunnistuse väljastamise eest kuni 35 EEK teenustasu.

(5) Kindlustusandja peab arvestust sõidukite üle, millele on väljastatud tunnistus kindlustamisele mittekuulumise kohta ja edastab andmed Liikluskindlustuse Fondile.

(6) Kindlustusandja poolt sõidukile väljastatud tunnistus kehtib kuni kolmteist kuud, kuid mitte kauem kui väljaandmisele - või sellele järgneva kalendriaasta lõpuni.

(7) Kui riigieelarvelise asutuse või organisatsiooni sõiduki kasutamisel teeliikluses ei esita selle juht politseinikule (või võrdsustatud isikule) eespoolnimetatud tunnistust, rakendatakse selle juhi ning omaniku suhtes ettenähtud sanktsioone.

Paragrahv 5. Liikluskindlustuse Fond

(1) Eesti Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud Liikluskindlustuse Fond

1) korraldab kindlustusandjate liikluskindlustusega seonduvat kindlustustegevust;

2) lahendab liikluskindlustusega tegelevate kindlustusandjate ühiseid probleeme;

3) osaleb suurte liikluskahjude hüvitamisel;

4) korraldab rahvusvahelist koostööd liikluskindlustuse alal;

5) peab liikluskindlustuse andmebaasi;

6) määrab ekspertiise liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja menetluses oleva kindlustusjuhtumi asjaolude selgitamiseks;

7) hüvitatab otse või kindlustusandja kaudu teadmatuks jäänud, välisriikides kindlustatud ja liikluskindlustusseadust rikkudes kindlustamata jäetud sõidukitega tekitatud liikluskahjud.

(2) Liikluskindlustuse Fondi arvele kannavad liikluskindlustusega tegelevad kindlustusandjad kehtestatud korras osa kindlustusmaksetena laekunud summadest.

(3) Liikluskindlustuse Fondi metoodilised juhendid on liikluskindlustusega tegelevatele kindlustusandjatele kohustuslikud.

Paragrahv 6. Liikluskindlustuse Fondi õigus määrata kindlustusjuhtumiga tegelev kindlustusandja või ekspertiis kindlustusjuhtumi asjaolude selgitamiseks

Liikluskindlustuse Fond võib kindlustusjuhtumi menetluse teha ülesandeks mistahes liikluskindlustusega tegelevale kindlustusandjale.

Liikluskindlustuse Fond võib määrata ekspertiise kõigi kindlustusandjate menetluses olevates kindlustusjuhtumites.

II Peatükk

Kindlustuse andmine ja kehtivus

Paragrahv 7. Kindlustusandja

(1) Kindlustusandjaks on juriidiline isik, kellele on kehtestatud korras antud litsents sõidukite kindlustamiseks.

(2) Välisriikides registreeritud sõidukite kindlustusandjaks on Liikluskindlustuse Fond. (Kui sõiduki kohta ei esitata piiril Eesti Vabariigi ja välisriigi vahel sõlmitud lepingu järgi Eestis kehtivat liikluskindlustuspoliisi).

(3) Kindlustusandjad taotlevad litsentsi kohustusliku liikluskindlustusega tegelemiseks Liikluskindlustuse Fondi kaudu.

Paragrahv 8. Kindlustusvõtja

(1) Kindlustusvõtjaks on sõiduki omanik või seaduslik valdaja.

(2) Sõiduki seaduslikuks valdajaks loetakse isikut, kes vahetult kasutab sõidukit omades selleks omaniku suulist või kirjalikku volitust (volikirja) või on valdajaks tulenevalt tööülesannetest.

Paragrahv 9. Kindlustusperiood

Kindlustusperioodiks on üldjuhul üks (jooksev) aasta. Lühiajalise kindlustuse periood võib olla ühest kuni üheteistkümne kuuni.

Kui kindlustusleping sõlmitakse sõiduki suhtes, mille kohta ei esitatud kehtivat liikluskindlustuse poliisi, hakkab see kehtima sõlmimisele järgneval päeval.

Paragrahv 10. Kindlustuspoliis e. poliis

Kindlustuspoliis e. poliis (ka kindlustustunnistus) on kindlustusandja poolt väljastatud dokument, mis tõendab sõidukil kindlustuslepingu olemasolu omaniku või valdaja tsiviilvastutuse kindlustamiseks.

Kui kindlustusmakseid tasutakse ositi, on kindlustuspoliisi lahutamatu osa kviitung viimase kindlustusmakse tasumise kohta.

Kindlustuslepingu all mõeldakse käesolevates üldtingimustes poolte vastastikuseid õigusi ning kohustusi.

Paragrahv 11. Kindlustuslepingu sõlmimine

(1) Kindlustuslepingu sõlmimisel esitatakse kindlustusandjale eelnev kindlustuspoliis ja kviitung viimase kindlustusmakse tasumise kohta (kui sõiduk oli varem kindlustatud) ja sõiduki dokumendid.

(2) Kui eelnev poliis kehtib, märgitakse uuele kindlustuspoliisile eelnev: kindlustusandja, poliisi number, ning kehtivuse lõppemise aeg.

(3) Kindlustusandja teeb enne iga kindlustuslepingu sõlmimist päringu Liikluskindlustuse Fondi andmebaasi.

Kui ei esitatud eelnevat poliisi ja on andmeid sõiduki varasema kindlustatuse kohta ning tegemist ei olnud eelneva kindlustuslepingu ennetähtaegse lõpetamisega, võib kindlustusandja kindlustuslepingu sõlmimisel võtta liikluskindlustuse andmebaasi kasutamise eest teenustasu kuni 25% uue kindlustuslepingu kolme kuu kindlustusmaksest (ka siis, kui uus leping sõlmitakse vaid üheks kuuks).

(4) Kui kindlustusvõtja esitas kindlustuslepingu sõlmimisel eelneva kindlustuspoliisi, jääb uue poliisi väljaandmisel eelmine poliis kindlustusandjale.

(5) Kindlustusandja peab kindlustuslepingu sõlmimisest Liikluskindlustuse Fondi andmebaasi informeerima kolme tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimise päevast, Fondi poolt nõutud korras.

Paragrahv 12. Kindlustuslepingu lõpetamine enne kindlustusperioodi lõppu

(1) Sõiduki võõrandamisel või kasutamisest kõrvaldamisel rohkem kui üks kuu enne kindlustusperioodi lõppu, lõpetab kindlustusandja kindlustusvõtja taotlusel kindlustuse kehtivuse ja tagastab kindlustusvõtjale vastava osa kindlustusmaksetest kuu täpsusega.

(2) Kui kindlustuslepingu lõpetamisel ei esitata sõiduki dokumente, lõpetatakse kindlustuse kehtivus, kusjuures tagastamisele kuuluvate kindlustusmaksete summast lahutatakse kümne päeva kindlustusmaksete summa.

(3) Kindlustuspoliis jääb kindlustusandjale.

(4) Kui kindlustuspoliisi ei esitata, kindlustuse kehtivust lõpetada ei saa.

(5) Kõigist kindlustuslepingu kehtivuse lõpetamistest peavad kindlustusandjad Liikluskindlustuse Fondi andmebaasi informeerima kahe tööpäeva jooksul Fondi poolt nõutud korras.

Paragrahv 13. Võõrandatud sõiduki kindlustus

(1) Sõiduki müümisel märgib ostu-müügi vormistaja ostu-müügitehingut tõendavale dokumendile sõiduki kindlustusandja nimetuse, aadressi, kindlustuspoliisi numbri ja kehtivuse aja.

(2) Kui sõiduk ei kuulunud kindlustamisele või selle kohta ei esitatud kehtivat liikluskindlustuspoliisi tehakse ostu-müügitehingut tõendavale dokumendile märge: "kindlustamata sõiduk". Niisugust sõidukit ei tohi teeliikluses kasutada.

(3) Kui ostetud sõiduki omaniku või valdaja ostu-müügitehingut tõendavale dokumendile on märgitud sõiduki eelmise kindlustusandja rekvisiidid on sõiduk kindlustatud kümme päeva peale ostu-müügitehingu toimumist tõendava dokumendi väljakirjutamist.

Sõiduki poolt kümne päeva jooksul tekitatud liikluskahju eest vastutab eelmise omaniku kindlustusandja samadel alustel kui enne sõiduki müüki.

(4) Valeandmete kandmist ostu-müügitehingut tõendavale dokumendile, kui tulemusena nähtub, nagu kindlustamata sõidukil oleks kindlustus, käsitletakse kuriteona (KrK 143,91).

(5) Sõiduki võõrandamisel muul viisil, kui müügi teel, peab uuel omanikul või valdajal selle kasutamisel teeliikluses olema kehtiv liikluskindlustuspoliis.

Paragrahv 14. Grupiviisiline kindlustus

Sõidukite müügiga tegelevate juriidiliste isikutega võidakse sõlmida müügiks soetatud sõidukite partii kohta grupiviisilise kindlustuse leping.

Paragrahv 15. Kindlustuse puudumise tagajärjed

(1) Kui teeliikluses kasutatud sõiduk ei ole kindlustatud, on sõiduki omanik kohustatud tasuma Liikluskindlustuse Fondile selle sõiduki kindlustamata kasutamise aja kolmekordse kindlustusmakse.

(2) Kui kindlustamata sõidukiga on tekitatud liikluskahju, mis toob kaasa kannatanule kindlustushüvitise väljamaksmise, on sõiduki omanik kohustatud tasuma Liikluskindlustuse Fondile sõiduki kindlustamata kasutamise aja eest kuuekordse kindlustusmakse.

(3) Kui müügi teel võõrandatud kindlustamata sõiduki ostu-müügitehingut tõendava dokumendi võltsimise tõttu nähtub nagu oleks sõiduk kindlustatud ja seda kasutati teeliikluses, nõutakse süüdlaselt sisse sõiduki kindlustamata kasutamise aja kõrgendatud maksed ja esitatakse materjalid uurimisorganile.

(4) Kui kohustuslikule liikluskindlustamisele kuuluvale sõidukile on väljastatud tunnistus selle kohta, et ta ei kuulu kohustuslikule liikluskindlustamisele, käsitletakse seda kui kindlustamata sõidukit. Sõidukiga liikluskahju tekitamisel vastutab tunnistuse väljastaja nii nagu ta oleks vastutanud selle sõiduki kindlustamisel.

(5) Kui võltsimise tõttu nähtub sõiduki kindlustuspoliisilt nagu oleks sõiduk kindlustatud, nõuab Liikluskindlustuse Fond selle omanikult sõiduki kindlustamata kasutamise aja kõrgendatud maksed. Kindlustusandja või Liikluskindlustuse Fond esitab materjalid juhtumi kohta uurimisorganile.

Kui võltsimine oli kindlustusandja poolne, esitab Liikluskindlustuse Fond kindlustusandjale tasumiseks arve sõiduki kõrgendatud maksetele kindlustamata kasutamise aja eest.

Võltsingu teinud kindlustusandja maksab niisuguse sõiduki poolt liikluskahju tekitamisel hüvitisi nagu tema poolt kindlustatud sõiduki puhul (vt. paragrahv 20 lg.4).

Paragrahv 16. Teeliikluses kasutatava kohustuslikus korras kindlustamisele kuuluva sõiduki juhi poolt liikluskindlustuspoliisi mitteesitamise tagajärjed

Kui teeliikluses kasutatava kohustuslikus korras kindlustamisele kuuluva sõiduki juht ei esita politsei-, piirivalve- või tolliametnikule liikluskindlustuse poliisi (tunnistust kohustuslikule kindlustamisele mittekuulumise kohta), kohaldatakse tema suhtes halduskaritust ja saadetakse vastav teade Liikluskindlustuse Fondile.

Paragrahv 17. Kontrolli teostamine Eesti Vabariigi riigipiiri ületamisel

Kõigil Eesti Vabariigi riigipiiri ületavatel liikluskindlustuse seaduse alusel kindlustamisele kuuluvatel sõidukitel kontrollib toll liikluskindlustuspoliise. Kui sõidukil ei ole kehtivat liikluskindlustust, tõkestatakse selle edasisõit kuni ettenähtud nõudmiste täitmiseni.

Paragrahv 18. Riigieelarvelisele asutusele või organisatsioonile kuuluvale sõidukile väljastatud tunnistuse mittevastavus

(1) Kui riigieelarvelise asutuse või organisatsiooni sõiduki kasutamisel teeliikluses ei esitata politseiniku (võrdsustatud isiku) nõudmisel kindlustusandja poolt väljastatud tunnistust (kehtivat) selle kohta, et sõiduk ei kuulu kohustuslikule liikluskindlustamisele, karistatakse selle juhti halduskorras (vt. paragrahv 4 lg.7).

(2) Liikluskindlustuse Fond võib käesoleva paragrahvi esimeses lõikes kirjeldatud juhtudel riigieelarvelisele asutusele või organisatsioonile esitada arve sõiduki ühe kuu kindlustusmakse maksimaalmäära suuruses summas.

Paragrahv 19. Liikluskindlustamisele kuuluvate sõidukite registreerimine ja tehniline ülevaatus

(1) Liikluskindlustamisele kuuluvat sõidukit ei registreerita, ega teostata tehnilist ülevaatust kui puudub kehtiv liikluskindlustuse poliis.

(2) Riigieelarvelisele asutusele või organisatsioonile kuuluvat sõidukit ei registreerita ega teostata selle tehnilist ülevaatust kui puudub kehtiv tunnistus selle kohta, et sõiduk ei kuulu kohustuslikule liikluskindlustamisele.

Paragrahv 20. Kindlustamata sõiduki liikluses kasutamise aeg

(1) Kindlustamata sõiduki liikluses kasutamise ajaks loetakse vahemikku eelmise kindlustuse lõppemisest, sõiduki soetamisest või liikluskindlustuse seaduse rakendamisest kuni kindlustamata kasutamise tuvastamise päevani (vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2).

(2) Kui eelmise kindlustuse kehtivus lõppes enam kui aasta tagasi või sõiduk polnud varem kindlustatud, loetakse sõiduki kindlustamata kasutamise ajaks üks aasta.

(3) Liikluses kindlustamata kasutatud sõiduki omanik või valdaja peab omal initsiatiivil esitama mistahes liikluskindlustusega tegelevale kindlustusandjale või Liikluskindlustuse Fondile kõik dokumendid ja andmed sõiduki eelneva kindlustatuse kohta, vastasel korral loetakse andmete puudumisel andmebaasis sõiduki kindlustamata kasutamise ajaks üks aasta ja nõutakse ettenähtud kõrgendatud maksed sisse enne uue kindlustuslepingu sõlmimist.

(4) Kui kindlustusandja poolse võltsimise tõttu nähtub kindlustamata sõiduki dokumentidest või liikluskindlustuspoliisilt nagu oleks sõiduk kindlustatud, loetakse sõiduki kindlustamata kasutamise ajaks kuni kolm aastat, kõrgendatud kindlustusmaksed tasub Fondile kindlustusandja.

Paragrahv 21. Kõrgendatud maksete sissenõudmine kindlustamata sõiduki teeliikluses kasutamise eest

(1) Liikluskindlustuse Fondile teatatakse kõigist juhtudest, kus juht ei esitanud liikluskindlustuse poliisi või tunnistust selle kohta, et sõiduk ei kuulu kohustuslikule liikluskindlustamisele.

Kui selgub, et sõiduk on kindlustamata, saadab Liikluskindlustuse Fond selle omanikule tasumiseks arve kõrgendatud maksete ulatuses koos soovitusega sõiduk kindlustada.

(2) Liikluskindlustuse Fondilt vastava teate saabumisel blokeeritakse kindlustamata kasutatud sõiduki registreerinud asutuses kõik operatsioonid sõiduki suhtes kuni Liikluskindlustuse Fondi teateni kõrgendatud maksete tasumise kohta sõidukilt.

(3) Sõiduki kindlsutamata kasutamise eest määratud kõrgendatud maksed tasutakse Liikluskindlustuse Fondile mistahes kohustusliku liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja kaudu viie päeva jooksul arvates kindlustamata sõiduki teeliikluses kasutamise tuvastamise päevast.

(4) Kui kõrgendatud makseid ei ole tasutud õigeaegselt, jätkub sõiduki kindlustamata kasutamise aja lugemine kuni kõrgendatud maksete tasumiseni. Liikluskindlustuse Fondil on õigus sõiduki omanikult kõrgendatud maksete tasumist nõuda kohtu korras.

(5) Pärast kindlustusandjalt teate saamist uue kindlustuslepingu sõlmimise kohta liikluses kindlustamata kasutatud sõiduki suhtes, kui sõidukilt ei olnud enne uue kindlustuslepingu sõlmimist tasutud ettenähtud kõrgendatud maksed, esitab Liikluskindlustuse Fond uue kindlustuslepingu sõlminud kindlustusandjale arve sõiduki kindlustamata kasutamise aja kõrgendatud maksete ulatuses.

Kindlustusandja on kohustatud nõutava summa Liikluskindlustuse Fondi arvele viivitamata üle kandma ja sellelt sõidukilt ise sisse nõudma kõrgendatud maksed.

(6) Kindlustusandja peab kindlustamata sõiduki liikluses kasutamise eest tasutava kõrgendatud makse vastuvõtmisel pärima andmeid Liikluskindlustuse Fondi andmebaasist.

III Peatükk

Liikluskahju määramine

Paragrahv 22. Liikluskahju koostis

(1) Liikluskahju võib olla tekitatud isiku tervisele (isikukahju) või varale (varakahju). Liikluskahju hinnatakse ainelise kahjuna rahas.

(2) Isikukahju on

1) ajutisest töövõimetusest tulenev kahju;

2) püsivast töövõimetusest tulenev kahju;

3) kannatanu ravikulud;

4) kannatanu surmast tema ülalpeetavatele tulenev kahju.

(3) Varakahju on

1) sõiduki vigastusest või hävimisest tulenev kahju;

2) tee, teerajatiste ja muude materiaalsete väärtuste kahjustamisest või hävimisest tulenev kahju;

3) kannatanul seljas olnud riiete ning nendel kaasa olnud esemete kahjustamisest või hävinemisest tulenev kahju ning kahju, mis tekkis teistele isikutele kokkupuutumisest kannatanuga liiklisõnnetuse ajal või selle järel;

4) kannatanute kiireks raviastusse toimetamiseks kasutatud sõiduki sisemuse kahjustamisest ja määrdumisest tulenev kahju, samuti kahju, mis sellele sõidukile tekitati tahtlikult vigastatu säästmiseks tema sõidukisse paigutamisel ja raviasutusse toimetamisel.

Paragrahv 23. Ajutisest töövõimetusest tulenev kahju

(1) Ajutisest töövõimetusest tulenev kahju on

1) palgalisel tööl oleva isiku puhul - saamata jäänud osa palgast, lähtudes kindlustusjuhtumile eelnenud kalendriaasta puhastulust, kui seda ei korva mõni muu (isiku enda või tööandja poolt võetud) sundkindlustus;

2) mittetöötava täisealise isiku puhul (välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud isikud) - toetus kehtiva sotsiaalse elatusmiinimumi ulatuses;

3) vabakutselise või ettevõtja puhul - saamata jäänud puhastulu, kui seda ei korva mõni muu kohustuslik kindlustus, lähtudes viimase kolme maksuaasta (kalendriaasta) deklareeritud keskmisest aastatulust, ühekordsete tulude saajatel aga, lähtudes tema poolt valitud kolme maksuaasta deklareeritud keskmisest aastatulust viimase viie aasta jooksul;

4) kui käesoleva lõike punktis 3 nimetatud isik on olnud vabakutseline või ettevõtja lühema aja jooksul, kui selles alapunktis nimetatud, võidakse tema soovil arvestada saamata jäänud tulu viimasel palgalisel tööl töötatud või viimase tegutsetud aasta keskmise puhastulu alusel;

5) kui käesoleva lõike punktis 3 nimetatud periood hõlmab aega enne tulude deklareerimise kehtestamist, peavad kahju hindamise aluseks võetavad tulud olema muul viisil dokumentaalselt tõendatud.

(2) Palgalisel tööl olevaga võrdsustatakse isik, kes

1) on kehtivas korras registreeritud töötuna;

2) on vähemalt 3 aastat töötanud palgalisena, olnud ettevõtja või vabakutseline, kuid on omal soovil jäänud sellest tuluallikast ilma mitte varem (rohkem) kui 3 aastat enne kindlustusjuhtumit.

Paragrahv 24. Püsivast töövõimetusest tulenev kahju

(1) Püsivast töövõimetusest (invaliidsusest) tulenev kahju on saamata jäänud osa käesolevate eeskirjade paragrahv 23 nimetatud tulust mida ei korva mõni muu (tema enda või tööandja) sundkindlustus.

(2) Vastavalt kannatanu taotlusele hüvitatakse püsivast töövõimetusest tulenev kahju kas ühekordse hüvitusena või perioodiliselt makstava kindlustuspensionina kuni isiku töövõime taastumiseni, ümberõppe teel uue eriala omandamiseni või surmani.

Paragrahv 25. Kannatanu ravikulud

(1) Kannatanu ravikulud on tema raviasutusse toimetamise, ravimise, traumajärgsete tüsistuste kergendamise ning tervislikule seisundile vastava uue eriala õpetamise otsesed kulud. Ravikulud arvatakse kannatanu töövõimetusest või surmast tuleneva kahju hulka.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud kulutustest korvatakse liikluskindlustuse raames vaid need, mida ei korva mõni muu sundkindlustus.

Paragrahv 26. Kannatanu surmast tulenev kahju

(1) Kannatanu surmast tulenevaks kahjuks loetakse tema ülalpeetavatel saamata jääv osa paragrahvis 23 märgitud tuludest mida ei kata toitjakaotuspension. (Arvestatakse vastavalt kehtivatele liikluskindlustuse alastele õigusaktidele).

Selle kahju hüvitis määratakse perioodiliselt makstava liikluskindlustuspensionina

1) lapsele kuni täisealiseks saamiseni või katkestamatu statsionaarse õppimise korral (välja arvatud õpingute katkestamine mõjuvatel põhjustel) kuni kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 24-aastaseks saamiseni;

2) töövõimetule lesele, vanemale, täisealisele lapsele või muule ülalpeetavale kuni töövõime taastumiseni või surmani.

(2) Kannatanu surmast tuleneva kahju hulka loetakse ka tema matusteks tehtud põhjendatud kulutused.

(3) Kannatanu surm loetakse põhjustatuks liiklusõnnetusest, kui sellise arvamuse annab kohtumeditsiiniekspert või surma põhjuse tuvastanud meditsiiniasutus.

Paragrahv 27. Sõiduki hävimisest tulenev kahju

(1) Sõiduk loetakse hävinuks, kui selle taastamisremont pole tehniliselt või majanduslikult põhjendatud. Kriteeriumiks on, kui sõiduki taastamise maksumus koos liiklusõnnetuse (kindlustusjuhtumi) toimumise kohalt äratoimetamise maksumusega ületab 70% sõiduki väärtusest enne liiklusõnnetust (kindlustusjuhtumit). Sõiduki väärtus määratakse poolte kokkuleppel või ekspertiisiga. Väärtuse all peetakse siin silmas sõiduki tõenäolist müügihinda enne kindlustusjuhtumit.

(2) Sõiduki hävimisest tulenev kahju koosneb sõiduki väärtusest vahetult enne kindlustusjuhtumit, ning sõiduki liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamise ning sõiduki jäänuste utiliseerimise kuludest.

Sõiduki avariikohalt äratoimetamine ja utiliseerimine on sõiduki omaniku või valdaja ülesanne.

(3) Kui kindlustusandja hüvitab sõiduki hävinemisest tuleneva kahju täielikult, läheb temale üle omandiõigus sellele sõidukile. Sõiduki omaniku vahetus vormistatakse kindlustusandja ning endise omaniku poolt vormistatud üleandmisakti alusel.

Paragrahv 28. Sõiduki vigastusest tulenev kahju

(1) Sõiduki vigastusest tulenev kahju on selle taastamisremondi- ja muud otsesed kulud, mis sõiduki omanik või valdaja kandis seoses liiklusõnnetusega, sealhulgas pärast liiklusõnnetust sõidukile kannatanute päästmiseks tahtlikult tekitatud vigastuste kõrvaldamise ja sõiduki liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamisega seotud kulud.

(2) Kindlustushüvitise taastamisremondi maksumuse ulatuses võib kindlustusandja pärast liiklusõnnetusega sõidukile tekitatud vigastuste ja tehtud (vajalike) remonditööde mahu või remondieelarve võrdlevat kontrollimist kinslustushüvitise saaja nõusolekul üle kanda vahetult remondi tegijale või maksta kindlustushüvitise taotlejale, olenemata sellest, kas remont on tehtud või mitte.

(3) Kui pooled ei jõua omavahel sõiduki taastamiseks vajaliku hüvitise suuruse osas kokkuleppele, määrab selle Liikluskindlustuse Fondi poolt nimetatud ekspert.

Paragrahv 29. Tee, teerajatiste ja muude materiaalsete väärtuste hävimisest või vigastustest tulenev kahju

Tee, teerajatiste, koduloomade ning muude objektide või esemete kahjustamisest või hävinemisest tulenev kahju koosneb selle vara maksumusest liiklusõnnetuse momendil või vara, rajatise või muu objekti taastamis-, samuti muudest otsestest kuludest, mida kandis vara omanik või valdaja liiklusõnnetuse tagajärjel ja mida ei korva muu kohustusliku kindlustuse liik.

IV Peatükk

Liikluskahju hüvitamine

Paragrahv 30. Liikluskahju hüvitamise põhimõtted

(1) Liikluskahju hüvitatakse

1) süütule liiklusõnnetuses osalejale täies ulatuses (vt. ka paragrahv 39);

2) osaliselt süüdiolevale liiklusõnnetuses osalejale teiste süüdlaste süü astme ulatuses.

(2) Ei hüvitata

1) liiklusõnnetuses süüdiolevale sõidukijuhile tema poolt endale tekitatud liikluskahju;

2) liiklusõnnetuses süüdi oleva sõidukijuhi poolt juhitava sõiduki omanikule või valdajale tekitatud liikluskahju;

3) liikluskahju käesolevate eeskirjade paragrahv 40 ja 47 lg. 2 nimetatud juhtudel ning määral.

(3) Liikluskahju hüvitatakse vaid tegeliku kahju ulatuses. Ei hüvitata varakahjuga seonduvat saamata jäänud tulu.

(4) Liikluskahju hüvitab liikluskahju tekitanud sõiduki kindlustusandja. Kindlaks tegemata jäänud või kindlustamata kasutatud sõiduki samuti välismaal käesolevate eeskirjade paragrahv 47 lg.1 ettenähtud tingimustel kindlustatud sõiduki poolt tekitatud liikluskahju hüvitab Liikluskindlustuse Fond.

(5) Välismaal kindlustatud sõiduki poolt tekitatud liikluskahju hüvitab Liikluskindlustuse Fondile vastava riigi kindlustusorganisatsioon vastavalt selle riigi ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud kokkuleppele.

(6) Kindlaks tegemata jäänud sõiduki poolt tekitatud liikluskahju puhul hüvitatakse vaid isikukahju - (Valitsuse määrus nr. 312, 13.11.92 ja vt. käesoleva paragrahv 38).

(7) Kui hüvitise väljamaksmiseks on kohustatud mitu kindlustusandjat, sõlmivad teised ühega neist lepingu, millega ta kohustub võtma asja oma menetlusse. Lepingu alusel tasutakse asja oma menetlusse võtnud kindustusandjale kokkulepitud osa asjaajamiskuludest ja kannatanule väljamakstavast hüvitisest. Asja menetlev kindlustusandja võib nõuda raha ülekandmist avansina. Kannatanule maksab hüvitise välja asja oma menetlusse võtnud kindlustusandja.

Lepingupoolte vaidluse korral määrab lepingu tingimused Liikluskindlustuse Fond.

(8) Kui liikluskahju tekitajaks oli mitu erinevate kindlustusandjate poolt kindlustatud sõidukit, jaotatakse tekitatud liikluskahjude hüvitamine kindlustusandjate vahel vastavalt nende poolt kindlustatud sõidukite juhtide süü astmele (vt. paragrahv 31).

(9) Sõiduki avariikohalt äratoimetamise kulud hüvitatakse omaniku elukohani, garaaþini või tasulise parklani, kuid mitte kaugemale, kui 70 kilomeetrit.

Sõiduki utiliseerimise kulud hüvitatakse analoogiliselt avariikohalt äratoimetamise kuludega, utiliseerimisel hüvitatakse vaid liiklusõnnetuse (kindlustusjuhtumi) toimumise kohalt äratoimetamise kulud. (Reeglina toob utiliseerimine ise tulusid, mitte kulusid, kui siiski dokumentaalselt tõestatakse, et oli kulusid, tuleb need korvata).

Paragrahv 31. Riigieelarvelisele asutusele või organisatsioonile kuuluva sõiduki poolt tekitatud liikluskahju hüvitamine

(1) Riigieelarvelisele asutusele või organisatsioonile kuuluva sõiduki poolt tekitatud liikluskahju eest vastutab selle omanik samadel alustel kui kindlustusandja kindlustatud sõiduki puhul.

(2) Kui liikluskahju tekitas riigieelarvelisele asutusele või organisatsioonile kuuluv sõiduk, pöördub kannatanu hüvitise taotlemisel selle asutuse või organisatsiooni poole otse või mistahes liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja- või Liikluskindlustuse Fondi poole.

(3) Kui selgub riigieelarvelise asutuse või organisatsiooni maksujõuetus, tuleb kõigi nõuetega pöörduda tema kõrgemalseisva organi poole.

(4) Riigieelarvelise asutuse või organisatsiooni likvideerimise korral ilma õigusjärglaseta määrab likvideerimiskorralduse andnud riigiorgan likvideeritava asutuse või organisatsiooni poolt selleks ajaks hüvitamata liikluskahju hüvitamise (sealhulgas perioodiliselt makstava kindlustuspensioni maksmise) korra.

Paragrahv 32. Kindlustusjuhtumist teatamine

(1) Liiklusõnnetuse puhul on iga osalenud sõiduki juht kohustatud teatama üksteisele ja kannatanutele oma ees- ja perekonnanime, aadressi ja kindlustusandja. Teise osalise või kannatanu nõudmisel tuleb esitada liikluskindlustuse poliis (kindlustamisele kuuluv sõiduk) või tunnistus sõiduki kohustuslikule liikluskindlustamisele mittekuulumise kohta (riigieelarvelise asutuse või organisatsiooni sõiduk).

(2) Liikluskahju kannatanu peab esimesel võimalusel isiklikult või vahendajate kaudu teatama kindlustusjuhtumist mistahes liikluskindlustusega tegelevale kindlustusandjale. Viimane peab selgitama liikluskahju põhjustanud sõiduki kindlustusandja, teatama sellele kindlustusjuhtumist, samuti teatama kannatanule kahju tekitanud sõiduki omaniku kindlustusandja nime ja aadressi kahe päeva jooksul.

(3) Osaliselt süüdiolevate isikute esinemisel peab teate vastuvõtnud kindlustusandja võtma ühendust nende kindlustusandajatega või muude hüvitise väljamaksmiseks kohustatud isikutega ning teatama hüvitise taotlejale, kuhu tal tuleb pöörduda - viie päeva jooksul.

Hüvitise väljamaksmiseks kohustatud isik on kindlustusandja, Liikluskindlustuse Fond, juriidiline isik või eraisik - vastavalt konkreetse juhtumi asjaoludele.

(4) Kui liiklusõnnetuses osalejad on lahkunud sündmuskohalt juhtunust politseile teatamata, kuid kindlustusandjale liikluskahjust teatamise järel selgub, et poolte hinnangud liiklusõnnetuse asjaolude kohta lähevad lahku, ei võta kindlustusandja kahjuhüvitamise taotlusi vastu enne, kui pooled on vaidluse lahendanud seadusega ettenähtud korras.

Paragrahv 33. Kindlustusjuhtumi kuuluvus

Kui hüvitise taotleja peaks pöörduma mitme kindlustusandja poole, tegeleb asjaga üks neist. Kui kindlustusandjad ei jõua kokkuleppele, võtab asja oma menetlusse see kindlustusandja, kelle poolt on kindlustatud rohkem kui üks liikluskahju tekitanud sõiduk või kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumiskoha järgi, või Liikluskindlustuse Fondi poolt määratud kindlustusandja (vt. paragrahv 28 lg. 7,8).

Paragrahv 34. Kindlustusjuhtumis kahjustatud vara ülevaatus

(1) Kindlustushüvitise taotleja on kohustatud säilitama sõiduki ja muu hävinud või kahjustatud vara liiklusõnnetuse (kindlustusjuhtumi) järgses seisundis seni, kuni selle on üle vaadanud hüvitise väljamaksmiseks kohustatud kindlustusandja (või muu isiku) poolt nimetatud ekspert. Kui sõiduki või muu vara kahjustuste ulatuse tuvastamiseks on tehtud seadusega ettenähtud korras ekspertiis, võib kindlustusandja (muu hüvitise väljamaksmiseks kohustatud isik) kasutada selle ekspertiisi tulemusi.

(2) Kindlustusandja on kohustatud saatma eksperdi kahjustatud vara üle vaatama esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 5 päeva jooksul kindlustusjuhtumi kohta teate saamise päevast arvates.

(3) Vajadusel võidakse ka hiljem määrata täiendavaid ekspertiise.

Paragrahv 35. Kindlustusandja õigus suunata kannatanu arstlikule läbivaatusele

Isikukahju eest hüvitise nõudmisel on kindlustusandjal õigus suunata kannatanu arstlikule läbivaatusele või võtta aluseks kohtumeditsiiniekspertiisi tulemused, kui kannatanule selline ekspertiis tehti.

Paragrahv 36. Liikluskahju suuruse hindamine

(1) Ajutisest või püsivast töövõimetusest või kannatanu surmast tulenenud kahju suuruse hindab kindlustushüvitise taotleja oma taotluses meditsiini dokumentide, seniseid ja kindlustusjuhtumijärgseid tulusid ning liiklusõnnetusega kaasnenud otseseid kulusid tõendavate dokumentide alusel, mis lisatakse kahju hüvitamise taotlusele.

(2) Varakahju suuruse hindab kindlustushüvitise taotleja, esitades andmed hävinud vara maksumuse või kahjustatud vara taastamiskulude kohta ning dokumendid liiklusõnnetusega kaasnenud muude otseste kulude kohta.

(3) Kui kindlustusandja vaidlustab kahju suuruse, on ta kohustatud oma vastuväited kindlustushüvitise taotlejale kirjalikult motiveerima. Kindlustusandja poolt aktsepteeritud kindlustushüvitise osa makstakse kannatanule välja viivitamatult.

Paragrahv 37. Kindlustusandja kohustused kindlustushüvitise taotleja informeerimisel

Kindlustusandja on kohustatud kindlustushüvitise taotleja soovil osutama temale abi vajalike normatiivaktidega tutvumisel ja arvutuste tegemisel. Abi tuleb osutada konsultatsiooni vormis ning tasuta.

Paragrahv 38. Elukalliduse muutumise arvestamine

Kindlustushüvitiste arvutamisel arvestatakse Vabariigi Valitsuse poolt määratud korras elukalliduse muutumist.

Paragrahv 39. Kahjuhüvitise suuruse piirmäärad

Vabariigi Valitsus võib kehtestada kohustusliku liikluskindlustuse alusel väljamakstavate kahjuhüvitiste maksimaalmäärad.

Paragrahv 40. Kindlustushüvitise väljamaksmise tähtaeg

(1) Kindlustushüvitis makstakse üldjuhul välja kohe pärast selle suuruses kokkuleppele jõudmist, kuid mitte hiljem, kui kolme kuu jooksul hüvitise taotluse esitamise päevast arvates.

(2) Kui liikluskahju kogu ulatust pole võimalik kohe selgitada, makstakse kannatanule välja see osa kindlustushüvitisest, mille suurus on teada ja mõlemapoolselt aktsepteeritud.

(3) Kannatanu taotlusel makstakse temale eeldatava kindlustushüvitise arvel toetust, mille suuruse otsustab selle väljamaksja.

(4) Kui hüvitise väljamaksmine, sellest keeldumine või hüvitise vähendamine sõltub liiklusõnnetuse kohta kriminaalprotsessi seaduse kohaselt toimetatava menetluse tulemustest pikeneb käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud hüvitise väljamaksmise tähtaeg hüvitise taotlejale nimetatud menetlise kestuse võrra. Teistele selle liiklusõnnetusega seotud hüvitise taotlejaile peab kindlustusandja hüvitama kahju käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud tähtaja jooksul.

(5) Hüvitise väljamaksja peab hüvitise saajale teatama hüvitise väljamaksmise kohta langetatud otsusest samal päeval. Hüvitise taotleja võib hüvitise tasumist nõuda otsuse tegemisele järgnevast teisest tööpäevast alates.

Paragrahv 41. Viivis hüvitise väljamaksmisel

(1) Kui hüvitise väljamaksmine viibib väljamaksja süül, tuleb tal iga viivitatud päeva eest hüvitise taotlejale tasuda viivist.

(2) Kindlustushüvitise väljamaksmisega viivitamisel (sh. juhul, kui hüvitise taotleja on oma õiguste kaitseks pöördunud kohtu poole ja tema taotlus on rahuldatud) üle ettenähtud tähtaja, maksab kindlustusandja hüvitise saajale viivist Eesti Vabariigi rahandusministri poolt kehtestatud korras.

(3) Kui hüvitise maksja vaatamata piisavatele lähteandmetele ei langeta otsust hüvitise väljamaksmise kohta võib hüvitise taotleja pöörduda Liikluskindlustuse Fondi poole. Kui Liikluskindlustuse Fond loeb pretensioonid põhjendatuiks, tuleb hüvitise maksjal tasuda hüvitise taotlejale viivist hüvitise summalt iga viivitatud päeva eest, alates kogu vajaliku informatsiooni laekumise päevast.

Paragrahv 42. Liikluskahju hüvitamisest keeldumise alused

(1) Kindlustusandja ei hüvita liikluskahju, kui liikluskindlustushüvitist taotlev isik tekitas endale kahju tahtlikult või seoses tahtliku kuriteo toimepanemisega.

(2) Kindlustusandja võib keelduda isikukahju hüvitamisest või vähendada kahjuhüvitist kuni 50%, kui liikluskindlustushüvitist taotlev isik sai kahju, juhtides sõidukit alkoholi- või narkootikumijoobes, või olles muu tugevatoimelise aine mõju all, või kui kindlustushüvitist taotlev isik andis sõiduki juhtimise teadvalt üle sellises joobes või nimetatud aine mõju all olevale isikule.

(3) Kindlustusandja võib keelduda varakahju hüvitamisest või vähendada hüvitist kuni 50%, kui

1) esinesid käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud asjaolud;

2) liikluskindlustushüvitist taotlev isik juhtis sõidukit, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või andis sõiduki juhtimise üle sellise õiguseta isikule, välja arvatud õppesõidu puhul või käesolevate eeskirjade paragrahvis 43 nimetatud juhtudel;

3) liikluskindlustushüvitist taotlev isik osales teeliikluses liikurmasinal, mis seaduse alusel kindlustamisele ei kuulu, või ajas loomi liikluseeskirja nõudeid rikkudes või kodulooma omanikuna või valdajana võimaldas loomal liikuda järelevalveta või tegi teel mingit tööd, rikkudes kehtivaid eeskirju.

Paragrahv 43. Tegevus hädakaitse- või hädaseisundis

Kui käesolevate eeskirjade paragrahvi 42 lõigetes 2,3 nimetatud juhtudel oli liikluskindlustushüvitist taotlev isik hädakaitse- või hädaseisundis, makstakse kindlustushüvitis välja täies ulatuses.

Paragrahv 44. Kindustushüvitise väljamaksmisest keeldumisest või hüvitise vähendamisest teatamine

Kindlustusandja on kohustatud liikluskindlustushüvitist taotlevale isikule hüvitise väljamaksmisest keeldumisest, hüvitise vähendamisest või hüvitise suuruse vaidlustamisest teatama kirjalikult, esitades otsuse motiivid. Nimetatud motiividena arvestatakse tegelike asjaolude loetelu koos tõendusmaterjalidega, teates viidatakse liikluskindlustusseadusele või muudele õigusaktidele.

Paragrahv 45. Kindlustushüvitise saaja huvide kohtulik kaitse

Kui kindlustusandja ei maksa kindlustushüvitist välja tähtaegselt, keeldub kindlustushüvitise väljamaksmisest, vähendab kindlustushüvitise summat või vaidlustab selle suuruse, alustel, mis ei ole kooskõlas kehtivate õigusaktidega on kindlustushüvitist taotleval isikul õigus pöörduda kaebusega Liikluskindlustuse Fondi poole, kui ka sealt saadud vastus ei rahulda, siis hagiavaldusega kohtusse. Sellistel juhtudel kehtivad ettenähtud protsessuaalsed tähtajad.

Paragrahv 46. Kindlustusandja regressiõiguse piiramine

(1) Kindlustusandjal ja Liikluskindlustuse Fondil ei ole õigust esitada regressinõudeid liikluskindlustusseaduse alusel kindlustatud sõiduki kindlustusvõtja vastu.

(2) Kindlustusandjal ja Liikluskindlustuse Fondil on õigus esitada regressinõudeid sõiduki juhi vastu, kes on tekitanud liikluskahju tahtlikult, juhtides sõidukit alkoholi- või narkootikumijoobes või olles muu tugevatoimelise aine mõju all või omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust.

Kui käesoleva paragrahvi lõigetes üks ja kaks nimetatud isikud kokku langevad on kindlustusandjal regressiõigus.

V Peatükk

Kindlustusmaksed

Paragrahv 47. Liikluskindlustustegevuse reguleerimine

Kindlustusmaksete maksemäärad, nende vähendamise ja suurendamise põhimõtted, viiviste suurus ning kindlustusandjate poolt kohustuslikust liikluskindlustusest saadava kasumi piirmäär kehtestatakse Vabariigi Valitsuse poolt ettenähtud korras.

Paragrahv 48. Kindlustusmaksete diferentseerimine

(1) Kindlustuse maksemäärad kehtestatakse sõidukitele diferentseeritult riskigruppide järgi, olenevalt sõiduki tehnilistest omadustest ja kasutamise otstarbest.

(2) Kindlustusmakseid vähendatakse või suurendatakse, arvestades kindlustusjuhtumite esinemist eelnevatel kindlustusperioodidel.

(3) Kindlustusmakse suurendamise või maksusoodustuste tühistamise aluseks võib olla kindlustatava sõiduki juhtimine selle omaniku (valdaja) või tema poolt sõidukit juhtima lubatud isiku poolt käesolevate üldtingimuste paragrahv 40 nimetatud juhtudel.

Paragrahv 49. Välisriikidest Eesti Vabariiki saabuvate sõidukite liikluskindlustuse tingimused

(1) Välisriikidest Eesti Vabariiki saabuvate sõidukite kindlustusandjaks on Liikluskindlustuse Fond, kes võib seda õigust delegeerida kindlustusandjatele.

(2) Kohustusliku liikluskindlustuse raames ei hüvitata välisriigi füüsilistele isikutele ning kodakondsuseta isikutele, kes ei ela alaliselt Eesti Vabariigis, tekitatud isikukahju (välja arvatud ravikulud Eestis), kui see pole ette nähtud vastava riigiga sõlmitud lepingus.

(3) Alaliselt Eesti Vabariigis elavaks loetakse isikut, kes omavad sissekirjutust (elamisluba).

Paragrahv 50. Trahv käesolevate üldtingimuste rikkumisel

Kui kindlustusandja rikub käesolevate üldtingimuste sätteid ja sellega kaasneb kindlustuse andmebaasidesse valeinfo sisestamine või sealt valeinfo väljastamine, tariifisüsteemi häirimine, klientide halb teenindamine või põhjendamata väljamaksete teostamine, võib Liikluskindlustuse Fond kindlustusandjalt nõuda tekitatud kahju heastamist. Kindlustusandjal ei ole õigust Liikluskindlustuse Fondi poolt esitatud nõude vaidlustamiseks.

Kinnitatud

Rahandusministeeriumi

26.11.92 määrusega nr.87

Kohustusliku (sund-) liikluskindlustuse maksemäärad ja nende vähendamise ning suurendamise eeskiri

(1) Käesolev eeskiri määrab kohustusliku (sund-) liikluskindlustuse (edaspidi liikluskindlustus) maksemäärad ja nende suurendamise ja vähendamise korra ja on kohustuslik kõikidele liikluskindlustusega tegelevatele kindlustusandjatele.

(2) Kindlustusmakse määratakse kindlustusvõtja poolt deklareeritud andmete alusel. Kindlustusandja kontrollib kindlustusvõtja poolt deklareeritud andmete õigsust sõiduki dokumentide, Liikluskindlustuse Fondi andmebaasi ja muude andmete alusel.

Kindlustusvõtja poolt deklareeritud andmetes ebatäpsuste ilmnemisel arvutab kindlustusandja makse summa ümber ja nõuab vähemmakstud summa kindlustusvõtjalt sisse või tagastab enammakstud summa kindlustusvõtjale.

Kindlustusvõtja poolt teadlikult valede andmete deklareerimise korral on kindlustusandjal õigus makse summa ümber arvutada käsitledes sõidukit mittekindlustatuna ning rakendades vastavalt kõrgendatud maksemäärasid ja vähemmakstud summa sisse nõuda.

(3) Kindlustusmakse määramiseks Eesti Vabariigis registreeritud kindlustatavale sõidukile (välja arvatud sõidukite grupiviisiline kindlustamine käesolevate eeskirjade punkt 4 kohaselt) nende kasutamisel ainult Eesti Vabariigis

1) leitakse ühe kuu baasmakse määr sõltuvalt sõiduki liigist, tehnilistest omadustest ja kasutusviisist tabelist lisas 1 ja lisakoefitsient, kui see on määratud. Kui lisakoefitsienti pole määratud, võetakse ta võrdseks ühega;

2) leitakse kindlustusvõtja poolt deklareeritud andmete alusel sõiduki omanikust (seaduslikust valdajast) sõltuv riskigrupp ja sellele vastav riskikoefitsient lisast 2;

3) leitakse kindlustusvõtja poolt deklareeritud andmete alusel kindlustusandja lisavastutuse koefitsient. Kindlustusvõtjal on õigus suurendada kindlustusvastutuse summat ja baasmakse määra tema poolt valitud lisavastutuse koefitsiendi kordseks. Lisavastutuse koefitsient võib olla ühest kuni kümneni.

Märkused

1. Kindlustusandja võib sõiduki omanikust (seaduslikust valdajast) sõltuva riskikoefitsiendi võtta 1993.aastal võrdseks 1,0 (riskigrupp 100) või määrata lisas 2 toodud tabeli alusel alustades riskigrupist 100 ja arvestades kahe viimase (1991. ja 1992.aasta kuni 30.septembrini) aasta jooksul kindlustusvõtja poolt deklareeritud ja tema poolt täielikult või osaliselt põhjustatud liiklusõnnetuste arvu.

2. Alates 1994.aastast leitakse riskikoefitsient lisas 2 toodud tabelist vastavalt omaniku (seadusliku valdaja) ja sõidukiga eelmisel aastal põhjustatud selliste liiklusõnnetuste arvu järgi, mille puhul maksti Liikluskindlustuse Seaduse alusel kindlustushüvitisi. Esmakordne kindlustusvõtja kuulub riskigruppi 100.

4) Kindlustusmakse kuusumma arvutatakse, korrutades baasmakse suuruse lisakoefitsiendiga, omaniku (valdaja) riskikoefitsiendiga ja lisavastutuse koefitsiendiga.

5) Kuukaupa tasumisel tuleb aastase kehtivuse liikluskindlustuslepingule arvutatud kindlustusmakse tasuda ühe kuu liikluskindlustusmaksena. Kvartalimakse leitakse korrutades kuumakse summa koefitsiendiga 2,9. Poolaasta makse leitakse korrutades kuumakse koefitsiendiga 5,6. Aastamakse summa on 11-kordne kuumakse.

6) Lühiajalise (üks kuni üksteist kuud) liikluskindlustuslepingu kindlustusmakse arvutatakse, korrutades kuumakse summa kindlustusperioodi pikkusega kuudes. Lühiajaline liikluskindlustusmakse tuleb tasuda ühekorraga.

7) Kindlustusandja võib täiendavalt vähendada makse summat tingimusel, et tema majandusliku tegevuse tulemusena liikluskindlustuse alal ei teki kahjum. Makse summa täiendava vähendamise eeskirjad kinnitab kindlustusandja ja saadab teadmiseks Liikluskindlustuse Fondile.

8) Kindlustusmakse summa ümardatakse täiskroonideks, kusjuures 50 senti ja vähem jäetakse ära, üle 50 sendi ümardatakse täiskroonideks (üles).

(4) Grupiviisiliselt kindlustatakse juriidiliste isikute, kellel on õigus tegeleda sõidukite Eestisse sisseveo ja müügiga, poolt müügiks soetatud sõidukid. Grupiviisiline kindlustamine ei laiene sõidukite komisjonimüügiga tegelevatele juriidilistele isikutele.

Kindlustusmakse määramiseks grupiviisiliselt kindlustatavale sõidukile

1) Leitakse kindlustuse ühe kuu maksemäär lisast 3 vastavalt sõiduki kategooriale;

2) Kindlustusmakse summa arvutatakse, korrutades kuumakse summa kindlustatavate täiskuude arvuga (kuu osa ümardatakse täiskuuks).

(5) Kindlustusmakse määramiseks Eesti Vabariigis registreeritud sõidukile nende kasutamisel välisriigis, millisega on Eesti Vabariigil sõlmitud vastastikune liikluskindlustuse leping, arvutatakse kindlustusmakse nagu kasutamisel Eesti Vabariigis (punkt 3) ja tulemus korrutatakse Liikluskindlustuse Fondi poolt määratud koefitsiendiga.

(6) Kindlustusmakse määramiseks välisriigis, kellega Eesti Vabariigil ei ole vastastikust liikluskindlustuse alast lepingut, registreeritud sõidukile

1) Kindlustusmakse määr leitakse kindlustusvõtja poolt esitatud sõiduki dokumentide alusel sõltuvalt sõiduki liigist lisast 4;

2) kindlustusmakse summa arvutatakse, korrutades baasmakse kindlustatavate täiskuude arvuga (kuu osa ümardatakse täiskuuks).

(7) Kui välisriigi ja Eesti Vabariigi vahel on sõlmitud vastastikune liikluskindlustusalane leping, kehtib selles välisriigis sõlmitud liikluskindlustusleping ka Eesti Vabariigis.

(8) Liikluskindlustuse maksemäärad arvutatakse eelmise perioodi (alates eelmise aasta 1.oktoobrist kuni jooksva aasta 30.septembrini) statistiliste andmete alusel jooksva aasta 1.novembriks ja kehtestatakse alates järgmise aasta 1.jaanuarist, kusjuures kehtivaid kindlustuslepinguid ümber ei sõlmita. Maksemäärade kehtestamisel järgmiseks aastaks arvestatakse liikluskindlustuse kui terviku kahjumit või kasumit eelmisel perioodil, suurendades või vähendades järgmise aasta maksemäärasid selliselt, et oleks kaetud eelmise perioodi kahjum või kasutatud eelmise perioodi piirmäära ületav kasum.

Märkus

Eesti Vabariigi Rahandusministeerium võib Liikluskindlustuse Fondi ettepanekul kehtestada aasta jooksul hinnatõusu indeksist sõltuva koefitsiendi, millega korrutatakse sõlmitavate liikluskindlustuslepingute baasmaksete summad ja sõlmitud kindlustuslepingute tasumata kindlustusmaksete summad.