Vabariigi Valitsus — Keskkonnaekspertiisi tegemise korra kinnitamise kohta — RT, 50, 619

(õ) 2.12.2008 EESTI VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada «Keskkonnaekspertiisi tegemise kord» (juurde lisatud). Peaminister M. LAAR Keskkonnaminister A. TARAND Riigisekretär Ü. KAEVATS Tallinn, Toompea, 13. novembril 1992. Nr. 314. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 13. novembri 1992. a. määrusega nr. 314 Keskkonnaekspertiisi tegemise kord I. Üldsätted 1. Kasutatavate terminite tähendused: keskkonnaekspertiisi objekt – tegevusalad ja objektid, mis vajavad keskkonnaekspertiisi; keskkonnaekspertiisi subjekt – juriidiline või füüsiline isik, kelle tegevusala või objekt vajab keskkonnaekspertiisi; pädevad talitused – Keskkonnaministeerium ja keskkonnaametid oma pädevuse ulatuses; ekspert – ekspertiisi teostav spetsialist, kellele Keskkonnaministeerium on andnud vastava litsentsi; ekspertarvamus – keskkonnaekspertiisi objektile eksperdi poolt antav keskkonnakaitsealane hinnang. 2. Keskkonnaekspertiisi tegemise kord on kohustuslik täitmiseks kõigile keskkonnaekspertiisi subjektidele ja pädevatele talitustele. 3. Keskkonnaekspertiisi eesmärgiks on hinnata kavandatud keskkonnakaitseabinõude tõhusust, arvestades keskkonnaekspertiisi objektiga seonduvaid võimalikke keskkonnakahjustusi ja keskkonna taluvust vaadeldavas piirkonnas ning vajaduse korral ettepanekute esitamine seire korraldamise kohta. 4. Keskkonnaekspertiisi korraldavad pädevad talitused. 5. Keskkonnaekspertiis eelneb looduskasutuse lubade ja tootmislubade väljaandmisele ning moodustab ühe osa projektide kohta otsuste vastuvõtmise ja kooskõlastamise süsteemist. II. Pädevate talituste õigused ja kohustused 6. Keskkonnaministeerium korraldab riiklikku keskkonnaekspertiisi käesoleva korra lisas 1 loetletud nendele objektidele, mille eeldatav mõju väljub omavalitsuse halduspiirkonnast ning kõigile käesoleva korra lisas 2 loetletud objektidele. Riiklikku keskkonnaekspertiisi suunatud materjalide hulgas peab olema ka kohaliku keskkonnaameti kirjalik arvamus. 7. Kohalik keskkonnaamet korraldab kõikide nende käesoleva korra lisas 1 loetletud objektide keskkonnaekspertiisi, mille mõju ei välju omavalitsuse halduspiirkonnast. 8. Pädevatel talitustel on keskkonnaekspertiisi tulemuste alusel õigus: 1) peatada, piirata või panna seisma igasugune looduskeskkonda kahjustav või ohustav tegevus, samuti ebaratsionaalne looduskasutus või teha vastav ettepanek kohaliku omavalitsuse organile; 2) kontrollida keskkonnaekspertiisi alusel ettenähtud piirangutest kinnipidamist. 9. Pädevatel talitustel on õigus tasuta ja piiranguteta saada keskkonnaekspertiisi subjektilt keskkonnakaitsealast teavet looduskasutuse, seire, jäätmekäitluse ja muu osas ning selgitusi vastavatelt ametiisikutelt. 10. Pädevad talitused ja eksperdid on kohustatud järgima seadusandlusega sätestatud norme ja piiranguid ning hoidma tööülesannete täitmisel neile teatavaks saanud riigi-, tootmis-, äri- ja erasaladusi. 11. Keskkonnaekspertiisi objektiga seotud juriidilised või füüsilised isikud, kellel on ekspertiisi suunatavatesse materjalidesse puutuvat informatsiooni, on kohustatud selle pädeva talituse nõudmisel talle tasuta üle andma. 12. Keskkonnaekspertiis tuleb teha ühe kuu jooksul, alates vastava taotluse ja kõigi nõutavate materjalide laekumisest. Pädevad talitused võivad eksperdi põhjendatud taotluse korral seda tähtaega pikendada. 13. Keskkonnaekspertiisi finantseeritakse keskkonnaekspertiisi subjekti kulul pädeva talituse kaudu. Pädeval talitusel on õigus korraldada keskkonnaekspertiisi ka muude rahaliste vahendite arvel. III. Keskkonnaekspertiisi tegemiseks esitatavad materjalid 14. Keskkonnaekspertiisi subjekti poolt esitatavad materjalid peavad sisaldama: 1) keskkonnaekspertiisi objekti kirjelduse, milles antakse teavet selle asukoha, konstruktsiooni, ulatuse ja tootmistehnoloogia kohta; 2) lähteandmeid hinnangu andmiseks keskkonna taluvuse kohta; 3) võimalikke muid läbitöötatud lahendusi; 4) keskkonnaohutust tagavate meetmete kirjelduse; 5) andmeid, mis on vajalikud võimalike keskkonnakahjustuste põhjuste ja tagajärgede prognoosimiseks, sh. loodusressursside tarbimise, tootmisjäätmete, pinnasesse, atmosfääri ja vette sattuvate heitmete kohta. IV. Keskkonnaekspertiisi protseduur 15. Keskkonnaekspertiis tehakse: 1) objekti asukoha valikule; 2) loodusvarade ja keskkonna kasutamise loa taotlusele; 3) projekteerimise lähteülesande ja tehniliste tingimuste kinnitamisel ning projekti tehnilis-majanduslikule põhjendusele; 4) enne projektdokumentatsiooni kinnitamist või ehitusloa andmist. 16. Käesoleva korra nõuded kehtivad ka rekonstrueerimis-, laiendamis- ja likvideerimisprojektide kohta. 17. Keskkonnaekspertiisi protseduur koosneb järgmistest põhietappidest: 1) pädev talitus kontrollib keskkonnaekspertiisi subjekti poolt ekspertiisi tegemiseks esitatud materjalide täielikkust, sõnastab ekspertiisi ülesanded ning sõlmib ekspertidega lepingud; 2) eksperdid vaatavad läbi ja analüüsivad keskkonnaekspertiisi objekti kirjeldavat dokumentatsiooni ning hindavad objekti keskkonnaohutuse seisukohalt: projekti realiseerimise viiside või tegevuse põhjendatust (insener-tehniliste ja tehnoloogiliste ning arhitektuuriliste planeeringute lahendused, materiaalsete ja energeetiliste varude kasutamise otstarbekus ja komplekssus); keskkonna- ja looduskaitselisi meetmeid ning loodusvarade kasutamise otstarbekust; võimalike keskkonnaohtlike kaasmõjude arvestamist, riski, avariide ennetamise ja nende võimalike tagajärgede likvideerimise lahenduste sobivust; keskkonnakaitseks või jäätmekäitluseks kavandatavate meetmete tõhusust; taastuvate loodusvarade taastootmise kindlustatust; 3) pädev talitus esitab ekspertarvamuste alusel ettepanekud otsuse langetamiseks keskkonnaekspertiisi objekti kohta. 18. Keskkonnaekspertiisi protseduuri avalikustab pädev talitus, kes: 1) määrab kindlaks asjaomastele juriidilistele ja füüsilistele isikutele teabe edastamise viisid; 2) teeb teatavaks konsultatsioonide ja arutelude toimumise kohad ning ajad; 3) määrab kindlaks teabe kogumise ja pädevale talitusele edastamise korra; 4) säilitab keskkonnaekspertiisi töömaterjalid oma arhiivis. Olulise lisateabe laekumisel keskkonnaekspertiisi objekti kohta võib pädev talitus korraldada täiendava ekspertiisi. 19. Keskkonnakaitsealase hinnangu koostamiseks võib ekspertidest moodustada komisjoni. Komisjoni koondhinnangu koostab komisjoni esimees komisjoni liikmete ekspertarvamuste alusel. 20. Keskkonnaekspertiisi järeldused kehtivad kaks aastat. 21. Pädev talitus informeerib asjaomaseid juriidilisi ja füüsilisi isikuid ning vajaduse korral keskkonnakaitse kontrollorganeid ekspertiisi tulemustest. Ekspertiisi tegemiseks esitatud materjalid tagastatakse ekspertiisi subjektile. V. Keskkonnaekspertiisi subjekti kohustused ja vastutus 22. Keskkonnaekspertiisi subjekt vastutab keskkonnaekspertiisi tegemiseks esitatavate materjalide täielikkuse ja tõesuse eest. 23. Keskkonnaekspertiisi subjekt on kohustatud eksperdi nõudmisel esitama läbivaadatava materjali kohta täiendavaid andmeid. 24. Keskkonnaekspertiisi subjekt on kohustatud: 1) täitma keskkonnaekspertiisi alusel tehtud otsuseid; 2) tagama järjekindla keskkonnakaitsenõuete täitmise, seal hulgas ka objekti likvideerimisel; 3) tagama omal kulul keskkonnaseire vastavalt pädeva talituse poolt määratud korrale. 25. Juriidilised ja füüsilised isikud, kes oma tegevusega või tegevusetusega rikuvad käesoleva korra nõudeid, kannavad vastutust vastavalt seadustele ja muudele normatiivaktidele. 26. Riikliku keskkonnaekspertiisi otsuste vaidlustamine toimub kohtu korras. Lisa 1 «Keskkonnaekspertiisi tegemise korra» juurde Keskkonnaekspertiisi objektide l o e t e l u 1. Aatomitööstus. 2. Radioaktiivseid materjale kasutav tööstus ja vastavad tegevusalad. 3. Biokeemia, biotehnoloogia ja farmaatsiatööstus. 4. Keemiatööstus. 5. Mutageensete, sh. kantserogeensete ainete tootmine ja kasutamine. 6. Energeetika ja tehnovõrgud. 7. Uuringud, mille tegemisel kasutatakse patogeenseid mikroobe, suure võimsusega elektromagnetkiirgust, radioaktiivseid jt. keskkonnaohtlikke aineid. 8. Mineraal- ja orgaaniliste väetiste, taimekaitsevahendite ja mürkkemikaalide tootmine, ladustamine ning kasutamine keskkonnakaitseliste piirangutega aladel. 9. Loodusressursse kasutav tootmine, sh. tsemendi-, klaasi- ja tselluloositootmine. 10. Maavarade kaevandamine ning töötlemine. 11. Põllumajandussaaduste töötlemine. 12. Loomakasvatushooned, mis mahutavad üle 10 lehma või 30 sea, ning teised nendega võrdse reostuskoormusega loomakasvatus- ja linnukasvatushooned. 13. Jäätmete käitlemine. 14. Ohtlike ainete säilitamine, vedu ja käitlemine. 15. Naftasaaduste hoidlad (maht alates 5 m3), tehnohooldekojad. 16. Müra, vibratsiooni ja elektromagnetvälja tekitav tegevus, sh. suure võimsusega sidekommunikatsioonid. 17. Mikroelektroonikatööstus. 18. Erosiooni ja deflatsiooni põhjustav või veekogu rannajoont muutev tegevus. 19. Looduslike veekogude äravoolu reguleerimine ja maaparandus. 20. Kalakasvatus looduslike veekogude baasil. 21. Metsade ja muude taastuvate loodusvarade kasutamine. 22. Maastikku muutvad tööd ja rekultiveerimine. 23. Maa kasutamise sihtotstarbe muutmine. 24. Kuurortide ja puhkealade planeeringud. 25. Puhkealade sanitaartingimuste ning looduskaitsealade looduslike tingimuste muutmine. Lisa 2 «Keskkonnaekspertiisi tegemise korra» juurde Riikliku keskkonnaekspertiisi objektide l o e t e l u 1. Eesti territooriumil looduskasutusega seotud riiklikud ja harukondlikud kontseptsioonid, programmid ja üldplaanid ning planeeringud, sh. maafondi kasutamine, veemajanduse ning metsade ja muude taastuvate loodusvarade majandamise kavad, maakonna või vabariikliku linna jäätmemajandus. 2. Riigi tootlike jõudude arengu ning paigutuse üld- ja regionaalplaanid. 3. Piirkondade ja haldusüksuste üldplaneeringud. 4. Tööstusrajoonide planeeringud ning vabariiklike linnade liiklusskeemid. 5. Looduskaitsealade moodustamine ning tsoneerimine. 6. Kommunikatsioonide ja tootmisobjektide rajamine ja nende asumite planeerimine, maa kasutamise sihtotstarbe muutmine, maavarade kaevandamine. 7. Riiklike kommunikatsioonivõrkude (gaasitrassid, sideliinid, elektriliinid 110 kV ja üle selle) ning raudteede, maanteede, lennuväljade ja sadamate koha- ja trassivalik ning projektid. 8. Süvendustööd ja kaadamine meres, Peipsi ja Pihkva järves ning teistes riigile kuuluvates veekogudes. 9. Naftatoodete terminaalid mahuga alates 5000 m3. 10. Riikliku ja regionaalse tähtsusega veejuhtmete projektid ning veekogude reguleerimisprojektid. 11. Ohtlike, sh. radioaktiivsete jäätmete käitlemise kohtade ning ladustamispaikade projektid. 12. Riikidevahelised ja maakondadevahelised looduskasutuse ja looduskaitse skeemid. 13. Elektrijaamad võimsusega üle 50 MW ning aatomielektrijaamad. 14. Loodusvarade ulatusliku kasutamise ja keskkonnaohtlikke tooteid valmistavate või jäätmerohkete ettevõtete rajamise, rekonstrueerimise ja likvideerimise projektid, ning uued tehnoloogilised skeemid. 15. Riiklikku tähtsust omavate maavarade kasutamise ja kaevandamise projektid. 16. Põhjaveehaarded riikliku tähtsusega põhjaveekihtides. 17. Jäätmekäitlusseadmete ning eksperimentaalsete heitveepuhastusseadmete projektid. 18. Ulatuslike avariide tagajärgede likvideerimise kavad. 19. Elustiku genofondi muutmisega seotud projektid. Õiend Lisatud avaldamisandmed.