Vabariigi Valitsus — "Töötutele hädaabitööde korraldamise korra" kinnitamise kohta — RT, 42, 562

(õ) 1.12.2008 EESTI VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS Töötutele töö ja täiendava sissetuleku võimaldamiseks Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada juurdelisatud «Töötutele hädaabitööde korraldamise kord». Eesti Vabariigi Valitsuse esimees T. VÄHI Eesti Vabariigi riigiminister U. VEERING Tallinn, Toompea, 13. oktoobril 1992. Nr. 297. Kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse 13. oktoobri 1992. a. määrusega nr. 297 Töötutele hädaabitööde korraldamise kord 1. Kohaliku omavalitsuse täitevorganitel organiseerida koostöös tööhõivetalitustega seal registreeritud töötutele hädaabitöid (edaspidi abitööd) sel perioodil, mil nad tööd otsivad ja ootavad. 2. Lubada ka teistel juriidilistel isikutel kokkuleppel kohaliku omavalitsuse täitevorganitega abitöid organiseerida. 3. Abitööde korraldamiseks sõlmitakse töid organiseeriva kohaliku omavalitsuse juriidilise isiku ja tööhõivetalituse vahel vastavad lepingud tööde kestuse, vajaliku töötajate arvu, töötasu ja töö iseloomu kohta. 4. Töötuid suunab abitöödele kohalik tööhõivetalitus, arvesse võttes töötu soove. 5. Abitöödeks loetakse mitmesuguseid heakorrastus- ja koristustöid ning muid abitöid, samuti hooajatöid, mille tegemiseks ei ole vajalik töötaja erialane või eriettevalmistus. Töötut, kellel on vastav ettevalmistus, võib vajaduse korral ja tema nõusolekul rakendada eriettevalmistust nõudval tööl. 6. Abitöö puhul ei teki poolte vahel alalist töösuhet. 7. Abitöid tegev ettevõte, asutus või organisatsioon on kohustatud tagama tööde ohutuse ning töökaitse-eeskirjade täitmise, kinnitama oma personali hulgast isiku, kelle juhtimisel ja alluvuses abitöödel olijad töötavad, pidama arvestust abitööde tegijate ning abitöödest osavõtu kohta ja esitama need andmed tööhõivetalitusele. 8. Riiklikku töötu abiraha saav kodanik (isik) on kohustatud osalema korraldatavates abitöödes kuni 10 päeva või 80 tunni ulatuses kalendrikuu jooksul. Selleks ajaks säilitatakse talle töötu abiraha. Mõjuvaks põhjuseks pakutavast abitööst keeldumisel on ainult töötu tervislik seisund. 9. Pakutavast abitööst keeldunud töötu kaotab õiguse saada töötu abiraha järgneva kahe nädala eest. 10. Abitööde tegemise kulud, v.a. palk töötu abiraha ulatuses, kannab abitööd tegev ettevõte, asutus või organisatsioon, kui tööhõivetalitusega sõlmitud lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 11. Abitööd tegevate töötute palgaarvestus toimub abitöid organiseeriva juriidilise isiku poolt vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud palgaastmestikus ettenähtud määrade või ettevõttes kehtivate tükitööhinnete alusel, kusjuures töötule makstakse välja see osa väljateenitud palgast, mis ületab töötu abiraha määra (päevamäära). 12. Abitöödel võidakse rakendada ka töötu abiraha mittesaavaid isikuid, kes on registreeritud tööhõivetalituses tööotsijatena ning nendele makstakse abitööde tegemise ajal palka. Õiend Lisatud avaldamisandmed.