Vabariigi Valitsus — Eesti NSV Valitsuse töökorralduse aluste kinnitamise kohta

Avaldatud ÜVT 1990, 15, 249 - 25.05.1990 Eesti NSV Valitsus määrab

1. Kinnitada juurdelisatud "Eesti NSV Valitsuse töökorralduse alused".

2. Tunnistada kehtetuks

1) Eesti NSV Ministrite Nõukogu 30. novembri 1984.a. määrus nr. 597 ""Eesti NSV Ministrite Nõukogu reglemendi" kinnitamise kohta";

2) Eesti NSV Ministrite Nõukogu 21. veebruari 1986.a. määrusega nr. 87 kinnitatud Eesti NSV Valitsuse mõningates otsustes tehtavate muudatuste punkt 4;

3) Eesti NSV Ministrite Nõukogu 28. septembri 1988.a. määruse nr. 481 "Normatiivaktide projektide ettevalmistamise parandamise kohta" punkt 6.

Eesti NSV Valitsuse esimees E. SAVISAAR

Eesti NSV riigiminister R. VARE

KINNITATUD

Eesti NSV Valitsuse

7. mai 1990.a.

määrusega nr. 89

EESTI NSV VALITSUSE TÖÖKORRALDUSE ALUSED

I. ÜLDSÄTTED

1. Eesti NSV Valitsus on Eesti NSV Ülemnõukogule alluv Eesti NSV kõrgeim riigivalitsemisorgan. Valitsus on õiguspädev otsustama kõiki riigivalitsemisküsimusi, mis vastavalt Eesti NSV konstitutsioonile ja seadusele "Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Valitsuse kohta" kuuluvad tema pädevusse.

Valitsus juhindub oma tegevuses Eesti NSV konstitutsioonist, muudest vabariigi seadustest ja Eesti NSV Ülemnõukogu otsustest.

Käesolevad töökorralduse alused määravad kindlaks valitsuse ja tema organite tegevuse üldpõhimõtted.

2. Valitsuse tegevus rajaneb küsimuste kollegiaalsel arutamisel ja otsustamisel, laialdasel demokraatial ja tegevuse avalikustamisel ning üldsuse arvamuse väljaselgitamisel ja arvestamisel, valitsuse liikmete isiklikul vastutusel valitsuse otsuste elluviimise eest.

3. Valitsuse tegevuse efektiivsuse ja tulemuslikkuse tagab Eesti NSV ministeeriumide, riiklike ametite ja inspektsioonide ning teiste valitsusele alluvate organite, samuti kohaliku omavalitsuse täitevorganite sihikindel töö.

Valitsus arendab koostööd Eesti NSV Ülemnõukogu alatiste komisjonide ja teiste Eesti NSV Ülemnõukogu tööorganitega. Valitsuse liikmed informeerivad oma osavõtust nimetatud organite tööst valitsuse esimeest.

Pidevate sidemete tagamiseks teiste riikide valitsustega ja alaliste välissuhete pidamiseks korraldab valitsus Eesti NSV esinduste tööd asukohariikides.

II. TÖÖ KAVANDAMINE

4. Valitsus kavandab oma tööd jooksvalt ja aasta ulatuses, lähtudes oma tegevusprogrammist.

5. Valitsuses läbivaatamisele tulevate põhiküsimuste loetelu projekti ettevalmistamise ning kavandatu täitmise kontrolli tagab Riigikantselei.

Põhiküsimuste loetellu ettepanekute esitamise tähtaja määrab valitsuse esimees.

Põhiküsimuste loetelu kinnitatakse valitsuse istungil, kusjuures selles näidatakse ära küsimuste esitamise konkreetsed tähtajad, mis üldjuhul ei või olla lühemad kui 5 tööpäeva.

III. KÜSIMUSTE ARUTAMISEKS ESITAMINE

6. Valitsusele esitatakse arutamiseks küsimusi, mis kuuluvad tema kompetentsi, samuti küsimusi, mis puudutavad mitme valitsusele alluva riigivalitsemisorgani pädevust ja huve, kui need organid ei suutnud leida kõiki osalisi rahuldavat lahendust.

Küsimusi arutatakse riigivõimuorganite, valitsuse liikmete, maavanemate ja linnapeade ning ühiskondlike organisatsioonide ja ühiskondlike liikumiste vabariiklike organite juhtide ettepanekul.

7. Valitsuse otsust vajava küsimuse lahendamiseks esitatakse põhjalikult ettevalmistatud, lühidalt ja korrektselt sõnastatud ning vabariigi seadustega kooskõlas olevad ettepanekud valitsuse määruse, korralduse või protokollilise otsuse projektina.

Valitsuse määruse, korralduse või protokollilise otsuse projekt, mis puudutab mõne teise ministeeriumi, riikliku ameti, inspektsiooni, maakonna- või linnavalitsuse huve, tuleb eelnevalt nendega kooskõlastada, mille käigus projekt viseeritakse või esitatakse selle juurde kirjalik eriarvamus.

Tähtsamate seaduste ja valitsuse normatiivaktide projektide teadusliku läbitöötamise ja nende juriidilise kvaliteedi tagamiseks kuuluvad nimetatud projektid kehtestatud korras läbivaatamisele vastavates teadusasutustes kompetentse arvamuse saamiseks.

Kõik vabariigi seaduste, samuti valitsuse tähtsamate normatiivaktide (sealhulgas kõik Eesti NSV koodeksites ja teistes seadustes tehtavas muudatused, põhimäärused, põhikirjad, määrustikud, juhendid, eeskirjad jne.) projektid peavad enne valitsusele arutamiseks esitamist olema läbi vaadatud Eesti NSV justiitsministri poolt.

Projekti juurde peab olema lisatud selle esitaja allkirjaga seletuskiri. Seletuskirjas põhjendatakse projekti vastuvõtmise vajadust, avatakse projekti põhisätted, esitatakse projekti väljatöötamisel, kooskõlastamisel ja eksperteerimisel ilmnenud eriarvamused ning nende lahendamise tulemused, majanduslikud põhjendused ja vajalikud arvestused.

Esitatud projekti õigsuse, keelelise korrektsuse ja seadustele vastavuse eest vastutab isiklikult projekti esitaja.

IV. VALITSUSE ISTUNGI MATERJALIDE ETTEVALMISTAMINE

8. Projektid, mis tulevad arutamisele valitsuse istungil, esitatakse Eesti NSV riigiministrile, kes kontrollib materjalide vastavust nõuetele ning otsustab, kas on vaja teha sotsiaalset, majanduslikku, õiguslikku või muud ekspertiisi, nõutada täiendavaid arvamusi ja kooskõlastusi.

Riigiminister teeb ettepaneku valitsuse istungil küsimuse arutamise kuupäeva kohta.

Esitatud nõuetele mittevastavaid materjale valitsuse istungil arutamisele ei võeta, need tagastatakse valitsuse esimehe ülesandel esitajale.

9. Valitsuse istungile arutamiseks esitatavad materjalid, millel on Eesti NSV riigiministri märge valitsuse istungi päevakorda võtmise kohta, peavad olema Riigikantseleile üle antud hiljemalt 5 tööpäeva enne valitsuse istungit. Nimetatud tähtaja mittejärgimise korral materjale valitsuse järgmisel istungil arutamisele ei võeta.

Pärast nimetatud tähtaega saabunud materjale võetakse valitsuse istungil arutamisele eriti mõjuvatel põhjustel ning ainult valitsuse esimehe korraldusel.

10. Saabunud ning vastuvõetavaks tunnistatud materjalide alusel koostab Riigikantselei valitsuse istungi päevakorra projekti ning esitab selle koos materjalide originaaleksemplaridega valitsuse esimehele.

Pärast istungi päevakorra kinnitamist saadab Riigikantselei istungi materjalid valitsuse liikmetele ja teistele valitsuse istungile kutsutud isikutele hiljemalt 3 tööpäeva enne istungit.

Valitsuse istungi toimumise aja muutumise korral teatab Riigikantselei sellest viivitamatult valitsuse istungile kutsutud isikutele.

V. VALITSUSE ISTUNG

11. Valitsuse istungid toimuvad vastavalt vajadusele valitsuse esimehe otsusel või vähemalt ühe kolmandiku valitsuse liikmete ettepanekul.

12. Valitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa vähemalt pool valitsuse liikmetest.

Valitsuse istungilt puudumise kooskõlastab valitsuse liige valitsuse esimehega ja informeerib sellest Eesti NSV riigiministrit.

Kui valitsuse äraoleva liikme asendamist ei ole pandud mõnele teisele ministrile, esineb ettekandega tema poolt määratud asetäitja, kes osaleb küsimuse arutamisel sõnaõigusega.

13. Valitsuse istungit juhatab valitsuse esimees, tema äraolekul aga minister, kelle Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium on määranud peaministri ettepanekul tema asendajaks.

14. Valitsuse istungile selle esimehe poolt ettenähtud korras kutsutud valitsuse koosseisu mittekuuluvad isikud viibivad istungil üldjuhul ainult neisse puutuvate küsimuste arutamise ajal. Muude isikute (eksperdid, spetsialistid jt.) osavõtt kooskõlastatakse Eesti NSV riigiministriga.

15. Valitsuse istungi juhataja määrab vajaduse korral kindlaks ettekannete, kaasettekannete ja lõppsõnade ajalise kestuse, samuti sõnavõtjate järjekorra, sõnavõttude ajalise kestuse ning keerukamate ja mahukamate küsimuste arutamise korra.

16. Valitsuse istungil võetakse otsused vastu valitsuse liikmete häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks valitsuse esimehe hääl.

17. Pakilistel juhtudel võtab valitsuse esimees valitsuse pädevuse piires vastu otsuseid riigivalitsemise üksikküsimuste kohta, mis vajaduse korral vormistatakse valitsuse korraldustena, informeerides sellest valitsust tema järjekordsel istungil.

18. Pärast valitsuse istungit annab Riigikantselei arutatud ja otsustatud küsimuste materjalid nende lõplikuks viimistlemiseks vastavalt istungil tehtud parandustele ja täiendustele üle isikule, kes need küsimused istungi päevakorda esitas, tagades valitsuse määruste ja korralduste projektide allakirjutamiseks esitamise hiljemalt 3 tööpäeva jooksul.

VI. VALITSUSE MÄÄRUSTE, KORRALDUSTE JA PROTOKOLLILISTE OTSUSTE VORMISTAMINE JA VÄLJASAATMINE

19. Allakirjutamiseks esitatud valitsuse määruste ja korralduste tekstid redigeeritakse keeleliselt ja trükitakse valitsuse otsuse plangile.

Määruse ja korralduse projekti viseerivad selle küsimuse esitanud isik ning Riigikantselei vastavad töötajad.

Valitsuse protokollilise otsuse redigeeritud tekst esitatakse Riigikantseleile valitsuse istungile järgneval tööpäeval hiljemalt kella kaheteistkümneks.

Määruse, korralduse ja protokollilise otsuse juurde lisatakse nende väljasaatmise kava.

20. Valitsuse määruste ja korralduste tekstid esitab valitsuse esimehele allakirjutamiseks riigiminister.

Allakirjutatud määrused, korraldused ja protokollilised otsused saadab Riigikantselei välja 2 tööpäeva jooksul.

Valitsuse määrused saadetakse välja eesti keeles ja üldjuhul tõlkena ka vene keeles, korraldused ja protokollilised otsused üldjuhul eesti keeles.

21. Valitsuse määruste, korralduste ja protokolliliste otsuste originaale ja nende algmaterjale hoitakse Riigikantseleis.

22. Valitsuse määrused, millel on normatiivne iseloom või üldine tähtsus, avaldatakse "ENSV Teatajas".

Vajaduse korral tehakse valitsuse määrused üldsusele teatavaks massiteabevahendite kaudu.

23. Valitsuse normatiivse iseloomuga määrustes nähakse ette nende jõustumise aeg. Kui seda ei ole märgitud, jõustuvad valitsuse määrused nende vastuvõtmise päevast.

Valitsuse korraldused jõustuvad nende vastuvõtmise päevast.

Valitsuse avaldamata määrusi ja korraldusi võidakse muudes trükistes avaldada riigiministri kirjalikul loal.

24. Valitsuse korraldamisel toimunud nõupidamiste otsused vormistatakse nõupidamiste protokollides ja tehakse teatavaks täitjatele ning huvitatud organisatsioonidele ja asutustele.

25. Valitsusele saabunud kirjade, telegrammide ja muude kirjalike pöördumiste lahendamiseks annavad valitsuse esimees või riigiminister ülesandeid või juhiseid resolutsioonidena.

VII. VALITSUSE KONTROLLIFUNKTSIOONI TEOSTAMINE

26. Valitsus kontrollib vabariigi ministeeriumide, riiklike ametite, inspektsioonide ja teiste valitsusele alluvate organite tööd.

Valitsuse esimees võib aru pärida igalt ministrilt, riikliku ameti ja inspektsiooni juhilt.

Valitsus rakendab abinõusid selleks, et ministeeriumid, riiklikud ametid, inspektsioonid ja teised temale alluvad organid realiseeriksid täiel määral neile antud õigusi neile pandud ülesannete täitmiseks ja oma funktsioonide teostamiseks ning nende võimkonda kuuluvate küsimuste sihikindlaks ja iseseisvaks otsustamiseks.

27. Valitsusel on õigus oma pädevuse piires tühistada või muuta ministeeriumide, riiklike ametite, inspektsioonide ja teiste valitsusele alluvate organite akte. Valitsus võib määrata ministritele ja nende asetäitjatele, samuti riiklike ametite ja teiste valitsusele alluvate organite juhtidele ja nende asetäitjatele ergutusi ja distsiplinaarkaristusi.

VIII. KODANIKE VASTUVÕTMINE JA NENDE KIRJADE LÄBIVAATAMINE

28. Kodanike vastuvõtmise, nende kirjade läbivaatamise ja lahendamise korra kehtestab riigiminister.

29. Kodanike pöördumistes esitatud ettepanekuid üldistatakse süstemaatiliselt. Riigiminister informeerib tulemustest valitsust.