Vabariigi Valitsus — Abinõude kohta selliste alaealiste laste materiaalse olukorra parandamiseks, kelle vanemad hoiduvad kõrvale alimentide maksmisest

Avaldatud ÜVT 1989, 11, 123 - 17.03.1989 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrab

Eesti NSV ministeeriumidel, riiklikel komiteedel ja keskasutustel ning linnade ja rajoonide täitevkomiteedel võtta teadmiseks ja juhindumiseks, et NSV Liidu Ministrite Nõukogu 25. jaanuari 1989. a. määrusega nr. 67 peeti otstarbekaks laiendada nende isikute hulka, kes saavad laste kasuks materiaalset abi vahenditest, mis on ette nähtud alaealiste laste kasuks toetuste maksmiseks nende alimentide tasumisest kõrvalehoiduvate vanemate tagaotsimise ajal.

Seoses sellega kinnitada juurdelisatud muudatused, mis tehakse Eesti NSV Ministrite Nõukogu 17. veebruari 1984. a. määruses nr. 89 "Alaealiste laste kasuks ajutiste toetuste maksmise sisseseadmise kohta alimentide maksmisest kõrvalehoiduvate vanemate tagaotsimise ajaks" (ENSV Teataja 1984, nr. 13, art. 157).

Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees I. Toome

Eesti NSV Ministrite Nõukogu asjadevalitseja E. Matt

Tallinn, Toompea, 28. veebruaril 1989. nr.88.

Kinnitatud

Eesti NSV Ministrite Nõukogu

28. veebruari 1989. a. määrusega nr. 88

Muudatused,

mis tehakse Eesti NSV Ministrite Nõukogu

17. veebruari 1984. a. määruses nr. 89

Sõnastada Eesti NSV Ministrite Nõukogu 17. veebruari 1984. a. määrus nr. 89 "Alaealiste laste kasuks ajutiste toetuste maksmise sisseseadmise kohta alimentide maksmisest kõrvalehoiduvate vanemate tagaotsimise ajaks" järgmiselt

"Ajutiste toetuste sisseseadmise kohta alaealistele lastele juhul, kui ei ole võimalik nõuda sisse alimente vanematelt

Nende laste materiaalse olukorra parandamiseks, kelle vanemad hoiduvad kõrvale alimentide maksmisest, ja vastavalt NSV Liidu Ministrite Nõukogu 25. jaanuari 1989. a. määrusele nr. 67 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrab

Eesti NSV ministeeriumidel, riiklikel komiteedel ja keskasutustel ning linnade ja rajoonide täitevkomiteedel võtta teadmiseks ja juhindumiseks, et NSV Liidu Ministrite Nõukogu 25. jaanuari 1989. a. määrusega nr. 67

1) seati sisse ajutised toetused alaealiste laste kasuks, kelle vanemad on kohustatud maksma alimente ja on kohtumääruse või uurimisorganite määruse alusel siseasjade organite poolt tagaotsitavad seoses alimentide maksmisest kõrvalehoidumisega, kuriteo toimepanemise eest kriminaalvastutusele võtmisega või muudel alustel, või kannavad karistust parandusliku töö asutuses, kus nende töötasu ei võimalda kinni pidada seadusega kehtestatud minimaalsuuruses alimente, või on ravil raviasutustes, kus ei maksta sotsiaalkindlustustoetust, samuti teistel juhtudel, kui alimente ei ole võimalik sisse nõuda põhjustel, mis ei sõltu isikutest, kes neid peavad maksma.

Kehtestati toetuse suurus iga lapse kasuks 20 rubla kuus.

Erakordsetest asjaoludest (lapse raske haigus, vigastus jms.) tingitud lisakulude hüvitamiseks otsustati maksta vanemate tagaotsimise ajal alaealiste laste kasuks summasid kohtuotsusega kindlaksmääratud täies ulatuses. Nimetatud summad makstakse välja ka siis, kui kohtuotsuseid lisakulude sissenõudmise kohta ei ole võimalik täita põhjustel, mis ei sõltu isikutest, kes on kohustatud neid tasuma.

Toetuse maksmine alimentide maksmisest kõrvalehoiduvate vanemate tagaotsimise ajal toimub kohtumääruse alusel alates 1. jaanuarist 1985. a.

Käesolevas alapunktis nimetatud muudel juhtudel otsustati maksta toetust ja hüvitada lisakulud alates 1. veebruarist 1989. a.

Kehtestati, et toetusi ja lisakulude hüvitamise summasid makstakse vanematelt sissenõutavatest summadest, millele arvutatakse juurde 10 protsenti ning riigilõivu summadest tehtavatest 50-protsendilistest eraldistest, mida võtavad abielu lahutamise eest kohtud ja perekonnaseisuorganid.

Otsustati maksta alates 1. veebruarist 1989. a. nendest summadest toetust 20 rubla iga lapse kasuks kuus, kui alimente maksma kohustatud isik elab alaliselt välisriigi territooriumil, kellega NSV Liidul ei ole sõlmitud õigusabi lepingut, mis käsitleks kohtuotsuste vastastikuse täitmise küsimusi;

2) pandi käesoleva määruse alapunktis 1 nimetatud toetuste ja lisakulude hüvitamise summade väljamaksmine liiduvabariikide sotsiaalhooldusorganitele;

3) otsustati sisseseatavate toetuste maksmiseks tehtavate kulutuste osaliseks katmiseks tõsta riigilõivu minimaalmäära, mida võtavad abielulahutuse eest kohtud ja perekonnaseisuorganid, 100 rublani.

Seoses sellega sõnastati NSV Liidu Ministrite Nõukogu 29. juuni 1979. a. määrusega nr. 648 "Riigilõivu määrade kohta" kinnitatud "Riigilõivu määrade" punkti 4 alapunkti "b" teine ja kolmas lõik järgmiselt

"abikaasade vastastikusel kokkuleppel, kellel ei ole alaealisi lapsi, 100 rubla;

kohtuotsuse alusel 100-200 rubla (ühelt või mõlemalt abikaasalt)";

4) kehtestati, et vastavalt käesoleva määruse alapunktile 1 väljamakstud summade sissenõudmine vanematelt, kes on kohustatud maksma alimente, võrdsustatakse alimentide sissenõudmisega;

5) avab NSVL Riigipank erikonto alaealiste laste kasuks toetuste maksmiseks ja lisakulude hüvitamiseks ettenähtud vahendite akumuleerimiseks ja ülekandmiseks alimente maksma kohustatud vanemate tagaotsimise ajaks ja muudeks ettenähtud juhtudeks;

6) pandi NSVL Rahandusministeeriumile kontroll alaealiste laste kasuks vastavalt nimetatud määrusele sisseseatud toetuste maksmiseks ja lisakulude hüvitamiseks ettenähtud summade õige ja õigeaegse laekumise ning kulutamise üle;

7) tehti NSVL Justiitsministeeriumile ülesandeks rakendada abinõusid tõhustamaks kontrolli kohtute tegevuse üle laste kasuks alimentide sissenõudmise kohta tehtud kohtuotsuste täitmise osas ning alimente maksma kohustatud vanematelt nende tagaotsimise ajal ning teistel kindlaksmääratud juhtudel väljamakstud summade sissenõudmise korraldamiseks, arvates neile summadele juurde 10 protsenti.

NSVL Siseministeeriumile tehti ülesandeks tagada alimentide maksmisest kõrvalehoiduvate isikute aktiivsem tagaotsimine;

8) kehtestati, et nimetatud määrusega ettenähtud toetuste ja lisakulude hüvitamise summade määramise ja maksmise korra juhendeid kinnitavad NSVL Justiitsministeerium, NSVL Rahandusministeerium, NSVL Riigipank, NSVL Riiklik Töö ja Sotsiaalküsimuste Komitee ja NSVL Siseministeerium".