Vabariigi Valitsus — Massirepressioonide läbi kannatanutele vara tagastamise ja kahju hüvitamise korra kohta

Avaldatud ÜVT 1989, 10, 118 - 10.03.1989 "Kohtuväliste massirepressioonide kohta Nõukogude Eestis 1940-1950-ndail aastail" ja seoses NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi 16. jaanuari 1989.a. seadlusega "30-40-ndail aastail ja 50-ndate aastate alguses asetleidnud repressioonide ohvrite õiguste taastamise lisaabinõude kohta" ning rehabiliteeritute õiguste ja seaduslike huvide kaitseks Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrab

1. Kehtestada, et kõigile 1940-1950-ndail aastail Nõukogude Eestis alusetult represseeritud ja hiljem rehabiliteeritud (olenemata rehabiliteerimise ajast) kodanikele tagastatakse vara või hüvitatakse selle vara maksumus.

Kui rehabiliteeritu on surnud, tagastatakse vara või hüvitatakse selle maksumus tema pärijatele.

2. Rehabiliteeritutele tagastatakse konfiskeeritud, äravõetud ja repressioonide tõttu mahajäetud vara (välja arvatud vara, mille tsiviilkäive on keelatud) koos kulumi rahalise hüvitamisega. Juhul, kui vara tagastamine ei ole võimalik, hüvitatakse selle maksumus.

3. Vara maksumus määratakse kindlaks järgmiselt

1) ehitiste ja rajatiste maksumus - avalduse läbivaatamise ajal kehtivate riikliku kohustusliku kindlustuse hindenormide järgi, võttes arvesse kulumi vara mahajätmise päevaks.

Juhul, kui ehitised ja rajatised ei ole riiklikult kindlustatud, toimub nende hindamine Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. jaanuari 1962.a. määruse nr. 14 (Eesti NSV Ministrite Nõukogu 28. novembri 1983.a. määruse nr. 596 sõnastuses) alusel;

2) kulumihüvitus tuletatakse käesoleva punkti alapunkti 1 järgi kindlakstehtud ehitiste ja rajatiste maksumuse ning nende tegeliku maksumuse (avalduse läbivaatamise ajal) vahe alusel;

3) kariloomade, lindude ja põllumajandussaaduste maksumus - avalduse läbivaatamise ajal kehtivate kokkuostuhindade järgi;

4) muu vara maksumus - avalduse läbivaatamise ajal kehtivate jaehindade järgi, nende hindade puudumise korral aga täitevkomitee otsusega, arvestades käesoleva määruse punktis 7 nimetatud komisjoni arvamust.

4. Kehtestada, et juhul kui käesoleva määruse punktis 2 ettenähtud korras ei ole võimalik tagastada vara või hüvitada selle maksumust, hüvitatakse kahju rehabiliteeritule kindlasummalise kompensatsiooni väljamaksmise teel.

Näha ette maksta rehabiliteeritule (represseeritud pere kohta) 3000 rubla kompensatsiooni vara eest koos ehitiste ja rajatiste tagastamise ning nende kulumi maksmise või nende maksumuse hüvitamisega või maksta talle kompensatsiooni kogu vara (sealhulgas ehitised, loomad, põllumajandusinventar jm.) eest 15000 rubla ulatuses.

5. Rehabiliteeritule ja tema pärijatele, kes on ostnud tagasi temalt konfiskeeritud, äravõetud ja repressioonide tõttu mahajäetud vara, hüvitatakse vara ostuhind.

Rehabiliteeritutele ei tagastata natsionaliseeritud vara, sealhulgas elamut (selle osa), ei hüvitata selle vara maksumust ega maksta kompensatsiooni selle eest.

6. Rehabiliteeritule tagastavad vara need riigiorganid, ettevõtted, ühiskondlikud ja kooperatiivsed organisatsioonid (sealhulgas kolhoosid) või nende õigusjärglased või kodanikud ja nende pärijad, kellele vara algselt tasuta üle anti ja kelle käes see on alles.

Vara maksumus ja kulum hüvitatakse ning vara eest makstakse kompensatsiooni riigieelarvest.

7. Linnade ja rajoonide täitevkomiteedel moodustada rehabiliteeritutele tagastatava vara, selle kulumi ja maksumuse kindlaksmääramiseks komisjonid, kaasates töösse vajalikke spetsialiste.

8. Vara tagastamise ja kulumi hüvitamise või selle maksumuse, samuti vara eest kompensatsiooni maksmise küsimused käesoleva määruse punktis 1 nimetatud kodanike avalduste alusel lahendavad nimetatud komisjonid.

Rehabiliteeritud kodanikud või nende pärijad võivad kolme aasta jooksul pärast käesoleva määruse vastuvõtmist või kodaniku hilisema rehabiliteerimise korral kolme aasta jooksul sellest teadasaamise päevast esitada avalduse konfiskeeritud, äravõetud ja repressioonide tõttu kadumaläinud vara tagasisaamise kohta selle vara omaniku represseerimisaegse elukoha järgsele linna või rajooni täitevkomiteele.

Avaldus vaadatakse läbi kuue kuu jooksul, selle vastavasse täitevkomiteesse saabumise päevast arvates.

Kehtestatud tähtaega rakendatakse ka nende avalduste korral, mis on täitevkomiteesse saabunud enne käesoleva määruse vastuvõtmist.

Avalduse, mis mõjuvatel põhjustel on esitatud pärast kolmeaastase tähtaja möödumist, vaatab täitevkomitee läbi samas korras.

9. Komisjon teeb kindlaks rehabiliteeritule tagastatava vara koosseisu ja hindab selle maksumuse arhiividest ning teistest asutustest väljanõutud, vara konfiskeerimise, äravõtmise ja realiseerimise kohta koostatud dokumentide alusel.

Kui need dokumendid puuduvad või ei ole täielikult säilinud, teeb komisjon tagastatava vara koosseisu kindlaks muude tõendite alusel.

Rehabiliteeritu pärijatele tagastatakse vara ja selle kulumi maksumus, hüvitatakse vara või makstakse vara eest kompensatsiooni testamendi, pärimisõiguse tunnistuse või teiste seadusjärgset pärimist tõendavate dokumentide esitamisel, talu- või kolhoosipere liikmetele aga talu- või kolhoosipere liikmeks olemist tõendava dokumendi esitamisel.

10. Linna või rajooni täitevkomitee võtab vastu otsuse materiaalse kahju hüvitamise kohta, arvestades käesoleva määruse punktis 7 nimetatud komisjoni poolt koostatud akti, ning

1) kohustab vara algselt tasuta saanud riigiorganeid ja ettevõtteid ning soovitab ühiskondlikel ja kooperatiivsetel organisatsioonidel (sealhulgas kolhoosidel) või nende õigusjärglastel või kodanikel ja nende pärijatel, kelle käes vara asub, see tagastada, nõudmata saajalt sisse vara hoidmise ja säilitamise kulusid;

2) annab rahandusorganitele korralduse käesoleva määruse punktides 2 ja 4 ettenähtud summade väljamaksmise kohta riigieelarve vahenditest.

11. Riigiorganid ja ettevõtted tagastavad rehabiliteeritule vara, hüvitavad selle kulumi maksumuse või vara maksumuse või maksavad vara eest kompensatsiooni linna või rajooni täitevkomitee poolt määratud tähtajal, kuid mitte hiljem kui ühe aasta jooksul pärast täitevkomitee vastava otsuse vastuvõtmist.

12. Vara tagastamise, selle kulumi maksumuse või vara maksumuse hüvitamise või vara eest kompensatsiooni maksmise kohta linna või rajooni täitevkomitee poolt vastuvõetud otsuse peale võib avaldaja esitada kaebuse Eesti NSV Ministrite Nõukogule.

13. Vara tagastamisega seotud vaidlused, mis tekivad ühelt poolt rehabiliteeritute ja nende pärijate ning teiselt poolt riigiorganite, ettevõtete, ühiskondlike ja kooperatiivsete organisatsioonide (sealhulgas kolhooside) ning kodanike vahel, lahendatakse kohtu korras.

14. ENSV Justiitsministeeriumil valmistada koos huvitatud organitega ette ja esitada Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumile seadusandliku akti eelnõu rehabiliteeritute ja nende pärijate kohtukulude tasumisest vabastamise kohta vaidlustes, mis tekivad seoses käesoleva määruse rakendamisega, ning represseeritute vara tagastamise hagides hagi aegumise tähtaja kulgemise alguse kohta.

Võtta teadmiseks, et ENSV Rahandusministeerium on vabastanud rehabiliteeritute pärijad riigilõivu tasumisest neile pärimisõiguse tunnistuse väljaandmise eest.

15. Rehabiliteeritutel, kelle elamistingimused vajavad parandamist, on õigus saada eluruum väljaspool järjekorda, samuti võetakse nad väljaspool järjekorda arvele elamukooperatiividesse astuda soovijatena. Soovi korral eraldatakse neile väljaspool järjekorda individuaalelamukrunt.

Käesoleval ajal väljaspool vabariiki elavatel rehabiliteeritutel on õigus tagasi pöörduda Eesti NSV-sse ja saada eluruum, kui neile ei ole võimalik tagastada eluruume, mida nad kasutasid enne represseerimist. Neile annab eluruumi see kohaliku nõukogu täitevkomitee või riigiorgan, ettevõte, ühiskondlik ja kooperatiivne organisatsioon (sealhulgas kolhoos), kelle territooriumil asub nende endine elukoht või kellele kuuluvas majas nad elasid.

16. Kehtestada, et käesolevas määruses nimetatud rehabiliteeritud kodanikel

1) arvatakse asumisel ja kinnipidamiskohtades oleku aeg nende üldise, pideva ja erialase tööstaaži hulka;

2) palgaline töö pärast nende tagasipöördumist asumiselt ja kinnipidamiskohtadest arvatakse pideva tööstaaži hulka, kui ajavahemik asumiselt või kinnipidamiskohast vabastamise kohta teate saamise päeva ning tööle asumise päeva vahel ei ületa kuut kuud, kusjuures ei arvestata elukohta sõidu aega;

3) Kaug-Põhja piirkondades ja Kaug-Põhja piirkondadega võrdsustatud paikkondades kinnipidamiskohtades ja asumisel oleku aeg arvatakse tööstaaži, mis annab õiguse saada pensioni soodustatud korras.

17. Täiendada Eesti NSV Ministrite Nõukogu 10. oktoobri 1985.a. määruse nr. 544 "Pensioni mittesaavatele töövõimetutele üksikkodanikele igakuiste riiklike toetuste määramise ja maksmise kohta" punkti 1 esimest lõiku järgmise lausega

"Igakuine riiklik toetus määratakse pensioni mittesaavatele rehabiliteeritud kodanikele."

18. ENSV Siseministeeriumil ja ENSV Riikliku Julgeoleku Komiteel koostada 1940-1950-ndail aastail massirepressioonide läbi kannatanud rehabiliteeritute nimekirjad ja esitada need Eesti NSV Ministrite Nõukogule. Väljastada linnade ja rajoonide täitevkomiteedele nende nõudmisel toimikutes leiduvate materjalide ärakirjad rehabiliteeritute vara ja perekonna koosseisu kohta.

19. ENSV Siseministeeriumil teatada 1940-1950-ndail aastail Eesti NSV-st küüditatud kodanikele nende rehabiliteerimisest.

Võtta teadmiseks, et teistele kohtuväliste repressioonide läbi kannatanutele teatab rehabiliteerimisest Eesti NSV Prokuratuur.

20. Linnade ja rajoonide täitevkomiteed võivad avaldada massirepessioonide läbi kannatadasaanud isikute nimekirjad represseeritute nõusolekul või nende surma korral pärijate nõusolekul.

21. ENSV Rahandusministeeriumil ja ENSV Justiitsministeeriumil anda linnade ja rajoonide täitevkomiteedele käesoleva määruse täitmiseks vajalikke selgitusi.

Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees I. TOOME

Eesti NSV Ministrite Nõukogu asjadevalitseja E. MATT