Eesti Panga Nõukogu — Laenusertifikaatide kohta — RTL, 1993, 26, 0 (laenusertifikaatidekohta)

(õ) 12.08.2008 16:08 Pankadevahelise rahaturu aktiviseerimiseks Eesti Panga Nõukogu otsustas: 1. Lubada Eesti Vabariigi pankadel ja muudel krediidiasutustel emiteerida laenusertifikaate käesoleva otsuse lisas esitatud tingimustel. 2. Eesti Pangal korraldada laenusertifikaatide ringlusega seotud tehniliste küsimuste lahendamine. Eesti Panga Nõukogu esimees A. VEETÕUSME ------ L i s a Eesti Panga Nõukogu 7. oktoobri 1992.a. otsuse nr. 1 juurde Laenusertifikaatide emiteerimise üldtingimused 1. Laenusertifikaat on väärtpaber, mis käibib pankadevahelisel rahaturul. Laenusertifikaate võivad osta ja müüa ainult institutsioonid, keda Eesti Vabariigi pangaseaduses (EV Teataja 1989, 41, 647) käsitletakse pankadena ja muude krediidiasutustena. 2. Laenusertifikaat on esitaja väärtpaber, mida võivad osta ja müüa kõik pankadevahelisel rahaturul osalejad. 3. Laenusertifikaadi vorm määratakse kindlaks rahaturul osalejate kokkuleppel. 4. Ühe laenusertifikaadi nominaalväärtuseks on 100 000 Eesti krooni või selle täiskordne. 5. Laenusertifikaat esindab diskontolaenu. Laenusertifikaadi nominaalväärtus tähistab summat, mille sertifikaadi emiteerija maksab laenutähtaja lõppemisel välja sertifikaadi esitajale. 6. Emiteeritud laenusertifikaadil peab olema näidatud emiteerija nimi, laenutähtaja lõppemise kuupäev ja laenusertifikaadi nominaalväärtus. 7. Laenusertifikaadi noteeringud esitatakse päevades toodud laenutähtaegade lõikes diskontoprotsendina aastas.Aasta pikkuseks loetakse 360 päeva. 8. Laenusertifikaadi hind arvutatakse noteeringu alusel järgmise valemi põhjal: laenusertifikaadi nominaalväärtus HIND = ---------------------------------------------------------------------------------------------------- [1+(diskontoprotsent aastas/100%)] * (laenutähtaeg päevades/360 päeva) 9. Rahaturul osalejate teatatud noteeringud ei ole tehingute sõlmimisel kohustuslikud. Tehingute tegelikud tingimused lepivad ostja ja müüja kokku omavahel. 10. Laenusertifikaadi valdaja peab vastavate eelkokkulepete puudumisel vähemalt kolm pangapäeva enne laenutähtaja lõppemist instrueerima sertifikaadi emiteerinud panka tagasimakse tegemiseks vajalikest tingimustest. Vastavate eelkokkulepete puudumise ja instruktsioonide hilisema esitamise tõttu tekkinud tagasimakse hilinemise eest emiteerinud pank viivist ei maksa. Kui tagasimakse tehakse sertifikaadi valdaja soovil mõnele muule arvele peale Eesti Pangas asuva korrespondentkonto, siis tasub sellega seotud kulud sertifikaadi valdaja. 11. Laenusertifikaadi emiteerija maksejõuetuse korral käsitletakse tema poolt emiteeritud sertifikaatidega seotud nõudeõigusi üldistel alustel tema teiste võlgadega. Eesti Panga Nõukogu sekretär I. BRAUN Õiend Lisatud avaldamisandmed.