Vabariigi Valitsus — Erastamisväärtpaberite väljaandmise ja nendega arveldamise korra kinnitamine — RT I, 17, 312

(õ) 28.10.2008 15:55 Tulenevalt erastamisseaduse (RT I 1993, 45, 639) paragrahvist 28 Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada "Erastamisväärtpaberite väljaandmise ja nendega arveldamise kord" (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 9. novembri 1993. a. määruse nr. 344 punktiga 1 kinnitatud "Erastamisväärtpaberite väljaandmise ja nendega arveldamise kord" (RT I 1993, 72/73, 1022). Justiitsminister peaministri ülesannetes Kaido KAMA Minister Liia HÄNNI Riigisekretär Ülo KAEVATS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 1994. a. määrusega nr. 78 Erastamisväärtpaberite väljaandmise ja nendega arveldamise kord I. Üldsätted 1. Käesolev kord reguleerib erastamisväärtpaberite väljaandmist ja nendega arveldamist füüsiliste ja juriidiliste isikute puhul, kellel seadustest tulenevalt on õigus erastamisväärtpabereid omada. 2. Käesoleva korra sätteid, milles isiku eritunnust otseselt ega kaudselt ei määratleta, rakendatakse võrdselt nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute suhtes. Juriidiliste isikutega seonduvaid erisusi käsitletakse käesoleva korra VII osas. II. Erastamisväärtpaber 3. Tulenevalt erastamisseaduse (RT I 1993, 45, 639) paragrahvi 28 lõikest 1 on erastamisväärtpaber sihtotstarbelise kasutusega nimeline väärtpaber, mis annab omanikule õiguse osta sellel märgitud arvestusliku väärtuse ulatuses erastatavat vara kindlaksmääratud või turul kujunevate hindadega. Vastavalt omandireformi aluste seadusele (RT 1991, 21, 257; RT I 1993, 35, 545) moodustub erastamisväärtpaberi arvestuslik rahaline väärtus õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimiseks ettenähtud hüvitusväärtpaberi arvestuslikust rahalisest väärtusest ja/või Eesti alalisele elanikule ettenähtud rahvakapitali obligatsiooni arvestuslikust rahalisest väärtusest. 4. Hüvitusväärtpaberi ja rahvakapitali obligatsiooni arvestusliku väärtuse määramise alused on sätestatud vastavalt õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduses (RT I 1993, 30, 509) ja eluruumide erastamise seaduses (RT I 1993, 23, 411). 5. Erastamisväärtpaber fikseeritakse ja säilitatakse Erastamisväärtpaberite Keskregistris (edaspidi keskregister) elektrooniliste kirjete kogumina, mille õiguslikuks aluseks on füüsilisel isikul: 1) valla- või linnavalitsuse otsus vara kompenseerimise kohta; 2) rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaart (edaspidi arvestuskaart), mis on registreeritud vastavalt kehtivale korrale; 3) erastamisväärtpaberi kinkeleping, pärimisõiguse tunnistus või mõni muu erastamisväärtpaberiga sooritatava seadusliku tehingu aluseks olev dokument. 6. Keskregistri lähteregistriteks on omandireformi aluste seaduse paragrahvi 16 alusel asutatud Õigustatud Subjektide ning Tagastatava ja Kompenseeritava Vara Register ja eluruumide erastamise seaduse paragrahvi 20 alusel asutatud Rahvakapitali Obligatsioonide Register. 7. Isik võib keskregistris omada ainult ühte erastamisväärtpaberit. Erastamisväärtpaberit säilitatakse keskregistris seadusega kindlaksmääratud tähtajani. 8. Erastamisväärtpaberi arvestuslikku väärtust dokumenteerib isiku erastamisväärtpaberiarve (edaspidi arve) ühes isiku poolt valitud pangas või selle allasutuses (edaspidi pangas), kellele on vastava panga ja Rahandusministeeriumi vahel sõlmitud lepinguga antud õigus erastamisväärtpaberitega arveldamiseks. III. Erastamisväärtpaberiarve avamine ja täiendavad kanded 9. Isikul on õigus valida Rahandusministeeriumi poolt kinnitatud pankade nimekirjast pank, kus ta soovib avada arve või kuhu ta soovib nimetatud arve üle viia. Isik võib omada ainult ühte arvet. 10. Arve avamiseks või täiendava kande tegemiseks esitab füüsiline isik käesoleva korra juurde lisatud vormi (vorm EVP1) kohase avalduse sellele valla- või linnavalitsusele, kus tema vara kompenseerimise otsus vastu võeti või kus tema arvestuskaart registreeriti. Isikud, kellele rahvakapitali obligatsioonid antakse välja vastavalt eluruumide erastamise seaduse paragrahvi 10 lõikele 2, esitavad arve avamiseks avalduse Ida-Viru, Põlva või Võru maavalitsusele. 11. Isikule arve avamiseks või arvele täiendava kande tegemiseks võib avalduse esitada ka teine isik notariaalselt tõestatud volituse alusel. Samuti võib volitatud isik sooritada käesolevas korras lubatud tehinguid pangas avatud arvel olevate summadega. Volitusele peab olema märgitud, kas volitus on antud arve avamiseks, üheks või mitmeks täiendavaks kandeks, üheks või mitmeks kindlaksmääratud tehinguks või nii arve avamiseks, täiendavateks kanneteks kui ka kõigiks tehinguteks isiku arvel olevate summadega. 12. Arve avamine ja täiendava kande tegemine on tasuline. Tasu makstakse pangale, kus arve avatakse ning selle piirmäärad füüsilistele isikutele kehtestab Rahandusministeerium. 13. Arve avamiseks või sellele täiendava kande tegemiseks tuleb füüsilisel isikul avaldusele lisada üks käesoleva korra punktis 5 nimetatud dokumentidest, mis on erastamisväärtpaberi väljaandmise õiguslikuks aluseks. Avaldusele tuleb lisada kviitung arve avamise või täiendava kande tegemise eest tasumise kohta. 14. Füüsilise isiku poolt arvestuskaardi alusel arve avamiseks või täiendavaks kandeks vajalikud andmed kannab valla- või linnavalitsus Rahandusministeeriumi poolt kinnitatud vormnimekirja, mille edastab Rahvakapitali Obligatsioonide Registrile. Füüsilisele isikule kompenseerimisotsuse alusel arve avamiseks või täiendavaks kandeks vajalikud andmed kannab valla- või linnavalitsus Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 1993. a. määrusega nr. 393 (RT I 1994, 6, 59) kinnitatud vormnimekirjadesse (vorm 2 + vorm 2A), mille edastab Õigustatud Subjektide ning Tagastatava ja Kompenseeritava Vara Registrile. Andmed peab valla-, linna- või maavalitsus edastama lähteregistrile 14 kalendripäeva jooksul käesoleva korra punktis 10 nimetatud avalduse esitamise päevast arvates. 15. Arve avamine kinkelepingu või pärimisõiguse tunnistuse alusel toimub vastavalt käesoleva korra punktidele 43 ja 44. Arve avamise kord käesoleva korra punktis 5 nimetatud muu dokumendi alusel sätestatakse eraldi õigusaktiga. 16. Arvestuskaardi, kinkelepingu või pärimisõiguse tunnistuse alusel avatud arvele võib teha täiendava kande vara kompenseerimise otsuse põhjal. Vara kompenseerimise otsuse alusel avatud arvele võib teha täiendava kande samale isikule teise vara kompenseerimise otsuse või arvestuskaardi alusel. Arve avatakse ja täiendav kanne tehakse täiskroonides, ümardades krooni murdosad alljärgnevalt: – 50 sendist väiksemad krooni murdosad jäetakse ära; – 50-sendised ja suuremad krooni murdosad ümardatakse täiskroonini. Ümardamine toimub kohalikus omavalitsusorganis enne käesoleva korra punktis 14 nimetatud andmete edastamist. 17. Kui õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimist taotlev või rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaarti omav isik sureb enne arve avamise avalduse esitamist, võivad tema pärijad esitada nimetatud avalduse koos käesoleva korra punktis 5 nimetatud dokumendi ja surmatunnistusega eritunnusega arve avamiseks. Avaldus esitatakse sellele valla-, linna- või maavalitsusele, kus surnud isiku arvestuskaart on registreeritud või kus vastav kompenseerimisotsus vastu võeti. Pärijad kasutavad eritunnusega arvet vastavalt seadusele. 18. Pärast arvestuskaardi alusel arve avamist või isiku arvestuskaardil oleva summa kandmist talle varem avatud arvele arvestuskaart kustutatakse. Arvestuskaardi kustutamisel kinnitatakse arvestuskaardile kantud erastamisväärtpaberi arvestuslik rahaline lõppväärtus kohaliku omavalitsuse täitevorgani poolt määratud ametiisiku allkirja ja kohaliku omavalitsusorgani pitseriga. Kustutatud arvestuskaarte säilitab kohaliku omavalitsuse täitevorgan koos Vabariigi Valitsuse 22. juuni 1993. a. määrusega nr. 185 (RT I 1993, 41, 611; RT I 1993, 71, 1005; RT I 1993, 78, 1146) kinnitatud "Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi täitmise ja eluruumide erastamisel kasutamise juhendi" punktis 33 nimetatud dokumentidega kuni 1. jaanuarini 1998. a. 19. Arvestuskaardid, mida ei kasutata arve avamiseks või varem avatud arvele täiendava kande tegemiseks, kaotavad kehtivuse Vabariigi Valitsuse 22. juuni 1993. a. määrusega nr. 185 (RT I 1993, 41, 611; RT I 1993, 71, 1005; RT I 1993, 78, 1146) kinnitatud "Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi täitmise ja eluruumide erastamisel kasutamise juhendi" punktis 13 nimetatud tähtajal. 20. Keskregister edastab 14 kalendripäeva jooksul andmete lähteregistrisse laekumise päevast arvates pankadele arvete avamiseks või täiendavate kannete tegemiseks (füüsiliste isikute puhul) isikunimede loetelu järgmiste andmetega: – isiku perekonna- ja eesnimi; – isikukood; – isiku eritunnus; – arvele laekuv erastamisväärtpaberi arvestuslik rahaline väärtus. 21. Keskregistrist saadud isikunimede loetelu alusel avatakse vastavas pangas kahe pangapäeva jooksul pärast loetelu saabumist isikuarved või tehakse neile täiendavad kanded. 22. Arve avamine pangas või varem avatud arvele täiendava kande tegemine peab toimuma 30 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui isik esitas kohalikule omavalitsusorganile vastava avalduse, kuid mitte enne kui 10 kalendripäeva pärast keskregistri töölerakendamist. 23. Käesolevas osas käsitletud arve avamisel ja täiendavatel kannetel tekkinud vea kõrvaldab keskregister koostöös lähteregistrite, pankade, kohalike omavalitsusorganite, Rahvastikuregistri, Ettevõtteregistri ja/või teiste vajalike asutuste ning isikutega. IV. Erastamisväärtpaberitega arveldamine 24. Arveldus isikule väljaantud erastamisväärtpaberiga toimub keskregistris ja vastavas pangas avatud arvel. 25. Isiku teenindamine pangas, sealhulgas informatsiooni andmine arve laekumiste ja seisu kohta, on tasuline. Teenustasude piirmäärad füüsilistele isikutele kinnitab Rahandusministeerium, teenindamise korra kinnitab vastav pank. 26. Käesoleva korra punktis 50 nimetatud juhtudel on füüsiline isik kohustatud arve säilitamiseks pangas tasuma pangale hooldustasu. Hooldustasu piirmäärad kehtestab Rahandusministeerium. 27. Füüsilisel isikul on õigus: 1) teha oma arvelt ülekandeid: – erastamise korraldaja arvele; – Hüvitus-, investeerimis- või pensionifondi arvele; – seadusega sätestatud juhtudel teise füüsilise või juriidilise isiku arvele; 2) reserveerida arvel olev summa või osa sellest; 3) üle kanda oma arve ühest pangast või panga ühest allasutusest teise; 4) sulgeda arve pangas; 5) taasavada arve pangas; 6) nõuda pangalt paberkandja väljastamist arvel toimunud viimase muudatuse kohta; 7) saada pangalt paberkandjal tasulist informatsiooni arve kohta. 28. Tehingu teostamiseks täidab arve omanik avalduse vormil EVP3 vastava lahtri ning lisab vajalikud andmed, andes sellega pangale korralduse tehingu teostamiseks. Pank edastab vajalikud andmed keskregistrile, kes kontrollib tehingu lubatavust. Tehingu lubatavusest või mittelubatavusest teatab keskregister tehingut alustanud pangale ja ülekande lubatavuse korral edastab käesoleva korra punktis 20 nimetatud andmed saajapangale. Tehing loetakse pangas toimunuks pärast teate saamist tehingu lubatavuse kohta. Tehingu mittelubatavuse korral taastab tehingut alustanud pank arvel tehingule eelnenud seisu. Tehinguid teostatakse täiskroonides. 29. Pank teenindab füüsilist isikut passi või mõne muu panga poolt aktsepteeritud isikut tõendava dokumendi alusel. Ülekande puhul juriidilise isiku arvele esitab arve omanik pangale käesoleva korra punktis 53 nimetatud vastava juriidilise isiku poolt aktsepteeritud vormi kohase maksekorralduse. Ülekande puhul teise füüsilise isiku arvele esitab arve omanik pangale käesoleva korra punktides 39 või 41 nimetatud või muu õigusaktiga sätestatud dokumendi. 30. Arvel oleva summa või selle osa reserveerimisel väljastatakse isikule vastav tõend (vorm EVP4), kuhu on kantud reserveeritud summa suurus isiku soovi kohaselt ja selle objekti nimi, mille ostmiseks summa on reserveeritud. Reserveerimistõendi väljastanud pank täidab ka maksja rekvisiidid tõendi osaks oleval maksekorraldusel. Reserveeritud summat või selle osa võib arvelt üle kanda vaid nimetatud maksekorralduse alusel. Reserveeritud summa avatakse kasutamata jäänud reserveerimistõendi tagastamisel panka või reserveerija avalduse põhjal käesoleva korra punktis 32 nimetatud juhul. 31. Reserveerimistõendi esitamisel saajale viseerib reserveerija tõendi osaks oleva maksekorralduse. Reserveerimistõendi alusel makse teostamiseks tagastab isik, kellele reserveerimistõend esitati (saaja), nimetatud tõendi koos juurdekuuluva täidetud ja nõuetekohaselt viseeritud maksekorraldusega reserveerimistõendi väljastanud pangale, kus teostatakse ülekanne reserveerija täiendava kooskõlastuseta. 32. Reserveeritud summa avamiseks reserveerimistõendi kaotamise korral enne selle üleandmist saajale peab reserveerija esitama reserveerimistõendi väljastanud pangale saaja poolt viseeritud avalduse. Viseering peab sisaldama kinnituse, et saaja ei ole avalduses nimetatud reserveerimistõendit vastu võtnud. 33. Pank edastab keskregistrile üks kord pangapäevas andmed erastamisväärtpaberitega teostatud tehingute kohta. 34. Keskregister kontrollib andmeid ja edastab need ühe tööpäeva jooksul pärast tehingut alustanud panga poolt edastatud andmete saamist. 35. Isiku arve numbri, nime või eritunnuse muutmisega seotud parandusi teostab keskregister koostöös pankade, Rahvastikuregistri ja Ettevõtteregistriga. Paranduse tegemise aluseks on füüsilisel isikul pass ja muudatust tõendav dokument, juriidilisel isikul – registreerimistunnistus. 36. Isik, kelle arvele on tehtud vale ülekanne või kelle arvele on kantud vajalikust suurem summa, esitab pangale avalduse (vorm EVP3) vastava summa tagasikandmiseks maksja arvele. Pank esitab keskregistrile taotluse tagasikandeks ning keskregistri nõusoleku korral teostab tagasikande. 37. Juhul, kui panga süül arve omanikule tekitatud kahju ei ole võimalik hüvitada vastava summa tagasikandmise teel kahjukannataja arvele, hüvitab pank nimetatud kahju erastamisväärtpaberi arvestusliku väärtuse kahjusummaga võrduva rahalise kompensatsioonina. V. Erastamisväärtpaberite kinkimine ja pärandamine 38. Arvel olevate summade kinkimine toimub kooskõlas eluruumide erastamise seaduse paragrahvi 11 lõikes 1 rahvakapitali obligatsioonide kinkimiseks ja õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse paragrahvi 14 lõikes 2 hüvitusväärtpaberite kinkimiseks sätestatud tingimustega. 39. Erastamisväärtpaberi kinkeleping peab sisaldama nii kinkija kui ka kingi saaja isikuandmed, kinkija arve numbri ja panga nime koos töökoha koodiga ning kingitava erastamisväärtpaberi arvestusliku rahalise väärtuse. 40. Kinketehingu sooritamisel kantakse kingitav summa notariaalselt tõestatud kinkelepingu alusel kinkija arvelt kingi saaja arvele. Ülekanne toimub pangas, kus asub kinkija arve. 41. Erastamisväärtpaberi pärimisõiguse tunnistus peab sisaldama pärandaja ja pärija isikuandmed, pärandaja arve numbri ja panga nime koos töökoha koodiga ning pärandatava erastamisväärtpaberi arvestusliku rahalise väärtuse. 42. Arvel olevate summade pärandamine toimub vastavalt seadusele. Pärandatav summa kantakse pärimisõiguse tunnistuse alusel pärandaja arvelt pärija arvele. Ülekanne toimub pangas, kus asub pärandaja arve. 43. Erastamisväärtpaberi kinkimisel või pärandamisel isikule, kellel puudub nii arve kui ka rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaart, avatakse talle arve vastavalt käesoleva korra punktile 10 kinkelepingu või pärimisõiguse tunnistuse alusel, mis esitatakse kingi saaja või pärija elukoha järgsele kohalikule omavalitsusorganile, eluruumide erastamise seaduse paragrahvi 10 lõikes 2 nimetatud isikute puhul aga Ida-Viru, Põlva või Võru maavalitsusele. Kui kingi saaja või pärija ei ole Eesti alaline elanik, esitatakse vastavad dokumendid kohalikule omavalitsusorganile, kus kinkija või pärandaja oli avanud arve. 44. Kinkelepingu või pärimisõiguse tunnistuse alusel arve avamise korral peab valla-, linna- või maavalitsus kandma vajalikud andmed Rahandusministeeriumi poolt kinnitatud vormnimekirja, mille edastab Rahvakapitali Obligatsioonide Registrile 14 kalendripäeva jooksul käesoleva korra punktis 10 märgitud avalduse esitamise päevast. Kinkelepingu või pärimisõiguse tunnistuse alusel arve avamisel kantakse sellele nullsumma. Kingitava või pärandatava summa ülekanne avatud arvele toimub vastavalt käesoleva korra punktidele 40 või 42. VI. Erastamisväärtpaberiarvete sulgemine, ülekandmine teise panka ja taasavamine 45. Arve suletakse isiku soovil, Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud arvete kasutamise lõpptähtaja saabumisel või käesolevas korras sätestatud muudel tingimustel, koos arve ülekandmisega või ülekandmiseta teise panka. 46. Arve kantakse isiku poolt valitud teise panka üle isiku soovil, panga allasutuse sulgemisel või juhul, kui pank kaotab erastamisväärtpaberitega arveldamise õiguse. 47. Arve ülekandmisel teise panka või panga teise allasutusse arve endises pangas (panga allasutuses) suletakse, kusjuures isikule väljastatakse tasuta täiendav paberkandjal info arve kohta. Arve ülekandmine sooritatakse pangas, kus asub isiku arve. Arve avatakse uues isiku poolt valitud pangas vastavalt keskregistrist saabunud informatsioonile. 48. Panga allasutuse sulgemise kuupäeva teatab pank vähemalt üks kuu varem Rahandusministeeriumile ja avaldab teate ka massiteabevahendites. Rahandusministeerium edastab vastava informatsiooni keskregistrile. Kui vastavas allasutuses arvet omav isik ei tee allasutuse sulgemise kuupäevaks korraldust arve ülekandmiseks tema poolt valitud panka või panga allasutusse, kantakse tema arve allasutuse peapanka. 49. Erastamisväärtpaberitega arveldamise õiguse kaotanud pangas asuvad arved suletakse. Pank teatab arveldamise lõpetamise kuupäeva Rahandusministeeriumile ja kuulutab sellest massiteabevahendites vähemalt üks kuu enne arveldamise lõpetamist. Rahandusministeerium edastab vastava informatsiooni keskregistrile. Arve kantakse üle isiku poolt valitud uude panka. Kui isik ei ole arveldamise lõpetamise kuupäevaks teinud korraldust arve ülekandmiseks teise panka, suletakse tema arve. 50. Füüsilise isiku arve suletakse panga algatusel juhul, kui arvel olev summa on jooksva kvartali lõpus alla 10 krooni ning arve omanik ei ole selle kvartali viimaseks pangapäevaks tasunud arve hooldustasu järgmise kvartali eest. Kui arve avamisel kantakse sellele algväärtusena alla 10- kroonine summa, siis suletakse arve panga algatusel, kui avamisele järgneva kvartali viimaseks pangapäevaks ei ole arvele laekunud täiendavat summat ning arve omanik ei ole nimetatud päevaks tasunud arve hooldustasu järgmise kvartali eest. 51. Arve sulgemisel kantakse arvele jäänud summa keskregistrisse. Suletud arvele jäänud summaga võrduva arvestusliku väärtusega erastamisväärtpaberit säilitatakse keskregistris. 52. Isik, kelle arve on suletud ja deponeeritud keskregistris, võib arve taasavada tema poolt valitud pangas passi või mõne muu panga poolt aktsepteeritud isikut tõendava dokumendi esitamisel. Arve avatakse kahe pangapäeva jooksul pärast vastava taotluse esitamist ja arve avamise tasu maksmist. VII. Juriidiliste isikute erastamisväärtpaberiarved 53. Erastamisväärtpaberit võivad omada ja käesoleva korra kohaselt käsutada järgmised juriidilised isikud: 1) seadustega sätestatud erastamise korraldajad ja riiklike ning munitsipaaleluruumide erastamise kohustatud subjektid; 2) Hüvitusfondi seaduse (RT I 1993, 35, 544) alusel tegutsev Hüvitusfond; 3) õigusakti alusel tegutsevad erastamise investeerimisfondid; 4) õigusakti alusel tegutsevad pensionifondid; 5) põllumajandusreformi kohustatud subjektid, kellele on vastavalt Vabariigi Valitsuse 14. oktoobri 1993. a. määrusega nr. 312 (RT I 1993, 67, 954) kinnitatud "Põllumajandusreformi kohustatud subjektide omanduses olevate eluruumide erastamisel rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaartide kasutamise ja ühismajandi tööosakute loovutamise korrale" avatud rahvakapitali obligatsioonide arvestusnimekiri; 6) taasriigistamise kohustatud subjektid, kellele on vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. oktoobri 1993. a. määrusega nr. 314 (RT I 1993, 67, 955) kinnitatud "Taasriigistamise kohustatud subjektide omanduses olevate eluruumide erastamisel rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi kasutamise korrale" avatud rahvakapitali obligatsioonide arvestusnimekiri; 7) õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise õigustatud subjektid, kelle kohta on tehtud vara kompenseerimise otsus; 8) muud juriidilised isikud, kellele on õigusaktiga antud õigus arvet omada. 54. Käesoleva korra punkti 53 alapunktis 1 nimetatud isik esitab avalduse (vorm EVP2) pangale, milles ta soovib arvet avada, näidates ette juriidilise isiku registreerimistunnistuse. 55. Käesoleva korra punkti 53 alapunktides 3 ja 4 nimetatud juriidilised isikud esitavad pangale avalduse (vorm EVP2) arve avamiseks koos Väärtpaberiameti poolt kinnitatud litsentsiga, millele on kantud isiku eritunnus. 56. Käesoleva korra punkti 53 alapunktis 8 nimetatud juriidilise isiku arve avamise kord sätestatakse eraldi õigusaktiga. 57. Arve avamise avalduse esitamisel tasub isik pangale vastava teenustasu. Pank on kohustatud ühe pangapäeva jooksul pärast avalduse esitamist edastama juriidilise isiku täieliku nimetuse, eritunnuse ja registreerimisnumbri Ettevõtteregistris keskregistrile, kus andmeid kontrollitakse hiljemalt 2 tööpäeva jooksul. Arve avatakse pangas kahe pangapäeva jooksul keskregistrilt saadud korralduse alusel pärast arve avamise tasu maksmist. 58. Käesoleva korra punkti 53 alapunktides 5 ja 6 nimetatud juriidilised isikud esitavad vormikohase avalduse (vorm EVP1) valla- või linnavalitsusele, kus neile on avatud rahvakapitali obligatsioonide arvestusnimekiri, näidates ära panga, kus nad soovivad arvet avada. Isik esitab samuti kviitungi arve avamise eest tasumise kohta. Arve avamiseks väljavalitud panga nime, käesoleva korra punktis 57 nimetatud andmed ja arvele laekuva erastamisväärtpaberi arvestusliku väärtuse kannab valla- või linnavalitsus Rahandusministeeriumi poolt kinnitatud vormnimekirja, mille edastab Rahvakapitali Obligatsioonide Registrile 14 kalendripäeva jooksul avalduse esitamise päevast arvates. 59. Arve avamisel juriidilise isiku rahvakapitali obligatsioonide arvestusnimekiri suletakse. Selleks kannab kohaliku omavalitsuse täitevorgani poolt nimetatud ametiisik arvestusnimekirja ülemisele vabale servale märke "Arvestusnimekiri suletud", kuupäeva, oma nime ja allkirja ning kohaliku omavalitsusorgani pitseri. Kui arvestusnimekiri koosneb mitmest leheküljest, tehakse vastav märge igale leheküljele eraldi. Suletud arvestusnimekirja ei tohi füüsiliste isikute arvestuskaartidelt tööaastaid üle kanda ega arvestusnimekirjast teha täiendavaid kandeid arvele, samuti ei tohi teostada Vabariigi Valitsuse 14. oktoobri 1993. a. määrusega nr. 312 (RT I 1993, 67, 954) kinnitatud "Põllumajandusreformi kohustatud subjektide omanduses olevate eluruumide erastamisel rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaartide kasutamise ja ühismajandi tööosakute loovutamise korra" punktis 5 nimetatud ülekande tühistamise operatsiooni. Suletud arvestusnimekirja säilitab kohaliku omavalitsuse täitevorgan kuni 1. jaanuarini 1998. a. 60. Käesoleva korra punkti 53 alapunktis 7 nimetatud juriidiline isik esitab vormikohase avalduse (vorm EVP1) koos vara kompenseerimise otsusega sellele kohalikule omavalitsusorganile, kus õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise otsus vastu võeti, näidates ära panga, kus ta soovib arvet avada. Isik esitab samuti kviitungi arve avamise või täiendava kande eest tasumise kohta. Arve avamiseks väljavalitud panga nime, käesoleva korra punktis 57 nimetatud andmed ja arvele laekuva erastamisväärtpaberi arvestusliku väärtuse kannab valla- või linnavalitsus Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 1993.a. määrusega nr. 393 (RT I 1994, 6, 59) kinnitatud vormnimekirjadesse (vorm 2 + vorm 2A), mille edastab Õigustatud Subjektide ning Tagastatava ja Kompenseeritava Vara Registrile 14 kalendripäeva jooksul avalduse esitamise päevast arvates. 61. Erastamise korraldaja arvele kantakse füüsilise isiku, investeerimisfondi, pensionifondi, põllumajandusreformi kohustatud subjekti, taasriigistamise kohustatud subjekti, õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise õigustatud subjekti (juriidilise isiku) või seadusega sätestatud muu juriidilise isiku arvelt erastatava vara eest erastamisväärtpaberiga tasutav summa. Riiklike ja munitsipaaleluruumide erastamise kohustatud subjekti arvele kantakse füüsilise isiku arvelt erastatava eluruumi eest erastamisväärtpaberiga tasutav summa. 62. Hüvitusfondi obligatsioonide müügil kantakse Hüvitusfondi arvele füüsilise isiku või õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise õigustatud subjekti (juriidilise isiku) arvelt Hüvitusfondi obligatsioonide eest erastamisväärtpaberiga tasutav summa. 63. Investeerimisfondi aktsiate müügil kantakse füüsilise isiku, põllumajandusreformi kohustatud subjekti, taasriigistamise kohustatud subjekti, õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise õigustatud subjekti (juriidilise isiku) või seadusega sätestatud muu juriidilise isiku arvelt investeerimisfondi arvele investeerimisfondi aktsiate eest erastamisväärtpaberiga tasutav summa. Investeerimisfondi arvelt teostatakse ülekandeid erastamise korraldaja arvele. 64. Pensionifondiga sõlmitud lepingu järgi kantakse füüsilise isiku arvelt pensionifondi arvele lepingus erastamisväärtpaberitega tasumiseks ettenähtud summa. Pensionifond teostab oma arvelt ülekandeid erastamise korraldaja arvele. 65. Põllumajandusreformi kohustatud subjekt võib teostada oma erastamisväärtpaberiarvelt ülekandeid erastamise korraldaja, investeerimisfondi ja eraldi õigusaktiga kindlaksmääratud füüsilise isiku arvele. 66. Taasriigistamise kohustatud subjekt võib teostada oma erastamisväärtpaberiarvelt ülekandeid erastamise korraldaja ja investeerimisfondi arvele. 67. Juriidiline isik õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise õigustatud subjektina võib teostada oma arvelt ülekandeid erastamise korraldaja, investeerimisfondi ja Hüvitusfondi arvele. 68. Erastamise korraldaja, riiklike ja munitsipaaleluruumide erastamise kohustatud subjekti ja Hüvitusfondi arvele kantud erastamisväärtpaberi arvestuslik väärtus kustutatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tähtajal. 69. Pank teenindab juriidilist isikut vastavalt panga poolt kehtestatud juriidiliste isikute teenindamise korrale. Teenustasud juriidilistele isikutele kehtestab pank.

Vormi EVP1 tagakülg "Erastamisväärtpaberite väljaandmise ja nendega arveldamise korra" juurde SELGITUSEKS AVALDUSE ESITAJALE * Vormikohase avalduse (Vorm EVP1) täidab ja esitab kohaliku omavalitsuse organile füüsiline või juriidiline isik, kes soovib avada erastamisväärtpaberiarvet ning kellel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud "Erastamisväärtpaberite väljaandmise ja nendega arveldamise korra" kohaselt on selleks õigus. Kohalikule omavalitsuseorganile võib avalduse arve avamiseks esitada: – rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaarti omav isik; – rahvakapitali obligatsiooni arvestusnimekirja omav juriidiline isik – põllumajandusreformi või taasriigistamise kohustatud subjekt või temaga võrdsustatud isik; – õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise otsust omav füüsiline või juriidiline isik; – erastamisväärtpaberi kinkelepingut või pärimisõiguse tunnistust omav füüsiline isik. * Füüsilise isiku isikukoodi kannab avaldusele kohaliku omavalitsusorgani ametiisik. Isikukoodi puudumisel kantakse isikukoodi jaoks ettenähtud lahtri vastavatesse alljaotustesse isiku sugu ja sünniaeg. Näiteks 3 6 3 0 5 1 7 (17. mail 1963. a. sündinud mees) * Juriidilise isiku registreerimisnumbriks on tema Eesti ettevõtteregistris registreerimise number. * Avaldusele kantav isiku eritunnus (tunnus) tähistatakse järgnevalt: – F – füüsiline isik; – S – füüsiline isik arve avamisel surmatunnistuse alusel; – M – põllumajandusreformi kohustatud subjekt; – T – taasriigistamise kohustatud subjekt; – Õ – juriidiline isik õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise õigustatud subjektina. * Erastamisväärtpaberiarve avamisel kinkelepingu või pärimisõiguse tunnistuse alusel kantakse arvele nullsumma. * Täiendava kande puhul ei märgita avaldusele panga nime, sest kanne tehakse varem avatud erastamisväärtpaberiarvele.

Vormi EVP2 tagakülg "Erastamisväärtpaberite väljaandmise ja nendega arveldamise korra" juurde SELGITUSEKS AVALDUSE ESITAJALE * Vormikohase avalduse (vorm EVP2) täidab ja esitab pangale juriidiline isik, kes soovib avada erastamisväärtpaberiarvet ning kellel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud "Erastamisväärtpaberite väljaandmise ja nendega arveldamise korra" kohaselt on selleks õigus. Pangale võib avalduse arve avamiseks esitada: – erastamise korraldaja, sh. Erastamisagentuur (eritunnus E1); Riigi Maa-amet (eritunnus E2); muu juriidiline isik erastamise korraldajana või riiklike ja munitsipaaleluruumide erastamise kohustatud subjektina (eritunnus E3); – Hüvitusfond (eritunnus H); – erastamise investeerimisfond (eritunnus I); – pensionifond (eritunnus P); – "Erastamisväärtpaberite väljaandmise ja nendega arveldamise korra" punkti 53 alapunktis 8 nimetatud juriidiline isik (eritunnus J). * Juriidilise isiku registreerimisnumbriks on tema Eesti ettevõtteregistris registreerimise number. * Erastamisväärtpaberiarve avamisel kantakse juriidilise isiku arvele nullsumma.

Õiend Lisatud avaldamisandmed.