Vabariigi Valitsus — Talumajanduse arendamise esmaste abinõude kohta

Avaldatud ÜVT 1989, 11, 121 - 17.03.1989 Eesti NSV Ministrite Nõukogu märgib, et riiklik põllumajanduspoliitika ja sundkollektiviseerimine aastatel 1947-1950 põhjustas Eesti NSV rahvamajandusele, eriti põllumajandusele, olulist kahju.

Talumajanduse potensiaalsete võimaluste realiseerimiseks, kvaliteetsete põllumajandussaaduste tootmiseks ning sotsiaal- ja majandusprobleemide paremaks lahendamiseks maal Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrab

1. Pidada vajalikuks arendada Eesti NSV-s riikliku ja kooperatiivse põllumajandusliku suurtootmise kõrval ka talumajandust.

Pidada ENSV Agrotööstuskomitee üheks peaülesandeks talumajanduse kui sotsialistliku majandamise vormi arendamist riikliku ja kooperatiivse põllumajandusliku tootmise võrdväärse partnerina tagamaks olemasoleva tootmis- ja majanduspotensiaali, eelkõige maa, efektiivne kasutamine ja kvaliteetsete põllumajandussaaduste tootmise suurendamine ning sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamine maal.

ENSV Agrotööstuskomiteel töötada koos ENSV Justiitsministeeriumi, Eesti NSV teiste huvitatud ministeeriumide, riiklike komiteede ja keskasutuste ning rajoonide täitevkomiteedega teadlaste ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu osavõtul välja Eesti NSV taluseaduse projekt ning esitada see 25. märtsiks 1989.a. Eesti NSV Ministrite Nõukogule.

2. Talude rajamisel ja tegevuses juhinduda järgmisest

talu on põllumajandusliku väiketootmise majandusüksus, kus tootmine baseerub riiklikul omandil maale (kaasa arva tud mets ja siseveekogud), taluniku (talupere) isiklikul tööl ja omandusel tootmisvahenditele ja muule varale ning juhindub oma tegevuses käesoleva määruse ja muu talumajanduse kohta käiva seadusandluse nõuetest;

talunik on Eesti NSV kodanik, kellele on maakasutamisõiguse riikliku aktiga antud talupidamiseks maa (kaasa arvatud mets ja siseveekogud) tähtajata (alatiseks) kasutamiseks ning kes esindab talu kõigis suhetes teiste kodanike ja juriidiliste isikutega;

talupere on selline perekondlik-töine ühendus, kelle liikmed peavad ühiselt talu ning kelle sissetulekud moodustuvad põhiliselt tööst talumajapidamises.

3. Talupidamiseks sobiva maa valib välja rajooni maakorraldustalitus (-komisjon).

Talu rajamise sooviavaldusega pöördub Eesti NSV kodanik rajooni täitevkomitee poole, tehes seal teatavaks ka soovitava maa (kaasa arvatud mets ja siseveekogud) asukoha ja talupidamise lühiprogrammi. Täitevkomitee arvestab maataotluse lahendamisel võimaluse korral avaldaja konkreetset soovi. Senise esmase maabasutaja ja talupidamiseks maad taotleva kodaniku vahelise vaidluse lahendamisel arvestab täitevkomitee rajooni maakorraldustalituse (-komisjoni) soovitusi. Täitevkomitee on kohustatud kodaniku avaldusele sisuliselt vastama ühe kuu jooksul.

Avaldaja suhtes positiivse otsuse langetamise korral annab rajooni täitevkomitee kodanikule kehtestatud korras tähtajatuks (alatiseks) kasutamiseks talupidamiseks maad (kaasa arvatud mets ja siseveekogud) suuruses, mille määrab kindlaks täitevkomitee avaldaja soovist ja kohalikest oludest lähtudes. Maad (kaasa arvatud mets ja siseveekogud) võidakse talule anda lahustükkidena. Maa andmine vormistatakse maakasutamisõiguse riikliku aktiga.

Maakasutamisõiguse riiklik akt tuleb kodanikule väljastada hiljemalt kuue kuu jooksul avalduse esitamise päevast arvates. Erandina võib rajooni täitevkomitee kodaniku taotluse alusel akti kättesaamiseni lubada talunikule hooaja- ja ettevalmistustöödeks ajutist maakasutust talupidamiseks eraldataval maal.

Maakorraldustööd tehakse riiklike vahenditega. Talude moodustamiseks eraldatav maa arvatakse maha senise esmase maakasutaja maafondist.

Rajooni arhitektuuritalitus koostab uue rajatava talu õue planeeringu eskiisi ja annab hoonestamise arhitektuur-planeerimisülesande samaaegselt talumaade eraldamisega.

ENSV Agrotööstuskomiteel anda ühe kuu jooksul rajoonide maakorraldustalitustele (-komisjonidele) soovitused talumaade korraldamiseks.

4. Talumetsade majandamine ja kasutamine toimub kolhoosidele kehtestatud eeskirjade kohaselt. Talunik võib raiuda võsa ja puid heina-, karja- ja muudel mittemetsamaadel raieloata.

ENSV Agrotööstuskomiteel koos ENSV Riikliku Looduskaitse ja Metsamajanduse Komiteega anda ühe kuu jooksul soovitused taludele metsa ja siseveekogude eraldamise ning nende kasutamise kohta.

5. Kui talupere lõpetab talupidamise, otsustab talule eraldatud maa edasise kasutamise küsimuse rajooni täitevkomitee.

6. Taluniku surma korral on tema nimele väljaantud maakasutamisõiguse riikliku akti enda nimele vormistamise eelisõigus ühel tema pärijaist, tingimusel, et nimetatud pärija jätkab talupidamist; taluniku talupidamisest loobumise korral aga ühel temaga kooselavaist pereliikmeist või tema poolt soovitataval isikul eespoolnimetatud tingimusel.

ENSV Agrotööstuskomiteel töötada koos ENSV Rahandusministeeriumi ja ENSV Justiitsministeeriumiga ning kooskõlastatult Eestimaa Talupidajate Keskliiduga kolme kuu jooksul välja taluniku (talupere) vara ja vahendite pärandamise ning pärija riigilõivust vabastamise kord.

7. Rajooni täitevkomitee ja talunik võivad sõlmida taluasutamislepingu, kus fikseeritakse lepingupoolte täiendavad õigused, soodustused ja kohustused.

8. Talu maksab põllumajandusmaksu.

Pidada vajalikuks talumajapidamise rajamise esimesel viiel aastal vabastada talu põllumajandusmaksu tasumisest ja anda talle maksusoodustusi EKP Keskkomitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu 22. märtsi 1988.a. määruse nr. 144 punktis 2 ettenähtud korras. Maksu tasumisest vabastamisel ja maksusoodustuste andmisel pidada eriti silmas ääremaadele rajatavaid talusid ja omasöötade baasil loomakasvatussaadusi tootvaid talusid.

ENSV Rahandusministeeriumil töötada koos ENSV Agrotööstuskomiteega välja taludele maksusoodustuste võimaldamise kord.

9. Talunik võib avada pangas arveldusarve ja saada kehtestatud korras laenu. Kui talunik täidab teatud tingimused (saavutab talumajapidamise teatud efektiivsuse, talupere on lasterikas jne.) antakse talunikule laenu tagasimaksmisel soodustusi (laenu osaline või täielik kustutamine riiklike või muude vahendite arvel). Soodustusi võimaldatakse Eesti NSV Minitrite Nõuogu poolt kindlaksmääratavas korras.

ENSV Agrotööstuspanga Eesti Vabariiklikul Pangal esitada ühe kuu jooksul Eesti NSV Ministrite Nõukogule ettepanekud nimetatud laenude andmiseks vajaliku krediteerimisressursi moodustamise kohta.

10. Kiita heaks talude täiendavaks krediteerimiseks ning asundus- ja katsetalude väljaehitamisel abistamiseks Eestimaa Talupidajate Keskliidu juurde Eesti Talufondi loomine, mille vahendid moodustatakse

1) koondiste, ettevõtete ja organisatsioonide, samuti kodanike vabatahtlikest maksetest;

2) Eestimaa Talupidajate Keskliidu poolt korraldatavatest üritustest laekuvatest vahenditest.

Eesti Talufondist eraldatakse vahendeid üldjuhul talunike abistamiseks, kui on ammendatud laenu saamise võimalused.

ENSV Agrotööstuskomiteel töötada koos Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja rajoonide täitevkomiteedega ning kooskõlastatatult ENSV Rahandusministeeriumiga välja ja kinnitada ühe kuu jooksul Eesti Talufondi põhimäärus.

11. Lubada rajoonide täitevkomiteedel anda kohaliku eelarve vahenditest ühele talumajapidamisele kuni 10 000 rubla tagastatavat eelarvelist laenu talumajapidamise vajadusteks.

Laenu suuruse ning selle osalise või täieliku kustutamise kohaliku eelarve vahenditest otsustab rajooni täitevkomitee, arvestades laenu kasutamise tulemuslikkust.

12. Talu maadele teede, elektriliinide, kaevude (puurkaevude) ja maaparanduse projekteerimine ning nende objektide ehitamine toimub riiklike vahenditega.

Teede projekteerimine ja ehitamine toimub üldriikliku ja vabariikliku tähtsusega maanteede remondi ja korrashoiu summade arvel.

Taotlused vastavate tööde tegemise kohta esitab talunik rajooni täitevkomiteele.

Taludesse telefonide sisseseadmine toimub kehtestatud korras. Juhul, kui telefoni ehitatava abonentliini pikkus ületab kehtivad normid (üle 200 m õhuliini või üle 40 m kaabelliini), projekteeritakse ja ehitatakse see liin riiklike vahenditega.

Talunik on kohustatud teed, kaevud ja maaparandusrajatised korras hoidma.

13. Taluhoonete ehitamine toimub üldjuhul taluniku ja ehitusorganisatsiooni vahel sõlmitava lepingu alusel.

ENSV Ehituskomiteel, ENSV Agrotööstuskomiteel ja ENSV Varustuskomiteel tagada selleks vajalikud materiaal-tehnilised ressursid.

14. Talupidamiseks vajalik tehnika, varuosad, elektrienergia, kütus ja muud materiaal-tehnilised vahendid soetatakse ja talunikule osutatud teenuste eest tasutakse hulgikaubandus- ja teiste vastavate organisatsioonide vahendusel riiklikele ja kooperatiivsetele põllumjanduslikele majanditele kehtestatud korras ja hindadega.

15. Talunik võib rentida või saada lepingu alusel ettevõtetelt, asutustelt ja organisatsioonidelt tähtajaliseks või tähtajatuks tasuta kasutamiseks ehitisi, hooneid, masinaid, seadmeid ja muud põhifondide hulka kuuluvat vara.

16. ENSV Agrotööstukomiteel, ENSV Tööstuskomiteel ja ENSV Plaanikomiteel korraldada talupidamiseks vajaliku tehnika tootmine Eesti NSV territooriumil asuvates masinatööstusettevõtetes ning koostada vastav programm 1. juuliks 1989.a.

17. Talunik valdab, kasutab ja käsutab oma toodangut iseseisvalt. Varumisorganisatsioonide kaudu riigile müüdud toodangu eest tasutakse talunikule kehtestatud riiklike kokkuostuhindade alusel koos ettenähtud hinnalisanditega. Teistele tarbijatele realiseerib talunik oma toodangut kokkuleppehindadega.

Taluniku poolt oma toodangu riigile realiseerimiseks sõlmitud pikaajalistes lepingutes võidakse põllumajandussaaduste kokkuostuhindadele kehtestada täiendavad hinnalisandid.

Talu toodangu realiseerimine peamiselt Eesti NSV-s tagatakse talunikule antavate soodustuste ja tema varustamise süsteemiga.

18. Talunik ja teised talupere liikmed vastutavad oma talupidamisega seotud kohustuste eest varaga, millele kehtiva seadusandluse kohaselt võib pöörata sissenõude.

Talupidamisega seotud vaidlused taluniku ja teiste füüsiliste ning juriidiliste isikute vahel, välja arvatud maa eraldamisega seotud küsimused, kuuluvad läbivaatamisele kohtu korras.

Talu varale tagatakse õiguslik kaitse.

19. ENSV Sõjakomissariaadil mitte kutsuda talunikke ja teisi talupere liikmeid kordusõppustele, mis on seotud talumajapidamises töötamise pikaajalise katkestamisega;

20. Lisaks kodanike vara kohustuslikule kindlustamisele võib talunik kindlustada oma vara vabatahtlikkuse alusel.

ENSV Riikliku Kindlustuse Peavalitsusel töötada kooskõlastatult ENSV Agrotööstuskomitee ja Eestimaa Talupidajate Keskliiduga 1. jaanuariks 1990.a. välja talu vara täiendava vabatahtliku kindlustamise eeskirjad.

21. Talu peab toodangu ja tulu arvestust, vastutab selle tõesuse eest ning esitab statistika rajooniorganitele informatsiooni ENSV Statistikakomitee poolt kooskõlastatult Eestimaa Talupidajate Keskliiduga kehtestatavas korras.

22. Talunikul on õigus kehtestatud korras

sõlmida talupidamise eesmärkidele vastavaid lepinguid ja sooritada muid tehinguid;

ühineda tema sotsiaalseid ja majanduslikke huve väljendavatesse ühistutesse, seltsidesse ja liitudesse või astuda nende liikmeks;

rajada koopereerimise alusel laenu-, konsultatsiooni-, kindlustus- ja muid ühistuid (aktsiaseltse, firmasid), ENSV Agrotööstuskomiteel aga on õigus kaasata talude konsultatsioonitalituste moodustamisel ka riiklikke vahendeid;

tegelda ilma erilubadeta põllumajanduliku abitootmisega;

kasutada lepingulist tööjõudu;

kasutada talu vajadusteks tasuta temale eraldatud maal asuvaid üldlevinud maavarasid (vesi, paas, kruus, liiv, turvas jne.);

arendada välissidemeid.

23. Talunik on kohustatud tagama loodust säästva põllumajandusliku tootmise ning järgima käesoleva määruse ja talumajanduse kohta kehtestatud muu seadusandluse sätteid.

24. Talunikel ja teistel talupere liikmetel on õigus riiklikule sotsiaalkindlustusele ning nende töötamine talus arvatakse üldise ja pideva tööstaaþi hulka ning tõendatakse külanõukogu täitevkomitee poolt väljaantavate dokumetidega.

Käesoleva punkti esimeses lõigus nimetatud õiguse realiseerimiseks maksavad talunik ja teised talupere liikmed oma aasta puhastulust riiklikku sotsiaalkindlustusfondi makseid vastavalt põllumajandussaadusi tootva riikliku ettevõtte tariifile. Makseid tehakse ametiühiguorganisatsiooni vahendusel.

Õigus riiklikule sotsiaalkindlustusele on ka talus lepingu alusel töötavatel isikutel tingimusel, et nende töö ei kanna lühiajalist iseloomu, nendega sõlmitud leping on registreeritud ametiühinguorganis ja nende töötasult makstakse sotsiaalkindlustusmakseid.

Riiklike sotsiaalkindlustustoetuste ja pensionide määramine ning väljamaksmine toimub rajooni täitevkomitee sotsiaalhooldusosakonna ja ametiühingu vastava rajooniorgani vahendusel.

Eesti NSV Ametiühingute Nõukogul töötada koos ENSV Sotsiaalhooldusministeeriumi, ENSV Rahandusministeeriumi ja ENSV Agrotööstuskomiteega kooskõlastatult Eestimaa Talupidajate Keskliiduga ühe kuu jooksul välja riikliku sotsiaalkindlustuse maksete ülekandmise, sotsiaalkindlustustoetuste määramise ja väljamaksmise ning pensionide ja toetuste määramiseks ja väljamaksmiseks vajalik tulude arvestamise kord.

ENSV Agrotööstuskomiteel esitada koos ENSV Justiitsministeeriumi ning Eesti NSV teiste huvitatud ministeeriumide, riiklike komiteede ja keskasutuste ning rajoonide täitevkomiteedega 1. juuniks 1989.a. Eesti NSV Ministrite Nõukogule ettepanekud käesolevast määrusest tulenevate muudatuste tegemise kohta Eesti NSV seadusandluses.

25. Eesti NSV ministeeriumidel, riiklikel komiteedel ja keskasutustel ning rajoonide täitevkomiteedel kavandada oma pädevuse piires käesoleva määruse ellurakendamiseks vajalikud abinõud.

Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees I. TOOME

Eesti NSV Ministrite Nõukogu asjadevalitseja E. MATT