Vabariigi Valitsus — Korteriüüri arvestamise korra muutmise ja korteriüüri piirmäärade kehtestamise kohta — RT, 8, 115

(õ) 20.10.2008 EESTI VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS Elamumajanduses dotatsioonide järkjärguliseks kaotamiseks ning korteriüüri vastavusse viimiseks elamute (eluruumide) korrashoiu tegelike kulutustega Eesti Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud «Riiklikus ja munitsipaalomanduses olevate eluruumide üürileandmisel rakendatavad korteriüüri arvestamise metoodilised alused». Käivitada korteriüürireformi esimene etapp 1. märtsist 1992. a. ja teine etapp 1. jaanuarist 1993. a. 2. Linna- ja maavalitsustel kehtestada oma haldusterritooriumil korteriüüri piirmäärad. 3. Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu 2. detsembri 1967. a. määrus nr. 487 «Elamufondi ja kommunaalmajanduse objektide ekspluateerimise parandamise abinõude kohta» (ENSV Teataja 1967, nr. 53, art. 455). Eesti Vabariigi Valitsuse esimees T. VÄHI Eesti Vabariigi riigiminister U. VEERING Tallinn, Toompea, 6. märtsil 1992. Nr. 69. Kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse 6. märtsi 1992. a. määrusega nr. 69 Riiklikus ja munitsipaalomanduses olevate eluruumide üürileandmisel rakendatavad korteriüüri arvestamise m e t o o d i l i s e d a l u s e d 1. Käesolevad korteriüüri arvestamise metoodilised alused on kohustuslikud kõigile Eesti Vabariigi territooriumil asuvatele riiklikus ja munitsipaalomanduses olevate eluruumide üürileandjatele. 2. Üürileandjaks on munitsipaalomanduses olevate eluruumide puhul kohaliku omavalitsuse organ või tema poolt määratud juriidiline isik, riiklikus omanduses olevate eluruumide (asutuste ja ettevõtete bilansis olevad elamud) puhul aga nende tiitlipärane valdaja. 3. Korteriüür määratakse üürileandja ja üürniku vahelisel kokkuleppel, lähtudes eluruumi üldpinnast ja diferentseerides üüri vastavalt eluruumi heakorra tasemele, kuid mitte üle kehtestatud piirmäära. Eluruumi üldpinnaks loetakse kõigi elu- ja abiruumide ning lodžade, rõdude, verandade, terrasside, külmade panipaikade ja seinakappide põrandapinna summa mõõdetuna 1,6 meetri kõrguselt põrandast, arvestades järgmisi vähenduskoefitsiente: lodžad – 0,5, rõdud ja terrassid – 0,3. Korterisisese trepimademe alune pind arvatakse ruumi pinna hulka 1,6 meetri kõrguselt. 4. Üleminek korteriüüri arvestamise uutele alustele toimub etapiviisiliselt. Korteriüürireformi esimene etapp 5. Esimesel etapil lähtutakse korteriüüri arvestamisel üürileandja poolt elamute ekspluatatsiooniks tehtavatest kulutustest üldpinna 1 m2 kohta. 6. Heakorra taseme (tehnilise varustatuse) järgi jagatakse eluruumid nelja põhigruppi järgmiselt: 1) keskkütte, sooja ja külma vee, kanalisatsiooni, vanni, elektri- või gaasipliidi ning muude mugavustega eluruumid; 2) ilma tsentraalse soojaveevarustuseta, kuid muidu samasuguste mugavustega nagu alapunktis 1 nimetatud eluruumid; 3) ahjuküttega eluruumid; 4) kehtiva korra kohaselt sanitaar- ja tehnilistele tingimustele mittevastavaks tunnistatud eluruumid. Vajaduse korral võivad kohaliku omavalitsuse organid jaotada neid põhigruppe veel ka alagruppideks. Üüri määra võib üürileandja diferentseerida grupi sees 20 protsendi ulatuses olenevalt eluruumi mugavustest, korrusest, elamurajoonist jne. 7. Korteriüüri sisse arvatakse tasu järgmiste teenuste eest: 1) majade ehituskonstruktsioonide ja hooneosade (vundamendid, seinad ja vahelaed, välisfassaad, katused, korstnad ja ventilatsioonišahtid, üldkasutatavate ruumide uksed ja aknad, samuti trepid) korrashoid ja remontimine; 2) maja (trepikojad, keldrid ja pööningud, tehnilised korrused, üldkasutatavad sanitaarsõlmed, köögid, pesuköögid, terrassid, rõdud ja lodžad) ja majaterritooriumi (kui majaterritoorium on maaeraldusel fikseerimata, lugeda majaterritooriumiks maa-ala, mille piir on 6 meetri kaugusel majast) korrashoid; 3) üldkasutatavate kohtade korrashoid (sanitaarpuhastus, deratisatsioon, hooldus ja remont); 4) majasiseste tehnovõrkude järgmiste süsteemide tehniline teenindamine: küttesüsteem (korteris asuvad seadmed kaasa arvatud); sanitaartehnikaalane teenindamine korteris asetsevate sulgemisarmatuurideni (kaasa arvatud) ja sulgemisarmatuuride puudumisel kuni seadmeteni (välja arvatud); elektriseadmete teenindamine korteri voolumõõtjani või korteri väljalülitusseadmeteni (kaasa arvatud); kanalisatsioonialane teenindamine kuni korteriühendusteni või korteri sisendini (piiritletakse seina, põranda, laega); lõõride, luukide ja ventilatsioonisüsteemide teenindamine; suitsuärastus- ja tuletõrjesüsteemide teenindamine; 5) majasiseste tehnovõrkude teenindamine avariide korral; 6) elamuorganisatsiooni üldkulud. 8. Ekspluatatsioonikulude suuruse määrab kindlaks ning arvab üürilepingu koosseisu üürileandja kululiikide lõikes, vastavalt tööde ja teenuste tegelikele kuludele, ning need tööd on üürileandja kohustatud tegema vastavalt elamufondi tehnilise ekspluatatsiooni kehtivatele eeskirjadele ja normidele kindlaksmääratud korras, ulatuses ja tähtaegadel. 9. Eluruumisisest remonti (välja arvatud eluruume läbivate tehnosüsteemide remont) teevad ja elanike süül tekkinud tehnosüsteemide ummistusi likvideerivad üürnikud ise või tehakse seda nende kulul üürileandja või mõne teise isikuga sõlmitud lepingu alusel. 10. Kommunaalteenuste (veevarustus, kanalisatsioon, gaas, elektri- ja soojusenergia, prügivedu, soe vesi, küte, sh. elanikele realiseeritav ahjukütus) ning tehnoseadmete (telefon, teleantenn, fonolukk, lift, raadioantenn) kasutamise ja hoiupanga teenuste eest võetakse lisaks korteriüürile tasu kehtestatud korras kinnitatud tariifide (hindade) järgi üürnikule tegelikult osutatud teenuste eest. 11. Korteriüürireformi esimesel etapil teeb elamu kapitaalremonti eluruumi omanik oma vahenditega vastavalt kehtestatud korrale. 12. Ühiselamute üüri arvestamise kord kehtestatakse eraldi normatiivaktiga. Korteriüürireformi teine etapp 13. Korteriüürireformi teisel etapil lisanduvad esimese etapi üürihinnale eluruumide omaniku poolt kapitaalremondile tehtud kulutused ja kasum. Teise etapiga seotud täiendavad muudatused kehtestatakse eraldi normatiivaktiga. Õiend Lisatud avaldamisandmed.