Vabariigi Valitsus — Rahvusvaheliste lepingute ettevalmistamise, sõlmimise (nendega ühinemise), avaldamise ja hoidmise korra kohta — RT, 39, 520

(õ) 26.11.2008 EESTI VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS Eesti Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud «Rahvusvaheliste lepingute ettevalmistamise, sõlmimise (nendega ühinemise), avaldamise ja hoidmise kord». 2. Riigikantseleil, ministeeriumidel ja riiklikel ametitel anda Välisministeeriumile üle Eesti Vabariigi nimel ja Vabariigi Valitsuse nimel sõlmitud rahvusvaheliste lepingute originaalid ning ministeeriumide ja riiklike ametite nimel sõlmitud lepingute koopiad. 3. Rahandusministeeriumil korraldada koos Välisministeeriumiga Eesti Vabariigi nimel ja Vabariigi Valitsuse nimel sõlmitud rahvusvaheliste lepingute tõlkimise finantseerimine. Eesti Vabariigi riigiminister Eesti Vabariigi Valitsuse esimehe ülesandeis U. VEERING Eesti Vabariigi riigiministri asetäitja E. BEKKER Tallinn, Toompea, 31. augustil 1992. Nr. 257. Kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse 31. augusti 1992. a. määrusega nr. 257 Rahvusvaheliste lepingute ettevalmistamise, sõlmimise (nendega ühinemise), avaldamise ja hoidmise k o r d I. Üldsätted 1. Käesolevas korras loetakse rahvusvahelisteks lepinguteks kõiki riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide vahel kirjalikult sõlmitud lepinguid, olenemata nende nimetusest (konventsioon, kokkulepe, pakt, deklaratsioon, protokoll, noot jms.). Rahvusvaheliste lepingute suhtes kohaldatakse Rahvusvaheliste lepingute õiguse 1969. a. Viini konventsiooni, Rahvusvaheliste lepingute õigusjärgluse 1978. a. Viini konventsiooni ja 1986. a. Viini konventsiooni «Rahvusvaheliste lepingute õigusest riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel». 2. Eesti Vabariigi välislepingud on järgmised: 1) Eesti Vabariigi nimel sõlmitavad lepingud; 2) Vabariigi Valitsuse nimel sõlmitavad lepingud; 3) ministeeriumide ja riiklike ametite nimel sõlmitavad lepingud. 3. Riigikogu ratifitseerib ja denonsseerib Eesti Vabariigi lepinguid: 1) mis muudavad riigipiiri; 2) mille rakendamiseks on tarvis võtta vastu, muuta või tunnistada kehtetuks Eesti Vabariigi seadusi; 3) mille kohaselt Eesti Vabariik ühineb rahvusvaheliste organisatsioonide või liitudega; 4) millega Eesti Vabariik võtab endale sõjalisi või varalisi kohustusi; 5) milles on ette nähtud ratifitseerimine. II. Lepingute ettevalmistamine 4. Kui rahvusvahelise lepingu ettevalmistamise kohta on vastu võetud põhimõtteline otsus või lepingu sõlmimise küsimus on tõusetunud muul moel, siis alustab huvitatud ministeerium, riiklik amet või muu ametkond praktilisi ettevalmistusi, kui see kuulub tema pädevusse. Kui küsimus ei kuulu selle ministeeriumi, riikliku ameti või muu ametkonna pädevusse, teeb ta vastava ettepaneku pädevale ministeeriumile, riiklikule ametile või ametkonnale. 5. Läbirääkimisteks valmistumisel on vaja: 1) koguda tekstmaterjali (vastavad varasemad lepingud, kirjavahetus, muud dokumendid); 2) kindlaks määrata koostööpartnerid (ministeeriumid, riiklikud ametid ning muud huvitatud ametkonnad ja organisatsioonid) ja moodustada töögrupid; 3) esialgselt määrata Eesti Vabariigi eesmärk vastava lepingu osas. 6. Enne läbirääkimiste alustamist kooskõlastatakse vastav küsimus Välisministeeriumiga. Kooskõlastamiseks esitatakse rahvusvahelise lepingu projekt koos muude vajalike dokumentidega (kirjad, memorandumid, nõupidamiste protokollid jm.). Üldjuhul annab Välisministeeriumi kooskõlastuse aseminister. Hinnangu poliitiliselt või majanduspoliitiliselt eriti tähtsate lepingute projektide kohta annab välisminister. 7. Eesti Vabariigi nimel sõlmitavate lepingute projektid valmistab ette Välisministeerium. 8. Kõikide Vabariigi Valitsuse nimel sõlmitavate lepingute projektid valmistab ette vastava valdkonna ministeerium koostöös Välisministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja teiste huvitatud ministeeriumide, riiklike ametite ning ametkondadega. 9. Ministeeriumide riiklike ametite nimel sõlmitavate lepingute projektid tuleb kooskõlastada Välisministeeriumiga. 10. Sõlmitavate lepingute ja nendest tulenevate otsuste projektid esitatakse arutamiseks vastavalt kas Riigikogule või Vabariigi Valitsusele koos seletuskirjaga, milles on esitatud lepingu eesmärgid ja lepingust tulenevad kohustused, rahvusvaheliste konventsioonide puhul lisatakse nendega ühinenud riikide loetelu. III. Läbirääkimised 11. Läbirääkimiste aeg ja koht lepitakse teise lepingupoolega üldjuhul kokku kirjalikult, diplomaatiliste kanalite kaudu või vastava riigi saatkonna vahendusel. Samas või vahetult pärast kokkuleppe saavutamist saadab üks lepingupool teisele lepingu esialgse projekti. 12. Läbirääkimiste pidamiseks moodustatakse delegatsioonid: 1) Vabariigi Valitsuse otsusega Eesti Vabariigi ja Vabariigi Valitsuse nimel sõlmitavate lepingute puhul; 2) vastava ministeeriumi või riikliku ameti juhi käskkirjaga ministeeriumide või riiklike ametite nimel sõlmitavate lepingute puhul. IV. Lepingute allakirjutamine ja nende jõustumine 13. Juhul kui delegatsioonid saavutavad lepingu teksti suhtes üksmeele, see parafeeritakse, s.t. et delegatsioonide juhid märgivad oma initsiaalid lepingudokumendi igale leheküljele ning iga tehtud paranduse juurde. 14. Lepingu allakirjutamisel loetakse ametikoha tõttu (ex officio) ja volituste esitamise vajaduseta Eesti Vabariiki esindavaks järgmised isikud: 1) Vabariigi President, Valitsuse esimees (peaminister) ja välisminister – kõigi lepingu sõlmimist puudutavate toimingute osas; 2) diplomaatiliste esinduste juhid – Eesti ja selle riigi, kelle juurde nad on akrediteeritud, vahelise lepingu testi vastuvõtmisel; 3) Eestit rahvusvahelisel konverentsil või rahvusvahelises organisatsioonis või tema allasutuses esindama volitatud isikud – lepingu teksti vastuvõtmisel sellel konverentsil, selles organisatsioonis või selles organis. 15. Eesti Vabariigi nimel sõlmitavatele lepingutele kirjutab alla Vabariigi President, Valitsuse esimees (peaminister) või välisminister või Riigikogu poolt volitatud isik vastavalt rahvusvahelistele tavadele. Vabariigi Valitsuse nimel sõlmitavatele lepingutele kirjutab alla Valitsuse esimees (peaminister), välisminister või Vabariigi Valitsuse poolt volitatud isik. 16. Isik või isikud loetakse lepingu allakirjutamisel Vabariigi Valitsuse poolt volitatuks, kui esitatakse Valitsuse esimehe (peaministri) või välisministri poolt allakirjutatud vastav volikiri, mis on registreeritud Välisministeeriumis. 17. Lepinguid ministeeriumide ja riiklike ametite nimel sõlmivad vastavad ministeeriumid või riiklikud ametid nende pädevusse kuuluvates küsimustes. 18. Eesti Vabariigi nõusolek temale lepingu kohustuslikkuse osas võib olla väljendatud lepingule allakirjutamise, lepingudokumentide vahetamise, lepingu ratifitseerimise, vastuvõtmise ja kinnitamise või sellega ühinemise teel või muul kokkulepitud viisil. 19. Kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti, tähendavad ratifitseerimiskirjad ning vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumendid Eesti Vabariigi nõusolekut lepingu jõustumisega: 1) nende vahetamise hetkest lepinguosaliste vahel; 2) nende depositaari juures deponeerimise hetkest; 3) nende kohta lepingus osalevatele riikidele või depositaarile teatamise hetkest, kui nii oli kokku lepitud. V. Lepingute hoidmine 20. Eesti Vabariigi nimel ja Vabariigi Valitsuse nimel sõlmitud lepingute originaalid hoitakse Välisministeeriumis. Ministeeriumide ja riiklike ametite nimel sõlmitud lepingute originaalid hoitakse vastavas ministeeriumis ja riiklikus ametis, kusjuures nimetatud lepingute koopiad esitatakse Välisministeeriumile. 21. Üldjuhul on üks lepingu tekst eestikeelne. Eesti Vabariigi nimel ja Vabariigi Valitsuse nimel sõlmitud lepingute ja rahvusvaheliste lepingute originaaltekstide ametliku eestikeelse tõlke teeb Välisministeerium. Ministeeriumide ja riiklike ametite nimel sõlmitud lepingute eestikeelse tõlke teeb vastav ministeerium või riiklik amet. 22. Lepingu jõustumisel saadab Välisministeerium selle teksti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Sekretariaadile registreerimiseks ja vastavalt ÜRO protseduuridele loetelusse andmiseks ning avaldamiseks. 23. Olles depositaarriigiks, täidab Eesti sellest tulenevaid ülesandeid. VI. Lepingute avaldamine 24. Eesti Vabariigi ja Vabariigi Valitsuse nimel sõlmitud rahvusvahelised lepingud avaldatakse Riigi Teatajas, välja arvatud sellised riikidevahelised lepingud, mille vastuvõtmiseks pole vaja Riigikogu otsust ja mis ei oma üldist tähtsust. 25. Ministeeriumide ja riiklike ametite nimel sõlmitud lepingud kuuluvad avaldamisele vastava ministeeriumi ja riikliku ameti ametkondlikus väljaandes. 26. Välisministeerium saadab Riigi Teatajale avaldamiseks teadaanded lepingute jõustumise kohta ja rahvusvaheliste lepingutega ühinenud riikide loetelud. 27. Lepingu avaldamise eest hoolitseb originaaleksemplari hoidja. VII. Lepingute täitmine 28. Lepingute täitmist kontrollib: 1) Eesti Vabariigi nimel ja Vabariigi Valitsuse nimel sõlmitud lepingute osas – Välisministeerium; 2) ministeeriumide ja riiklike ametite nimel sõlmitud lepingute osas – Justiitsministeerium. Õiend Lisatud avaldamisandmed.