Vabariigi Valitsus — Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi kasutamise kohta eluruumide erastamisel — RT, 32, 417

(õ) 17.11.2008 EESTI VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud «Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi täitmise juhend», «Rahvakapitali obligatsioonide üleandmise vormistamise kord» ja «Erastatavale eluruumile omandiõiguse ülemineku kord». 2. Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi täitmisel arvestatakse, et üks tööaasta on ekvivalentne ühe ruutmeetriga üheksakorruselise paneelelamu (tüüp 121-02E) korteri üldpinnast. 3. Kohustada rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaartide väljaandjaid ja täitjaid kontrolli eesmärgil edastama üks kord kuus andmed väljastatud kaartide ning neile kantud tööaastate kohta Riigiarvutuskeskusele, kellel töötada 1. septembriks 1992. a. välja andmete esitamise kord. 4. Riigiarvutuskeskusel asutada 1. augustiks 1993. a. rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaartide register. 5. Riigi Elamuametil koos Riigiarvutuskeskusega ja kohaliku omavalitsuse organitega kontrollida rahvakapitali obligatsioonide arvestuskaartide ja nende täitmise vastavust käesoleva määruse punkti 1 alapunktis 1 nimetatud juhendis kehtestatud korrale. Riigi Elamuametil esitada 1. märtsiks ja 1. septembriks 1993. a. Vabariigi Valitsusele rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaartide väljaandmise ja täitmise analüüsi andmed ning ettepanekud nende väljaandmise ja täitmise lõpetamise tähtaja kohta. 6. Majandusministeeriumil tellida ja anda 1. septembriks 1992. a. Riigi Elamuametile väljastamiseks üle vajalik kogus rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaarte. 7. Teha Eesti Pangale ettepanek anda 1. jaanuariks 1993. a. välja rahvakapitali obligatsioonid tööaastates käesoleva määruse punkti 1 alapunktis 1 nimetatud juhendi kohaselt täidetud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi alusel. 8. Majandusministeeriumil, Rahandusministeeriumil ja Justiitsministeeriumil töötada välja ning esitada 1. oktoobriks 1992. a. Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimisel väljaantud väärtpaberite kasutamise tingimused ja kord eluruumide erastamisel. Eesti Vabariigi Valitsuse esimees T. VÄHI Eesti Vabariigi riigiminister U. VEERING Tallinn, Toompea, 5. augustil 1992. Nr. 226. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 5. augusti 1992. a. määrusega nr. 226 Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi täitmise j u h e n d Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaart (edaspidi arvestuskaart), mille vorm on lisatud käesolevale juhendile, on abivahend Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadusega sätestatud rahvakapitali obligatsiooni väärtuse määramiseks. Arvestuskaart antakse välja Eesti Vabariigi alalistele elanikele seisuga 1992. aasta 1. jaanuar (nende surma korral pärijatele). Arvestuskaardile kantakse isiku poolt töötatud aeg (tööstaaž) Eesti Vabariigi riiklike ja munitsipaaleluruumide erastamise seaduse alusel. Samale kaardile kantakse ka Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seaduse alusel määratud ühismajandi tööosak juhul, kui selle seaduse õigustatud subjekt taotleb rahvakapitali obligatsiooni saamist. Nelja aasta jooksul arvestuskaardi väljaandmisest arvates kasutatakse seda rahvakapitali obligatsiooni arvestusdokumendina eluruumide erastamisel. Isikule, kes ei soovi kasutada oma tööaastaid vahetult eluruumi omandamiseks, annab Eesti Pank arvestuskaardi andmete alusel väärtpaberina välja rahvakapitali obligatsiooni, mida ta võib kasutada muu erastatava riigivara ostmiseks, pärandada või kinkida. I. Arvestuskaardi väljastamine 1. Arvestuskaardi blanketid väljastab linnade ja maakondade omavalitsusorganite poolt volitatud isikutele Riigi Elamuamet, kes peab arvestust väljaantud kaartide koguse üle. Arvestuskaardi blanketid väljastatakse linnade ja maakondade omavalitsusorganitele vastavalt alaliste elanike arvule nende haldusterritooriumil. 2. Linnade ja maakondade omavalitsusorganid jagavad arvestuskaardi blanketid kohapealsetele arvestuskaarte väljastavatele allüksustele välja vastavalt alaliste elanike arvule. 3. Riigiarvutuskeskus väljastab linna- ja maavalitsustele kodeeritud registreerimisnumbrite süsteemi, mille alusel märgitakse igale väljastatavale arvestuskaardile registreerimisnumber. 4. Arvestuskaarte annab välja: 1) elukohajärgse elamuorgani passiametnik: riiklike ja munitsipaaleluruumide elanikele; eramajade elanikele; 2) ametkondliku majavaldaja passiametnik: ametkondlike eluruumide ja ühiselamute elanikele; 3) elamukooperatiivi elanikke registreeriv ametiisik: elamukooperatiivide elanikele; 4) elukohajärgne kohaliku omavalitsuse organ: nende (maa)piirkondade elanikele, kus omavalitsusorganid peavad elanike arvestust; kõigil erandjuhtudel, kui taotlejal puudub võimalus nõuda arvestuskaardi väljastamist käesoleva punkti alapunktides 1–3 loetletud ametiisikutelt. 5. Arvestuskaart on dokument, millele kantav andmestik koosneb isiku-, tööstaaži- ja tööosaku andmetest. Ühele isikule antakse välja ainult üks arvestuskaart. Kehtiv on originaalallkirjade ja pitseritega arvestuskaart. 6. Arvestuskaart antakse välja taotleja isikut tõendava dokumendi alusel. Isikuandmed ja registreerimisnumbri kannab kaardile seda väljaandev ametiisik. Samad andmed kantakse registreerimisnimekirja, mille üks eksemplar saadetakse Riigiarvutuskeskusele. Arvestuskaardi registreerimisnumber kantakse ka elamuorganis säilitatavale üüriarvestuskaardile. 7. Arvestuskaardi võib välja anda ka taotleja esindajale taotleja kirjaliku avalduse alusel, millele kantud taotleja isikuandmed ja allkiri on notariaalselt või sellega võrdsustatud korras tõestatud. 8. Pärast 1992. aasta 1. jaanuari surnud isiku arvestuskaart antakse välja tema viimase elukoha järgse elamuorgani poolt tema pärijale surmatunnistuse ja pärimisõiguse tunnistuse ettenäitamisel. Mitme pärija korral antakse arvestuskaart välja pärijate esindajale surmatunnistuse, pärimisõiguse tunnistuse ja teistelt pärijatelt saadud notariaalselt tõestatud volituste alusel. 9. Arvestuskaartide väljaandmise lõpetamise esialgne tähtaeg on 1. aprill 1993. a. Erandkorras pikendatakse arvestuskaardi väljaandmise tähtaega käesoleva juhendi punktis 8 ettenähtud juhul kuni 6 kuud taotleja surma päevast arvates. Taotlejale (või tema pärijale) väljastatud arvestuskaart on kehtiv kuni 1. jaanuarini 1997. a. 10. Kaotatud ja täitmisel tekkinud vigade tõttu või muul viisil rikutud arvestuskaardi registreerimisnumber tühistatakse ning väljastatakse arvestuskaardi duplikaat uue registreerimisnumbriga. Registreerimisnumbri tühistamise ja duplikaadi väljastamise kohta koostatakse akt ja sellest teatatakse Riigiarvutuskeskusele. II. Töötatud aja kandmine arvestuskaardile 11. Arvestuskaardile kantakse Eesti Vabariigi riiklike ja munitsipaaleluruumide erastamise seaduse alusel arvestatud isiku töötamise aeg täisaastates kuni 1. jaanuarini 1992. a., samuti rahvakapitali obligatsiooni rahaline väärtus pärast selle kindlaksmääramist Eesti Vabariigi Valitsuse poolt. Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seaduse alusel tööosakut taotleva isiku (või tema pärija) arvestuskaardile kantakse tema (või pärija) tööosak ühismajandi varas tööaastates ja rahalises väärtuses. 12. Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi väljaandmisel võetakse arvesse töötamise aeg käesoleval ajal Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil paiknevate tööandjate juures alates 1. jaanuarist 1945. a. kuni 1. jaanuarini 1992. a. Töötamise ajaga nimetatud ajavahemikul ja territooriumil võrdsustatakse: 1) loomeliitude ja kutseühingute liikmete tegevusaeg alates loometegevuse algusest; 2) töötamise aeg kirikus (koguduses), registreeritud usuorganisatsioonides; 3) töötamise aeg talus enne kolhooside ja sovhooside moodustamist, kui isik oli vähemalt 16 aastat vana; 4) käesoleval ajal Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil asunud ettevõtte lähetusel väljaspool nimetatud territooriumi töötamise aeg; 5) käesoleval ajal Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil enne sõjaväeteenistust alaliselt elanud isikute NSV Liidu relvajõududes teenimise ja sellele alternatiivses tööteenistuses viibimise aeg (sõltumata sellest, kas teenistuskoht asus Eesti territooriumil või väljaspool seda)*; 6) õpiaeg kõrgkoolis ja keskeriõppeasutuses, kaadri ettevalmistamise, kvalifikatsiooni tõstmise ja ümberkvalifitseerimise aeg koolis ja kursustel, aspirantuuris, doktorantuuris või kliinilises ordinatuuris oleku aeg (sõltumata õppeasutuse asukohast)*; 7) I grupi invaliidi, kuni 16-aastase lapsinvaliidi, kuni 18-aastase lapseeast invaliidi ja 80-aastaseks saanud vanuri ning emal (erandina isal) väikelaste hooldamise aeg kuni lapse 3-aastaseks saamiseni; 8) emale või last (lapsi) emata kasvatanud isale 5 aastat iga lapse kohta, kes elab või on kuni 8 aasta vanuseni elanud tema leibkonnas; 9) töötu abiraha saamise või täiendus- või ümberõppe aeg; 10) rehabiliteeritud isiku vahi all, kinnipidamiskohas või asumisel oleku aeg (ühekordselt, sõltumata kinnipidamiskoha asukohast)*; 11) isiku puhul, kes saab väljateenitud aastate pensioni või Eesti Vabariigi pensioniseaduse paragrahvi 9 punktides 4 ja 5 nimetatud soodustingimustel vanaduspensioni, eelnimetatud pensioni ja vanaduspensioni saamiseks vajaliku pensioniõigusliku staaži aastate vahe; 12) kuni 24 aasta vanuste vanemateta kasvanud isikute hooldusasutustes viibimise aeg, kuid mitte vähem kui 10 aastat (sõltumata hooldusasutuse asukohast)*. 13. Töötatud aja tõendamine toimub samade dokumentide alusel kui Eesti Vabariigi pensioniseaduses sätestatud pensioniõigusliku staaži tõendamine. Tööandjana mõistetakse Eesti Vabariigi töölepingu seaduse paragrahvis 3 määratletud juriidilist või füüsilist isikut, kusjuures: 1) endise NSV Liidu relvajõudude Eesti territooriumil paiknenud väeosas töötanud tsiviilisikule oli tööandjaks teda tööle võtnud väeosa juhtkond; 2) endise NSV Liidu relvajõudude ohvitserile ja üleajateenijale oli tööandjaks endine NSVL Kaitseministeerium, endise NSVL Riikliku Julgeoleku Komitee teenistuses olnud ohvitserile, üleajateenijale ja tsiviilisikule oli tööandjaks endine NSVL Riiklik Julgeoleku Komitee. Nimetatud ministeerium ja riiklik komitee ei ole tööandjaks Eesti Vabariigi riiklike ja munitsipaaleluruumide erastamise seaduse mõistes. 14. Tööaastate arvu kannab arvestuskaardile: 1) asutuse, organisatsiooni või ettevõtte töötajale või töötavale pensionärile, õppeasutuses õppijale – tööandja või õppeasutuse juhtkonna poolt määratud vastutav ametiisik; 2) pensionärile ja mittetöötavale isikule – sotsiaalhooldusosakond või endise tööandja poolt määratud vastutav ametiisik; 3) pärast 1. jaanuari 1992. a. surnud isiku pärijatele – sotsiaalhooldusosakond või viimase tööandja poolt määratud vastutav ametiisik. 15. Taotleja tööandja poolt määratud vastutav ametiisik arvutab tööraamatu või muu tööstaaži tõendava dokumendi ja vajaduse korral täiendavate dokumentide alusel välja tööstaaži täistööaastates ja päevades (näiteks 24 aastat ja 97 päeva). Töötatud aeg ümardatakse täisaastateks ülespoole, kui täistööaastat ületav päevade arv on suurem või võrdne 183 päevaga, ja allapoole, kui päevade arv on väiksem kui 183 päeva (seega sama näite puhul on ümardatud täistööaastateks 24). Ülalnimetatud ametiisik kannab täisaastateks ümardatud tööaastad arvestuskaardile ning kinnitab andmed oma allkirja ja asutuse pitseriga. 16. Pensionäril on töötatud aja arvestamise aluseks pensioniarvestuse toimik. Töötav pensionär esitab sotsiaalhooldusosakonnale vajaduse korral õiendi oma töökohalt. 17. Need alalised elanikud, kellel tööraamat puudub või kelle töötamise aeg ei ole täielikult tööraamatusse sisse kantud või kellele on ette nähtud täiendav obligatsioon, peavad muretsema lisadokumendi, milleks on: 1) õppe-, uurimis- või meditsiiniasutuse, loomeliidu, kutseühingu, usuorganisatsiooni tõend töötatud aja või sellega võrdsustatud õppeaja kohta; 2) endise NSV Liidu sõjaväepilet või linna- ja maavalitsuse riigikaitseosakonna tõend relvajõududes teenimise ja alalise elukoha kohta sõjaväeteenistusse kutsumisel; 3) hooldustoetust andnud asutuse või sotsiaalhooldusosakonna tõend invaliidi, vanuri või väikelapse hooldamise kohta; 4) üleskasvatatud lapse sünnitunnistuse ärakiri koos elamuorgani tõendiga lapse alalise elukoha kohta; surnud lapse puhul – lapse surmatunnistuse ärakiri; 5) tööbüroo või sotsiaalhooldusosakonna tõend töötu abiraha saamise või täiendus- või ümberõppe aja kohta; 6) rehabiliteerimistõendi ärakiri rehabiliteeritud isiku vahi all, kinnipidamiskohas või asumisel oleku aja määramiseks; 7) sotsiaalhooldusosakonna tõend soodustingimustel vanaduspensioni saamise kohta; 8) hooldusasutuse tõend vanemateta kasvanud isiku hooldusasutuses viibimise aja kohta; 9) kohaliku omavalitsuse täitevorgani tõend lammutatud eluruumi endisele omanikule või tema pärijale täiendava rahvakapitali obligatsiooni saamiseks (antakse välja eluruumi lammutamiseks seoses maa äravõtmisega ühiskondlikeks või riiklikeks vajadusteks tehtud otsuse alusel juhul, kui eluruumi omanikule ei hüvitatud selle maksumust, ei antud asemele samaväärset eluruumi või ei paigaldatud sama eluruumi teise kohta); 10) tööstaaži tõendav dokument tööandjalt või selle õigusjärglaselt. Asutused, organisatsioonid ja ettevõtted ning kohaliku omavalitsuse täitevorganid on kohustatud ülalnimetatud dokumente välja andma. Dokumendi väljaandmisest keeldumise korral on taotlejal õigus pöörduda kohtu poole. 18. Isik, kellele on Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seaduse kohaselt arvestatud tööosak ühismajandi varas ning kes taotleb rahvakapitali obligatsiooni, esitab lisadokumendina põllumajandusreformi komisjoni poolt väljaantud tõendi talle määratud ühismajandi tööosaku kohta. Majanditevaheliste ettevõtete tööosakuid (välja antud ka aktsiatena) võetakse arvesse samadel alustel kui ühismajandi tööosakuid (nimetatud ettevõtted on loetletud erinimekirjas). 19. Taotleja esitab lisadokumendi käesoleva juhendi punktis 14 nimetatud vastutavale ametiisikule, kes teeb selle alusel sissekande taotleja arvestuskaardile. Täidetud arvestuskaart tagastatakse täidetult taotlejale. 20. Ühe ja sama ajavahemiku mitmekordne arvestamine tööstaaži hulka (näiteks töötamise korral samaaegselt mitmel töökohal) on keelatud. 21. Töötatud aja arvestuskaartidele kandmise lõpetamise esialgne tähtaeg on 1. oktoober 1993. a. Käesoleva juhendi punktis 14 nimetatud vastutav ametiisik saadab lõppseisuga tööstaažiandmed koos taotleja isikuandmetega Riigiarvutuskeskusele. 22. Arvestuskaartide täitmisel tekkivate vaidluste kohtueelne lahendamine toimub vastavalt Eesti Vabariigi seadusele munitsipaliseerimise ja erastamisega tekkivate vaidluste lahendamise kohtueelse korra kohta. III. Arvestuskaardi kasutamine 23. Arvestuskaarti kasutatakse Eesti Vabariigi riiklike ja munitsipaaleluruumide erastamise seaduse paragrahvis 10 sätestatud maksevahendi – rahvakapitali obligatsiooni väärtuse määramiseks täistööaastates ja nendega ekvivalentsetes elamispinna ruutmeetrites. Arvestuskaart asendab rahvakapitali obligatsiooni eluruumide vahetul omandamisel arvestuskaardi valdaja poolt. Isikule, kes soovib temale määratud rahvakapitali obligatsiooni kasutada muu erastatava riigivara omandamiseks, antakse välja rahvakapitali obligatsioon väärtpaberina. Rahvakapitali obligatsiooni või selle aluseks olevat arvestuskaarti saab eluruumi erastamiseks kasutada kuni 1. aprillini 1997. a. 24. Arvestuskaardile kantakse töötatud aeg täisaastates. Vastavalt Eesti Vabariigi riiklike ja munitsipaaleluruumide erastamise seadusele (paragrahvi 10 esimene lõige) loetakse ühe täistööaastaga võrdseks üks ruutmeeter üheksakorruselise paneelelamu (tüüp 121-02 E) korteri üldpinda. Isiku poolt ostetava konkreetse elamu või korteri üldpinna ruutmeetri väärtus võrreldes ruutmeetri väärtusega nimetatud tüüpmajas määratakse kindlaks Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud eeskirja järgi. 25. Eluruumi omandamiseks esitab taotleja käesoleva juhendi kohaselt täidetud ja kinnitatud andmetega arvestuskaardi seda eluruumi haldavale elamuorganile. 26. Eluruumi erastamisel võib kasutada kõigile perekonnaliikmetele väljaantud arvestuskaarte või kingitud rahvakapitali obligatsioone kas täies ulatuses või osaliselt. Taotlus ühise eluruumi omandamiseks kaasomandina esitatakse koos arvestuskaartidega elamuorganile. Tööaastate kohta andmete üleandmise akt vormistatakse kõigi õigustatud subjektide kohaloleku korral või nende kirjalikul nõusolekul. Kaasomandina omandatava eluruumi korral kantakse üleandmise akti andmed kaasomanike tööaastate kohta. Andmete üleandmine töötatud aja kohta erastamist läbiviivale organile fikseeritakse ka arvestuskaardi pöördel olevas käibetabelis. 27. Rahvakapitali obligatsiooni võib kinkida vanematele, abikaasale, alanevatele sugulastele, õdedele ja vendadele ning nende alanevatele sugulastele tingimusel, et nad on Eestis alaliselt elanud vähemalt viimased viis aastat. Rahvakapitali obligatsiooni kinkimisel kantakse kinkija arvestuskaardilt tema tööaastad üle kingi saaja arvestuskaardile ja vormistatakse notariaalselt tõestatud kirjalik kinkeleping. Arvestuskaarti ei saa pärandada ega kinkida. 28. Arvestuskaardile kantud tööstaaž realiseeritakse eluruumi erastamisel täies ulatuses juhul, kui selle suurus elamispinna ruutmeetrites on väiksem või võrdne omandatava eluruumi suurusega. Juhul kui tööstaaž on suurem, kui on vaja eluruumi omandamiseks, kantakse tööaastate jääk arvestuskaardi käibetabelisse ning kinnitatakse erastamist läbiviiva organi poolt. 29. Vastavalt Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seaduse paragrahvile 16 antakse ühismajandis töötanud isikule välja ühismajandis töötamise aja ja tööpanuse alusel arvutatud tööosak. Ühismajandi tööosaku saajal on õigus täiendavale rahvakapitali obligatsioonile ulatuses, mille võrra talle välja arvutatud rahvakapitali obligatsiooni väärtus on suurem ühismajandi tööosakust. Ühismajandi tööosaku võrdlemisel rahvakapitali obligatsiooniga on ühismõõduks ühismajandi tööosaku määramise aluseks olev majandis töötamise aeg täisaastates. 30. Ühismajandi tööosaku saajal on õigus vastavalt Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seaduse rakendamiseks vastuvõetud «Juhendile ühismajandi varas tööosakute arvutamise kohta» (punkt 18) oma tööosak ümber vahetada talle välja arvutatud rahvakapitali obligatsiooni vastu. Vahet, mille võrra ühismajandi tööosak on suurem rahvakapitali obligatsiooni väärtusest, ei kompenseerita. 31. Ühismajandi tööosakule täiendusena ja selle asemel saadud rahvakapitali obligatsiooni kasutamine toimub vastavalt Eesti Vabariigi riiklike ja munitsipaaleluruumide erastamise seadusele. 32. Arvestuskaardi, rahvakapitali obligatsiooni ja muude maksevahendite kasutamine ning järelmaksu tingimused erastatavate eluruumide omandamisel, samuti rahvakapitali obligatsiooni rahalise väärtuse määramine ja nende kasutamine muu riigivara erastamisel sätestatakse Vabariigi Valitsuse poolt eraldi aktidega. ______________________________ * Sulgudes selgitused seadusandja tõlgenduse juurde.

Kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse 5. augusti 1992. a. määrusega nr. 226 Rahvakapitali obligatsioonide üleandmise vormistamise kord 1. Rahvakapitali obligatsioonid on nimelised ja kuuluvad konkreetsele isikule. Neid saab kasutada ainult erastatava vara ostmiseks. 2. Eluruumide erastamisel antakse elanikele rahvakapitali obligatsioonid tööaastates. 3. Rahvakapitali obligatsioonide üleandmine ühelt isikult teisele saab riiklike ja munitsipaaleluruumide erastamise puhul toimuda kinkimise teel. 4. Eluruumide erastamisel võib rahvakapitali obligatsioone kinkida vanematele, abikaasale, alanevatele sugulastele, õdedele ja vendadele ning nende alanevatele sugulastele tingimusel, et nad on Eestis elanud vähemalt viimased viis aastat. 5. Kinkeleping vormistatakse kirjalikult ja tõestatakse notariaalselt. Notariaalselt tõestamata leping ei muuda omandiõigust rahvakapitali obligatsioonidele. Rahvakapitali obligatsioonide kinkimisel kantakse tööaastad (üks tööaasta on ekvivalentne eluruumi üldpinna ühe ruutmeetriga) kinkija rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardilt üle kingi saaja arvestuskaardile ja vormistatakse kirjalik kinkeleping. 6. Kinkija või kingi saaja peab enne lepingu sõlmimist tasuma riigilõivu. 7. Kinkeobjekti üleandmine ja sellele omandiõiguse üleminek loetakse toimunuks lepingu allakirjutamise hetkest poolte poolt notari juuresolekul. 8. Eluruumi erastamisel (ostu-müügilepingu vormistamisel) võib kasutada kõigi selle eluruumi pinnal elavate perekonnaliikmete tööaastaid, mis on kantud nende isiklikule rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile. Sel juhul kinkelepingut ei ole vaja sõlmida. 9. Rahvakapitali obligatsioone saab eluruumi erastamiseks kasutada 4 aasta jooksul vastavalt «Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi täitmise juhendile». Sama kehtib ka kingitud obligatsioonide kohta. 10. Juhul kui üürnik või temaga alaliselt koos elav täisealine perekonnaliige sureb enne 4 aasta möödumist, jõudmata kasutada rahvakapitali obligatsioone eluruumi omandamiseks või muu erastatava vara ostmiseks, lähevad obligatsioonid üle pärimise korras testamendi või seaduse alusel, nende kasutamise aeg pärija poolt eluruumi omandamiseks erastamise teel pikeneb 6 kuu võrra. Kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse 5. augusti 1992. a. määrusega nr. 226 Erastatavate eluruumide omandiõiguse ülemineku kord 1. Eluruumi erastamiseks sõlmitakse ostu-müügi leping. Lepingus peavad olema fikseeritud eluruumi müügihind ja -tingimused. 2. Ostu-müügileping sõlmitakse Eesti Vabariigi riiklike ja munitsipaaleluruumide erastamise seaduse paragrahvis 6 ettenähtud ettevõtte, asutuse, organisatsiooni või muu juriidilise isiku, kelle tiitlipärases valduses (bilansis) on erastatav eluruum ja nimetatud seaduse paragrahvis 5 ettenähtud isikute vahel. Leping tõestatakse notariaalselt. 3. Ettevõtte, asutuse, organisatsiooni või muu juriidilise isiku poolt kirjutab ostu-müügilepingule alla juhataja (direktor) või tema poolt selleks käskkirjaga volitatud isik, teiselt poolt üürnik või üks temaga alaliselt koos elav perekonnaliige vastavalt perekonnaliikmete omavahelisele kirjalikule kokkuleppele, mis on kinnitatud kohaliku omavalitsuse organi poolt, või isik, kellele asustamata eluruum eraldati. 4. Ostu-müügilepingu sõlmimise korral tuleb tasuda lepingus eluruumi omandamiseks ettenähtud summa kas rahvakapitali obligatsioonidega, Eesti kroonides või õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimisel väljaantud väärtpaberitega. 5. Eluruumi võib omandada ka järelmaksuga. 6. Ostu-müügilepingu tõestamiseks tuleb notarile esitada dokumendid lepingus ettenähtud summa tasumise kohta kas rahvakapitali obligatsioonide, õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimisel väljaantud väärtpaberitega või Eesti kroonides. Järelmaksuga tasumisel tuleb eluruumi ostjal esitada maksedokument esialgse sissemakse tasumise kohta Vabariigi Valitsuse või kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kindlaksmääratud suuruses, mis on kinnitatud erastatava eluruumi senise tiitlipärase valdaja poolt. 7. Notarile tuleb esitada ka tõend riigilõivu tasumise kohta. Riigilõivu võetakse eluruumide erastamisel üksnes sellelt osalt, mille eest tasutakse Eesti kroonides. Rahvakapitali obligatsioonide ja õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimisel väljaantud väärtpaberitega tasutud osa eest riigilõivu ei võeta. 8. Notar kontrollib enne ostu-müügilepingu tõestamist, kas lepingu subjektid on õiguspädevad omandama eluruumi vastavalt käesoleva korra punktis 2 nimetatud seaduse paragrahvidele 4 ja 6, samuti ostu-müügisumma ja riigilõivu tasumist ning erinevate maksevahendite kasutamise ulatust. 9. Omandiõigus erastatavale eluruumile läheb üle ostumüügilepingu notariaalse tõestamise hetkest. Ostu müügilepingu notariaalselt tõestamata jätmine toob kaasa tehingu kehtetuse tsiviilseaduses ettenähtud tagajärgedega. 10. Ostu-müügileping kuulub notariaalorgani esitusel registreerimisele eluruumi asukoha järgses kohaliku omavalitsuse täitevorganis kolme kuu jooksul pärast selle notariaalset tõestamist. Õiend Lisatud avaldamisandmed.