Vabariigi Valitsus — Sisekaitseüksuste moodustamise ja nende ajutise põhimääruse kinnitamise kohta — RT, 10, 155

(õ) 22.10.2008 EESTI VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS Eesti Vabariigi Valitsus määrab: 1. Moodustada Eesti Vabariigi kaitsejõudude koosseisus järgmised sisekaitseüksused: 1) Sisekaitse Operatiivrügement; 2) Sisekaitse Valverügement. 2. Kinnitada juurdelisatud «Sisekaitse Operatiivrügemendi ajutine põhimäärus» ja «Sisekaitse Valverügemendi ajutine põhimäärus». Eesti Vabariigi Valitsuse esimees T. VÄHI Eesti Vabariigi riigiminister U. VEERING Tallinn, Toompea, 5. märtsil 1992. Nr. 65. Kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse 5. märtsi 1992. a. määrusega nr. 65 Sisekaitse Operatiivrügemendi ajutine p õ h i m ä ä r u s I. Üldsätted 1. Sisekaitse Operatiivrügement (edaspidi rügement) on sisekaitseüksus, kes kuulub Eesti Vabariigi kaitsejõudude koosseisu. Rügement allub otseselt ja vahetult Eesti Vabariigi Riikliku Politseiameti peadirektorile ja viimase kaudu Eesti Vabariigi siseministrile. Sõja- ja eriolukorras allub rügement Eesti Vabariigi Kaitsejõudude Peastaabile. 2. Rügemendi põhiülesanne on osavõtt avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku tagamisest Eesti Vabariigi territooriumil. Sõja- ja eriolukorras võidakse rügementi kaasata ka muude ülesannete täitmisele. 3. Rügement juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, Eesti Vabariigi Valitsuse otsustest, kaitsejõudude üldmäärustikest ja muudest normatiivaktidest, mis on kohustuslikud kaitsejõududele, Eesti Vabariigi siseministri ja Eesti Vabariigi Riikliku Politseiameti peadirektori käskkirjadest ja muudest otsustest ning käesolevast ajutisest põhimäärusest. 4. Rügement komplekteeritakse kaitseväe ajateenijatest, tegevteenistuses olevatest ohvitseridest ja üleajateenijatest ning töölepingu alusel töötavatest teenistujatest ja töölistest. Rügementi võib astuda ka vabatahtlikult, sõlmides selleks vastava lepingu. Rügemendi koosseisu kuuluvad sõdurid, allohvitserid ja ohvitserid kannavad välipolitseile ettenähtud vormiriietust Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. 5. Rügement on juriidiline isik, kellel on Eesti Vabariigi riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat. 6. Rügemendil on oma lipp, mis on üksuse au, isamaale ustavuse ja ühtekuuluvuse sümbol. II. Rügemendi funktsioonid 7. Sisekaitse Operatiivrügement võtab osa: 1) posti- ja patrullteenistusest avaliku korra kaitsel ning kuritegude ja muude õiguserikkumiste tõkestamisel; 2) avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku tagamisest massiüritustel, epideemiate, epizootiate, tulekahjude, katastroofide, loodusõnnetuste ja muude erakorraliste sündmuste puhul; 3) massiliste või grupiliste korrarikkumiste ärahoidmisest ja tõkestamisest; 4) võitluseks organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga, pantvangide vabastamiseks ning relvastatud ja muude ohtlike kurjategijate kinnipidamiseks korraldatavatest politseioperatsioonidest; 5) suurte tulekahjude, katastroofide, loodusõnnetuste ja muude erakorraliste sündmuste tagajärgede likvideerimisest. III. Rügemendi õigused 8. Rügemendil on talle pandud ülesannete täitmiseks õigus: 1) nõuda kodanikelt ja ametiisikutelt avaliku korra järgimist ja korrarikkumiste lõpetamist ning rakendada õiguserikkuja suhtes seaduses ettenähtud sunnivahendeid; 2) toimetada ravi- või politseiasutusse isikuid, kes alkoholi- või narkootikumijoobe tõttu võivad ohustada iseennast või teisi kodanikke, samuti õiguskorda rikkunud kodanikke nende isiku kindlakstegemiseks ja vajaduse korral administratiivprotokolli koostamiseks; 3) kohaldada kodanike suhtes sundtoomist Eesti Vabariigi seadustes ja muude normatiivaktides ettenähtud juhtudel; 4) siseneda kuriteo toimepannud isiku jälitamiseks või kodanike julgeolekut ohustava loodusõnnetuse või muu erakorralise sündmuse korral kodanike elu- ja muudesse ruumidesse ning organisatsioonide ja asutuste ruumidesse ja territooriumile; 5) kasutada vajaduse korral takistamatult ja tasuta organisatsioonidele kuuluvaid sidevahendeid ning edasilükkamatutel juhtudel ka neile kuuluvaid mootorsõidukeid (välja arvatud diplomaatilistele, konsulaar- ja teistele välisriikide esindustele ning rahvusvahelistele organisatsioonidele kuuluvad ning eriotstarbelised mootorsõidukid) sõiduks sündmuskohale, loodusõnnetuse piirkonda, vältimatut arstiabi vajavate kodanike toimetamiseks raviasutusse ja õiguserikkujate toimetamiseks politseisse; 6) kinni pidada ja kontrollida sõidukeid ning kahtlustatavaid isikuid ja nende dokumente; 7) kasutada teenistusülesannete täitmisel ja enda ohutuse tagamiseks seaduses ettenähtud korras tulirelvi ja erivahendeid ning käsitsivõitluse võtteid; 8) sõita Eesti Vabariigi piires tasuta ühissõidukeis Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. IV. Rügemendi juhtimine 9. Rügementi juhib rügemendiülem, kelle määrab ametisse ja vabastab ametist Eesti Vabariigi siseminister Eesti Vabariigi Riikliku Politseiameti peadirektori ettepanekul kooskõlastatult Eesti Vabariigi Kaitsejõudude Peastaabiga. Rügemendi teiste ohvitseride ametisse määramine ja ametist vabastamine toimub kehtestatud korras. Rügemendi struktuuri ja koosseisud kinnitab Eesti Vabariigi Riikliku Politseiameti peadirektor. 10. Rügemendiülem: 1) juhib rügemendi teenistust ja väljaõpet ning vastutab käesolevas põhimääruses ettenähtud ülesannete ja kohustuste täitmise ning rügemendi kogu tegevuse eest; 2) jaotab kaitseväe ajateenijad rügemendi allüksuste vahel ning vabastab neid kehtestatud korras kaitseväeteenistusest; 3) määrab ametikohale ja vabastab ametikohalt allohvitsere; kooskõlas tööseadusandlusega võtab tööle ja vabastab töölt teenistujaid ja töölisi; 4) annab kehtestatud korras kaitseväe auastmeid sõduritele ja allohvitseridele; 5) määrab kehtestatud korras distsiplinaarkaristusi rügemendi isikkoosseisu kuuluvatele isikutele; 6) suunab isikkoosseisu väljaõpet, paigutamist, ümberõpet ja täienduskoolitust; 7) annab käesolevas põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks käskkirju ja korraldusi; 8) käsutab kehtestatud korras rügemendi vara ja raha. 11. Rügemendi materiaal-tehnilise varustamise, sealhulgas transpordivahendite, relvade, laskemoona, erivahendite, vormiriietuse ja toiduainetega varustamise korra ja normid kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus. Rügemendi ülalpidamiskulud kaetakse riigieelarvevahenditest. Kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse 5. märtsi 1992. a. määrusega nr. 65 Sisekaitse Valverügemendi ajutine p õ h i m ä ä r u s I. Üldsätted 1. Sisekaitse Valverügement (edaspidi rügement) on sisekaitseüksus, mis kuulub Eesti Vabariigi kaitsejõudude koosseisu. Rügement allub otseselt ja vahetult Eesti Vabariigi Riikliku Kinnipidamiskohtade Ameti peadirektorile ja viimase kaudu Eesti Vabariigi siseministrile. Sõja- ja eriolukorras allub rügement Eesti Vabariigi Kaitsejõudude Peastaabile. 2. Rügemendi põhiülesanded on kinnipidamiskohtade välisvalve ning süüdimõistetute ja vahi alla võetud isikute konvoeerimine. Sõja- ja eriolukorras võidakse rügementi kaasata ka muude ülesannete täitmisele. 3. Rügement juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, Eesti Vabariigi Valitsuse otsustest, kaitsejõudude üldmäärustikest ja muudest normatiivaktidest, mis on kohustuslikud kaitsejõududele, Eesti Vabariigi siseministri ja Eesti Vabariigi Riikliku Kinnipidamiskohtade Ameti peadirektori käskkirjadest ja muudest otsustest ning käesolevast põhimäärusest. 4. Rügement komplekteeritakse kaitseväe ajateenijatest, tegevteenistuses olevatest ohvitseridest ja üleajateenijatest ning töölepingu alusel töötavatest teenistujatest ja töölistest. Rügementi võib astuda vabatahtlikult, sõlmides selleks vastava lepingu. 5. Rügemendil on oma lipp, mis on üksuse au, isamaale ustavuse ja ühtekuuluvuse sümbol. II. Rügemendi funktsioonid 6. Rügement oma ülesannete täitmiseks: 1) teostab kinnipidamiskohtade välisvalvet; 2) abistab kinnipidamiskohtade administratsiooni sisevalve teostamisel; 3) kindlustab kinnipidamiskohtadele eritranspordi ja saatemeeskonna süüdimõistetute ja vahi alla võetud isikute konvoeerimiseks; 4) teeb kinnipidamiskohtade administratsiooni ning politseiga koostööd kinnipidamiskohtade valve tagamisel, süüdimõistetute ja vahi alla võetud isikute põgenemise ennetamisel, tõkestamisel ning nende tagaotsimisel põgenemise korral; 5) võtab osa kinnipidamiskohas toimuva korratuse, tulekahju, plahvatuse või muu erakorralise sündmuse lokaliseerimisest ja likvideerimisest, süüdimõistetute või vahialuste kuritegeliku ründe tõkestamisest ning nende poolt võetud pantvangide vabastamisest. III. Rügemendi õigused 7. Rügemendil on talle pandud ülesannete täitmiseks õigus: 1) kasutada politseiga võrdseid õigusi kinnipidamiskohtadest põgenenud süüdimõistetute ja vahi alla võetud isikute jälitamisel ja kinnipidamisel; 2) kinnipidamiskohtadest põgenenud süüdimõistetute ja vahialuste jälitamisel ning tagaotsimisel kinni pidada ja kontrollida sõidukeid ning kahtlustatavaid isikuid ja nende dokumente; 3) kasutada seaduses ettenähtud korras relvi ja erivahendeid julgeoleku tagamisel kinnipidamiskohtadest põgenenud süüdimõistetu või vahialuse kinnipidamisel. IV. Rügemendi juhtimine 8. Rügementi juhib rügemendiülem, kelle määrab ametisse ja vabastab ametist Eesti Vabariigi siseminister Eesti Vabariigi Riikliku Kinnipidamiskohtade Ameti peadirektori ettepanekul kooskõlastatult Eesti Vabariigi Kaitsejõudude Peastaabiga. Rügemendi teiste ohvitseride ametisse määramine ja ametist vabastamine toimub kehtestatud korras. Rügemendi struktuuri ja koosseisud kinnitab Eesti Vabariigi Riikliku Kinnipidamiskohtade Ameti peadirektor. 9. Rügemendiülem: 1) juhib rügemendi teenistust ja väljaõpet ning vastutab käesolevas põhimääruses ettenähtud ülesannete ja kohustuste täitmise ning rügemendi kogu tegevuse eest; 2) jaotab kaitseväe ajateenijad rügemendi allüksuste vahel ning vabastab neid kehtestatud korras kaitseväeteenistusest; 3) määrab ametikohale ja vabastab ametikohalt allohvitsere ja kaitseväe ametnikke; kooskõlas tööseadusandlusega võtab tööle ja vabastab töölt teenistujaid ja töölisi; 4) annab kehtestatud korras kaitseväe auastmeid sõduritele ja allohvitseridele; 5) määrab kehtestatud korras distsiplinaarkaristusi rügemendi isikkoosseisu kuuluvatele isikutele; 6) suunab isikkoosseisu väljaõpet, paigutamist, ümberõpet ja täienduskoolitust; 7) annab oma pädevuse piires käskkirju ja korraldusi; 8) käsutab kehtestatud korras rügemendi vahendeid ja vara. 10. Rügemendi materiaal-tehnilise, sealhulgas relvade, laskemoona, erivahendite ja vormiriietusega varustamise korra ja normid kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus. Rügementi ülalpidamiskulud kaetakse riigieelarvevahenditest. Õiend Lisatud avaldamisandmed.