Vabariigi Valitsus — Ametialaste lähetuste korra kohta — RT, 9, 131

(õ) 22.10.2008 EESTI VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS Eesti Vabariigi Valitsus määrab: 1. Ametialaseks lähetuseks (komandeeringuks) loetakse kindlaksmääratud ajavahemikul toimuvat töötaja sõitu ametiülesannete täitmiseks väljapoole alalise töökoha asupaika ettevõtte, asutuse või organisatsiooni juhi korraldusel ning ettenähtud tingimustel. Nende töötajate ametisõite, kelle alaline töö toimub teel olles või on kas ringsõidu või liikuva iseloomuga, ei loeta ametialaseks lähetuseks. 2. Lähetatud töötajale säilitatakse kogu lähetuses oleku ajaks töö- või ametikoht ja keskmine palk. 3. Lähetuse ja lähetustulemuste vormistamist korraldab iga ettevõte, asutus või organisatsioon iseseisvalt. 4. Välislähetusega seotud kulud hüvitatakse kuni piiri ületamiseni Eesti Vabariigis kehtivas valuutas, välisriigis aga vastavas välisvaluutas. Lähetuspaika ja tagasi alalisse töökohta sõidu kulud hüvitatakse selles valuutas, milles need tehti. 5. Riigile kuuluvad ettevõtted ja riigiasutused ning riiklikud organisatsioonid hüvitavad töötajate lähetuskulud järgmiselt: 1) lähetuspaika ja tagasi alalisse töökohta sõidu kulud hüvitatakse lähetatule sõidupiletite alusel. Kui neid ei esitata, makstakse välja sõidupiletite minimaalhind; 2) pehmes vagunis, merelaevade kajutites, kus kehtivad I–III grupi tariifimäärad, jõelaevade I ja II kategooria kajutites, lennukis I klassi piletiga ning liinitaksos sõitmise kulud hüvitatakse lähetatule igal üksikjuhul ettevõtte, asutuse või organisatsiooni juhi loal sõidupiletite alusel; 3) sõidupileti ettetellimise kulud hüvitatakse vastava kviitungi esitamisel; 4) rongis voodivarustuse kasutamise kulutused hüvitatakse platskaart-, kupee- või pehme vaguni sõidupileti esitamisel; 5) takso kasutamine sõiduks lähetuspaika ja tagasi ning lähetuspaigas hüvitatakse ettevõtte, asutuse või organisatsiooni juhi otsusel ainult tasumiskviitungi alusel; 6) majutus- (eluruumi üürimise) kulud hüvitatakse lähetatud töötajale tema poolt tasutud arve alusel kuni 10 protsendi ulatuses ööpäevas lähetuse ajal vabariigis kehtivast miinimumpalgast. Ettevõtte, asutuse või organisatsiooni juhil on õigus lubada välja maksta ka nimetatud piirmäärast kallima eluruumi kasutamise kulud; 7) tasutud arvete mitteesitamise korral või hotelli puudumisel hüvitatakse majutuskulud ettevõtte, asutuse või organisatsiooni juhi loal 2 kuni 5 protsendi ulatuses lähetuse ajal vabariigis kehtivast miinimumpalgast; 8) lähetusel tehtud lisakulutused (pagasivedu, sideteenused jms.) hüvitatakse ettevõtte, asutuse või organisatsiooni juhi loal maksedokumentide esitamisel; 9) iga lähetuses viibitud päeva eest makstakse lähetatule päevaraha 10 protsenti lähetuse ajal vabariigis kehtivast miinimumpalgast, kusjuures ärasõidupäev ja saabumispäev loetakse kaheks eraldi päevaks. Üheks päevaks lähetusse saadetud töötajale makstakse päevaraha 6 protsenti lähetuse ajal vabariigis kehtivast miinimumpalgast; 10) päevarahade ja majutuskulude piirnormid välisriikides kinnitab Eesti Vabariigi Rahandusministeerium; 11) kulutused välisvaluutas (välja arvatud päevaraha) hüvitatakse lähetatule ainult maksedokumentide esitamisel. 6. Teistel omandivormidel põhinevate ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatel on õigus lähetuskulude hüvitamisele vähemalt käesoleva määruse punktis 5 märgitud piires. 7. Lähetuskulude maksuvabaks piirmääraks kõigile juriidilistele isikutele ja üksikisikutele on käesoleva määruse punkti 5 alapunktides 1–4 ja 6–10 nimetatud või seal kehtestatud tingimustele vastavad määrad. Lähetuskulude hüvitamiseks väljamakstud summad, mis ületavad nimetatud piirmäärasid, maksustatakse. Punkti 5 alapunktis 5 ettenähtud hüvitused maksustatakse täies ulatuses. 8. Käesolevat määrust rakendatakse eelarvevahendite piires. 9. Käesoleva määruse rakendamise kohta annab selgitusi Eesti Vabariigi Rahandusministeerium. 10. Tunnistada kehtetuks: 1) Eesti Vabariigi Valitsuse 12. oktoobri 1990. a. määruse nr. 212 «Ametialaste lähetuste korra kohta» (RT 1990, nr. 14, art. 159) punktid 1–9; 2) Eesti Vabariigi Valitsuse 4. aprilli 1991. a. määrus nr. 67 «Eesti Vabariigi Valitsuse 12. oktoobri 1990. a. määruse nr. 212 osalise muutmise kohta» (RT 1991, nr. 10, art. 165); 3) Eesti Vabariigi Valitsuse 12. augusti 1991. a. määrus nr. 153 «Eesti Vabariigi Valitsuse 12. oktoobri 1990. a. määruse nr. 212 osalise muutmise kohta» (RT 1991, nr. 29, art. 344). 11. Kehtestada käesolev määrus 10. veebruarist 1992. a. Eesti Vabariigi Valitsuse esimees T. VÄHI Eesti Vabariigi riigiminister U. VEERING Tallinn, Toompea, 25. veebruaril 1992. Nr. 57. Õiend Lisatud avaldamisandmed.