Vabariigi Valitsus — Riigi- ja munitsipaalmaale ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmise korra kinnitamine — RT I, 15, 248

(õ) 3.05.2008 19:45 Riigi- ja munitsipaalmaale hoonestusõiguse seadmise korra kinnitamine Riigi- ja munitsipaalmaale hoonestusõiguse seadmise korraldamiseks vastavalt maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; 1992, 10, 45; 1993 I, 20, 354; 1993 I, 72/73, 1021) paragrahvi 35.1 lõikele 2 ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT I 1993, 72/73, 1021) paragrahvile 15 Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud "Riigi- ja munitsipaalmaale hoonestusõiguse seadmise kord". 2. Maa-ametil anda käesoleva määrusega kinnitatud korra rakendamiseks vajalikke selgitusi ja juhiseid. Peaminister Mart LAAR Keskkonnaminister Andres TARAND Riigisekretär Ülo KAEVATS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 1994. a. määrusega nr. 56 Riigi- ja munitsipaalmaale hoonestusõiguse seadmise kord I. Üldsätted 1. Käesolev "Riigi- ja munitsipaalmaale hoonestusõiguse seadmise kord" (edaspidi kord) reguleerib maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; 1992, 10, 145; 1993 I, 20, 354; 1993 I, 72/73, 1021) paragrahvi 351 lõike 2 ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT I 1993, 72/73, 1021) paragrahvi 15 alusel riigi- ja munitsipaalmaa kasutada andmist hoonestusõiguse alusel. 2. Käesoleva korra alusel seatakse hoonestusõigus: 1) õiguslikul alusel kasutataval maal asuva ehitise (sealhulgas poolelioleva ehitise ja ehitusloa) omaniku kasuks; 2) erastatava ehitise omandaja kasuks; 3) hoonestamata maale isiku kasuks, kes soovib kasutada maad ehitise püstitamiseks. 3. Hoonestusõiguse seadmine talumaale toimub kooskõlas asjaõigusseaduse rakendamise seaduse paragrahvi 18 lõikega 3. 4. Hoonestusõigus seatakse maale, millel asuva ehitise omanik ei soovi või tal ei ole õigust saada maa omanikuks õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise, asendamise või maa erastamise teel. 5. Hoonestusõigust ei seata: 1) õigusvastaselt võõrandatud maale, mille kohta on esitatud tagastamise, asendamise või kompenseerimise avaldus, enne selle avalduse lahendamist; 2) maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud ehitise omaniku kasuks; 3) kinnistu üksikule osale sellest eraldi kinnistut moodustamata; 4) õigusliku aluseta kasutataval maal asuva ehitise omaniku kasuks. 6. Kui enne käesoleva korra jõustumist on algatatud riigi- või munitsipaalmaa rendile või tasuta kasutada andmine, mille eesmärgiks on ehitise püstitamine, või on sõlmitud maarendi või maa tasuta kasutamise leping ehitise püstitamiseks, seatakse sellele maale hoonestusõigus käesoleva korra alusel. 7. Käesoleva korra alusel on kõigil maareformi seaduse paragrahvis 33 loetletud isikutel õigus taotleda maa kasutamist hoonestusõiguse alusel. 8. Riigimaale hoonestusõiguse seadjaks on: 1) Maa-amet - hoonestamata riigimaale ja teiste isikute omandis riigimaal asuvate ehitiste alusele maale ning ehitiste teenindamiseks vajalikule maale, välja arvatud käesoleva korra punkti 8 alapunktis 2 sätestatud juhul; 2) Erastamisagentuur tema kaudu erastatavate ehitiste alusele maale ja ehitiste teenindamiseks vajalikule maale. 9. Munitsipaalmaale hoonestusõiguse seadja määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse volikogu. 10. Hoonestusõiguse seadjal on õigus sõlmida füüsiliste ja juriidiliste isikutega lepinguid hoonestusõiguse seadmisega seotud toimingute teostamise kohta. II. Hoonestusõiguse seadmine ehitise omaniku kasuks 11. Hoonestusõiguse seadmist käesoleva osa alusel on õigus taotleda: 1) ehitise omanikul (sealhulgas kaasomanikel ja erastatud ehitise omanikul), kes ei soovi või kellel ei ole õigust saada ehitisealuse ja ehitise teenindamiseks vajaliku maa omanikuks; 2) isikul, kellele kuulub pooleliolev ehitis või kellele on seaduslikus korras välja antud ehitusluba. 12. Riigi- või munitsipaalmaale hoonestusõiguse seadmise avaldus esitatakse maa asukoha järgsele kohaliku omavalitsuse täitevorganile. 13. Hoonestusõiguse seadmiseks esitab taotleja käesoleva korra juurde lisatud vormi kohase avalduse, mis kuulub registreerimisele kohaliku omavalitsuse täitevorgani poolt. Avalduse vastuvõtja on kohustatud andma avaldajale tema nõudel õiendi registreerimise kohta. Avaldusele lisatakse: 1) ehitise omandiõigust tõendavad dokumendid või nende ärakirjad (ostu- müügileping, hooneregistri õiend jne.) või kehtestatud korras väljaantud ehitusluba; 2) senist maakasutusõigust tõendavad dokumendid (maa eraldamise määrus, korraldus või otsus, maa looduses eraldamise akt või piiriprotokoll koos piiride plaaniga). 14. Kui taotletaval maal asuvad ehitised on mitme isiku kaasomandis, esitavad nad ühise hoonestusõiguse seadmise avalduse, millele kirjutavad alla kõik kaasomanikud. 15. Kui ehitise omanik on esitanud kohaliku omavalitsuse täitevorganile ehitise püstitamiseks maa rentimise avalduse Vabariigi Valitsuse 8. mai 1992.a. määrusega nr. 143 (RT 1992, 19, 285) kinnitatud "Maa asendamise, ostmise ja rentimise avalduste esitamise korra" alusel, kuid maa rendilepingut veel sõlmitud ei ole, käsitletakse seda avaldust hoonestamisõiguse seadmise avaldusena. Kohaliku omavalitsuse täitevorganil on õigus nõuda taotlejalt lisaandmete esitamist tulenevalt käesolevast korrast. 16. Hoonestusõiguse seadmiseks esitatud avalduse alusel kohaliku omavalitsuse täitevorgan: 1) avab hoonestusõiguse seadmise toimiku; 2) kontrollib taotleja esitatud dokumentide õigsust ning tema õigust taotleda hoonestusõigust; 3) määrab koos Maa-ametiga Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a. määrusega nr. 208 (RT 1992, 34, 451) "Hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa määramise aluste kohta" sätestatud korras kindlaks hoonestusõiguse ulatuse, arvestades territoriaalplaneerimist ja ehitise paiknemist, täpsustab maa piiride plaani ning tähistab maa looduses ajutiste piirimärkidega; 4) määrab kindlaks hoonestusõiguse seadmise omapoolsed tingimused ning kogub tema poolt vajalikuks peetavate asutuste kooskõlastused ja seisukohad. 17. Kogutud dokumentide alusel teeb kohaliku omavalitsuse täitevorgan korralduse hoonestusõiguse seadmise võimalikkuse kohta. Korralduses märgitakse: 1) isiku, kellele maa hoonestusõigus seatakse, nimi, sünniaeg ja aadress, juriidilise isiku puhul nimetus, alaline asukoht ja registreerimisnumber; 2) hoonestusõiguse seadmise õiguslik alus koos viitega maareformi seaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse vastavatele paragrahvidele; 3) hoonestusõigusega koormatava maa asukoht ja suurus ning sellel asuvate ehitiste loetelu; 4) hoonestusõiguse seadmise omapoolsed tingimused. 18. Kohaliku omavalitsuse täitevorgan teeb oma korralduse avalduse esitanud isikule teatavaks allkirja vastu (tähitud kirjaga) ning saadab selle koos hoonestusõiguse seadmise toimikuga hoonestusõiguse seadjale, kes: 1) määrab kindlaks hoonestusõigusega koormatava maa maksustamishinna või viib vajaduse korral läbi maa erakorralise hindamise maa maksustamishinna määramiseks; 2) kogub vajaduse korral lisaks käesoleva korra punkti 17 alapunktis 4 nimetatud tingimustele tema poolt vajalikuks peetavate asutuste kooskõlastused ja seisukohad hoonestusõiguse seadmise tingimuste kohta. Riigiasutus, kelle poole hoonestusõiguse seadja pöördub, on kohustatud andma oma kooskõlastuse ja seisukoha 15 päeva jooksul. Kui selle tähtaja jooksul vastatud ei ole, loetakse hoonestusõiguse seadmine kooskõlastatuks tingimusteta; 3) määrab kindlaks hoonestusõiguse seadmise tingimused vastavalt käesoleva korra viiendale osale. 19. Hoonestusõiguse seadja kontrollib kogutud dokumentide õigsust ning annab välja käskkirja hoonestusõiguse seadmise kohta. 20. Hoonestusõiguse seadmise käskkirjas sätestatakse hoonestusõiguse seadmise tingimuste loetelu, milles lisaks käesoleva korra punkti 17 alapunktides 1–3 märgitud andmetele näidatakse ära: 1) hoonestusõiguse tähtaeg ja aastatasu suurus ning tasumise kord; 2) hoonestusõiguse seadmise muud tingimused; 3) käskkirja peale edasikaebamise kord ja tähtaeg. 21. Hoonestusõiguse seadmise käskkiri tehakse õigustatud subjektile teatavaks allkirja vastu (tähitud kirjaga). Riigimaale hoonestusõiguse seadja poolt määratud hoonestusõiguse seadmise tingimuste peale on taotlejal õigus kahe nädala jooksul maavanemale edasi kaevata. Maavanem vaatab esitatud kaebuse läbi ning langetab oma otsuse 15 päeva jooksul, millest teatab kirjalikult avaldajale ja hoonestusõiguse seadjale. 22. Kui õigustatud subjekt ei ole vaidlustanud hoonestusõiguse seadmise tingimusi käesoleva korra punkti 21 kohaselt või kohtus, korraldab hoonestusõiguse seadja: 1) hoonestusõigusega koormatava maa tähistamise looduses kinnistusraamatuseaduse paragrahvis 36 sätestatud korras, kinnistu plaani, piiriprotokolli ja piiride plaani koostamise või täpsustamise; 2) maa registreerimise riiklikus maakatastris; 3) maa kandmise kinnistusraamatusse oma notariaalselt tõestatud avalduse ja kinnistamiseks vajalike dokumentide alusel. 23. Maa kinnistamise järel sõlmib hoonestusõiguse seadja oma käskkirjas märgitud tingimustel hoonestajaga hoonestusõiguse lepingu. Lepingule kirjutab riigi nimel alla hoonestusõiguse seadja või tema poolt volitatud isik kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Hoonestusõiguse leping tõestatakse notariaalselt ning hoonestaja esitab kinnistusametile vajalikud dokumendid hoonestusõiguse kinnistamiseks. 24. Kui maareformi seaduse ja sellest tulenevate õigusaktidega sätestatud korras on sõlmitud riigi- või munitsipaalmaa rendileping või tasuta kasutamise leping, mille tingimuseks on ehitise püstitamine, kantakse see maa kinnistusraamatusse rendileandja või kasutada andja avalduse alusel. Maa kinnistamise järel vormistatakse sellele maale hoonestusõiguse leping. Kui riigimaa rentnik või tasuta kasutaja ei ole nõus sõlmima hoonestusõiguse lepingut, kohaldatakse käesoleva korra punkti 27. 25. Kui riigimaal asuva ehitise omanik ei ole ettenähtud tähtajaks esitanud avaldust ehitisealuse ja ehitise teenindamiseks vajaliku maa tagastamise, asendusmaa saamise või erastamise kohta, esitab Maa-amet käesoleva korra alusel notariaalselt tõestatud avalduse ehitisealuse ja ehitise teenindamiseks vajaliku maa kinnistusraamatusse kandmiseks. 26. Ehitisealuse ja ehitise teenindamiseks vajaliku riigimaa kinnistusraamatusse kandmisest vastavalt käesoleva korra punktile 25 peab Maa-amet teatama ehitise omanikule ühe kuu jooksul kinnistusraamatusse kande tegemise kuupäevast arvates. 27. Kui ehitise omanik ei ole ühe aasta jooksul riigimaa kinnistusraamatusse kandmisest arvates esitanud avaldust hoonestusõiguse seadmiseks, seatakse hoonestusõigus Maa-ameti käskkirja alusel lisaks käesoleva korra punktis 20 sätestatule järgmistel tingimustel: 1) hoonestusõiguse tähtaeg määratakse vastavalt eeldatavale ehitise püsimise ajale; 2) hoonestusõiguse koormamine hoonestaja poolt asjaõigusega on lubatud ainult Maa-ameti eelneval kirjalikul nõusolekul. 28. Maa-amet esitab käesoleva korra punkti 27 alusel maa asukoha järgsele kinnistusametile hoonestusõiguse seadmise käskkirja. Sel juhul lisatakse hoonestusõiguse seadmise kulud hoonestusõiguse tasule. 29. Munitsipaalmaal asuvale ehitisealusele ja ehitise teenindamiseks vajalikule maale hoonestusõiguse seadmisel täidab kõiki käesolevas osas sätestatud hoonestusõiguseseadja ja Maa-ameti ülesandeid kohalik omavalitsus tema volikogu poolt määratud korras. III. Hoonestusõiguse seadmine ehitiste erastamisel 30. Kui ehitise erastamine toimub koos ehitisealusele ja ehitise teenindamiseks vajalikule maale hoonestusõiguse seadmisega, sõlmitakse hoonestusõiguse leping, mis peab sisaldama ehitise erastamise tingimusi käesolevas osas sätestatud korras. 31. Erastamise korraldaja peab hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamiseks enne ehitise erastamise väljakuulutamist korraldama: 1) ehitisealuse ja ehitise teenindamiseks vajaliku maa mõõdistamise, looduses tähistamise kinnistusraamatuseaduse paragrahvis 36 sätestatud korras ning kinnistu plaani, piiriprotokolli ja piiride plaani koostamise või täpsustamise; 2) hoonestusõiguse seadmise tingimuste kindlaksmääramise kohaliku omavalitsuse täitevorgani ja riigiasutuste kaudu käesoleva korra punkti 16 alapunktis 4 ja punkti 18 alapunktis 2 sätestatud korras; 3) maa maksustamishinna kindlaksmääramise või vajaduse korral maa erakorralise hindamise läbiviimise maa maksustamishinna kindlaksmääramiseks; 4) hoonestusõiguse tähtaja, aastatasu suuruse ning tasumise korra kindlaksmääramise; 5) maa registreerimise riiklikus maakatastris ja kinnistusraamatus maaomaniku nimele. 32. Erastamise väljakuulutamisel peab erastamise korraldaja erastamisest osavõtjatele teatavaks tegema hoonestusõiguse seadmise tingimused (vähemalt käesoleva korra punkti 31 alapunktides 2–4 sätestatud mahus), mis moodustavad erastamistingimuste lahutamatu osa. 33. Hoonestusõiguse leping tõestatakse notariaalselt ning hoonestaja esitab kinnistusametile hoonestusõiguse kinnistamiseks vajalikud dokumendid. 34. Pärast käesoleva korra jõustumist on vallasasjana erastatud ehitise omanikul õigus taotleda hoonestusõiguse seadmist ehitisealusele ja ehitise teenindamiseks vajalikule maale, kui ta ei soovi või tal pole õigust saada ehitisealuse ja ehitise teenindamiseks vajaliku maa omanikuks kas tagastamise, asendamise või erastamise teel. Sellisel juhul toimub hoonestusõiguse seadmine käesoleva korra teises osas sätestatud korras. IV. Hoonestusõiguse seadmine hoonestamata maale 35. Hoonestusõiguse seadmine hoonestamata riigi- või munitsipaalmaale toimub üldjuhul avaliku konkursi teel kas avaliku või piiratud enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korras. Hoonestusõiguse aastatasu alghinnaks on 2 protsenti maa maksustamishinnast. Maavanema otsusel võib riigimaale ja kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel munitsipaalmaale hoonestusõigust ilma konkursita seada sotsiaal- ja kultuuriobjektide rajamiseks. 36. Hoonestusõiguse seadjaks hoonestamata riigimaale on Maa-amet. Hoonestamata munitsipaalmaale hoonestusõiguse seadja määrab kohaliku omavalitsuse volikogu. 37. Riigimaale hoonestusõiguse seadja on kohustatud teatama maa asukoha järgsele kohaliku omavalitsuse täitevorganile hoonestusõiguse seadmise algatamisest. Hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamiseks peab hoonestusõiguse seadja korraldama: 1) maa mõõdistamise, looduses tähistamise kinnistusraamatuseaduse paragrahvis 36 sätestatud korras ning kinnistu plaani, piiriprotokolli ja piiride plaani koostamise või täpsustamise; 2) maa maksustamishinna määramise või vajaduse korral maa erakorralise hindamise maa maksustamishinna kindlaksmääramiseks; 3) maa registreerimise riiklikus maakatastris ja kinnistusraamatus; 4) hoonestusõiguse seadmise tingimuste kindlaksmääramise kohaliku omavalitsuse täitevorgani ja riigiasutuste kaudu käesoleva korra punkti 16 alapunktis 4 ja punkti 18 alapunktis 2 sätestatud korras. 38. Hoonestamata riigimaale hoonestusõiguse seadmise tingimused sätestab Maa-amet hoonestusõiguse seadmise käskkirjas, milles näidatakse ära: 1) hoonestusõigusega koormatava maa asukoht ja suurus; 2) hoonestusõiguse tähtaeg ja aastatasu suurus (enampakkumise või eelläbirääkimiste alghind); 3) hoonestusõiguse seadmise tingimused kooskõlas käesoleva korra punkti 37 alapunktiga 4. 39. Munitsipaalomandis olevale maale hoonestusõiguse seadmise tingimused kinnitatakse kohaliku omavalitsuse volikogu poolt määratud korras. 40. Hoonestusõiguse seadmise konkursist peab hoonestusõiguse seadja teatama vähemalt ühes vabariiklikus ajalehes ja ühes maa asukoha järgses maakonnalehes, andes taotlejatele vähemalt ühekuulise tähtaja kirjalike avalduste esitamiseks konkursis osalemise kohta. 41. Konkursi korraldab hoonestusõiguse seadja või tema poolt volitatud isik. Hoonestamata riigimaale hoonestusõiguse seadmise konkurss viiakse läbi Maa-ameti poolt kehtestatud korras. 42. Hoonestusõiguse seadja sõlmib hoonestusõiguse lepingu isikuga, kes nõustub hoonestusõiguse tingimustega ja maksab konkursi tulemusena kõrgeimat hoonestusõiguse aastatasu. Hoonestusõiguse leping tõestatakse notariaalselt ning hoonestaja esitab kinnistusametile hoonestusõiguse kinnistamiseks vajalikud dokumendid. V. Hoonestusõiguse lepingu tingimused 43. Hoonestusõiguse aastatasu määratakse, lähtudes maa maksustamishinnast või viiakse vajaduse korral läbi maa erakorraline hindamine maa maksustamishinna määramiseks. 44. Hoonestusõiguse aastatasu määraks riigi- või munitsipaalomandis oleval maal on 2 protsenti hoonestusõigusega koormatava maa maksustamishinnast, välja arvatud käesoleva korra punktis 35 sätestatud juhul. 45. Hoonestusõiguse tasu laekub maaomanikule. 46. Kui hoonestusõiguse lepingu sõlmimise aluseks on rendileping, mille tingimuseks on ehitise püstitamine, arvutatakse renditasu ümber hoonestusõiguse tasuks, lahutades iga-aastasest renditasust riikliku ja kohaliku maamaksu, kusjuures hoonestusõiguse tasu suuruseks on 2 protsenti maa maksustamishinnast, välja arvatud juhul, kui rendileandmine toimus enampakkumise korras. 47. Kui hoonestusõiguse lepingu sõlmimise aluseks on maa tasuta kasutamise leping, sõlmitakse sellele maale tasuta hoonestusõiguse leping. 48. Hoonestusõiguse aastatasu maksab hoonestaja osadena kaks korda aastas 1. juuliks ja 1. jaanuariks järgneva perioodi eest ette. Tasu maksmise kohustus algab hoonestusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse. 49. Hoonestusõiguse eest tasu maksmise kohustus tuleb kanda hoonestusõiguse kinnistusregistri ossa reaalkoormatisena maaomaniku kasuks, kui hoonestusõiguse tasu ei makstud ära korraga kogu hoonestusõiguse tähtaja ulatuses. 50. Hoonestusõiguse tasu makstakse Eesti Vabariigis käibivates maksevahendites. Hoonestusõiguse tasu mittetasumisel hoonestusõiguse lepingus ettenähtud tähtajaks on hoonestaja kohustatud maksma viivist 0,1 protsenti maksmata summalt iga viivitatud päeva eest. 51. Hoonestusõiguse seadmisel riigimaale on hoonestusõiguse seadjal õigus nõuda hoonestusõiguse tasu muutmist vastavalt maa maksustamishinna muutumisele. Tasu muutmist võib nõuda kõige varem kolme aasta möödudes hoonestusõiguse tekkimisest ning uuesti kolme aasta möödumisel viimasest tasu muutmisest. Tasu muutmise nõude tagamiseks tuleb kinnistusregistri hoonestusõiguse ossa kanda reaalkoormatisega samale järjekohale vastav märge. 52. Hoonestaja poolt maa parendamine, mille tulemusena tõuseb selle maksustamishind, ei ole hoonestusõiguse seadjale hoonestusõiguse tasu suurendamise nõudmise aluseks. 53. Riigimaale hoonestusõiguse seadmisel ei vastuta hoonestusõiguse seadja ehitusloa saamise ja maa puuduste eest. 54. Hoonestaja on kohustatud rajama hoonestustingimustes kokkulepitud ehitise(d) hoonestusõiguse lepingus kindlaksmääratud tähtajaks või valmis ehitama poolelioleva ehitise. Kui hoonestaja ei täida nimetatud tingimust, võib hoonestusõiguse seadja nõuda kohtu korras hoonestusõiguse lepingu tühistamist ja kinnistusregistri kande kustutamist. 55. Hoonestajal on hoonestusõigusega koormatud riigimaa võõrandamise korral selle ostueesõigus vastavalt asjaõigusseadusele, välja arvatud maareformi seaduse paragrahvi 21 lõikes 2 nimetatud isikutel. Hoonestaja ostueesõigus tuleb kanda kinnistusraamatusse kinnistusraamatuseaduses sätestatud korras. 56. Hoonestusõiguse seadjal on hoonestusõiguse võõrandamise korral selle ostueesõigus vastavalt asjaõigusseadusele, juhul kui hoonestusõigus võõrandatakse alla selle hariliku väärtuse või kui kooskõlas kinnitatud planeerimiskavaga on ette nähtud uus hoonestus. Hoonestusõiguse seadjal ei ole ostueesõigust hoonestusõiguse võõrandamisel alanejale sugulasele või vanemale. 57. Hoonestusõiguse lõppemisel muutuvad riigimaale püstitatud ehitised maa oluliseks osaks. Hoonestajal on õigus nõuda hoonestusõiguse seadjalt hüvitust ehitise äravedamise õiguse kaotamise tõttu tekkiva kahju ulatuses. Hoonestusõiguse seadjal on õigus esitada ehitiste äravedamise nõue ainult juhul, kui kooskõlas kinnitatud planeerimiskavaga on ette nähtud maa majandusliku otstarbe muutmine või uus hoonestamine. 58. Hoonestusõiguse leping peab sisaldama poolte kokkulepet hoonestusõiguse koormamiseks reaalkoormatisega maaomaniku kasuks, reaalkoormatise suuruse muutmiseks ehitise saatuse osas pärast hoonestusõiguse tähtaja saabumist, maa koormamiseks ostueesõigusega hoonestaja kasuks või ilma selleta ning sellekohaste kannete tegemiseks kinnistusraamatusse. 59. Hoonestusõiguse seadmise kulude kohta esitavad kohaliku omavalitsuse täitevorgan ja hoonestusõiguse seadja hoonestajale Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud normatiivide piires arve, mis tuleb tasuda rahas kohaliku omavalitsuse täitevorganile ja hoonestusõiguse seadjale enne hoonestusõiguse lepingu sõlmimist. Hoonestusõiguse seadmise kulud arvatakse maha hoonestusõiguse tasust. 60. Hoonestusõiguse seadmisel ei nõuta sisse Vabariigi Valitsuse 20. novembri 1990. a. määruse nr. 237 (RT 1990, 20, 238) "Looduskasutuse maksustamise korra kohta" punkti 1 alapunktis 3 ettenähtud hüvitusi. Lisa "Riigi- ja munitsipaalmaale hoonestusõiguse seadmise korra" juurde Hoonestusõiguse seadmise avaldus T a o t l e j a . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress või juriidilise isiku nimi, . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ettevõtte registrikood, ettevõtte registreerimise aadress, arveldusarve number või . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . muud rekvisiidid, läbirääkimisi pidama volitatud isik) Käesolevaga taotlen hoonestusõigust järgmisele maatükile: taotletava maa asukoht . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (maakond, vald, küla, linn – aadress) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . maatüki ligikaudne suurus on . . . . . . . . . . m2 (ha); hoonestusõiguse seadmist taotlen mulle omandiõiguse alusel kuuluvate hoonete teenindamiseks vajalikule maale . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (loetleda olemasolevad hooned ja rajatised) hoonestusõiguse seadmist taotlen vabale ehituskrundile järgmiste hoonete ja rajatiste püstitamiseks . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (loetleda ehitatavad hooned ja rajatised) hoonete püsimise (ekspluateerimise) eeldatav tähtaeg on ( . . . . . . . . . . ) aastat. Käesolevat avaldust esitades kinnitab avaldaja ühtlasi, et ta on tuttav hoonestusõiguse seadmise korda reguleerivate Eesti Vabariigi õigusaktidega. Hoonestusõiguse taotleja kohustub tasuma kõik kinnistu moodustamise ja registreerimisega ning hoonestusõiguse lepingu ettevalmistamisega seotud kulutused enne hoonestusõiguse lepingu allakirjutamist. Hoonestusõiguse seadmise kulud arvatakse maha hoonestusõiguse tasust. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (avalduse esitamise kuupäev) (avaldaja või volitatud isiku allkiri) Lisa: taotletava maa asukoha skeem mõõtkavas 1:10 000 (linnas 1:2000 või 1:500). Õiend Lisatud avaldamisandmed.