Vabariigi Valitsus — Riikliku ja ühiskondliku elamufondi majades asuvate korterite kodanike isiklikku omandusse müümise kohta

Avaldatud ÜVT 1989, 10, 115 - 10.03.1989 Eesti NSV Ministrite Nõukogu märgib, et eluasemeprobleemi lahendamisel võib tähtsat osa etendada kodanikele võimaluse andmine osta riikliku ja ühiskondliku elamufondi majades asuvaid kortereid isiklikku omandusse. Nagu näitab sotsialismimaade praktika, aitab korterite kodanike isiklikku omandusse müümine tagada kodanike heaperemehelikku suhtumist eluasemesse ja kujundada püsielanikkonda ning on kodanike tööalase aktiivsuse stimuleerimise täiendavaks abinõuks.

Pidades eluasemeprobleemi lahendamist üheks olulisemaks ülesandeks ja arvestades paljude kodanike soovi omada korterit isiklikus omanduses, ning vastavalt NSV Liidu Ministrite Nõukogu 2. detsembri 1988.a. määrusele nr. 1400 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrab

1. Lubada linnade ja rajoonide rahvasaadikute nõukogude täitevkomiteedel, koondistel, ettevõtetel ja organisatsioonidel (olenevalt elamufondi kuuluvusest) müüa kodanike isiklikku omandusse nende poolt eluruumi üürilepingu alusel kasutatavaid kortereid riikliku ja ühiskondliku elamufondi majades, samuti rekonstrueerimisele kuuluvates või kapitaalremonti määratud majades. Kortereid uutes majades võidakse müüa kodanike isiklikku omandusse pärast nende asustamist kehtestatud korras.

Korterite müümisel kodanike isiklikku omandusse tuleb lähtuda sellest, et kooselavate abikaasade ja nende alaealiste laste kasutuses võib olla ainult üks korter või elamu (elamu osa), mis võib kuuluda ühele neist või olla nende ühisomand.

2. Asustamata korterite müümisel arvestatakse kohaliku rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee, koondise, ettevõtte või organisatsiooni (olenevalt elamu kuuluvusest) korterijärjekorda. Seejuures on kohaliku rahvasaadikute nõukogu elamufondi kuuluvates majades asuvate korterite isiklikku omandusse ostmise eelisõigus selles paikkonnas pikemat aega elanud kodanikel, tööeesrindlastel ning kodanikel, kellel on õigus saada eluruum esmajärjekorras või väljaspool järjekorda.

3. Linnade ja rajoonide täitevkomiteedel, koondistel, ettevõtetel ja organisatsioonidel

paljukorterilistes majades aidata kaasa kõigi majas (või sektsioonis) asuvate korterite müümisele kodanike isiklikku omandusse ja korteriühistute moodustamisele loomaks tingimusi hoonete ekspluateerimiseks kollektiivse juhtimise ja vastastikuse abistamise alusel;

otsustada korterite kodanike isiklikku omandusse müümise küsimusi, arvestades nende perekonna koosseisu, tööalast ja ühiskondlikku aktiivsust;

tagada korterite kodanike isiklikku omandusse müügi operatiivne vormistamine, õigeaegne arhitektuur-planeerimisülesannete väljaandmine rekonstrueerimisele ja kapitaalremonti määratud majade kohta, mille kortereid müüakse kodanike isiklikku omandusse ning sisse seada kontroll sanitaar- ja tuleohutuseeskirjade täitmise üle;

koostada 1. juuliks 1989.a. nende bilansis olevate kuni kolmekorruseliste elamute nimekiri, mida on võimalik müüa ühele või mitmele perekonnale, viies vajaduse korral läbi nende elamute inventariseerimise.

Riikliku ja ühiskondliku elamufondi parema säilitamise tagamiseks ja elanike vastutuse suurendamiseks elamufondi kasutamisel soovitada kodanikel osta nende kasutuses olevad korterid isiklikku omandusse. Osutada kaasabi nimetatud majades elavate kodanike korterite vahetamisel kodanikega, kes soovivad sellesse majja elama asuda ja osta vahetatava korteri isiklikku omandusse. Kogu maja müümise eesmärgil lubada erandina anda müümisele kuuluvas majas elavale üürnikule tema nõusolekul teine korter väljaspool järjekorda tingimusel, et elamistingimuste parandamist vajav kodanik, kes vabanenud korterisse elama asub, ostab selle isiklikku omandusse.

4. Anda linnade ja rajoonide täitevkomiteedele, koondistele, ettevõtetele ja organisatsioonidele õigus kehtestada paljulapselistele ja vähekindlustatud perekondadele soodustusi korterite ostmisel, sealhulgas pikendada korterite väljamaksmise tähtaega kuni 15 aastani nende müügidokumentide vormistamise päevast ja vähendada esialgse sissemaksu summat kuni 30 protsendini korteri kindlaksmääratud maksumusest.

5. ENSV Elamu- ja Kommunaalmajanduse Ministeeriumil töötada koos ENSV Ehituskomitee, ENSV Rahandusministeeriumi, ENSV Justiitsministeeriumi ja teiste Eesti NSV huvitatud ministeeriumide, riiklike komiteede ja keskasutuste ning linnade ja rajoonide täitevkomiteedega teadlaste arvamusi arvestades ning kooskõlastatult Eesti NSV Ametiühingute Nõukoguga välja ja esitada Eesti NSV Ministrite Nõukogule 1. juuliks 1989.a. riiklikku ja ühiskondlikku elamufondi kuuluvates elamutes korterite kodanikele müümise ning nende korrashoiu ja remondi kulude jaotamise määrustik.

6. Linnade ja rajoonide täitevkomiteedel määrata kooskõlastatult ENSV Elamu- ja Kommunaalmajanduse Ministeeriumiga kuue kuu jooksul kindlaks riikliku ja ühiskondliku elamufondi majades asuvate korterite kodanike isiklikku omandusse müügi kord, samuti nende teenindamise, korrashoiu, ekspluateerimise ja remondi kulude tasumise tingimused, võttes arvesse, et

individiuaalomanike korteritega elamute ekspluateerimist ja remonti teostatakse korteriomaniku vahendite arvel, kohustuslikult järgides riikliku elamufondi majade ekspluateerimise ja remondi kehtestatud ühtseid eeskirju ja norme; kütte, elektrienergia, gaasi, veevarustuse ja kanalisatsiooni eest tasuvad korteriomanikud riiklikule elamufondile kehtestatud tariifide alusel;

korteriühistustel, samuti üksikkodanikel, kellele korter kuulub isikliku omandi õiguse alusel, on õigus sõlmida elamu (korteri) teenindamiseks lepinguid riiklike või kooperatiivsete elamuekspluatatsiooniorganisatsioonidega, teiste kodanikega või teenindada neid iseseisvalt.

7. Eesti NSV ministeeriumidel, riiklikel komiteedel ja keskasutustel ning linnade ja rajoonide täitevkomiteedel võtta teadmiseks ja juhindumiseks, et NSV Liidu Ministrite Nõukogu 2. detsembri 1988.a. määrusega nr. 1400 on kehtestatud, et

kodanikud võivad korteri järelmaksuga välja osta kuni 10 aasta jooksul, kusjuures esialgse sissemaksu suurus peab olema vähemalt 50 protsenti korteri maksumusest, mille määrab kindlaks kohaliku rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee, koondis, ettevõte või organisatsioon;

riiklike tsentraliseeritud kapitaalmahutustega ehitatud majades asuvate korterite müügist kodanike isiklikku omandusse laekuvad summad arvatakse kohalikku eelarvesse (sotsiaalsfääri arendamiseks), koondiste, ettevõtete ja organisatsioonide vahenditega ehitatud majades asuvate korterite müügist laekuvad summad aga nende koondiste, ettevõtete ja organisatsioonide sotsiaalse arengu fondidesse ning neid vahendeid kasutatakse elamu- ja kommunaalehituseks, elamufondi remondiks ja rekonstrueerimiseks.

8. ENSV Justiitsministeeriumil koos Eesti NSV huvitatud ministeeriumide, riiklike komiteede ja keskasutustega valmistada ette ettepanekud käesolevast määrusest tulenevate muudatuste tegemise kohta vabariigi seadusandluses.

Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees I. TOOME

Eesti NSV Ministrite Nõukogu asjadevalitseja E. MATT