Vabariigi Valitsus — Liikluskindlustuse õigusaktide kinnitamine — RT I, 23, 357

Vastavalt liikluskindlustuse seaduse (RT I 1995, 48, 744; 1996, 90, 1612) paragrahvi 32 lõikele 3, paragrahvi 39 lõigetele 1 ja 2 ja paragrahvi 42 lõikele 3 Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) «Liikluskindlustuse tava-, kompleks- ja müüjalepingute baasmaksemäärad ja kindlustustariifide leidmiseks vajalikud koefitsiendid» (juurde lisatud); 2) «Liikluskindlustuse rahvusvaheliste lepingute maksemäärad» (juurde lisatud); 3) «Liikluskindlustuse piirikindlustuslepingute maksemäärad» (juurde lisatud); 4) «Liikluskindlustuse kahjuhüvitiste piirmäärad» (juurde lisatud); 5) «Liikluskindlustuse kahjukäsitluskulude piirmäärad» (juurde lisatud); 6) «Liikluskindlustuse tariifide ja maksete arvutamise kord» (juurde lisatud); 7) «Liikluskindlustuse kindlustusvõtja riskigrupi ja sellele vastava riskikoefitsiendi arvestamise kord» (juurde lisatud); 8) «Liikluskindlustusest saadava kasumi arvutamise ja tasandusreservi kasutamise kord» (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 13. novembri 1992. a. määrus nr. 312 «Liikluskindlustuse seaduse rakendamise kohta» (RT 1992, 48, 603; RT I 1994, 24, 399; 80, 1368), 15. juuli 1993. a. määrus nr. 225 «Liikluskindlustuse seaduse rakendamine» (RT I 1993, 52, 726), 22. märtsi 1994. a. määrus nr. 108 «Liikluskindlustuse kahjuhüvitiste piirmäärad» (RT I 1994, 24, 399; 1995, 2/3, 16), 22. detsembri 1994. a. määrus nr. 477 «Liikluskindlustuse kahjuhüvitiste piirmäärade kinnitamine» (RT I 1995, 2/3, 16) ja 13. oktoobri 1995. a. määrus nr. 330 «Liikluskindlustusalaste õigusaktide kehtestamine» (RT I 1995, 81, 1417; 1996, 40, 774; 1997, 11, 105). Peaminister Tiit VÄHI Rahandusminister Mart OPMANN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 11. märtsi 1997. a. määrusega nr. 55 Liikluskindlustuse tava-, kompleks- ja müüjalepingute baasmaksemäärad ja kindlustustariifide leidmiseks vajalikud koefitsiendid 1. Käesolevad liikluskindlustuse tava-, kompleks- ja müüjalepingute baasmaksemäärad ja kindlustustariifide leidmiseks vajalikud koefitsiendid on kehtestatud liikluskindlustuse seaduse paragrahvi 39 lõike 2 punkti 1 alusel. Märkustes esitatud mõisted on rakendatavad ainult käesoleva õigusakti puhul. 2. Tava- ja komplekslepingute sõlmimisel rakendatavad baasmaksemäärad on järgmised: Tabel 1 Mootorrataste, motorollerite ja nende baasil ehitatud sõidukite baasmaksemäärad ja nende koodid Mootori võimsus (kW) alates Ühe kuu baasmaksemäär kroonides kood 11 1 10 8 14 38 18 Tabel 2 Sõiduautode baasmaksemäärad ja nende koodid Mootori võimsus (kW) alates Ühe kuu baasmaksemäär kroonides Ühe kuu baasmaksemäär kroonides, arvestades kasutamise otstarvet Taksod Juhita laenuautod Pikaajalised üüriautod kood 24 kood 21 kood 22 kood 23 1 30 50 50 50 18 40 50 50 50 26 50 70 70 70 34 60 90 90 90 41 70 90 90 90 45 80 120 120 120 56 95 140 140 140 67 115 140 140 140 86 140 160 160 160 143 170 170 170 170 Märkused. 1. Takso on sõiduk, millega toimub tasuline reisijatevedu. 2. Juhita laenusõiduk on sõiduk, mida laenutatakse lühiajaliselt (alla 6 kuud korraga) tasu eest. 3. Pikaajaline üürisõiduk on sõiduk, mis on antud pikaajalisele (üle 6 kuu korraga) üürile tasu eest. Tabel 3 Väikebusside ja väikeveokite maksemäärad ja nende koodid Mootori võimsus (kW) alates Ühe kuu baasmaksemäär kroonides Ühe kuu baasmaksemäär kroonides, arvestades kasutamise otstarvet Juhita laenuautod kood 32 kood 31 1 75 75 38 95 95 52 115 115 Märkus. 1. Väikebuss on sõiduk, millel pole peale juhikoha rohkem kui 8 istekohta. 2. Väikeveok on veoauto, mille registrimass ei ületa 3500 kg. Tabel 4 Veoautode baasmaksemäärad ja nende koodid Kandejõud tsentnerites alates Ühe kuu baasmaksemäär-kroonides (oma kauba vedu) Ühe kuu baasmaksemäär kroonides, arvestades kasutamise otstarvet Vedelkütte ja ohtlike ainete vedu (oma kaup) Laenuauto (oma kaup) Kliendi kauba vedu; (kliendi kaup) Vedel- kütte ja ohtlike ainete vedu kood 41 kood 42 kood 43 kood 44 kood 45 1 80 100 120 120 200 21 100 120 140 140 220 41 120 140 155 155 230 61 135 160 170 170 260 81 150 180 190 190 290 141 195 210 230 230 320 Märkused. 1. Oma kauba vedu on sõiduki omanikule kuuluva kauba või muude asjade tasuta vedu. 2. Kliendi kauba vedu on sõiduki omanikule mittekuuluva kauba või muude asjade tasuline vedu. 3. Ohtlike ainete vedu on nende keskkonnale ja inimestele ohtlike ainete vedu, mille vedamisel on kehtestatud piirangud või vastava märgistuse kasutamise nõue sõidukil. Tabel 5 Vedukautode (koos poolhaagisega) baasmaksemäärad ja nende koodid Mootori-võimsus (kW) alates Ühe kuu baasmakse määr kroonides (oma kauba vedu) Ühe kuu baasmaksemäär kroonides, arvestades kasutamise otstarvet Vedelkütte ja ohtlike ainete vedu (oma kaup) Kliendi kauba vedu Vedelkütte ja ohtlike ainete vedu (kliendi kaup) kood 51 kood 52 kood 53 kood 54 1 40 50 60 75 60 80 100 120 150 111 180 200 230 280 181 240 300 320 400 Märkused. 1. Oma kauba vedu on sõiduki omanikule kuuluva kauba või muude asjade tasuta vedu. 2. Kliendi kauba vedu on sõiduki omanikule mittekuuluva kauba või muude asjade tasuline vedu. 3. Ohtlike ainete vedu on nende keskkonnale ja inimestele ohtlike ainete vedu, mille vedamisel on kehtestatud piirangud või vastavamärgistuse kasutamise nõue sõidukil. Tabel 6 Traktorite ja muude registreeritud eriotstarbeliste liikurmasinate baasmaksemäärad ja nende koodid Mootori võimsus (kW) alates Ühe kuu baasmaksemäär kroonides kood 61 1 5 19 10 34 15 56 20 142 30 276 40 Tabel 7 Haagiste (välja arvatud poolhaagised) baasmaksemäärad ja nende koodid Kandejõud tsentnerites alates Ühe kuu baasmaksemäär kroonides Ühe kuu baasmaksemäär kroonides, arvestades kasutamise otstarvet Vedelkütte ja ohtlike ainete vedu kood 72 kood 71 1 7 15 11 12 20 31 20 30 101 25 60 Tabel 8 Busside, trollide ja trammide baasmaksemäärad ning nende koodid Kohtade arv alates Ühe kuu baasmaksemäär kroonides Ühe kuu baasmaksemäär kroonides, kui sõiduki otstarve pole tasuline reisijatevedu buss troll tramm buss troll tramm kood 81 kood 83 kood 85 kood 82 kood 84 kood 86 9 100 75 50 70 53 35 20 120 90 60 85 64 43 40 170 128 85 120 90 90 60 220 165 110 135 101 68 70 250 188 125 150 113 75 100 300 225 150 200 150 100 Märkused. 1. Tasuline reisijatevedu on inimeste vedamine tasu eest. 2. Busside, trollide ja trammide kohtade arv on iste- ja seisukohtade summa vastavalt sõiduki tehnilistele dokumentidele. 3. Müüjalepingute sõlmimisel rakendatavad baasmaksemäärad on järgmised: Tabel 9 Kood Sõiduki liik Ühe kuu baasmaksemäär kroonides 1 Mootorrattad ja motorollerid 25 2 Sõiduautod 130 3 Väikeveokid ja väikebussid 145 4 Veoautod 145 5 Vedukautod koos poolhaagistega 185 6 Traktorid 30 7 Haagised (v.a. poolhaagised) 15 8 Bussid 160 4. Tava- ja komplekslepingute sõlmimisel rakendatavad kindlustustariifide leidmiseks vajalikud liikluskahjude statistika koefitsiendid (kahjustatistika koefitsiendid) on järgmised: Tabel 10 Kahjustatistika koefitsiendid Sõiduki arveloleku koht Piirkonna number 1 2 3 4 5 Sõiduki liik Sõiduki kasutamise otstarbe kood Võimsus, kandejõud, kohti alates Tallinn Harjumaa Tartu Tartumaa Pärnu Pärnumaa Raplamaa Võrumaa Narva Kohtla-Järve Sillamäe Ida-Virumaa Hiiumaa Põlvamaa Viljandimaa Jõgevamaa Järvamaa Läänemaa Lääne-Virumaa Saaremaa Valgamaa Mootorrattad, motorollerid ja nende baasil ehitatud sõidukid 11 1 2,76 1,62 1,23 0,90 0,72 11 8 2,63 1,55 1,17 0,86 0,69 11 38 2,76 1,62 1,23 0,90 0,72 Sõiduautod 24 1 2,50 1,47 1,11 0,82 0,65 24 18 2,47 1,45 1,10 0,81 0,64 24 26 2,56 1,51 1,14 0,84 0,67 24 34 2,58 1,52 1,15 0,85 0,67 24 41 2,29 1,35 1,02 0,75 0,60 24 45 1,74 1,02 0,77 0,57 0,45 24 56 1,85 1,09 0,82 0,60 0,48 24 67 1,96 1,15 0,87 0,64 0,51 24 86 2,07 1,22 0,92 0,68 0,54 24 143 1,78 1,05 0,79 0,58 0,46 Sõiduautod(taksod) 21 1 2,41 1,42 1,07 0,79 0,63 21 18 2,57 1,51 1,14 0,84 0,67 21 26 2,41 1,42 1,07 0,79 0,63 21 34 2,41 1,42 1,07 0,79 0,63 21 41 2,74 1,61 1,22 0,90 0,71 21 45 2,35 1,38 1,04 0,77 0,61 21 56 2,05 1,21 0,91 0,67 0,53 21 67 2,15 1,26 0,96 0,70 0,56 21 86 2,26 1,33 1,00 0,74 0,59 21 143 2,20 1,29 0,98 0,72 0,57 Sõiduautod (juhita laenuautod pikaajalised üüriautod) 22, 23 1 1,50 0,88 0,67 0,49 0,39 22, 23 18 1,97 1,16 0,88 0,65 0,51 22, 23 26 1,83 1,08 0,81 0,60 0,48 22, 23 34 1,72 1,01 0,76 0,56 0,45 22, 23 41 1,78 1,05 0,79 0,58 0,46 22, 23 45 1,16 0,68 0,52 0,38 0,30 22, 23 56 1,25 0,74 0,56 0,41 0,33 22, 23 67 1,61 0,94 0,71 0,53 0,42 22, 23 86 1,81 1,06 0,80 0,59 0,47 22, 23 143 1,78 1,05 0,79 0,58 0,46 Väikebussid ja väikeveokid 32, 31 1 3,07 1,80 1,36 1,00 0,80 32, 31 38 2,14 1,26 0,95 0,70 0,56 32, 31 52 1,67 0,99 0,74 0,55 0,44 Veoautod (oma kauba vedu) 41 1 1,51 0,89 0,67 0,49 0,39 41 21 1,59 0,93 0,71 0,52 0,41 41 41 1,62 0,95 0,72 0,53 0,42 41 61 1,67 0,98 0,74 0,55 0,44 41 81 1,89 1,11 0,84 0,62 0,49 41 141 1,62 0,95 0,72 0,53 0,42 Veoautod (vedelkütte ja ohtlike ainete vedu – oma kaup) 42 1 1,33 0,78 0,59 0,43 0,35 42 21 1,46 0,86 0,65 0,48 0,38 42 41 1,53 0,90 0,68 0,50 0,40 42 61 1,55 0,91 0,69 0,51 0,40 42 81 1,74 1,02 0,77 0,57 0,45 42 141 1,66 0,97 0,74 0,54 0,43 Veoautod (laenuauto – oma kaup; kliendi kauba vedu) 43, 44 1 1,16 0,68 0,51 0,38 0,30 43, 44 21 1,32 0,77 0,58 0,43 0,34 43, 44 41 1,40 0,82 0,62 0,46 0,36 43, 44 61 1,62 0,95 0,72 0,53 0,42 43, 44 81 1,76 1,04 0,78 0,58 0,46 43, 44 141 1,59 0,93 0,71 0,52 0,41 Veoautod (kliendi vedelkütte ja ohtlike ainete vedu) 45 1 0,76 0,45 0,34 0,25 0,20 45 21 0,92 0,54 0,41 0,30 0,24 45 41 1,03 0,61 0,46 0,34 0,27 45 61 1,17 0,69 0,52 0,38 0,30 45 81 1,27 0,75 0,56 0,42 0,33 45 141 1,26 0,74 0,56 0,41 0,33 Vedukautod (oma kauba vedu) 51 1 1,46 0,86 0,65 0,48 0,38 51 60 1,51 0,89 0,67 0,49 0,39 51 111 1,35 0,80 0,60 0,44 0,35 51 181 1,24 0,73 0,55 0,40 0,32 Vedukautod (vedelkütte ja ohtlike ainete vedu – oma kaup) 52 1 1,40 0,82 0,62 0,46 0,37 52 60 1,45 0,85 0,64 0,47 0,38 52 111 1,46 0,86 0,65 0,48 0,38 52 181 1,19 0,70 0,53 0,39 0,31 Vedukautod (kliendi kauba vedu) 53, 54 1 1,16 0,68 0,51 0,38 0,30 53, 54 60 1,08 0,64 0,48 0,35 0,28 53, 54 111 1,16 0,68 0,51 0,38 0,30 53, 54 181 0,99 0,59 0,44 0,33 0,26 Traktorid ja muud registreeritud eriotstarbelised liikurmasinad 61 1 3,41 2,01 1,52 1,12 0,89 61 19 2,44 1,43 1,08 0,80 0,64 61 34 2,15 1,26 0,96 0,70 0,56 61 56 2,94 1,73 1,30 0,96 0,76 61 142 2,17 1,27 0,96 0,71 0,56 61 276 1,78 1,05 0,79 0,58 0,46 Haagised 72 1 0,98 0,58 0,43 0,32 0,25 72 11 1,30 0,76 0,58 0,43 0,34 72 31 1,26 0,74 0,56 0,41 0,33 72 101 1,62 0,95 0,72 0,53 0,42 Haagised (vedelkütte ja ohtlike ainete vedu) 71 1 0,59 0,35 0,26 0,19 0,15 71 11 1,01 0,60 0,45 0,33 0,26 71 31 1,09 0,64 0,48 0,36 0,28 71 101 0,88 0,52 0,39 0,29 0,23 Bussid 81 9 1,57 0,92 0,70 0,51 0,41 81 20 1,94 1,14 0,86 0,64 0,51 81 40 1,67 0,98 0,74 0,55 0,43 81 60 1,46 0,86 0,65 0,48 0,38 81 70 1,46 0,86 0,65 0,48 0,38 81 100 1,38 0,81 0,61 0,45 0,36 Bussid (kui sõiduki kasutamise otstarve pole tasuline reisijatevedu) 82 9 1,40 0,82 0,62 0,46 0,36 82 20 1,22 0,72 0,54 0,40 0,32 82 40 1,01 0,59 0,45 0,33 0,26 82 60 0,98 0,58 0,43 0,32 0,25 82 70 0,98 0,58 0,43 0,32 0,25 82 100 0,79 0,46 0,35 0,26 0,20 Trollid 83 9 1,57 – – – – 83 20 1,94 – – – – 83 40 1,67 – – – – 83 60 1,46 – – – – 83 70 1,46 – – – – 83 100 1,38 – – – – Trollid (kui sõiduki kasutamise otstarve pole tasuline reisijatevedu) 84 9 1,40 – – – – 84 20 1,22 – – – – 84 40 1,01 – – – – 84 60 0,98 – – – – 84 70 0,98 – – – – 84 100 0,79 – – – – Trammid 85 9 1,57 – – – – 85 20 1,94 – – – – 85 40 1,67 – – – – 85 60 1,46 – – – – 85 70 1,46 – – – – 85 100 1,38 – – – – Trammid (kui sõiduki kasutamise otstarve pole tasuline reisijatevedu) 86 9 1,40 – – – – 86 20 1,22 – – – – 86 40 1,01 – – – – 86 60 0,98 – – – – 86 70 0,98 – – – – 86 100 0,79 – – – – Märkus. Sõiduki kasutusala koodid on toodud tabelites 1–8. 5. Tava- ja komplekslepingute sõlmimisel rakendatavad kindlustustariifide leidmiseks vajalikud lisa- ja soodustuskoefitsiendid on järgmised: Tabel 11 Soodustuskoefitsiendid Koefitsiendi number Koefitsiendi rakendamise tingimus Koefitsiendi väärtus tavalepingu sõlmimisel Koefitsiendi väärtus kompleks- lepingu sõlmimisel 1 Sõiduki omanik on invaliid 0,6 1,0 2 Sõiduki omanik on talunik ja leping sõlmitakse veoauto kohta 0,6 1,0 Tabel 12 Lisakoefitsiendid Koefitsiendi number Koefitsiendi rakendamise tingimus Koefitsiendi väärtus tavalepingu sõlmimisel Koefitsiendi väärtus komplekslepingu sõlmimisel Sõiduk, mille kohta sõlmitakse leping, on 1 – alarmsõiduk 1,5 1,5 2 – õppesõiduk 1,2 1,2 5 – surnuveosõiduk 0,8 0,8 6 Leping sõlmitakse registreeritud põllumajandushaagiste kohta 0,5 0,5 Märkus. Alarm-, õppe- ja surnuveosõiduki baasmaksemäärad ja kahjustatistika koefitsiendid leitakse vastavalt sõidukile, mille baasil nad on ehitatud. 6. Tava-, kompleks- ja müüjalepingute sõlmimisel rakendatav kindlustustariifide leidmiseks vajalik tegevuskulude koefitsient (liikluskindlustuse statistikal põhinev kindlustusandja nende tegevuskulude summa ühe lepingu kohta, mis ei sõltu sõlmitava liikluskindlustuslepingu objektist, subjektist ja kindlustusvastutuse suurusest) võrdub 26,57-ga. 7. Vastavalt kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahelisele kokkuleppele tavalepingute sõlmimisel rakendatavad kindlustustariifide leidmiseks vajalikud lisavastutuse koefitsiendid ja nendele vastavad maksemäära suurendustegurid on järgmised: Tabel 13 Lisavastutuse koefitsiendid ja nendele vastavad maksemäära suurendavad (suurendus)tegurid Lisavastutuse koefitsient Suurendustegur Lisavastutuse koefitsient Suurendus- tegur Liisavastutuse koefitsient Suurendus tegur 1,5 1,3 4,0 2,2 6,5 2,7 2,0 1,6 4,5 2,3 7,0 2,8 2,5 1,8 5,0 2,4 7,5 2,9 3,0 2,0 5,5 2,5 8,0 3,0 3,5 2,1 6,0 2,6 Rahandusminister Mart OPMANN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 11. märtsi 1997. a. määrusega nr. 55 Liikluskindlustuse rahvusvaheliste lepingute maksemäärad 1. Käesolevad liikluskindlustuse rahvusvaheliste lepingute maksemäärad on kehtestatud liikluskindlustuse seaduse paragrahvi 42 lõike 3 alusel. 2. Eesti Vabariigi vastavatesse registritesse kantud sõidukite kohta sõlmitavate rahvusvaheliste liikluskindlustuslepingute maksemäärade korral: 1) võetakse rahvusvahelise liikluskindlustuslepingu sõlmimisel Eesti Vabariigi registritesse kantud sõidukite puhul aluseks liikluskindlustuslepingu kestusele ja sõiduki liigile vastav maksemäär tabelist 1. Tabel 1 Eesti Vabariigi registritesse kantud sõidukite kohta sõlmitavate rahvusvaheliste liikluskindlustuslepingute maksemäärad (kroonides) Kood Sõiduki liik Maksemäär, kui lepingu kestus on 1 kuni 15 päeva Maksemäär, kui lepingu kestus on 16 päeva kuni 1 kuu Maksemäär iga järgmise kuu eest Maksemäära maksimaalne summa ühe lepingu eest A Sõiduauto 710 1090 710 5450 B Mootorratas 260 350 260 2330 C Veoauto või traktor 910 1400 910 11 200 E Buss 1865 2870 1865 22 075 F Haagis (v.a. poolhaagis) 150 200 150 1000 2) korrutatakse kindlustusmakse arvutamisel maksemäära sõiduki omaniku riskikoefitsiendiga. Sõiduki omaniku riskigrupp ja sellele vastav riskikoefitsient leitakse «Liikluskindlustuse kindlustusvõtja riskigrupi ja sellele vastava riskikoefitsiendi arvestamise korra» alusel; 3) lahutatakse rahvusvahelise lepingu makse summast tavalepingu makse summa lepingute kattuva perioodi eest, kui sõiduki omanik sõlmib rahvusvahelise lepingu sama kindlustusandjaga, kellega tal on kehtiv tavaleping sama sõiduki kohta; 4) arvestatakse maksemäärade arvutamisel ainult ühte kindlustusperioodi ning liikluskindlustuslepingu sõlmimist ei käsitleta eelmise lepingu pikendamisena või jätkamisena. 3. Välisriigi registritesse kantud sõidukite kohta sõlmitavate rahvusvaheliste liikluskindlustuslepingute maksemäärade korral: 1) leitakse tabelist 2 maksemäärade minimaalväärtused, mida rakendatakse rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks välismaal registreeritud sõidukite kohta. Tabel 2 Liikluskindlustuse maksemäärade minimaalväärtused, mida rakendatakse rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks välismaa registrisse kantud sõidukite kohta (kroonides) Kood Sõiduki liik Maksemäär, kui lepingu kestus on 1 kuni 15 päeva Maksemäär, kui lepingu kestus on 16 päeva kuni 1 kuu Maksemäär iga järgmise kuu eest Maksemäära maksimaalne summa ühe lepingu kohta A Sõiduauto 579 890 579 4450 B Mootorratas 217 289 217 1925 C Veoauto või traktor 748 1150 748 9200 E Buss 1521 2340 1521 18 000 F Haagis (v.a. poolhaagis) 125 165 125 825 2) ei arvestata kindlustusmakse arvutamisel sõiduki omaniku riskikoefitsienti; 3) arvestatakse maksemäärade arvutamisel ainult ühte kindlustusperioodi ning kindlustuslepingu sõlmimist ei käsitleta eelmise lepingu pikendamisena või jätkamisena. Rahandusminister Mart OPMANN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 11. märtsi 1997. a. määrusega nr. 55 Liikluskindlustuse piirikindlustuslepingute maksemäärad Käesolevad liikluskindlustuse piirikindlustuslepingute maksemäärad on kehtestatud liikluskindlustuse seaduse paragrahvi 42 lõike 3 alusel. 1. Piirikindlustuslepingu kindlustusmakse sõidukile (välja arvatud käesolevate maksemäärade punktides 2, 3 ja 4 sätestatud juhud) leitakse olenevalt sõlmitava kindlustuslepingu kestusest ja sõiduki liigist tabeli 1 veergudest 3, 4 või 5 ja haagisele tabelist 2. Tabel 1 Piirikindlustuslepingute maksemäärad (kroonides) Kood Sõiduki liik Maksemäär, kui lepingu pikkus on 1 kuni 15 päeva Maksemäär, kui lepingu pikkus on 16 päeva kuni 1 kuu Maksemäär iga järgmise kuu eest Maksemäär Luhamaa-Murati teelõigul üheks päevaks 1 2 3 4 5 6 A Sõiduauto 150 250 150 25 B Mootorratas, traktor 60 100 60 10 C Veoauto 180 300 180 30 E Buss 270 450 270 45 Tabel 2 Haagiste (v.a. poolhaagiste) maksemäärad (kroonides) Kood Sõiduki liik Maksemäär, kui lepingu pikkus on 1 kuni 15 päeva Maksemäär, kui lepingu pikkus on 16 päeva kuni 1 kuu Maksemäär, iga järgmise kuu eest 1 2 3 4 5 AF Sõiduauto haagis 45 75 45 BF Mootorratta ja traktori haagis 15 25 15 CF Veoauto haagis 60 100 60 EF Bussi haagis 90 150 90 2. Eesti Vabariigi registrisse kantud sõiduki või tema haagise kindlustusmakse arvutatakse esimese 15 päeva eest olenevalt sõiduki liigist piirikindlustuslepingu maksemäärade (tabeli 1 veerg 3 või tabeli 2 veerg 3) alusel. Ülejäänud kindlustusperioodi kindlustusmakse arvutatakse liikluskindlustuse tavalepingu maksemäärade järgi. 3. Kindlustusmakse Luhamaa-Murati teelõigu läbimiseks leitakse olenevalt sõiduki liigist tabeli 1 veerust 6. Haagise kindlustusmakse on arvestatud seda vedava sõiduki kindlustusmakse hulka. 4. Sõidukitele, mille registreerimistunnistusele on omaniku aadressina märgitud Valka linn ja mis ületavad piiri Valga piiripunktides, ja sõidukitele, mille registreerimistunnistusele on omaniku aadressina märgitud Ivangorodi linn ja mis ületavad piiri Narva piiripunktides, ning sõidukitele, mille registreerimistunnistusele on omaniku aadressina märgitud Petseri rajoon ja mille omanik on Eesti Vabariigi kodanik, leitakse piirikindlustuslepingute sõlmimisel maksemäär tabelist 3. Tabel 3 (kroonides) Kood Sõiduki liik Maksemäär kuni 1 kuu eest iga järgmise kuu eest A Sõiduauto 145 145 B Mootorratas, traktor 30 30 C Veoauto 185 185 E Buss 200 200 AF, BF, CF, EF Haagised (v.a. poolhaagised) 20 20 5. Maksemäärade arvutamisel arvestatakse ainult sõlmitava piirikindlustuslepingu kestust. Piirikindlustuslepingu sõlmimist ei käsitleta eelmise lepingu pikendamisena või jätkamisena. Rahandusminister Mart OPMANN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 11. märtsi 1997. a. määrusega nr. 55 Liikluskindlustuse kahjuhüvitiste piirmäärad 1. Liikluskindlustuse kahjuhüvitiste piirmäärad on kehtestatud liikluskindlustuse seaduse paragrahvi 32 lõike 3 alusel ja need määravad vastavat liiki liikluskahju hüvitamise piirangu ühele kannatanule ühe kindlustusjuhtumi kohta (hüvitise piirsumma). 2. Kõik liikluskindlustuslepingute kindlustusandjad on kohustatud rakendama hüvitise piirsummat Eesti Vabariigis toimunud liiklusõnnetustest põhjustatud liikluskahjude hüvitamisel, välja arvatud liikluskindlustuse seaduse paragrahvis 3 sätestatud juhud. Hüvitise piirsummat rakendatakse liikluskindlustuse lepingu liigist ja sõlmimise kohast sõltumata. 3. Kui liikluskindlustuse kindlustusandja hüvitab rahvusvahelise liikluskindlustuslepingu (rohelise kaardi) alusel liikluskahju, mis tekkis välisriigis (kus leping kehtis) toimunud kindlustusjuhtumis, rakendatakse hüvitamisel selles riigis kehtivaid liikluskahju hüvitamise piiranguid. 4. Eesti Liikluskindlustuse Fond on kohustatud rakendama liikluskahjude piirsummat liikluskahju hüvitamisel teise riigi kindlustusandja poolt sõlmitud Eesti Vabariigis kehtiva rahvusvahelise liikluskindlustuslepingu (rohelise kaardi) alusel. Üle Eesti Vabariigi kehtestatud piirsumma võib liikluskahju hüvitada vaid teise riigi kindlustusandja igakordse kirjaliku taotluse alusel. 5. Liikluskindlustuse kahjuhüvitiste piirsummad ühe kannatanu kohta ühes kindlustusjuhtumis (liiklusõnnetuses) kahjuliikide lõikes on: 1) isikukahju korral (liikluskindlustuse seaduse paragrahvides 20, 21, 22 ja 23 sätestatud kahjud) kogusummas 900 000 krooni; 2) varakahju korral (liikluskindlustuse seaduse paragrahvides 24, 25 ja 26 sätestatud kahjude korral, arvestades liikluskindlustuse seaduse paragrahvis 27 toodud piiranguid) kogusummas 180 000 krooni. 6. Käesoleva eeskirja punkti 5 alapunktides 1 ja 2 toodud piirsummasid ei liideta. Kui kannatanule on tekitatud nii isiku- kui ka varakahju, rakendatakse mõlema kahjuliigi kohta eraldivastavat piirsummat. 7. Kui kindlustusvõtja soovil on liikluskindlustuse tavalepingu kindlustusmakset suurendatud lisavastutuse koefitsiendiga määratud arv kordi, on selle liikluskindlustuslepingu alusel toimuva liikluskahju hüvitamise piirmäärad suuremad sama arv kordi. 8. Liikluskindlustuse kahjuhüvitis arvutatakse (vastavat piirmäära rakendatakse), lähtudes liikluskahju tekkimise päeval kehtinud piirmäärast. Rahandusminister Mart OPMANN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 11. märtsi 1997. a. määrusega nr. 55 Liikluskindlustuse kahjukäsitluskulude piirmäärad 1. Käesolevad piirmäärad on kehtestatud liikluskindlustuse seaduse paragrahvi 39 lõike 2 punkti 4 alusel. Liikluskindlustuse kahjukäsitluskulude piirmäärad määravad ühe kindlustusjuhtumi (liiklusõnnetuse) käsitlemiseks tehtavate kulutuste suuruse sõltuvalt hüvitise summa suurusest. 2. Kõik liikluskindlustuse kindlustusandjad on kohustatud rakendama kahjukäsitluskulude piirmäära Eesti Vabariigis toimunud liiklusõnnetustest põhjustatud liikluskahjude hüvitamisel, välja arvatud juhul, kui liikluskahju tekitanul kehtis liiklusõnnetuse toimumise hetkel rahvusvaheline liikluskindlustusleping. 3. Kui liikluskindlustuse kindlustusandja hüvitab rahvusvahelise liikluskindlustuslepingu (rohelise kaardi) alusel liikluskahju, mis tekkis välisriigis toimunud kindlustusjuhtumis, on kindlustusandja kohustatud tunnustama rahvusvahelistes kokkulepetes sätestatud kahjukäsitluskulude arvutamise eeskirju. 4. Liikluskahju käsitleja on kohustatud rakendama rahvusvahelistes kokkulepetes sätestatud kahjukäsitluskulude arvutamise eeskirju liikluskahjude käsitlemisel rahvusvahelise liikluskindlustuslepingu (rohelise kaardi) alusel teiste riikide kindlustusandjate poolt sõlmitud Eestis kehtivate rahvusvaheliste liikluskindlustuslepingute (rohelise kaardi) korral. 5. Kahjukäsitluskulude koosseisu kuuluvad kindlustusandja poolt liikluskahju hüvitamiseks tehtud toimingute kulud. 6. Liikluskahju hüvitamiseks tehtud toimingutena käsitletakse järgnevaid toiminguid: liikluskahju teate vastuvõtmine, juhtumi asjaolude analüüsimine, kindlustusjuhtumi toimumise tuvastamine, liikluskahju suuruse hindamine, liikluskahju hüvitamise viisi ja koha kokkuleppimine kannatanuga, liikluskahju hüvitamise korraldamine, vaidluste lahendamine, liikluskahjude registri pidamine, rahuldamata nõuete eraldiste suuruse hindamine ja vastava registri pidamine, statistilise aruandluse koostamine ja andmete esitamine Liikluskindlustuse Fondile (liikluskindlustuse andmebaasile). 7. Liikluskahju hüvitamiseks tehtud toimingute tegemise kuludena käsitletakse järgnevaid käesolevate piirmäärade punktis 6 nimetatud toimingute kulusid: töötajate palgakulu (koosseisuliste ja mittekoosseisuliste töötajate töötasu koos riigimaksudega); lähetus- ja transpordikulu; muud kulud, mis on otseselt seotud liikluskahjude käsitlemisega tegelevatele töötajatele vajalike töötingimuste tagamisega; ekspertide ja õigusabi kasutamisega seotud kulutused, liikluskahju hüvitamisel pangaoperatsioonide teostamiseks tehtud kulutused; liikluskahju hüvitaja üldkulud tema poolt määratud suuruses. Regressinõuetega seotud kulutused ei kuulu käsitluskulude hulka. 8. Liikluskahju käsitlemine liikluskindlustuse seaduse paragrahvi 28 lõikes 4 sätestatud ulatuses, s.o. liiklusõnnetuse toimumise teate vastuvõtmine ja edastamine on kindlustusandja ning Eesti Liikluskindlustuse Fondi kohustus. Nende kahjukäsitluskulude piirmäär on 0. 9. Kindlustusandja kalendriaasta kahjukäsitluskulude piirmäär on 15 protsenti hüvitatud liikluskahjude hüvitiste summast. Ühe õnnetusjuhtumi puhul, sõltumata sellest, kas kahju hüvitati või ei, on see mitte vähem kui 400 krooni ja mitte rohkem kui 12 500 krooni. Rahandusminister Mart OPMANN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 11. märtsi 1997. a. määrusega nr. 55 Liikluskindlustuse tariifide ja maksete arvutamise kord 1. Käesolev kord on kehtestatud liikluskindlustuse seaduse paragrahvi 39 lõike 2 punkti 2 alusel. Käesolev kord ei sätesta liikluskindlustuse piirikindlustuslepingu ja rahvusvahelise lepingu maksete arvutamise korda. 2. Kindlustustariif on kindlustusmakse arvestuslik alus ühe kuu kohta, mis sõltuvalt sõiduki arveloleku kohast arvutatakse sõiduki baasmaksemäära ja liikluskindlustuse statistikal põhinevate koefitsientide alusel. 3. Liikluskindlustuse kindlustustariifi arvutab kindlustusandja käesolevaga sätestatud korra ja kindlustusvõtja poolt deklareeritud andmete alusel. Enne kindlustustariifi arvutamist kontrollib kindlustusandja kindlustusvõtja poolt deklareeritud andmete õigsust. 4. Liikluskindlustuse tavalepingu kindlustustariifi ja kindlustusmakse summa saamiseks: 1) leitakse baasmaksemäärade tabelist («Liikluskindlustuse tava-, kompleks- ja müüjalepingute baasmaksemäärade ja kindlustustariifide leidmiseks vajalike koefitsientide» punkti 2 tabelid 1–8) sõiduki liigile ja kasutamise otstarbele ning tehnilistele omadustele (võimsus, kandejõud, kohtade arv) vastav baasmaksemäära suurus kroonides; 2) leitakse kahjustatistika koefitsientide tabelist («Liikluskindlustuse tava-, kompleks- ja müüjalepingute baasmaksemäärade ja kindlustustariifide leidmiseks vajalike koefitsientide» punkti 4 tabel 10) sõiduki liigile, kasutamise otstarbele, tehnilistele omadustele (võimsus, kandejõud, kohtade arv) ja sõiduki arveloleku kohale vastav koefitsient; 3) leitakse lisa- ja soodustuskoefitsientide korrutis («Liikluskindlustuse tava-, kompleks- ja müüjalepingute baasmaksemäärade ja kindlustustariifide leidmiseks vajalike koefitsientide» punkti 5 tabelid 11 ja 12). Kui lisa- või soodustuskoefitsiente ei rakendata, loetakse nad võrdseks ühega; 4) kindlustusvõtja soovil suurendatakse kindlustusmakset lisavastutuse koefitsiendiga määratud arv kordi ja leitakse lisavastutuse koefitsiendile vastav maksemäära suurendav tegur («Liikluskindlustuse tava-, kompleks- ja müüjalepingute baasmaksemäärade ja kindlustustariifide leidmiseks vajalike koefitsientide» punkti 7 tabel 13). Kui kindlustusvõtja ei soovi lisavastutust rakendada, on lisavastutuse koefitsient võrdne ühega; 5) arvutatakse kindlustustariif, korrutades käesoleva punkti alapunktide 1, 2, 3 ja 4 alusel leitud suurused ja liites saadud tulemusele tegevuskulude koefitsiendi («Liikluskindlustuse tava-, kompleks- ja müüjalepingute baasmaksemäärade ja kindlustustariifide leidmiseks vajalike koefitsientide» punkt 6); 6) arvutatakse kindlustusvõtja riskikoefitsient vastavalt «Liikluskindlustuse kindlustusvõtja riskigrupi ja sellele vastava riskikoefitsiendi arvestamise korras» sätestatule; 7) arvutatakse kindlustusperioodi pikkus kuudes: – kui leping sõlmitakse ajavahemikuks, mille pikkus on võrdne täiskuude arvuga, on kindlustusperioodi pikkuseks täiskuude arv; – kui leping sõlmitakse ajavahemikuks, mille pikkus ei ole võrdne täiskuude arvuga, jagatakse ajavahemiku mittetäiskuu pikkuse osa kindlustuspäevade arv kolmekümnega, arvestades tulemusest kolme komajärgset kohta, ning liidetakse täiskuude arvuga; 8) arvutatakse kindlustusmakse summa, korrutades käesoleva punkti alapunktide 1, 2, 3, 4, 6 ja 7 alusel leitud suurused ning liites saadud tulemusele tegevuskulude koefitsiendi. Tasumisele kuulub täiskroonideks ümardatud kindlustusmakse summa. Ümardamisel jäetakse 50 senti ja sellest väiksem kindlustusmakse osa ära, 50 senti ületav kindlustusmakse osa ümardatakse täiskrooniks. 5. Liikluskindlustuse komplekslepingu kindlustustariifi ja kindlustusmakse summa saamiseks: 1) leitakse iga sõiduki (mille suhtes sõlmitakse kompleksleping) liigile vastav baasmaksemäärade tabel («Liikluskindlustuse tava-, kompleks- ja müüjalepingute baasmaksemäärade ja kindlustustariifide leidmiseks vajalike koefitsientide» punkti 2 tabelid 1–8) ja sellest sõiduki kasutamise otstarbele ja tehnilistele omadustele (võimsus, kandejõud, kohtade arv) vastav baasmaksemäära suurus kroonides; 2) leitakse kahjustatistika koefitsientide tabelist («Liikluskindlustuse tava-, kompleks- ja müüjalepingute baasmaksemäärade ja kindlustustariifide leidmiseks vajalike koefitsientide» punkti 4 tabel 10) iga sõiduki (mille kohta sõlmitakse kompleksleping) liigile, kasutamise otstarbele, tehnilistele omadustele (võimsus, kandejõud, kohtade arv) ja sõiduki arveloleku kohale vastav koefitsient; 3) leitakse igale sõidukile, mille kohta sõlmitakse kompleksleping, lisa- ja soodustuskoefitsientide («Liikluskindlustuse tava-, kompleks- ja müüjalepingute baasmaksemäärade ja kindlustustariifide leidmiseks vajalike koefitsientide» punkt 5) korrutis. Kui lisa- või soodustuskoefitsiente ei rakendata, loetakse nad võrdseks ühega; 4) arvutatakse kindlustustariif. Selleks korrutatakse eraldi iga sõiduki jaoks käesoleva punkti alapunktide 1, 2 ja 3 alusel leitud suurused ja leitakse neist suurim. Saadud tulemusele liidetakse tegevuskulude koefitsient («Liikluskindlustuse tava-, kompleks- ja müüjalepingute baasmaksemäärade ja kindlustustariifide leidmiseks vajalike koefitsientide» punkt 6); 5) arvutatakse kindlustusvõtja riskikoefitsient vastavalt «Liikluskindlustuse kindlustusvõtja riskigrupi ja sellele vastava riskikoefitsiendi arvestamise korras» sätestatule; 6) arvutatakse kindlustusperioodi pikkus kuudes: – kui leping sõlmitakse ajavahemikuks, mille pikkus on võrdne täiskuude arvuga, on kindlustusperioodi pikkuseks täiskuude arv, – kui leping sõlmitakse ajavahemikuks, mille pikkus ei ole võrdne täiskuude arvuga, jagatakse mittetäiskuu pikkuse osa kindlustuspäevade arv kolmekümnega, arvestades tulemusest kolme komajärgset kohta ning liidetakse see täiskuude arvuga; 7) arvutatakse kindlustusmakse summa, korrutades tegevuskulude koefitsiendi võrra vähendatud kindlustustariifi käesoleva punkti alapunktide 5 ja 6 alusel leitud suurustega ning liites saadud tulemusele tegevuskulude koefitsiendi. Tasumisele kuulub täiskroonideks ümardatud kindlustusmakse summa. Ümardamisel jäetakse 50 senti ja sellest väiksem kindlustusmakse osa ära, 50 senti ületav kindlustusmakse osa ümardatakse täiskrooniks. 6. Liikluskindlustuse müüjalepingu kindlustustariifi ja kindlustusmakse summa saamiseks: 1) arvutatakse kindlustustariif, milleks leitakse baasmaksemäär sõltuvalt sõiduki liigist («Liikluskindlustuse tava-, kompleks- ja müüjalepingute baasmaksemäärade ja kindlustustariifide leidmiseks vajalike koefitsientide» punkti 3 tabel 9) ja liidetakse sellele tegevuskulude koefitsient («Liikluskindlustuse tava-, kompleks- ja müüjalepingute baasmaksemäärade ja kindlustustariifide leidmiseks vajalike koefitsientide» punkt 2) arvutatakse kindlustusmakse, korrutades käesoleva punkti alapunktis 1 sätestatud korras leitud baasmaksemäära kindlustusperioodi pikkusega täiskuudes (mistahes pikkusega kuu osa ümardatakse täiskuuks) ning liites sellele tegevuskulude koefitsiendi. Tasumisele kuulub täiskroonideks ümardatud kindlustusmakse summa. Ümardamisel jäetakse 50 senti ja sellest väiksem kindlustusmakse osa ära, 50 senti ületav kindlustusmakse osa ümardatakse täiskrooniks. Rahandusminister Mart OPMANN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 11. märtsi 1997. a. määrusega nr. 55 Liikluskindlustuse kindlustusvõtja riskigrupi ja sellele vastava riskikoefitsiendi arvestamise kord 1. Käesolev kord on kehtestatud liikluskindlustuse seaduse paragrahvi 39 lõike 2 punkti 2 alusel. 2. Kindlustusvõtja riskigrupid on 040, 050, 060, 070, 080, 100, 120, 150, 180, 210, 250 ja 300, kusjuures liikluses vähemohtliku kindlustusvõtja riskigrupp on väiksem. 3. Kindlustusvõtja riskigrupi määramisel võetakse aluseks temale eelmisel kalendriaastal antud riskigrupp. Esmakordse kindlustusvõtja riskigrupp on 120; 1) esmakordsele füüsilisest isikust kindlustusvõtjale võib anda riskigrupi 100, kui ta tõendab, et ta on tegutsenud kutselise autojuhina viimased kaks aastat, talle ei ole sama aja jooksul määratud halduskaristust haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvide 96, 98 ja 109 kohaselt ning ta ei ole põhjustanud hüvitamisele kuuluvaid liikluskahjusid viimase kahe aasta jooksul; 2) esmakordsele füüsilisest isikust kindlustusvõtjale võib anda riskigrupi 080, kui ta tõendab, et on tegutsenud kutselise autojuhina viimased kaks aastat, talle ei ole sama aja jooksul määratud halduskaristust haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvide 96, 98 ja 109 kohaselt ning ta ei ole põhjustanud hüvitamisele kuuluvaid liikluskahjusid viimase nelja aasta jooksul. 4. Kindlustusvõtja riskigruppi kalendriaastaks saab määrata alates eelmise aasta 1. detsembrist ja seda rakendatakse tava-, kompleks- ja rahvusvaheliste liikluskindlustuslepingute sõlmimisel, mille kindlustusperiood algab kalendriaasta jooksul. Riskigrupp leitakse Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmebaasi andmete või nendega identsete andmete alusel, kusjuures arvesse võetakse kindlustusvõtja liikluskindlustuslepingu(te) kehtimise aega ja tema poolt sõlmitud liikluskindlustuslepingute alusel hüvitatud liikluskahjusid ajavahemikus üle-eelmise aasta 1. oktoobrist kuni eelneva aasta 30. septembrini. 5. Riskigrupi määramisel kalendriaastaks, kui kindlustusvõtja poolt sõlmitud kindlustuslepingute kogukestus aastates käesoleva korra punktis 4 sätestatud ajavahemikuks on väiksem kui 20: 1) loetakse kindlustusvõtja liikluses vähemohtlikuks ja tema riskigruppi alandatakse vastavalt tabelile 1, kui käesoleva korra punktis 4 sätestatud ajavahemiku jooksul kehtisid temale kuuluvate sõidukite kohta liikluskindlustuslepingud keskmiselt kuus või enam kuud (vähemalt 182 päeva) ja tema sõlmitud kindlustuslepingute alusel ei ole selle ajavahemiku jooksul hüvitatud liikluskahju (välja arvatud juhtudel, kui liikluskahju põhjustati ajal, mil sõiduk oli ebaseaduslikus valduses või omanik tegutses häda- või hädakaitse seisundis); 2) loetakse kindlustusvõtja sama ohtlikuks kui eelnenud perioodil ja tema riskigrupp säilitatakse, kui käesoleva korra punktis 4 sätestatud ajavahemiku jooksul kehtisid temale kuuluvate sõidukite kohta liikluskindlustuslepingud keskmiselt vähem kui kuus kuud (vähem kui 182 päeva) ja tema sõlmitud kindlustuslepingute alusel ei ole selle ajavahemiku jooksul hüvitatud liikluskahju (välja arvatud juhtudel, kui liikluskahju põhjustati ajal, mil sõiduk oli ebaseaduslikus valduses või omanik tegutses häda- või hädakaitse seisundis); 3) loetakse kindlustusvõtja liikluses enamohtlikuks ja tema riskigruppi suurendatakse vastavalt tabelile 1, kui käesoleva korra punktis 4 sätestatud ajavahemiku jooksul on tema poolt sõlmitud kindlustuslepingute alusel hüvitatud liikluskahju (välja arvatud juhtudel, kui liikluskahju põhjustati ajal, mil sõiduk oli ebaseaduslikus valduses või omanik tegutses häda- või hädakaitse seisundis). Tabel 1 Kindlustusvõtja riskigrupp kalendriaastaks Riskigrupp eelmisel kalendriaastal kui kindlustusvõtja riskigruppi alandatakse kui kindlustusvõtja riskigruppi suurendatakse ja hüvitatud liikluskahjude arv on 1 2 3 4 ja enam 040 040 060 080 120 210 050 040 080 100 150 210 060 050 080 120 180 250 070 060 100 150 210 250 080 070 100 150 210 250 100 080 120 180 250 300 120 100 150 210 250 300 150 120 180 210 300 300 180 150 210 250 300 300 210 180 250 300 300 300 250 210 300 300 300 300 300 250 300 300 300 300 6. Riskigrupi määramisel kalendriaastaks, kui kindlustusvõtja sõlmitud kindlustuslepingute kogukestus aastates käesoleva korra punktis 4 sätestatud ajavahemikuks on 20 kindlustusaastat või enam, leitakse kindlustusvõtja avariilisus promillides, jagades nimetatud ajavahemikus kindlustusvõtja poolt sõlmitud kindlustuslepingute alusel hüvitatud liikluskahjude arvu kindlustusvõtja poolt sõlmitud kindlustuslepingute kogukestusega aastates nimetatud ajavahemikus ning korrutades tulemi tuhandega. Kindlustusvõtja riskigruppi alandatakse ainult siis, kui tema sõidukite kohta kehtisid lepingud keskmiselt kuus või enam kuud käesoleva korra punktis 4 sätestatud ajavahemikus (vähemalt 182 päeva). Kindlustusvõtja riskigrupp leitakse tabelist 2. Tabel 2 Riskigrupp eelmisel kalendriaastal Uus riskigrupp, kui avariilisus promillides on väiksem kui 10 20 25 35 50 65 85 110 140 170 205 Enam 040 040 040 060 060 060 060 080 080 120 120 210 210 050 040 050 060 060 080 080 100 100 150 150 210 210 060 050 060 060 060 080 080 120 120 180 180 250 250 070 060 060 070 070 100 100 120 150 210 210 250 250 080 070 070 070 080 100 100 120 150 210 210 250 250 100 080 080 080 080 100 100 120 150 210 210 250 300 120 100 100 100 100 100 120 150 150 210 210 250 300 150 120 120 120 120 120 120 150 180 210 210 250 300 180 150 150 150 150 150 150 150 210 210 210 250 300 210 180 180 180 180 180 180 180 210 210 250 250 300 250 210 210 210 210 210 210 210 210 210 250 300 300 300 250 250 250 250 250 250 250 250 250 300 300 300 7. Riskigrupile vastavad riski baaskoefitsiendid on järgmised: Tabel 3 Riski baaskoefitsiendid Riskigrupi kood Baas koefitsient Riskigrupi kood Baas koefitsient Riskigrupi kood Baas koefitsient 40 0,4 80 0,8 180 1,8 50 0,5 100 1,0 210 2,1 60 0,6 120 1,2 250 2,5 70 0,7 150 1,5 300 3,0 8. Kindlustusvõtja riskikoefitsiendi arvutamiseks leitakse tabelist 3 tema riskigrupile vastav riski baaskoefitsient. Riski baaskoefitsient on riskikoefitsiendiks, kui ei esine käesoleva korra punktis 9 nimetatud juhtumeid. 9. Riskikoefitsiendi arvutamiseks korrutatakse riski baaskoefitsient: 1) lisakoefitsiendiga 1,2 iga liikluskahju kohta juhul, kui kindlustusvõtja sõiduki kohta sõlmitud liikluskindlustusleping on lõppenud liikluskindlustuse seaduse paragrahvi 152 lõike 1 punkti 1 alusel ja liikluskahju on hüvitamata pärast käesoleva korra punktis 4 nimetatud ajavahemiku lõppu (kahjude riski lisakoefitsient). Lisakoefitsienti rakendatakse liikluskindlustuslepingu sõlmimisel ainult selle sõiduki suhtes, millega on põhjustatud liikluskahju ülalnimetatud tingimustel; 2) lisakoefitsiendiga 1,05 iga juhtumi kohta, kui kindlustusvõtjat on politsei andmetel karistatud liikluskindlustuse seaduse paragrahvi 40 lõikes 3 nimetatud põhjustel (haldusõiguserikkumiste riski lisakoefitsient). Lisakoefitsienti rakendatakse kindlustuslepingu sõlmimisel kindlustusvõtja selle sõiduki suhtes, millega sõites karistati kindlustusvõtjat ülalnimetatud põhjustel, kui rikkumine on toimunud viimase 12 kuu jooksul; 3) kui riski baaskoefitsiendi ja riski lisakoefitsientide korrutis ületab 3,2, võetakse riskikoefitsiendiks 3,2. 10. Liikluskindlustuse lepinguid, mis on sõlmitud sama omaniku erinevate sõidukite kohta nii, et nende kindlustusperioodid ei kattu, võib madalama riskigrupi määramiseks vajaliku keskmise kindlustusperioodi leidmiseks arvestada nii, nagu oleksid need sõlmitud ühe ja sama sõiduki kohta. 11. Kui kindlustusvõtja eelmine riskigrupp on arvutatud valesti, leiab kindlustusvõtja temale õige eelmise riskigrupi ja võtab selle aluseks kalendriaasta riskigrupi määramisel. Rahandusminister Mart OPMANN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 11. märtsi 1997. a. määrusega nr. 55 Liikluskindlustusest saadava kasumi arvutamise ja tasandusreservi kasutamise kord 1. Käesolev kord on kehtestatud liikluskindlustuse seaduse paragrahvi 39 lõike 1 ja lõike 2 punkti 5 alusel. 2. Tasandusreservi kantava summa arvutab kindlustusandja majandusaasta andmete alusel, arvestades kõiki sõlmitud tava-, müüja- ja komplekslepinguid. Tasandusreservi kantav summa arvutatakse järgmiselt: 1) tava-, müüja- ja komplekslepingute brutopreemiate kogusummast lahutatakse Eesti Liikluskindlustuse Fondile tehtud eraldiste summa, ettemakstud preemiate eraldiste muutuse summa, hüvitatud liikluskahjude ja nende käsitluskulude summa, rahuldamata nõuete eraldiste muutuse summa, pensionireservi eraldiste muutuse summa, tegevuskulude summa ja 4 protsenti brutopreemiate kogusummast. Saadud tulemusele liidetakse kindlustusandjale regressi korras tegelikult laekunud summa; 2) kui punktis 1 sätestatud korras arvutatud summa on nullist suurem, tuleb arvata tasandusreservi sellega võrdne summa; 3) kui punktis 1 sätestatud korras arvutatud summa on nullist väiksem, ei moodustata ega täiendata tasandusreservi. 3. Tasandusreservi moodustavad või seda täiendavad need kindlustusandjad, kellel tekkis käesoleva korra punktis 2 nimetatud liikluskindlustuslepingu liikide osas tehniline kasum. 4. Kindlustusandja avab tasandusreservi vahenditele pangas eriarve, millele ta deponeerib käesoleva korra punktis 2 sätestatud korras arvutatud summa. Kindlustusandja käsutab tasandusreservi kooskõlastatult Eesti Liikluskindlustuse Fondiga. 5. Tasandusreservi arvatud summat kasutatakse kindlustusandja tava-, müüja- ja komplekslepingutest tulenenud selle osa kahjumi katmiseks, mis oli tingitud tariifide mittevastavusest tegelikele nõuete rahuldamiseks tehtud kulutustele või soodustuste andmisest kindlustusvõtjatele. Rahandusminister Mart OPMANN