Vabariigi Valitsus — "Politseiprefektuuri põhimääruse" kinnitamise kohta — RT, 22, 314

(õ) 4.11.2008 EESTI VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS Eesti Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud «Politseiprefektuuri põhimäärus». 2. Eesti Vabariigi Siseministeeriumil esitada kahe kuu jooksul ettepanekud Eesti Vabariigi politseiseaduses muudatuste ja täienduste tegemise kohta. Eesti Vabariigi riigiminister Eesti Vabariigi Valitsuse esimehe ülesandeis U. VEERlNG Eesti Vabariigi riigiministri asetäitja E. BEKKER Tallinn, Toompea, 12. mail 1992. Nr. 149. Kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse 12. mai 1992. a. määrusega nr. 149 Politseiprefektuuri põhimäärus Üldsätted 1. Politseiprefektuur on Eesti Vabariigi Riikliku Politseiameti (edaspidi Politseiamet) territoriaalne politseiasutus, kelle teenistuspiirkonnaks on maakond või vabariiklik linn või mitu nimetatud haldusüksust. Erandiks on transpordipolitsei prefektuur, kelle teenistuspiirkond hõlmab raudtee-, õhu- ja veetranspordivahendeid ning -objekte kogu vabariigi territooriumil. 2. Politseiprefektuurid moodustab ning nende asukoha ja teenistuspiirkonna määrab Eesti Vabariigi Valitsus kooskõlastatult maakondade ja vabariiklike linnade volikogudega. Juhul kui politseiprefektuuri teenistuspiirkond hõlmab mitut maakonda või ainult vabariikliku linna territooriumi, kooskõlastatakse prefektuuri moodustamine vastavate maakondade ja vabariiklike linnade volikogudega või nende volitusel vastavate maa- või linnavalitsustega. 3. Politseiprefektuur on juriidiline isik, kellel on Eesti Vabariigi riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat. Tal võib olla ka oma lipp ja muu sümboolika. 4. Oma tegevuses juhindub politseiprefektuur Eesti Vabariigi seadustest, Eesti Vabariigi Valitsuse otsustest, Eesti Vabariigi Riikliku Politseiameti põhimäärusest, käesolevast põhimäärusest ja muudest normatiivaktidest. 5. Politseiprefektuuri moodustavad politseiprefekt, politsei abiprefekt, politseikomissarid, politsei abikomissarid, politsei vaneminspektorid, vanemkonstaablid, arestimaja ülem, meditsiinilise kainestusmaja ülem, politseiinspektorid, konstaablid, politsei nooreminspektorid, vanemkordnikud ja kordnikud ning teenistujad ja töölised. 6. Politseiprefekt, politsei abiprefekt, majandus-, kriminaal-, väli- ja liikluspolitsei komissar ja territoriaalsete politseijaoskondade komissarid moodustavad politseiprefektuuri juhtkonna. 7. Territoriaalselt jaguneb politseiprefektuuri teenistuspiirkond politseijaoskondadeks ja konstaablipiirkondadeks. Politseijaoskonda juhib politseikomissar, konstaablipiirkonda – konstaabel või vanemkonstaabel. Vajaduse korral võivad konstaabli alluvuses töötada politsei nooremametnikud. 8. Politseijaoskonnas on arestikamber, mille juurde võivad kuuluda kainestuskambrid. 9. Politseiprefektuuri koosseisus võib olla meditsiiniline kainestusmaja, mis võib olla iseseisev juriidiline isik. Meditsiinilise kainestusmaja puudumisel täidavad kainestusmaja funktsioone prefektuuri arestimaja juurde kuuluvad kainestuskambrid. 10. Politseiprefektuuri operatiivjuhtimise alla kuuluvad Eesti Vabariigi Riikliku Politseiameti valvekoondise struktuuriüksused, mis on iseseisvad juriidilised isikud, kelle majandustegevus ei sõltu prefektuurist. 11. Politseiprefektuuri struktuuri ja arvkoosseisu kehtestab politsei peadirektor prefekti ettepanekul, arvestades iga maakonna ja linna iseärasusi ning kohaliku omavalitsuse organite taotlusi. Politseiprefektuuri põhiülesanded 12. Politseiprefektuuri põhiülesandeks on Eesti Vabariigi politseiseaduse, Eesti Vabariigi Valitsuse otsuste ning muude normatiivaktidega politseile pandud ülesannete täitmine ning politsei juhtimine ja politseiteenistuste tegevuse koordineerimine teenindataval territooriumil. 13. Politseiprefektuur oma põhiülesande täitmiseks: 1) koordineerib politseiteenistuste tegevust avaliku korra tagamisel, õiguserikkumiste tõkestamisel ning kuritegude juurdlemisel ja avastamisel; 2) komplekteerib politsei isikkoosseisu, peab sellekohast arvestust, suunab politseiametnikke väljaõppele ja täienduskoolitusele ning korraldab erialast väljaõpet prefektuuris; 3) töötab välja eriti tähtsate objektide (pangad, juveelikauplused jt.) võimaliku kuritegeliku ründe vastu kaitsmise plaanid ning korraldab nimetatud plaanide järgi operatiiv-taktikalisi õppusi; 4) korraldab oma tööpiirkonnas politsei koostööd teiste riigivalitsemis- ja kohaliku omavalitsuse organitega, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonidega, kodanike ja nende ühendustega; 5) teostab järelevalvet heakorra ja keskkonnakaitsenõuete täitmise üle; 6) teostab liiklusjärelevalvet; 7) täidab teisi Eesti Vabariigi politseiseadusest ning muudest politseiprefektuurile kohustuslikest normatiivaktidest tulenevaid ülesandeid. 14. Politseiprefektuur täidab talle pandud ülesandeid politseijaoskondade ja konstaablipiirkondade kaudu. Politseiprefektuuri teenistuspiirkonna võib täielikult või osaliselt jaotada politseijaoskondade või konstaablipiirkondade vahel. 15. Politseijaoskonnad ja konstaablipiirkonnad moodustatakse linnades, alevites, valdades ja külades, arvestades paikkonna iseärasusi, rahvaarvu, õiguskorra seisundit ja muid politseitöö seisukohalt olulisi asjaolusid. 16. Politseijaoskonna moodustab ja selle teenistuspiirkonna kinnitab Politseiameti peadirektor kooskõlastatult vastava haldusüksuse volikoguga politseiprefekti ettepanekul. Transpordipolitsei prefektuur kooskõlastab politseijaoskonna moodustamise ka vastava transpordiettevõttega. 17. Politseijaoskond täidab oma pädevuse piires politseile pandud ülesandeid selles osas, mis ei ole antud kõrgemalseisvate või muude politseiasutuste pädevusse. 18. Politseijaoskonna ja politseiprefektuuri ülesehituse aluseks on konstaablipiirkonnad, mis moodustatakse maal ühe või mitme valla baasil, linnades aga linnaosade baasil, sõltuvalt elanike arvust. Konstaablipiirkonnad kinnitab prefekt kooskõlastatult kohaliku omavalitsuse organitega. Prefektuuri teenistused 19. Politseiprefektuuris on järgmised teenistused ja üksused: kriminaal-, majandus-, väli- ning liikluspolitsei-, korrapidamis-, teabe- ja majandusteenistus, kantselei, raamatupidamine, kaadrigrupp, sidegrupp ja arestimaja. Kriminaalpolitsei koosseisu kuuluvad noorsoopolitsei inspektorid, kes tegelevad alaealiste õiguserikkujatega. Politseiprefektuuri koosseisu võib moodustada kohaliku omavalitsuse poolt finantseeritava munitsipaalpolitsei formeeringu, kelle funktsioonid sätestatakse kohaliku omavalitsuse ja Politseiameti vahel sõlmitava lepinguga. 20. Kriminaalpolitsei ülesandeks on kuritegude tõkestamine, toimepandud kuritegude juurdlemine ja avastamine teenindataval territooriumil. 21. Kriminaalpolitsei oma ülesannete täitmiseks: 1) kogub operatiiv-jälitusmeetodeid kasutades teavet ettevalmistatavate ja toimepandud kuritegude ning nendega seotud isikute kohta; 2) käib sündmuskohtadel ja kontrollib materjale, kui on tegemist tõenäoliselt kuriteotunnustega sündmusega ning vastavalt kriminaalprotsessi seadustikule teostab vajalikke toiminguid kurjategijate kindlakstegemiseks ja tabamiseks; 3) jälitab kurjategijaid ja peab neid kinni; 4) otsib taga kurjategijaid ja muid tagaotsitavaks kuulutatud isikuid vastavalt Eesti Vabariigis kehtestatud korrale ning tuvastab identifitseerimata laipu; 5) otsib ärandatud sõidukeid ja varastatud asju; 6) võtab osa kuritegudevastastest politseioperatsioonidest ja muudest kuritegevuse profülaktika alastest üritustest; 7) peab operatiiv-jälitustegevuseks vajalikku teabepanka, edastab kindlaksmääratud korras osa sellest teabest vabariiklikku teabepanka ja politsei operatiivsesse infosüsteemi. Vajaduse korral on kriminaalpolitseil õigus pöörduda abi saamiseks Politseiameti büroode poole. 22. Kriminaalpolitsei on kohustatud oma pädevuse piires abistama kriminaalpolitsei vabariikliku büroo ja vajaduse korral ka teiste politseiüksuste töötajaid nendele pandud ülesannete täitmisel prefektuuri teenistuspiirkonnas ning väljastama neile vajalikku teavet. Kriminaalpolitsei komissar on kohustatud oma tööst aru andma prefektile, Politseiameti peainspektorile ja tema poolt määratud ulatuses ka kriminaalpolitsei vabariikliku büroo komissarile. 23. Majanduspolitsei ülesandeks on tõkestada kuritegevust majandussfääris, toimepandud majanduskuritegude väljaselgitamine ning juurdlemine. 24. Majanduspolitsei oma ülesannete täitmiseks: 1) kogub operatiiv-jälitusmeetodeid kasutades teavet ettevalmistatavate ja toimepandud majanduskuritegude ning nendega seotud isikute kohta; 2) kontrollib juriidiliste isikute majandus- ja finantstegevust kajastavaid dokumente ning materiaalsete väärtuste ja rahaliste vahendite vastavust dokumentatsioonile; 3) kontrollib majandustegevuseks vajaliku tegevusloa või litsentsi olemasolu; 4) teeb kontrolloste, võtab kaubaproove ning tootenäidiseid; 5) algatab väljaselgitatud õiguserikkumise korral kriminaal- või haldusmenetluse; 6) jälitab kurjategijaid ja peab neid kinni; 7) võtab osa kuritegudevastastest politseioperatsioonidest ja muudest profülaktilistest üritustest; 8) peab operatiiv-jälitustegevuseks vajalikku teabepanka, edastab kindlaksmääratud korras osa sellest teabest vabariiklikku teabepanka ja politsei operatiivsesse infosüsteemi. Vajaduse korral on majanduspolitseil õigus pöörduda abi saamiseks Politseiameti büroode poole. 25. Majanduspolitsei on kohustatud oma pädevuse piires abistama majanduspolitsei vabariikliku büroo ja vajaduse korral ka teiste politseiüksuste töötajaid nendele pandud ülesannete täitmisel prefektuuri teenistuspiirkonnas ning väljastama neile vajalikku teavet. Majanduspolitsei komissar on kohustatud oma tööst aru andma prefektile, Politseiameti peainspektorile ja tema poolt määratud ulatuses ka majanduspolitsei vabariikliku büroo komissarile. 26. Välipolitsei ülesandeks on vajaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku kindlustamine teenindataval territooriumil. 27. Välipolitsei oma ülesannete täitmiseks: 1) teostab posti- ja patrullteenistust avaliku korra kaitseks ning kuritegude ja muude õiguserikkumiste tõkestamiseks; 2) teostab haldusmenetlust oma pädevuse piires; 3) viib läbi edasilükkamatuid uurimistoiminguid kuriteotunnuste ilmnemisel; 4) teostab järelevalvet heakorra ja keskkonnakaitsenõuete täitmise üle; 5) kontrollib kaubanduseeskirjadest (sealhulgas alkoholiga kauplemise eeskirjadest) kinnipidamist; 6) tagab avaliku korra, isikute ja vara kaitse ning vältimatu abi andmise päästetöödel tulekahjude, loodusõnnetuste, katastroofide ja muude erakorraliste sündmuste puhul; 7) tagab koostöö kodanike omaalgatuslike korrakaitseüksustega ja turvateenistustega; 8) osutab vajalikku abi teistele politseiteenistustele neile pandud ülesannete täitmisel; 9) viib läbi politseioperatsioone ja profülaktilisi üritusi; 10) teostab kehtestatud korras kontrolli relvade, laskemoona ning lõhkematerjali omamise, hoidmise, kasutamise, veo ja muu taolise üle, annab välja vastavaid lubasid ja litsentse. Välipolitsei komissarid on kohustatud oma tööst aru andma prefektile ja Politseiameti peainspektorile. 28. Konstaablid (vanemkonstaablid) täidavad oma teenistuspiirkonnas kõiki politseifunktsioone, kasutades vajaduse korral teiste teenistuste abi. 29. Liikluspolitsei ülesandeks on liikluseeskirjade täitmise tagamine prefektuuri teenistuspiirkonnas. 30. Liikluspolitsei oma ülesannete täitmiseks: 1) teostab liiklusjärelevalvet, viib läbi haldusmenetlust liikluseeskirjade rikkumise korral ning tõkestab oma marsruudil ka teisi õiguserikkumisi; 2) karistab oma pädevuse piires liikluseeskirjade rikkujaid; 3) viib kuriteotunnustega liiklusõnnetuste korral läbi edasilükkamatuid juurdlustoiminguid ja vormistab liiklusõnnetuste materjale; 4) annab kannatanutele vältimatut meditsiinilist ja tehnilist abi; 5) vajaduse korral reguleerib liiklust, kontrollib liikluskorraldust ning teede, tänavate ja liiklusvahendite seisukorda; 6) tagab ülegabariidiliste ja ohtlike veoste saatmise; 7) kõrgendatud ohu korral või vajaduse puhul teeb ümberkorraldusi liikluses; 8) koostöös kriminaalpolitseiga otsib ärandatud sõidukeid ja avariikohalt omavoliliselt lahkunud juhte; 9) võtab osa liiklusalastest profülaktilistest üritustest; 10) osaleb politseioperatsioonides; 11) teeb koostööd ühiskondlike korrakaitseformeeringutega. Liikluspolitsei komissar on kohustatud oma tööst aru andma prefektile ja Politseiameti peainspektorile. 31. Liikluspolitsei abistab teisi politseiametnikke nende teenistusülesannete täitmisel prefektuuri teenistuspiirkonnas. Vajaduse korral võib liikluspolitsei pöörduda abi saamiseks Politseiameti büroode poole ja taotleda politseireservilt abijõude. 32. Korrapidamisteenistuse ülesandeks on ööpäevaringne teabe vastuvõtmine õiguserikkumiste kohta ning sellele adekvaatse politseipoolse reageeringu korraldamine. 33. Korrapidamisteenistus oma ülesannete täitmiseks: 1) võtab vastu ja registreerib õiguserikkumiste ning muude sündmuste kohta saabuvat teavet ning rakendab viivitamatult meetmeid õiguserikkumiste ärahoidmiseks, tõkestamiseks ning avastamiseks; 2) suhtleb ööpäevaringselt kodanikega ja annab neile oma pädevuse piires igakülgset abi; 3) tagab pärast teate saabumist politseiprefektuuri operatiivgrupi viivitamatu väljasõidu kuriteokohale; 4) koordineerib ja kontrollib kõigi teenindataval territooriumil tegutsevate politseitoimkondade tööd; 5) kannab prefektile, tema äraolekul aga tema poolt määratud politseiametnikule ette kõigi sündmuste ja rakendatud abinõude kohta, edastab toimkondadele korraldused; 6) koostab Politseiameti korrapidamisteenistusele saadetavad teated ning vastutab nende õigeaegse ja täpse edastamise eest ning vahendab Politseiametilt saadud teabe prefektuuri juhtkonnale. 34. Korrapidamisteenistus on Politseiameti korrapidamisteenistuse operatiivalluvuses, politseijaoskonna korrapidamisteenistus aga prefektuuri korrapidamisteenistuse operatiivalluvuses. 35. Teabeteenistuse ülesandeks on politseiteenistuste varustamine neile vajalike andmetega ja kriminaalregistri pidamine prefektuuri ulatuses. Oma tegevuses juhindub teabeteenistus kehtivatest normatiivaktidest ja Politseiameti käskkirjadest. 36. Teabeteenistus oma ülesannete täitmiseks: 1) võtab vastu, registreerib ning kannab kriminaalregistrisse kõigist prefektuuri teenistuspiirkonnas asuvatest õiguskaitseorganitest saabuvat teavet kuriteosündmuste, kriminaalasjade kohtueelse uurimise käigu ja selle tulemuste kohta; 2) võtab vastu, registreerib ning viib politsei teabesüsteemi andmeid haldusmenetluse, relvade ja lõhkeaine seaduslike omanike, asitõendite kollektsioonide, samuti muude politsei tegevusega seotud sündmuste ja isikute kohta; 3) vastab saabunud päringutele normatiivaktides sätestatud korras ja tähtaegadel; 4) korraldab päringute esitamise vabariiklikele andmepankadele ja vastuste saamise; 5) vastavalt kehtivale korrale väljastab üksikisiku avalduse alusel tema kohta politsei teabesüsteemis säilitatavat teavet; 6) haldab prefektuuri pädevusse kuuluvaid andmepanku. 37. Teabeteenistus on Politseiameti teabe- ja analüüsi vabariikliku büroo operatiivalluvuses, politseijaoskonna teabeteenistus aga prefektuuri teabeteenistuse operatiivalluvuses. 38. Politseiprefektuuri koosseisus oleva arestimaja ja arestikambri ülesandeks on vahi alla võetud isikute, kuriteo toimepanemises kahtlustatavate ja haldusõiguserikkumisi toimepannud isikute kinnipidamine ja valve, samuti eespool nimetatud isikute konvoeerimine, nende fotografeerimine ja daktüloskopeerimine ning kambrite nõuetekohase sanitaarseisundi tagamine. 39. Politseiprefektuuri koosseisus oleva meditsiinilise kainestusmaja (kainestuskambri) ülesandeks on toimetada avalikest kohtadest ära ja hoida kinni keskmises ja raskes joobes isikuid, kes rikuvad õiguskorda või käituvad inimväärikust solvavalt, samuti isikuid, kes joobeseisundi tõttu võivad ohustada iseennast või teisi isikuid. Meditsiinilises kainestusmajas (kainestuskambris) teostatakse kainestusmajja (kainestuskambrisse) toimetatud isikute meditsiiniline läbivaatus ning vajaduse korral rakendatakse meetmeid neile arstiabi andmiseks. Samas vormistatakse materjalid haldusõiguserikkumiste kohta. 40. Arestimajas ja -kambris või meditsiinilises kainestusmajas (kainestuskambris) peetavate isikute kinnipidamise alused ja kord sätestatakse vastavate normatiivaktidega. 41. Arestimaja ja meditsiinilise kainestusmaja teeninduspiirkond võib olla laiem kui selle prefektuuri teenistuspiirkond, mille koosseisu ta kuulub. 42. Meditsiinilisel kainestusmajal ja arestimajal võib olla juriidilise isiku staatus. 43. Kaadriteenistuse ülesandeks on politsei kaadrialase töö korraldamine prefektuuris. 44. Kaadriteenistus oma ülesannete täitmiseks: 1) peab arvestust prefektuuri isikkoosseisu komplekteerimise, erialase väljaõppe ja täiendõppe üle; 2) õpib tundma ja vormistab tööle uusi politseiametnikke ning teisi teenistujaid ja töölisi; 3) valmistab ette käskkirjaprojekte kaadrialastes küsimustes; 4) vormistab ja peab arvestust ka struktuuriüksuste isikkoosseisu komplekteerimise üle; 5) peab arvestust politseiametnike distsiplinaarkaristuste ja autasustamiste kohta ning esitab omapoolseid ettepanekuid nendes küsimustes. 45. Majandusteenistuse ülesandeks on politseiprefektuuri tegevuse materiaal-tehniline kindlustamine oma pädevuse piires. Majandusteenistuse koosseisu kuuluva sidegrupi ülesandeks on prefektuuri valduses olevate sidevahendite ekspluatatsiooni korraldamine, remont ja hooldus. 46. Politseiprefektuuri juures asuvate valvepolitsei allüksuste ülesandeks on vastavalt sõlmitud lepingutele vara (isikute) puutumatuse tagamine, kohene reageerimine valvatavatelt objektidelt saabuvatele häiresignaalidele ning kurjategijate ja teiste õiguserikkujate kinnipidamine patrullmarsruutidel. Valvepolitsei allüksused oma ülesannete täitmiseks: 1) teostavad kontrolli valveteenuste osutamise üle vastavate litsentsidega ettenähtud eritingimuste järgi; 2) osalevad politseioperatsioonides prefektiga kooskõlastatud tingimustel; 3) teostavad eriti tähtsate objektide regulaarset ülevaatust. 47. Kantselei põhiülesandeks on sissetuleva ja väljamineva posti registreerimine, töötlemine ja väljasaatmine, kontroll sissetulnud dokumentide täitmise tähtaegadest kinnipidamise üle, dokumentide tehniline vormistamine ja nende hoidmine. 48. Raamatupidamine juhindub oma töös Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud «Raamatupidamise põhimäärusest». Politseiprefektuuri juhtimine 49. Politseiprefektuuri juhib politseiprefekt, kes on vastaval haldusterritooriumil kõrgeim politseiametnik. Eriolukorras alluvad temale kõik vastaval haldusterritooriumil paiknevad Eesti Vabariigi siseministri valitsemisalasse kuuluvate riiklike ametite struktuuriüksused. Teenistuslikult allub politseiprefekt Politseiameti peadirektorile. 50. Politseiprefekt oma ülesannete täitmiseks: 1) tagab Eesti Vabariigi politseiseadusega talle pandud ning käesolevas põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmise, vastutab prefektuuri tegevuse ning töö korraldamise eest; 2) annab oma pädevuse piires käskkirju ja juhendeid. Eesti Vabariigi seaduste, Eesti Vabariigi Valitsuse otsuste ja teiste normatiivaktidega kindlaksmääratud küsimustes välja antud prefekti käskkirjad ja juhendid on kohustuslikud kõigile prefektuuri teenistuspiirkonnas asuvatele üksikisikutele ja juriidilistele isikutele; 3) võtab tööle ja vabastab töölt kõiki politseiprefektuuri töötajaid ning vallandab politseiametnikke politsei teenistusmäärustikus ettenähtud juhtudel ja korras; 4) jaotab kohustused abiprefektide ning komissaride vahel vastavalt prefektuuri struktuurile; 5) määrab politseitöötajate ametipalgad, lähtudes palgaskaalast; 6) kinnitab prefektuuri iga-aastase eelarve ning vajaduse korral ettepanekud lisaeelarve kohta, kontrollib eelarve sihipärast kasutamist ja käsutab ettenähtud ulatuses prefektuuri ja tema struktuuriüksuste rahalisi vahendeid ja vara; 7) esindab prefektuuri Eesti Vabariigi kõigis asutustes, ettevõtetes ja organisatsioonides; 8) annab korraldusi temale alluvate politseijaoskondade, politseiasutuste ja struktuuriüksuste juhtidele ning pärib neilt aru oma korralduste täitmise üle; 9) määrab distsiplinaarkaristusi politseiametnikele ja teistele prefektuuri töötajatele seaduses ettenähtud juhtudel ja korras ning teeb Politseiameti peadirektorile esildisi distsiplinaarkaristuse määramiseks politseiametnikele juhul, kui karistuse määramine kuulub Eesti Vabariigi siseministri või Politseiameti peadirektori pädevusse; 10) autasustab politseiametnikke ja teisi politseiprefektuuri töötajaid, kes on saavutanud häid töötulemusi. Teeb Politseiameti peadirektorile esildisi oma alluvate Eesti Vabariigi Siseministeeriumi või Politseiameti autasudega autasustamise kohta; 11) autasustab kodanikke, ametiisikuid ning üldsuse esindajaid aktiivse osavõtu eest kuritegude ja haldusõiguserikkumiste ennetamisel ja tõkestamisel, kuritegude avastamisel ja õiguserikkujate kinnipidamisel ning muu abi osutamise eest politseile pandud ülesannete täitmisel, samuti esitab vastavasisulisi ettepanekuid Politseiametile, maavalitsusele, linna- või linnarajooni valitsusele, esmatasandi omavalitsusorganitele ning ettevõtetele, asutustele ja organisatsioonidele; 12) kirjutab alla sõlmitavatele lepingutele ja teistele prefektuuri nimel vormistatud dokumentidele; 13) kehtestab prefektuuri sisekorraeeskirjad ja tagab nende täpse täitmise; 14) vajaduse korral moodustab politseiametnike atesteerimise, kaadri- ja teiste praktilise töö küsimuste kollegiaalseks arutamiseks prefekti nõukogu, kelle otsused vormistatakse kirjalikult ja kinnitatakse prefekti poolt; 15) juhib kantselei, raamatupidamise, majandusteenistuse ja kaadrigrupi tööd ning määrab oma käskkirjaga teiste politseiprefektuuri juhtkonda kuuluvate politseiametnike tööjaotuse. 51. Prefekti äraolekul asendab teda prefekti poolt määratud politseiametnik prefektuuri juhtkonna hulgast. 52. Korrapidamisteenistust, passiteenistust ja kaadrigruppi juhivad vastavad vaneminspektorid, kes oma tegevusest annavad aru prefektile või tema poolt määratud politseiametnikule juhtkonna hulgast. 53. Kantseleid juhib kantselei juhataja, raamatupidamist pearaamatupidaja või vanemraamatupidaja ning majandusteenistust majandusdirektor, kes vahetult alluvad prefektile. 54. Arestimaja ja meditsiinilist kainestusmaja juhib ülem, kes vahetult allub prefektile või prefekti poolt määratud politseiametnikule prefektuuri juhtkonna hulgast. Politseiprefektuuri reorganiseerimise ja likvideerimise kord 55. Politseiprefektuuri teenistuspiirkonna muutmine toimub Eesti Vabariigi Valitsuse otsusega. 56. Politseiprefektuuri struktuuri ja arvkoosseisu muutmine toimub Politseiameti peadirektori käskkirjaga, kooskõlastatult kohaliku omavalitsuse organiga. 57. Politseiprefektuuri likvideerib Eesti Vabariigi Valitsus. Õiend Lisatud avaldamisandmed.