Ülemnõukogu Presiidium — Põhinõuetest Eesti Vabariigi kaitsejõudude ohvitseride kohta — RT, 22, 312

(õ) 4.11.2008 EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU PRESIIDIUMI OTSUS Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium otsustab: 1. Eesti Vabariigi kaitsejõudude ohvitser on sõjaväejuht, kellel on kutsetööks vajalik üldhariduslik ja professionaalne ettevalmistus, kes on valmis iga hetk välja astuma Eesti Vabariigi iseseisvuse, sõltumatuse, ning seadusliku riigikorra kaitseks. 2. Ohvitseri vastutusrikaste ülesannete täitmiseks on nõutav, et ohvitseri auaste antakse isikutele, kes on distsiplineeritud ja tegevusvalmid, täiendavad oma teadmisi ja oskusi, hoiavad riiklikku ning ametisaladust, on ausad ja aatelised ning laitmatute elukommetega. 3. Eeltoodust tulenevalt esitatakse ohvitseridele aukraadi andmiseks järgmised põhinõuded: 1) Eesti Vabariigi kodakondsuse olemasolu; 2) eesti keelevaldamine (vähemalt D- ja E-kategooria tasemel); 3) atesteeritus kvalifikatsiooni oskuste kohta; 4) vähemalt keskharidus, vanemohvitseridest alates kõrgharidus, s.h. kõrgemate ohvitseride osas kindralstaabi akadeemia haridus. 4. Teiste riikide relvajõududes teeninud ohvitserid võetakse üldisele arvele reservohvitseridena Kaitsejõudude Peastaabis nende isikliku taotluse alusel. Nende isikute kasutamine kaitsejõududes (kaitseväes, kaitseliidus, piirivalves, sisekaitseväeosades), s.h. õppetööl, on individuaalne ning sõltub eelneva atestatsiooni tulemuslikkusest. Teiste riikide relvajõududes ohvitseri auastme omandanud isikutele ei anta üldjuhul kõrgemat auastet, kui neil oli teise riigi relvajõududes. 5. Eesti Vabariigi kaitsejõudude teenistusse ei rakendata teistes riikides (s.h. Eestit okupeerinud riikides) teeninud ohvitsere, kes on kuulunud repressiivorganisatsioonidesse (SS, SD, KGB jt.), tegutsenud karistussalkades Eesti Vabariigi või teiste riikide territooriumil (hävituspataljonid, smersnikud jt.), osalenud inimsusevastastes kuritegudes või on kuulunud või kuuluvad teiste riikide luureorganisatsioonidesse. Üksnes individuaalse valiku alusel rakendatakse Eesti Vabariigi kaitsejõududes endise NSVL sõjakomissariaatides töötanud või NSVL relvajõudude poliitkoosseisu kuulunud ohvitsere. 6. Kaitsejõudude ohvitseride auastmete küsimuse otsustamiseks on vajalik luua atesteerimiskomisjonid: kuni kapteni auastme omistamiseni – Kaitsejõudude Peastaabi juures, vanem- ja kõrgemate ohvitseride auastmete omistamiseks – Eesti Vabariigi Kaitsenõukogu juures. 7. Kuni sõjakooli ja atesteerimiskomisjonide rakendamiseni on võimalik omistada vastavate kursuste eduka lõpetamise järel kõige madalamaid Eesti kaitsejõudude ohvitseriauastmeid (lipnik ja nooremleitnant). Erandina kehtestatud nõudmistest on Eesti Vabariigi Kaitsenõukogul õigus väljapaistvate teenete eest kaitsejõudude formeerimisel ohvitseriauastet kõrgendada või anda ohvitseriauastmeid ilma sellekohase atesteerimiseta. 8. Eesti Vabariigi kaitsejõudude ohvitserid annavad pidulikult truuduse- ja süümevande koos auastme omistamisega Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe poolt. Kui ohvitser keeldub süümevande andmisest või kui tuvastatakse, et süümevandega kinnitatu ei vasta tõele, vabastatakse ohvitser oma ametikohalt ja kaitsejõudude teenistusest. 9. Kinnitada Eesti kaitsejõudude ohvitseri süümevande tekst. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL Tallinn, 11. mail 1992. Lisa Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1992. a. 11. mai otsusele Eesti kaitsejõudude ohvitseri s ü ü m e v a n n e «Mina, Eesti Vabariigi kaitsejõudude ohvitser, teatan ausalt ja avalikult, et ma ei ole töötanud Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganites, luure või vastuluure teenistuses, ei ole täitnud ega täida nende organite agendi ülesandeid. Ma ei ole oma senise tegevusega osalenud Eesti Vabariigi, samuti teiste riikide kodanike jälitamises või represseerimises nende poliitiliste veendumuste pärast.» Tallinnas, Allkiri Õiend Lisatud avaldamisandmed.