Vabariigi Valitsus — Kriminaaltäiteametnike teenistusmäärustiku, ametinimetuste loetelu ja vormiriietuse kirjelduse kohta — RT, 6, 100

(õ) 17.10.2008 EESTI VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS Eesti Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud «Kriminaaltäiteametnike teenistusmäärustik», «Kriminaaltäiteametnike ametinimetuste loetelu» ja «Kriminaaltäiteametnike vormiriietuse kirjeldus». 2. Kehtestada, et kriminaaltäiteametnike teenistusstaaži hulka arvatakse teenistusstaaž politseis, kaitsejõududes ja sõjaväeteenistuses ning siseasjade organites rea- ja juhtivkoosseisu ametikohtadel. 3. Kehtestada käesolev määrus 1. jaanuarist 1992. a. Eesti Vabariigi majandusminister Eesti Vabariigi Valitsuse esimehe ülesandeis J. LEIMANN Eesti Vabariigi riigiministri asetäitja E. BEKKER Tallinn, Toompea, 29. jaanuaril 1992. Nr. 40. Kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse 29. jaanuari 1992. a. määrusega nr. 40 Kriminaaltäiteametnike teenistusmäärustik I. Üldsätted 1. Käesolev «Kriminaaltäiteametnike teenistusmäärustik» sätestab Eesti Vabariigi Riiklikus Kinnipidamiskohtade Ametis ning tema halduses olevates kinnipidamisasutustes (parandusliku töö asutustes, uurimisisolaatorites ja erikomandantuurides) töötavate kriminaaltäiteametnike teenistuse (kriminaaltäiteteenistuse) korra ning sellega seotud õigused ja kohustused. Kriminaaltäiteametnik on riigiteenistuja, kelle ülesandeks on kriminaalkaristuse ja eelvangistuse täideviimine vastavalt seadusandlusele, režiimi tagamine, süüdimõistetute ja kinnipeetavate valvamine, samuti töötajad, kelle otseses alluvuses on süüdimõistetud või kinnipeetavad kinnipidamisasutustes. Kriminaaltäiteametnike ametinimetuste loetelu kinnitab Eesti Vabariigi Valitsus. Kriminaaltäiteteenistuses olevateks loetakse samuti vastavate õppeasutuste (keskuste) kursandid ning nendel juhtiva ja pedagoogilise personali ametikohtadel olevad isikud, mis komplekteeritakse kriminaaltäiteametnikega. 2. Kriminaaltäiteametnike teenistuskäik osas, mis ei ole sätestatud käesoleva määrustikuga, reguleeritakse tööseadusandlusega. Eesti Vabariigi Riikliku Kinnipidamiskohtade Ameti (edaspidi Kinnipidamiskohtade Amet) teiste töötajate – teenistujate ja tööliste – töösuhted reguleeritakse tööseadusandlusega. 3. Ametisse astumisel annavad kriminaaltäiteametnikud ametivande. Ametikohustuste täitmisel on nad riigivõimu esindajad oma pädevuse piires. 4. Kriminaaltäiteametnikke ei kutsuta kaitseväe tegevteenistusse ega kordusõppustele. 5. Kriminaaltäiteametnike teenistusalased õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks seaduste ja teiste normatiivaktide ning käesoleva määrustikuga. 6. Kriminaaltäiteametnike ergutamise ja distsiplinaarvastutusele võtmise kord kehtestatakse käesoleva määrustikuga. 7. Kriminaaltäiteametnikud kannavad teenistusülesannete täitmisel vormiriietust. Vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjelduse kinnitab Eesti Vabariigi Valitsus. 8. Teenistuskorra rikkumise eest võetakse kriminaaltäiteametnikud kehtestatud korras distsiplinaar-, administratiiv-, tsiviil- või kriminaalvastutusele. Kriminaaltäiteametnike poolt seoses ametikohustuste täitmisega või nende täitmatajätmisega riigile tekitatud materiaalse kahju korvamise kord, määratakse kindlaks seadusandlusega. II. Teenistusleping 9. Tööle kriminaaltäiteteenistusse võetakse mõlemast soost 18–35 aasta vanuseid Eesti Vabariigi alalisi elanikke, kes oma isiklike ja kõlbeliste omaduste, haridustaseme, füüsilise ettevalmistuse ja tervisliku seisundi poolest on suutelised täitma kriminaaltäiteametnike kohustusi. Teenistuslepingu sõlmimise korra ja tingimused määrab kindlaks Kinnipidamiskohtade Ameti peadirektor. 10. Teenistusse astuda soovijad teevad läbi arstliku kontrolli. Tervisliku seisundi suhtes esitatavad nõuded kehtestab Eesti Vabariigi Tervishoiuministeerium kooskõlastatult Kinnipidamiskohtade Ametiga. 11. Kriminaaltäiteametnikud on teenistuses kuni 50-aastaseks saamiseni. Teenistuse huvides on Kinnipidamiskohtade Ameti peadirektoril õigus pikendada kriminaaltäiteametniku teenistuse aega viimase nõusolekul kuni tema 60-aastaseks (naisametnikel kuni 55-aastaseks) saamiseni juhul, kui ta oma tervisliku seisundi, eriettevalmistuse ja isiklike omaduste poolest on kõlblik teenistuse jätkamiseks. III. Tööaeg ja teenistustingimused 12. Kriminaaltäiteametnike tööaja normaalne kestus on 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. 13. Üldjuhul kehtestatakse kriminaaltäiteametnikele kahe puhkepäevaga viiepäevane töönädal. Viiepäevase töönädala puhul määratakse igapäevase tööaja (vahetuse) kestus kindlaks teenistuse sisekorraeeskirjade või vahetusgraafikutega. 14. Vahetustega töö puhul peab iga kriminaaltäiteametnik töötama graafikus ettenähtud tööaja kestel. 15. Ametikohtadel, kus see on vajalik teenistuse iseärasuste tõttu, võib tööpäeva tööseadusandlusega ettenähtud korras jaotada osadeks nii, et tööaja üldkestus ei ületaks igapäevase tööaja ettenähtud kestust. 16. Katkestamatult töötavates teenistustes, kus teenistustingimuste tõttu ei ole võimalik kinni pidada teatud kategooria kriminaaltäiteametnikele kehtestatud tööpäeva või töönädala kestusest, on lubatud sisse seada tööaja summeeritud arvestus selliselt, et tööaja kestus arvestusperioodil ei ületaks töötundide normijärgset arvu ühes kvartalis. 17. Igapäevase tööaja (vahetuse) algus ja lõpp määratakse kindlaks teenistuse sise-eeskirjadega ja vahetusgraafikutega vastavalt seadusandlusele ja käesolevale määrustikule. 18. Öötöö kestus võrdsustatakse päevasega. 19. Töö üle tööaja ettenähtud kestuse on ületunnitöö ning on üldjuhul keelatud. Ületunnitööd on lubatud kohaldada: 1) massiliste korratuste, samuti loodusõnnetuse, epideemia, avarii ja katastroofi vältimiseks, likvideerimiseks või nende tagajärgede kõrvaldamiseks ning muude erakorraliste sündmuste puhul; 2) teenistusülesannete täitmisel, mida ei ole võimalik lõpule viia tööaja normaalse kestuse korral või edasilükkamatu või ettenägematu teenistusülesande täitmisel, kui töö katkestamine või tegematajätmine ei ole võimalik; 3) vahetustöötaja mitteilmumisel, kui teenistuses ei tohi tekkida vaheaega. Neil juhtudel on asutuse või üksuse juhtkond kohustatud viivitamatult võtma tarvitusele abinõud vahetustöötaja asendamiseks teise kriminaaltäiteametnikuga. Ületunnitöö vormistatakse asutuse või üksuse juhi käskkirjaga või kirjaliku korraldusega. Ületunnitöö ühe kriminaaltäiteametniku kohta ei tohi ületada 360 tundi aastas. Ületunnitöö arvestust peetakse iga kriminaaltäiteametniku ja iga juhu kohta, kusjuures tuleb näidata ületunnitöö algus ja lõpp. 20. Kriminaaltäiteametnikele makstakse ületunnitöö esimese kahe tunni eest poolteisekordse, järgmiste tundide eest aga kahekordse tunnitasumäära (-tariifi) alusel. 21. Ületunnitöö kompenseerimine vaba aja andmisega on keelatud. 22. Puhkepäeval või riiklikul pühal töötamist võib poolte kokkuleppel kompenseerida puhkepäeva andmisega või rahaliselt kahekordses suuruses tööseadusandluses ettenähtud korras. 23. Töötamise eest öötundidel makstakse lisatasu 20% tunnitasumäärast (-tariifist) iga öötunni eest. 24. Kriminaaltäiteasutuse või -üksuse juhi otsusel võib väljaspool normaalset tööaega sisse seada kriminaaltäiteametnike kodused valvekorrad. Koduse valvekorra rakendamisel tasutakse kogu valveperioodi kestel, nii päeval kui öösel, tööpäevadel 25% ning puhkepäevadel ja riiklikel pühadel 50% tunnitasumäärast (-tariifist) iga valves oldud tunni eest, olenemata väljakutsest. 25. Kriminaaltäiteametnikel on lubatud töötada kohakaasluse alusel Kinnipidamiskohtade Ameti peadirektori loal. On keelatud tegelemine individuaalse töise tegevusega, osalemine eraettevõtluses või tootmis- ja teeninduskooperatiivi tegevuses. 26. Kriminaaltäiteametnikud kuuluvad atesteerimisele vastavalt ametikoha suhtes kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Esimene atesteerimine toimub teenistusse astumisel, mille järel antakse ametivanne. Kriminaaltäiteametnike atesteerimise korra kehtestab Kinnipidamiskohtade Ameti peadirektor. Edasine atesteerimine toimub: 1) pärast täiendus- või ümberõppekursuste lõpetamist; 2) teisele ametikohale üleviimisel; 3) kriminaaltäiteametniku enda soovil pärast täiendavate kutsealaste teadmiste ja oskuste iseseisvat omandamist; 4) kriminaaltäiteasutuse või -üksuse juhi nõudel, kui töö tulemuste põhjal on alust kontrollida, kas kriminaaltäiteametnik pole minetanud vastavust oma ametikohale või kvalifikatsiooninõuetele. 27. Kui kriminaaltäiteametnik viidi üle madalamapalgalisele ametikohale distsiplinaarkaristuse korras, siis ei too distsiplinaarkaristuse kustumine või kustutamine kaasa tema ennistamist endisele ametikohale. Üleviimine endisele või kõrgemale ametikohale toimub üldises korras. 28. Kriminaaltäiteametnike õppimaasumise korra sätestab Kinnipidamiskohtade Ameti peadirektor. Kriminaaltäiteametnikud, kes õpivad õppeasutustes katkestamata, kasutavad kõiki seadusandlusega kehtestatud soodustusi ja õigusi, mis on ette nähtud tootmistööd katkestamata õppivatele isikutele. Kriminaaltäiteametnike ettevalmistamine, ümberõpe ja kvalifikatsiooni tõstmine võib toimuda kehtiva korra kohaselt ka vastavate välisriikide õppeasutustes. 29. Kriminaaltäiteametnikuna teenimise aeg loetakse üldise ning Eesti Vabariigi seadusandluses ettenähtud juhtudel ka erialase tööstaaži hulka. Teenistus- või tööstaaž mõnel muul ametikohal, mis samuti arvatakse kriminaaltäiteametniku teenistusstaaži hulka, kehtestatakse Eesti Vabariigi seadusandlusega. 30. Naiskriminaaltäiteametnikel, kes on rasedad või kellel on lapsi, on kõik õigused ja soodustused, mis Eesti Vabariigi seadusandlusega on ette nähtud rasedatele naistele ja naistele, kellel on lapsi. 31. Kriminaaltäiteametnikel on õigus kanda ja kasutada erivahendeid ja tulirelvi seadusandluses ettenähtud juhtudel ja korras. Ametnike loetelu, kellel on erivahendite ja tulirelva kandmise õigus, kehtestab Kinnipidamiskohtade Ameti peadirektor. 32. Kriminaaltäiteametnikku võib erandkorras kuni neljaks kuuks arvata kaadrireservi, säilitades talle töötasu. IV. Teenistusdistsipliin 33. Teenistusülesannete kohusetundliku täitmise ning teenistusalaste edusammude eest kohaldatakse kriminaaltäiteametnike suhtes järgmisi ergutusi: 1) tänu avaldamine; 2) autasustamine rahaga; 3) autasustamine hinnalise kingitusega; 4) autasustamine aukirjaga; 5) autasustamine kriminaaltäiteteenistuse teenetemärgiga. Ergutusena võib kasutada ka distsiplinaarkaristuse ennetähtaegset kustutamist. Eriti väljapaistvate teenete eest võidakse kriminaaltäiteametnikke esitada autasustamiseks riikliku autasuga. Kriminaaltäiteteenistuse teenetemärgi asutab Kinnipidamiskohtade Ameti peadirektor, kes kinnitab ka selle põhimääruse. Kriminaaltäiteametnike suhtes ergutuste rakendamise korra kehtestab Kinnipidamiskohtade Ameti peadirektor. 34. Teenistusdistsipliini rikkumise või kompromiteerivate üleastumiste toimepanemise eest võidakse kriminaaltäiteametniku suhtes kohaldada järgmisi distsiplinaarkaristusi: 1) märkus; 2) noomitus; 3) vali noomitus; 4) kriminaaltäiteteenistuse teenetemärgi äravõtmine; 5) üleviimine madalamale ametikohale; 6) vallandamine kriminaaltäiteteenistusest. Kriminaaltäiteametnikku ei või võtta distsiplinaarvastutusele, kui distsipliinirikkumise või kompromiteeriva üleastumise toimepanemisest on möödunud üle ühe aasta. Kriminaaltäiteametnike suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamise korra kehtestab Kinnipidamiskohtade Ameti peadirektor. V. Puhkused ja ravitingimused 35. Kriminaaltäiteametnikele võimaldatakse igal aastal korralist puhkust, arvestades nende teenistusstaaži (mida arvestatakse pensioni määramisel) alljärgnevalt: teenistusstaaži puhul kuni 5 aastat – 30 tööpäeva; teenistusstaaži puhul 5 kuni 10 aastat – 35 tööpäeva; teenistusstaaži puhul 10 kuni 20 aastat – 40 tööpäeva; teenistusstaaži puhul 20 ja enam aastat – 45 tööpäeva. 36. Kriminaaltäiteametnikud, kes saavad 45 kalendripäeva puhkust, võivad selle saada kahes osas, kusjuures üks osa peab olema vähemalt 30 kalendripäeva. 37. Kui kriminaaltäiteametnik haigestub iga-aastase puhkuse ajal, pikeneb puhkus haiguspäevade võrra, mis on tõestatud raviasutuse poolt väljaantud haiguslehega. 38. Esmakordselt teenistussevõetud kriminaaltäiteametnikele antakse esimesel teenistusaastal iga-aastast puhkust proportsionaalselt teenistuses oldud ajaga, arvestusega 2,5 tööpäeva ühe teenitud kuu eest. Vähem kui kümnepäevase puhkuse võib puhkusesaaja soovil liita järgmise aasta korralise puhkusega. 39. Lühiajalist puhkust koos töötasu säilitamisega antakse eriti mõjuvatel põhjustel kuni 10 kalendripäeva. Puhkust ilma töötasu säilitamiseta võidakse anda ühekordselt kuni 30 kalendripäeva aastas. 40. Kriminaaltäiteametnikele arstiabi andmine toimub Kinnipidamiskohtade Ameti ja haigekassa vahel sõlmitud lepingute alusel. 41. Haiguse korral vabastatakse kriminaaltäiteametnikud teenistusülesannete täitmisest meditsiiniasutuse poolt antud töövõimetuslehe alusel. Vabastuse kestus ei või ületada nelja kuud järjest või viit kuud aasta jooksul, kui Eesti Vabariigi seadusandlusega ei ole kehtestatud pikemat töölt vabastamise tähtaega. Seejuures võtab arstlik komisjon vastu otsuse kriminaaltäiteametniku kõlblikkuse kohta tema edasiseks teenimiseks kriminaaltäiteteenistuses. Teenistusülesannete täitmisel haavata, põrutada või vigastada saamise korral ravil viibimise aega ei piirata. 42. Kõik kriminaaltäiteametnikud kuuluvad riigi poolt kohustuslikule kindlustamisele. 43. Kriminaaltäiteametnikel on õigus saada väljateenitud aastate pensioni seadusega ettenähtud korras ja tingimustel. 44. Teenistusülesannete täitmisel hukkunud kriminaaltäiteametniku matused korraldatakse riigi kulul, tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele või omastele maksab riik ühekordset toetust kümne aasta (120 kuu) palga ulatuses. 45. Kui kriminaaltäiteametnikule tekitati teenistusülesannete täitmisel raske või üliraske kehavigastus, mis tõi kaasa töövõime kaotuse, maksab riik talle ühekordset toetust viie aasta (60 kuu) palga ulatuses. 46. Kui kriminaaltäiteametnikule tekitati teenistusülesannete täitmisel muu terviserikkega kehavigastus, mis tõi kaasa töövõime osalise püsiva kaotuse, maksab riik talle ühekordset toetust viie kuupalga ulatuses; samuti makstakse talle riigi poolt järgneva aasta jooksul välja ametipalga ja invaliidsuspensioni vahe viimase ametikoha palgamäära järgi. VI. Teenistuslepingu lõpetamine 47. Kriminaaltäiteametnik vabastatakse teenistusest: 1) vanuse tõttu, s.o. käesoleva määrustiku punktis 11 märgitud vanusepiirini jõudmisel; 2) kui ta osutub oma ametikohale mittevastavaks tervisliku seisundi tõttu, mis takistab teenistuse jätkamist senisel ametikohal ning kui puudub võimalus tema kasutamiseks mõnel muul kriminaaltäiteametniku ametikohal; 3) seoses üleminekuga tööle (teenistusse) teise asutusse, ettevõttesse või organisatsiooni; 4) omal soovil, kui sellest on ametisse määravale instantsile teatatud kaks kuud ette või vastastikusel kokkuleppel ka nimetatud tähtajast varem; 5) lepingu tähtaja lõppemisel; 6) ametikoha koondamise tõttu, kui puudub võimalus kasutada teda muul ametikohal; 7) atesteerimise tulemusel (ametialase mittevastavuse korral); 8) teenistushuvides ümberpaigutamisest keeldumise korral, kui edasine töötamine senisel ametikohal osutub võimatuks; 9) seoses usalduse kaotamisega; 10) kriminaaltäiteametniku nime diskrediteerimise eest; 11) distsipliinirikkumise eest; 12) seoses jõustunud süüdimõistva kohtuotsusega; 13) ebaseaduslikult vallandatud kriminaaltäiteametniku teenistusse ennistamisel, kui puudub võimalus kasutada teda muul ametikohal. 48. Kriminaaltäiteametnike teenistusest vabastamise õigus kuulub Kinnipidamiskohtade Ameti peadirektorile ja kinnipidamisasutuste ülematele nende poolt ametisse võetud ametnike suhtes. Kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse 29. jaanuari 1992. a. määrusega nr. 40 Kriminaaltäiteametnike ametinimetuste l o e t e l u Kriminaaltäiteteenistuse kõrgemad ametnikud Eesti Vabariigi Riikliku Kinnipidamiskohtade Ameti (edaspidi Kinnipidamiskohtade Amet) peadirektor. Kinnipidamiskohtade Ameti peadirektori asetäitja. Kriminaaltäiteteenistuse juhtivametnikud Kinnipidamiskohtade Ameti nõunik, osakonnaülem, peaspetsialist, õppekeskuse direktor. Parandusliku töö asutuse, uurimisisolaatori, erikomandantuuri (edaspidi kinnipidamisasutused) direktor; süüdimõistetute haigla peaarst. Kinnipidamisasutuse direktori asetäitja; süüdimõistetute haigla peaarsti asetäitja; kinnipidamisasutuse peaspetsialist, peaarst. Kinnipidamisasutuse osakonnaülem, tootmisülem, tsehhiülem, direktori abi valve alal; süüdimõistetute haigla jaoskonnaülemarst, haigla peaarsti abi valve alal. Kriminaaltäiteteenistuse vanemametnikud Kinnipidamiskohtade Ameti vaneminspektor, vaneminsener, vanemrevident. Kinnipidamisasutuse osakonnaülema asetäitja, pearaamatupidaja asetäitja, peainseneri asetäitja. Kinnipidamisasutuse, süüdimõistetute haigla vaneminspektor, vaneminsener, vanemjuurdleja, vanemkasvataja, vanemenergeetik, vanemmehaanik, vanemmeister, salgaülem, vaneminstruktor, arst. Kinnipidamisasutuse, süüdimõistetute haigla insener, juurdleja, kasvataja, meister, instruktor, inspektor, velsker. Kriminaaltäiteteenistuse nooremametnikud Kinnipidamisasutuse vanemkontrolör, kontrolör, õppekeskuse kursant. Kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse 29. jaanuari 1992. a. määrusega nr. 40 Kriminaaltäiteametnike vormiriietuse k i r j e l d u s Jope Sinakasmustast impregneeritud kunstkiust riidest, tehiskarusnahkse krae, voodri, kapuutsi ja õlgadele õmmeldud kunstnahaga. Jopel tehiskarusnahast krae ja vooder nööbitavad. Vooder valmistatud tumedast kunstkarusnahast. Krae valmistatud tumehallist tehiskarusnahast. Õlgadele õmmeldud kunstnahk ulatub üle õlgade kuni 450 mm laiuselt. Jopel kaks pealeõmmeldud klapiga rinnataskut. Rinnatasku laius 150 mm, kõrgus 180 mm. Hõlmadel kaks pealeõmmeldud klapiga taskut. Tasku keskel kaks volti. Tasku laius 150 mm, kõrgus 200 mm. Jopel on ees tõmblukk. Vöö kohal on jopp kokku tõmmatav paelaga. Ü l i k o n d Pintsak Sinakasmustast poolvillasest riidest, kaherealine, eest nööbitav, avatud kaeluse, nurgeliste revääride ning voodriga. Hõlmad eest nööbitavad kahe kollasest metallist nööbiga. Hõlmadel kolm metallist nööpi. Nööbil kolme leopardi kujutis. Nööbi läbimõõt 20 mm. Hõlmadel kaks sisseõmmeldud klapiga taskut. Klapi pikkus 150 mm, laius 50 mm. Vasakul hõlmal sisseõmmeldud, klapita rinnatasku. Rinnatasku pikkus 100 mm, laius 20 mm. Varrukatel mustast läikivast riidest 2 mm laiune kant. Kandi kõrgus varruka otsast 110–113 mm. Varruka tagaküljel 3 kollasest metallist nööpi, millel on kolme leopardi kujutis. Nööbi läbimõõt 13 mm. Nööpide vahe 20 mm. Alumise nööbi kaugus varruka servast 30 mm. Püksid Sinakasmustast poolvillasest riidest viikidega pikad püksid. Pükstel kaks küljetaskut ja üks klapiga tagatasku. Püksid rihmaga kantavad. Värvli laius 37 mm. Blusoon Sinakasmustast poolvillasest riidest, eest nööbitav, avatud kaelusega, nurgeliste revääridega, kahe pealeõmmeldud klappidega rinnataskuga, õlaõmblusega ja kollasest metallist nööbiga kinnitatud pagunitega. Blusooni hõlmad on nööbitavad, vasak hõlm parema peal. Hõlmad nööbitavad kuue kollasest metallist nööbiga, millel on kolme leopardi kujutis. Nööbi läbimõõt 20 mm. Pagunite pikkus 130–160 mm, laius 50 mm. Varrukatel mustast läikivast riidest 2 mm laiune kant. Kandi kõrgus varruka otsast 110–113 mm. Pagunite kinnitusnööbid kollasest metallist, läbimõõduga 14 mm. Nööbil kolme leopardi kujutised. Pealeõmmeldud klappidega rinnatasku keskel on kaks volti. Rinnatasku laius 145 mm, kõrgus 180 mm. Blusooni juurde kuuluvad püksid Sinakasmustast poolvillasest riidest viikidega pikad püksid. Pükstel kaks küljetaskut ja kaks klapiga tagataskut. Püksid on kantavad rihmaga. Värvli laius 37 mm. Suvemüts Sinakasmustast poolvillasest riidest, voodri ning kõvendusega, ovaalse kuju, 95–110 mm kõrguse ääre, ilupaela ja nokaga suvemüts. Mütsi ääredetail eest taha tõusva lõikega kuni 80 mm. Ääre otsad kinnituvad 10–20 mm kauguselt nokale. Ääre võib vajaduse korral alla lasta. Nokk on mütsi põhimaterjalist, kõvendusega. Noka laius keskkohast 50 mm, pikkus 210 mm. Noka langus 50°–60°. Mütsi põhimaterjalist ilupael on 18–20 mm laiune. Talvemüts Sinakasmustast poolvillasest riidest, suvemütsi lõikega. Erinev on talvemütsi ääredetaili materjal, milleks on tumehall tehiskarusnahk. Kõrvadetailid on seotavad. Kõrvadetailide laius pealael 80–110 mm. Pluus Helesinisest puuvillasest ja segakiuga riidest, pehme nurkkraega, kahe pealeõmmeldud lahtise rinnataskuga, eest nööbitav, pikkade käistega, kantav lipsuga. Lips Tumesinisest elastikriidest, jooksva sõlmega sõlmitav, vormipluusil kantav. Lipsu alumine ots teravnurkne. Lipsu laius 60 mm. Sokid Poolvillased, tumesinist või musta värvi. Kingad Mustast pehmest nahast, paelteta, täistallaga. Rihm Pruunist nahast, kollasest metallist pandlaga. Naiste riietus Sama mis meestel, pintsak ja blusoon rohkem taljes. Soovi korral kannavad pükste asemel seelikut. Embleem Põhimaterjaliks helesinine riie. Randil kiri «Eesti Riiklik Kinnipidamiskohtade Amet». Keskel püstiasendis oleva võtme kujutise, võtme kohal tõusva päikese kujutis. Embleem ülevalt täisnurkne, alumine serv ovaalse lõikega keskele teravnurgaks koonduv. Tekst, võtme ja päikese kujutis on teostatud hõbedase värvitooniga. Mütsimärk Tumesinine emailiga kaetud vapikujuline märk, mille keskel valgest metallist püstiasendis seisva leopardi kujutis hoidmas kilpi, millel kolme leopardi kujutised. Mütsimärki ümbritseb valgest metallist tammelehtede kujutisega pärg. Märgi kõrgus 48 mm, laius 43 mm. Nimesilt Läbipaistvast materjalist, suurusega 70×30 mm. Nimesildil töötaja ametinimetus, ees- ja perekonnanimi. Kinnitatakse rinda haaknõelaga. Pagunid ja eraldusmärgid Kriminaaltäiteteenistuse kõrgemad ametnikud Kriminaaltäiteteenistuse kõrgema ametniku paguni pikkus on 160 mm, laius 50 mm. Paguni alumine serv on kinnitatud õlaõmblusega, ülemine ots – kolme lõvi kujutisega kollasest metallist nööbiga. Nööbi läbimõõt on 14 mm. Paguni alumises servas on riigivapi kujutis (kullavärvi põhja ja siniste lõvidega emailitud kilp ning õmmeldud või stantsitud kullavärvi pärg). Kriminaaltäiteteenistuse kõrgemad ametnikud kannavad pagunitel suuri tärne, mille läbimõõt diagonaalis on 16 mm. Tärn on kollasest metallist ning selle keskosas on risti kujutis. Kinnipidamiskohtade Ameti peadirektor kannab pagunil kolme suurt tärni. Tärnide kaugus paguni allservast tärni keskkohani on vastavalt 40 mm, 70 mm ja 100 mm. Kinnipidamiskohtade Ameti peadirektori asetäitja kannab pagunil kahte suurt tärni. Tärnide kaugus paguni allservast tärni keskkohani on vastavalt 40 mm ja 70 mm. Kriminaaltäiteteenistuse juhtivametnikud Kriminaaltäiteteenistuse juhtivametniku paguni pikkus on 160 mm, laius 50 mm. Paguni alumine serv on kinnitatud õlaõmblusega, ülemine ots – kolme lõvi kujutisega kollasest metallist nööbiga. Nööbi läbimõõt on 14 mm. Kriminaaltäiteteenistuse juhtivametnikud kannavad pagunil suuri tärne. Tärni läbimõõt diagonaalis on 16 mm. Tärn on kollasest metallist ja selle keskosas on risti kujutis. Kinnipidamiskohtade Ameti nõunikud, peaspetsialistid, õppekeskuse direktor, osakondade ülemad, kinnipidamisasutuste direktorid ja süüdimõistetute haigla peaarst kannavad pagunil kolme suurt tärni. Tärnide kaugus paguni allservast tärni keskkohani on vastavalt 25 mm, 55 mm ja 85 mm. Kinnipidamisasutuse direktori asetäitja, süüdimõistetute haigla peaarsti asetäitja, kinnipidamisasutuste peaspetsialistid ja peaarst kannavad pagunil kahte suurt tärni. Tärnide kaugus paguni allservast tärni keskkohani on vastavalt 25 mm ja 55 mm. Kinnipidamisasutuste osakonnaülemad, süüdimõistetute haigla jaoskonnaülemad-arstid, tootmisülemad, direktori abid valve alal, süüdimõistetute haigla peaarsti abid valve alal, tsehhiülemad kannavad pagunil ühte suurt tärni. Tärni kaugus paguni allservast tärni keskkohani on 55 mm. Kriminaaltäiteteenistuse vanemametnikud Kriminaaltäiteteenistuse vanemametniku paguni pikkus on 160 mm, laius 50 mm. Paguni alumine serv on kinnitatud õlaõmblusega, ülemine ots – kolme lõvi kujutisega kollasest metallist nööbiga. Nööbi läbimõõt on 14 mm. Kriminaaltäiteteenistuse vanemametnikud kannavad pagunil väikseid tärne. Tärni läbimõõt diagonaalis on 11 mm. Tärn on kollasest metallist ja selle keskosas on risti kujutis. Kinnipidamiskohtade Ameti vaneminspektor, vaneminsener, vanemrevident; kinnipidamisasutuste osakonnaülema asetäitja, pearaamatupidaja asetäitja ja peainseneri asetäitja kannavad pagunil nelja väikest tärni. Tärnide kaugus paguni allservast tärnide keskkohani on vastavalt 25 mm, 50 mm, 75 mm ja 100 mm. Kinnipidamisasutuste ja süüdimõistetute haigla vaneminspektor, vaneminsener, vanemjuurdleja, vanemenergeetik, vanemmehaanik, vanemmeister, salgaülem, vaneminstruktor ja arst kannavad pagunil kolme väikest tärni. Tärnide kaugus paguni allservast tärnide keskkohani on vastavalt 25 mm, 50 mm ja 75 mm. Kinnipidamisasutuste ja süüdimõistetute haigla insener, juurdleja, kasvataja, meister, instruktor, inspektor ja velsker kannavad pagunil kahte väikest tärni. Tärni kaugus paguni allservast tärni keskkohani on vastavalt 25 mm ja 50 mm. Kriminaaltäiteteenistuse nooremametnikud Kriminaaltäiteteenistuse nooremametniku paguni pikkus on 130 mm, laius 50 mm. Paguni alumine serv on kinnitatud õlaõmblusega, paguni ülemine ots – kolme lõvi kujutisega kollasest metallist nööbiga. Nööbi läbimõõt on 14 mm. Kinnipidamisasutuste vanemkontrolör ja kontrolör kannavad pagunil üht väikest tärni. Tärni läbimõõt diagonaalis on 11 mm. Tärn on kollasest metallist ja selle keskosas on risti kujutis. Tärni kaugus paguni allservast on 50 mm. Kinnipidamiskohtade Ameti õppekeskuse kursandi pagunid on ilma tärnita. Õiend Lisatud avaldamisandmed.