Vabariigi Valitsus — Toimetulekupiiri kehtestamine ning toimetulekutoetuse ja eluasemetoetuse määramine — RT I, 17, 282

Lähtudes sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323) paragrahvi 22 lõigetest 1 ja 3 ning paragrahvi 23 punktist 2 Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kehtestada minimaalsetest tarbimiskulutustest lähtuvalt üheliikmelise perekonna arvestuslikuks toimetulekupiiriks 390 krooni kuus. 2. Kinnitada juurdelisatud «Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise tingimused ning kord» ja «Eluasemetoetuse määramise tingimused ja kord». 3. Maavalitsustel koostada riigieelarvest toimetulekutoetuseks ja eluasemetoetuseks eraldatud rahaliste vahendite alaeelarved valla- ja linnavalitsuste lõikes ja pidada arvestust ning teostada kontrolli toetuste määramise ja maksmise üle. 4. Tunnistada kehtetuks: 1) Vabariigi Valitsuse 18. oktoobri 1993. a määrus nr 316 «Eluasemetoetuse kehtestamise kohta» (RT I 1993, 67, 956; 1994, 11, 163; 1995, 12, 128; 79, 1351); 2) Vabariigi Valitsuse 8. veebruari 1994. a määrus nr 44 «Vabariigi Valitsuse 18. oktoobri 1993. a määruse nr 316 täiendamine» (RT I 1994, 11, 163); 3) Vabariigi Valitsuse 4. oktoobri 1994. a määruse nr 355 «Toimetulekupiiri suuruse kehtestamine ja väikese sissetulekuga perekondadele toimetulekutoetuse andmine» (RT I 1994, 67, 1165) punktid 1–4; 4) Vabariigi Valitsuse 18. jaanuari 1995. a määrus nr 25 «Vabariigi Valitsuse 18. oktoobri 1993. a määruse nr 316 muutmine» (RT I 1995, 12, 128); 5) Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 1995. a määrus nr 325 «Vabariigi Valitsuse 18. oktoobri 1993. a määruse nr 316 muutmine» (RT I 1995, 79, 1351). 5. Kehtestada käesolev määrus 1. veebruarist 1996. a. Välisminister peaministri ülesannetes Siim KALLAS Sotsiaalminister Toomas VILOSIUS Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 1. veebruari 1996. a määrusega nr 36 Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise tingimused ning kord 1. Sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvi 22 lõike 1 järgi on toimetulekutoetust õigus saada isikul, kelle kuusissetulek on alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud minimaalsetest tarbimiskulutustest lähtuvat toimetulekupiiri. 2. Sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvi 4 alusel on õigus toetust saada: 2.1. Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all oleva territooriumi alalisel elanikul, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti. Alaliseks elanikuks on Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav välismaalane, kellel on alaline elamisluba; 2.2. enne 1990. aasta 1. juulit Eestisse asunud ja endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel Eestis viibival välismaalasel elamisloa saamiseni või ettekirjutuseni Eestist lahkumise kohta vastavalt kehtestatud korrale; 2.3. pärast 1991. aasta 20. augustit Eestisse elama asunud eesti rahvusest välisriigi kodanikul või kodakondsuseta isikul ja tema lapsel nagu Eesti alalisel elanikul; 2.4. Eestis viibival tähtajalise elamisloaga välismaalasel vastavalt välislepingule. 3. Sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvi 22 lõike 2 kohaselt on toimetulekutoetuse määramise aluseks toetuse taotlejaga abielus või abielulistes suhetes olevate samas eluruumis elavate isikute, nende ülalpidamisel olevate laste ja vanemate või muude üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavate või ühise majapidamisega isikute sissetulek. Perekonna koosseisu loetakse ka seoses õppimisega ajutiselt perekonnast eemalviibivad riiklike (k.a Haridusministeeriumi litsentsi omavate) õppeasutuste päevases õppevormis õppivad või meditsiiniliste näidustuste tõttu muu õppevormiga hõlmatud õpilased. 4. Toimetulekutoetust arvutatakse iga kuu kolme eelmise kuu keskmise netosissetuleku alusel. Perekonna sissetulekute hulka kuuluvad: 4.1. üksikisiku tulumaksu seaduse (RT I 1996, 9, 171) alusel täidetava tuludeklaratsiooni järgi maksustatavad tulud (kaasa arvatud dividendid); 4.2. riiklike elatusrahade seaduse (RT 1993, 15, 256; I 1993, 35, 542; 74, 1055; 1994, 23, 384; 24, 397; 51, 855; 72, 1261; 1995, 14, 168; 61, 1027; 68, 1139; 95, 1631) alusel makstavad pensionid; 4.3. lastetoetuse seadusega (RT I 1994, 13, 232; 68, 1171; 1995, 55, 918) makstavad toetused (välja arvatud lapse sünnitoetus ja lapse koolitoetus) ning nelja- ja enamalapseliste perede toetus; 4.4. stipendiumid ja abirahad. Sissetulekute hulka arvatakse ka valla- või linnavalitsuse poolt tõestatud täiendavad sissetulekud. Tööandjate poolt väljaantud tõendid palga kohta, mis on alla riiklikult kehtestatud palga alammäära, kuuluvad otsesele kontrollimisele ja neid ei võeta väiksemas summas arvesse, välja arvatud Tööinspektsiooni poolt töölepingu seaduse (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; I 1993, 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57) paragrahvi 68 alusel aktsepteeritud juhud. Perekonna sissetuleku hulka ei arvata toimetuleku- ja eluasemetoetust ning matusetoetust. 5. Toetuse suurus sõltub perekonna suurusest ja sissetulekutest ning seda antakse perekonnale (üksikisikule) kas sularahas või ülekande korras pärast eluaseme normpinna normkulude mahaarvamist perekonna toimetulekupiiri tasemeni. Erineva suurusega perekondade tarbimiskoefitsiendid ja arvestusliku toimetulekupiiri suurus on toodud käesoleva korra lisas 1. Eestkostetava või hooldatava toimetulekutoetust makstakse eestkostjale või hooldajale. 6. Toetuse taotlemiseks tuleb taotlejal pöörduda vastava kuu 20-nda kuupäevani elukohajärgse valla- või linnavalitsuse sotsiaaltalitusse, kus esmakordsel pöördumisel avatakse taotleja kohta toimik. Seejärel täidab sotsiaalalal töötaja taotleja kohta abivajaja kaardi ning registreerib abitaotluse. 7. Taotleja peab esitama sotsiaalalal töötajale elamuvaldaja poolt väljaantud käesoleva korra lisas 2 toodud vormi kohase õiendi eluasemekulude, sh normpinna normeeritud kulude ja eluasemetoetuse suuruse kohta. Eramuvaldaja, kelle eluaseme normpinna normeeritud kulud ei ületa 30% tema perekonna ühe kuu brutosissetulekust, kuid tema perekonna netosissetulek on pärast eluaseme normpinna normkulude mahaarvamist allpool toimetulekupiiri, esitab sotsiaalalal töötajale koos majaraamatuga maksedokumendid tegelike eluasemekulude kohta. Eluasemekulude arvestus toimub vastavalt «Eluasemetoetuse arvestamise tingimustele ja korrale». 8. Toimetulekutoetuse arvestused tehakse sotsiaaltalituses abivajaja kaardile (kaart juurde lisatud) taotleja poolt esitatud andmete põhjal. Kaardi esimese lehe «Abivajaja üldandmed» täidab sotsiaalalal töötaja taotleja ütluste kohaselt. Kaardi teise lehe «Andmed taotleja, tema perekonnaliikmete ja nende sissetulekute kohta» täitmiseks on vaja: – töötava(te)l perekonnaliikme(te)l tõendit töökohast taotlusele eelnenud kolmel kuul makstud summade suuruse (kaasa arvatud loonustasu ehk naturaaltasu) ja neist mahaarvatud tulumaksu ja alimentide kohta; – töötu(te)l perekonnaliikme(te)l elukohajärgse tööhõivetalituse poolt väljastatud töötu kaarti (lisa 3); – vanemate kui 16-aastaste õpilaste (perekonnaliikmete) kehtivat õpilaspiletit või koolitõendit. Lahter «Muud netotulud» täidetakse taotleja ütluse järgi. Taotleja kinnitab esitatud andmete õigsust oma allkirjaga. 9. Sotsiaalalal töötajal on vajaduse korral õigus nõuda toetuse taotlejalt täiendavaid dokumente ja andmeid taotleja perekonna sissetulekute kohta. Kui tekib kahtlus sissetulekute kohta esitatud dokumentide õigsuses, esitatakse need Maksuametile kontrollimiseks. Abi andmine omanikutulu saavatele perekondadele (ettevõtjad, aktsionärid, talunikud) toimub erandkorras sotsiaalkomisjoni otsuse põhjal. 10. Perekonna sissetulekute tahtliku varjamise või valeandmete esitamise korral lõpetatakse toetuse andmine ja saadud raha nõutakse tagasi kohtu korras. 11. Kaardi kolmandal lehel «Toimetulekutoetuse määramine» arvutatakse toimetulekutoetuse suurus, lähtudes perekonna koosseisust ja perekonna tegelikust sissetulekust. Toetuse arvutamiseks on vajalikud järgmised andmed: 11.1. perekonna keskmine kuusissetulek, mis on kirjas abivajaja kaardi teisel lehel; 11.2. eluruumi normpinna eest tasutud normkulude summa, mida tõendab elamuvaldaja poolt väljaantud õiend; õiendi puudumisel ei arvata sissetulekust maha normpinna eest tasutud summat; 11.3. toetust taotleva perekonna arvestuslik toimetulekupiir, mis on toodud käesoleva korra lisas 1. Perekonna arvestusliku toimetulekupiiri arvutamisel ei võeta perekonnaliikmetena arvesse töövõimelises eas mittetöötavaid perekonnaliikmeid. Erandi moodustavad isikud, kes on: – kodus alla 3 aasta vanuse lapsega; – kodus 4 ja enama lapsega kuni noorim laps lõpetab I klassi; – kodus alla 18-aastase invaliidiga; – järelevalvet ja pidevat hooldamist vajava isiku ametlikult vormistatud hooldaja; – ametlikult registreeritud töötuks. 12. Mõjuvatel põhjustel on sotsiaaltalitusel õigus sotsiaalkomisjoni otsuse põhjal toimetulekupiiri arvutamisel perekonnaliikmetena arvesse võtta ka teisi töövõimelises eas mittetöötavaid perekonnaliikmeid. 13. Kaardi kolmanda lehe teises osas teeb sotsiaalalal töötaja eelnevate andmete alusel otsuse toetuse suuruse kohta. 14. Toetust määratakse igakuuliselt mitte vähem kui perekonna arvestusliku toimetulekupiirini. 15. Toetust makstakse samal kuul hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks. 16. Toimetulekutoetust võib maksta ka ülekande korras asutusele, kes osutab taotlejale vajaliku teenuse. 17. Perekondade toimetulekupiiri tagamiseks riigieelarvest eraldatud rahalised vahendid on sihtotstarbelised. 18. Sotsiaalministeerium koostab kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga rahaliste vahendite alaeelarved maavalitsuste lõikes. 19. Maavalitsuste sotsiaal- ja tervishoiuosakonnad koostavad valla- või linnavalitsuste lõikes alaeelarved, peavad arvestust ning teostavad kontrolli toetuse määramise ja maksmise üle. Maavalitsused esitavad koostatud alaeelarved Riigikassale. 20. Tegelikesse kuludesse kantakse ainult valla- või linnavalitsuse poolt toimetulekutoetusteks makstud rahalised vahendid. 21. Maavalitsuste sotsiaal- ja tervishoiuosakonnad esitavad Sotsiaalministeeriumile vormikohase aruande (aruanne kolmel lehel, juurde lisatud) kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks. Lisa 1 «Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise tingimuste ning korra» juurde Erineva suurusega perekondade tarbimiskoefitsiendid ja arvestusliku toimetulekupiiri suurus 1. Arvestusliku toimetulekupiiri suurus üheliikmelise perekonna kohta kuus on 390 krooni. 2. Toimetulekutoetuse maksmisel erineva suurusega perekondadele võetakse aluseks perekonna summaarne tarbimiskoefitsient, kus esimese perekonnaliikme koefitsient on 1, kõigil järgnevatel 0,7. 3. Erineva suurusega perekondade tarbimiskoefitsiendid ja toimetulekupiir: Jrk nr Perekonnaliikmete arv Perekonna tarbimiskoefitsient Perekonna toimetulekupiir kroonides 1. 1-liikmeline 1,0 390 2. 2-liikmeline 1,7 663 3. 3-liikmeline 2,4 936 4. 4-liikmeline 3,1 1209 5. 5-liikmeline 3,8 1482 6. 6-liikmeline 4,5 1755 7. 7-liikmeline 5,2 2028 8. 8-liikmeline 5,9 2301 9. 9-liikmeline 6,6 2574 10. 10-liikmeline 7,3 2847 11. 11-liikmeline 8,0 3120 12. 12-liikmeline 8,7 3393 Lisa 2 «Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise tingimuste ning korra» juurde

Lisa 3 «Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise tingimuste ning korra» juurde

«Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise tingimuste ning korra» juurde

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 1. veebruari 1996. a määrusega nr 36 Eluasemetoetuse määramise tingimused ja kord 1. Eluasemetoetus on elanikele kompensatsiooni maksmise riiklik süsteem, mis on ette nähtud väikese sissetulekuga perekondade eluasemekulude osaliseks katmiseks. 2. Eluasemetoetust makstakse (arvestatakse) eluruumide üürnike, omanike ja elamuühistute (-kooperatiivide) liikmete perekondadele, kes nendes eluruumides alaliselt elavad. 3. Eluasemetoetuse taotleja perekonnaliikmeteks loetakse tema abikaasat, nende lapsi ja vanemaid. Perekonnaliikmeteks võidakse tunnistada ka teisi alalisi elanikke, kui nad elavad eluasemetoetuse taotlejaga koos ja neil on ühine majapidamine. Toetuse määramisel arvatakse perekonna koosseisu ka perekonnast ajutiselt eemalolevad riiklike (k.a Haridusministeeriumi litsentsi omavate) õppeasutuste päevases õppevormis õppivad õppurid ja ajateenijad. 4. Eluasemetoetuse määramise eeltingimuseks on, et kõik täisealised perekonnaliikmed kas töötavad või õpivad, ei ole palgata puhkusel, on pensionärid, invaliidid, on seadusega ettenähtud korras lapsehoolduspuhkusel, on ametlikult töötuks tunnistatud või Tööturuameti otsusel tööotsijad, kellel on lõppenud töötu staatus, on kohaliku sotsiaaltalitusega kooskõlastatud muudel mõjuvatel põhjustel töötud või on mõne muu riikliku toetuse saajad. Kõik perekonnaliikmed peavad olema alalises elukohas registreeritud vastavalt kehtestatud korrale. 5. Eluasemekulude eest tasumisele kuuluv summa sõltub perekonna sissetuleku suurusest ja perekonnaliikmete arvust. 6. Perekonnale kompenseeritakse normeeritud eluasemekulud, mis normpinna arvestuses ületavad 30% perekonna brutosissetulekust. 7. Perekonna sissetulekute hulka kuuluvad üksikisiku tulumaksudeklaratsiooniga maksustatavad tulud (k.a dividendid), riiklike elatusrahade seaduse alusel makstavad pensionid, lastetoetuse seadusega määratud toetused (välja arvatud lapse sünnitoetus ja lapse koolitoetus) ning nelja- ja enamalapseliste perede toetus, stipendiumid ja abirahad. Sissetulekute hulka arvatakse ka valla- või linnavalitsuse poolt tõestatud täiendavad sissetulekud. Tööandjate poolt väljaantud tõendid palga kohta, mis on alla riiklikult kehtestatud palga alammäära, kuuluvad otsesele kontrollimisele ja neid ei võeta väiksemas summas arvesse, välja arvatud töölepingu seaduse § 68 alusel aktsepteeritud juhud. Perekonna sissetulekute hulka ei arvata toimetulekutoetust ja matusetoetust. 8. Eluasemetoetust arvestatakse perekondadele, kelle normeeritud eluasemekulud normpinna arvestuses ületavad vastavalt perekonna brutosissetulekule käesoleva korra lisas 1 määratud suuruse. 9. Eluasemetoetuse määramise objektiks on perekonna kasutuses olev eluruum normpinna ulatuses, milleks on 18 m2 perekonnaliikme kohta ja täiendavalt 15 m2 perekonna kohta. Juhul, kui korteri tubade arv võrdub seal alaliselt elavate elanike arvuga, kuid korteri üldpind on normpinnast suurem, võetakse kompenseerimisel aluseks korteri üldpind. 10. Eluasemetoetuse määramisel võetakse arvesse järgmised tegelikud eluasemekulud normeeritud ulatuses: 10.1. vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. augusti 1993. a määrusega nr 254 (RT I 1993, 58, 806; 1995, 18, 244; 54, 885) kinnitatud «Eluruumide üürileandmisel rakendatavatele korteriüüri arvestamise metoodilistele alustele» korteriüüri hulka arvatavad kulud valla(linna)valitsuse poolt kehtestatud piirmäära ulatuses järgmiselt: 10.1.1. maamaks mitte rohkem kui 3-kordse elamualuse pinna ulatuses; 10.1.2. elamu hooldus- ja remondikulud kohalike omavalitsuste poolt kehtestatud kulumäärade piires; 10.1.3. muud kulutused ja teenustasud täies ulatuses; 10.2. eramaja (korteri) omanike ja elamuühistu (-kooperatiivi) liikmete puhul arvatakse maja (korteri) tegelikud hooldus- ja remondikulud eluasemekulude hulka samadel alustel kui üürnikel. Seejuures peavad tegelikud kulud olema dokumentaalselt tõestatud; 10.3. tasu veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest tegeliku tasu ulatuses vastavalt käesoleva korra punktis 12 kehtestatud hindadele, kuid mitte üle järgmiste normkulude maksumuse: Eluruumi tehnoseadmetega varustatus Normkulu 1 elaniku kohta ööpäevas (liitrites) Veevarustuse ja kanalisatsioonita korterites veevõtuga tänavakraanidest 30 Veevarustusega korterites kanalisatsiooni puudumisel 35 Veevarustuse ja kanalisatsiooniga vanni või dušita korterites: – gaasivarustuseta 85 – gaasivarustusega 100 Veevarustuse ja kanalisatsiooniga kohaliku kütmisega ja vanniga korterites: – tahkekütusel vanniahjuga 130 – gaaskütusel vanniahjuga 170 – kuuma vee võtmisega mitmest punktist 200 Tsentraliseeritud kuumaveevarustusega korterites: – dušiga korterites 190 – istevanniga korterites 230 – vanniga korterites: – kuni 12-korruselistes hoonetes 250 – üle 12-korruselistes hoonetes 300 10.4. tasu soojusenergia eest tsentraalse soojusvarustusega (küte ja soe vesi) hoonetes, kus soojusvarustuseks vajaliku soojusenergia ühikule on kehtestatud hind vastavalt käesoleva korra punktile 12, tegeliku tasu ulatuses, kuid mitte üle järgmiste normkulude maksumuse: 10.4.1. kui kütte eest tasumine toimub kütteperioodil (1. oktoober – 30. aprill) iga kuu tegeliku soojusenergia kulu järgi: Kuu Soojusenergia normkulu kütteks eluruumi köetava normpinna 1 m2 kohta (MWh) hoonetes köetava väliskubatuuriga kuni 1000 m3 1001–10 000 m3 üle 10 000 m3 oktoober 0,04 0,03 0,02 november 0,06 0,04 0,03 detsember 0,07 0,04 0,03 jaanuar 0,08 0,05 0,04 veebruar 0,07 0,05 0,03 märts 0,07 0,04 0,03 aprill 0,05 0,03 0,02 10.4.2. kui kütte eest tasumine toimub kogu aasta jooksul iga kuu plaaniliste maksetena: Kuu Soojusenergia normkulu kütteks eluruumi köetava normpinna 1 m2 kohta (MWh) hoonetes köetava väliskubatuuriga kuni 1000 m3 1001–10 000 m3 üle 10 000 m3 Aastas kokku 0,44 0,28 0,20 Kuus keskmiselt 0,04 0,025 0,02 10.4.3. soojusenergia normkulu soojaveevarustuseks ajavahemikus oktoober–aprill kuni 0,19 MWh 1 elaniku kohta kuus, ajavahemikus mai–september kuni 0,15 MWh 1 elaniku kohta kuus; 10.4.4. kui ilmastikutingimuste tõttu alustatakse kütteperioodi septembris või jätkatakse mais, võib nende kuude eest eluasemetoetuse arvestamisel võtta aluseks soojusenergia normkulud kütteks vastavalt oktoobris ja aprillis (vt punkt 10.4.1), taandatuna tegelikule küttepäevade arvule; 10.4.5. kui sooja vett ei anta kuu kõigil päevadel, taandatakse käesoleva korra punktis 10.4.3 toodud normkulu tegelikule soojaveevarustuse päevade arvule; 10.5. tegelikud kulud eluruumide kütmiseks ja sooja veega varustamiseks hoonetes, kus soojusvarustuseks vajaliku soojusenergia ühikule hinda ei ole kehtestatud, kuid mitte üle käesoleva korra punktides 10.5.1–10.5.4 nimetatud turbabriketikoguste 1,2-kordse maksumuse, olenemata soojusallikast ja tegelikult tarbitavast kütuseliigist (gaas, vedelkütus, kivisüsi, puit, turvas, elektrienergia jne), samuti tsentraalse soojusvarustuse väljalülitamisel. Arvestuses võetakse aluseks järgmised turbabriketikogused elamutes, eramutes ja korterites, kus on olemas: 10.5.1. keskküte, ahi, väikekatel, kütteagregaat või elektriküttesüsteem – ajavahemikus 1. oktoober kuni 30. aprill kokku 50 kg eluruumi köetava normpinna 1 m2 kohta, sellest: oktoobris 4,7 kg novembris 6,5 kg detsembris 8,0 kg jaanuaris 9,0 kg veebruaris 8,3 kg märtsis 8,0 kg aprillis 5,5 kg 10.5.2. keskküte, ahi, väikekatel, kütteagregaat või elektriküttesüsteem ja pliit (v.a gaasi- ja elektripliit) või pliit soojamüüriga – ajavahemikus 1. oktoober kuni 30. aprill kokku 75 kg eluruumi köetava normpinna 1 m2 kohta, sellest: oktoobris 7,0 kg novembris 9,8 kg detsembris 12,0 kg jaanuaris 13,4 kg veebruaris 12,4 kg märtsis 12,2 kg aprillis 8,2 kg 10.5.3. pliit (v.a gaasi- ja elektripliit) või pliit soojamüüriga ajavahemikus 1. mai kuni 30. september 3,5 kg turbabriketti köetava normpinna 1 m2 kohta kuus; 10.5.4. individuaalne sooja vee valmistamise seade (v.a gaasiveesoojendi) vanni ja duši tarbeks, kui puudub tsentraalne soojaveevarustus, – 30 kg turbabriketti 1 elaniku kohta kuus; 10.6. gaasikulu elamutes, eramutes ja korterites, kus on: 10.6.1. gaasiveesoojendi valamute, vanni ja duši tarbeks (gaasipliit puudub): 1 elaniku kohta kuus 13,3 m3; 10.6.2. statsionaarne gaasipliit ja gaasiveesoojendi valamutele (vann ja dušš puuduvad): 1 elaniku kohta kuus 14,4 m3 2 elaniku kohta kuus 19,2 m3 3 elaniku kohta kuus 24,0 m3 4 elaniku kohta kuus 28,8 m3 alates 5-ndast elanikust lisandub iga elaniku kohta 3,0 m3; 10.6.3. statsionaarne gaasipliit ja gaasiveesoojendi valamute, vanni ja duši tarbeks: 1 elaniku kohta kuus 21,3 m3 2 elaniku kohta kuus 37,2 m3 3 elaniku kohta kuus 53,2 m3 4 elaniku kohta kuus 69,2 m3 alates 5-ndast elanikust lisandub iga elaniku kohta 14,6 m3; 10.6.4. statsionaarne gaasipliit ning tsentraalne soojaveevarustus: 1 elaniku kohta kuus 8,0 m3 2 elaniku kohta kuus 10,6 m3 3 elaniku kohta kuus 13,3 m3 4 elaniku kohta kuus 16,0 m3 alates 5-ndast elanikust lisandub iga elaniku kohta 1,3 m3; 10.6.5. statsionaarne gaasipliit, tsentraalne soojaveevarustus puudub: 1 elaniku kohta kuus 10,8 m3 2 elaniku kohta kuus 14,4 m3 3 elaniku kohta kuus 18,0 m3 4 elaniku kohta kuus 21,6 m3 alates 5-ndast elanikust lisandub iga elaniku kohta 2,0 m3; 10.6.6. vedelgaasil töötav veesoojendi valamute, vanni ja duši tarbeks (gaasipliit puudub): 1 elaniku kohta kuus 10,0 kg; 10.6.7. statsionaarne vedelgaasipliit ja -veesoojendi valamutele (vann ja dušš puuduvad): 1 elaniku kohta kuus 10,8 kg 2 elaniku kohta kuus 14,4 kg 3 elaniku kohta kuus 18,0 kg 4 elaniku kohta kuus 21,6 kg alates 5-ndast elanikust lisandub iga elaniku kohta 2,3 kg; 10.6.8. statsionaarne vedelgaasipliit ja -veesoojendi valamute, vanni ja duši tarbeks: 1 elaniku kohta kuus 16,0 kg 2 elaniku kohta kuus 28,0 kg 3 elaniku kohta kuus 40,0 kg 4 elaniku kohta kuus 52,0 kg alates 5-ndast elanikust lisandub iga elaniku kohta 11,0 kg; 10.6.9. statsionaarne vedelgaasipliit ning tsentraalne soojaveevarustus: 1 elaniku kohta kuus 6,0 kg 2 elaniku kohta kuus 8,0 kg 3 elaniku kohta kuus 10,0 kg 4 elaniku kohta kuus 12,0 kg alates 5-ndast elanikust lisandub iga elaniku kohta 1,0 kg; 10.6.10. statsionaarne vedelgaasipliit, tsentraalne soojaveevarustus puuudub: 1 elaniku kohta kuus 8,2 kg 2 elaniku kohta kuus 10,8 kg 3 elaniku kohta kuus 13,5 kg 4 elaniku kohta kuus 16,2 kg alates 5-ndast elanikust lisandub iga elaniku kohta 1,5 kg; 10.7. elektrienergia kulu statsionaarsele elektripliidile elamutes, eramutes ja korterites: 10.7.1. tsentraalse soojaveevarustuse korral: 1 elaniku kohta kuus 60 kWh 2 elaniku kohta kuus 80 kWh 3 elaniku kohta kuus 100 kWh 4 elaniku kohta kuus 120 kWh alates 5-ndast elanikust lisandub iga elaniku kohta 10 kWh; 10.7.2. tsentraalse soojaveevarustuse puudumisel: 1 elaniku kohta kuus 80 kWh 2 elaniku kohta kuus 105 kWh 3 elaniku kohta kuus 130 kWh 4 elaniku kohta kuus 155 kWh alates 5-ndast elanikust lisandub iga elaniku kohta 15 kWh; 10.8. elektrienergia kulu eluruumide valgustuseks – 6 kWh normpinna 1 m2 kohta aastas, sellest: I kvartalis 0,5 kWh normpinna 1 m2 kohta kuus II kvartalis 0,3 kWh normpinna 1 m2 kohta kuus III kvartalis 0,4 kWh normpinna 1 m2 kohta kuus IV kvartalis 0,8 kWh normpinna 1 m2 kohta kuus. Kui eluruumis puudub elektrivalgustus, kompenseeritakse teistele valgusallikatele tehtud tegelikud kulutused, kuid mitte üle normpinnale arvestatud elektrienergia normkulu maksumuse. 11. Kui perekond on sunnitud objektiivsetel põhjustel kasutama olmevajaduste rahuldamiseks projektikohase kütuseliigi asemel mõnda teist kütuseliiki (näiteks gaasi puudumise tõttu elektrienergiat), on linna- või vallavalitsuse otsuse alusel õigus arvestada selle perekonna eluasemekulu, lähtudes tegelikult kasutatavale kütuseliigile kehtestatud vastavast normkulust (punktid 10.5–10.7) ja hinnast. 12. Käesoleva korra punktide 10.3–10.8 järgi kulude määramisel rakendatakse hinnaseaduse (ENSV Teataja 1989, 39, 610; RT 1992, 30, 400) alusel ning vastavalt Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1993. a määrusega nr 408 kinnitatud «Hindade reguleerimise korrale» (RT I 1994, 4, 48; 1995, 5, 43; 37, 476; 88, 1549; 1996, 2, 30) kehtestatud hindu: 12.1. järgmistele kaupadele ja teenustele, mille hinnad kehtestab või kooskõlastab Majandusministeerium: – elektrienergia; – gaas (AS Eesti Gaas poolt realiseeritav); – soojusenergia (RE Eesti Energia poolt realiseeritav); 12.2. järgmistele kaupadele ja teenustele (v.a punktis 12.1. loetletud), mille hinnad kehtestab või kooskõlastab linna- või vallavalitsus nendele ettevõtetele, kelle poolt müüdava kauba või teenuste hulk moodustab poole või enam vastava kauba või teenuse müügist vastavas piirkonnas: – veevarustuse ja kanalisatsiooni teenused; – soojusenergia; – tahkekütus (turbabrikett); – vedelgaas; 12.3. eluasemetoetuse arvestamisel rakendatakse hindu, mis kehtisid sellel ajavahemikul, mille eest toetust arvestatakse; 12.4. kui linna või valla territooriumil ei ole vastavat kaupa või teenust (näit turbabriketti, vedelgaasi) elanikele müüvat ettevõtet, kehtestab linna- või vallavalitsus sellele kaubale või teenusele hinna eluasemetoetuse arvestamiseks, lähtudes müüva ettevõtte tegelikus asukohas kehtivast hinnast ja transpordikuludest. 13. Eluasemetoetust määrab elamuvaldaja või sotsiaaltalitus iga kuu käesoleva korra punktis 2 nimetatud isikutele nende perekondade kuubrutosissetuleku alusel dokumentaalselt tõestatud normeeritud eluasemekulude ulatuses. Kui mõni eluasemetoetuse taotleja perekonnaliikmetest ei ela temaga koos, peab ta tõestama, et see perekonnaliige elab alaliselt mujal. 14. Eluasemetoetust ei määrata, kui perekonnal on tasumata rohkem kui 4 viimase kuu eluasemekulud. Eluasemetoetust võidakse määrata, kui eluasemekulude võlgnevus ei ületa 4 kuu eluasemekulude summat ja toetuse taotleja maksab võla ära majavaldajaga (omanikuga) kokkulepitud tähtaegadel ning kokkulepe on kirjalikult vormistatud. 15. Eluasemetoetust arvestatakse eluasemetoetuse arvestuskaardi alusel (lisa 2). 16. Eluasemetoetuse arvestuskaardi I osa (tulud) täidab üürnik (elanik) eelmise perioodi (kuu) sissetulekute kohta ja kinnitab andmete õigsust oma allkirjaga ning esitab selle elamuvaldajale (elamuorganisatsioon, asutus, ettevõte, elamukooperatiivi või korteriühistu juhatus, eramajaomanik jt) või sotsiaaltalitustele linna- või vallavalitsuse poolt kehtestatud korras ja tähtajal. 17. Elamuvaldaja (omanik) või sotsiaaltalitus täidab kaardi II osa (eluasemekulud) ja arvestab eluasemetoetuse summa kaardi III osa (eluasemetoetus) järgi, määrates ühtlasi ära perekonna poolt tasumisele kuuluva summa. 18. Eluasemetoetuse arvestajal on õigus (kahtluse korral kohustus), nõuda täiendavaid dokumente perekonna sissetulekute, eluasemekulude ja perekonnaliikmete alalise elukoha kohta ning dokumentide mitteesitamisel keelduda eluasemetoetuse andmisest. Kui tekib kahtlus sissetulekute kohta esitatud dokumentide õigsuses, esitatakse need Maksuametile kontrollimiseks. 19. Perekonna sissetulekute tahtliku varjamise või valeandmete esitamise korral lõpetatakse eluasemetoetuse arvestamine ja määratud summad tühistatakse ümberarvestusega või nõutakse sisse seaduses sätestatud korras. 20. Elamuvaldaja esitab eluasemetoetuse koondtaotluse iga kuu linna- või vallavalitsusele. 21. Linna- või vallavalitsus kontrollib esitatud taotlused, võtab kokku oma haldusterritooriumi eluasemetoetuse vajaduse ning esitab vastava taotluse oma maavalitsusele. 22. Linna-* ja maavalitsus esitavad Sotsiaalministeeriumile ja Riigikassale taotluse eluasemetoetuse koondvajaduse kohta, mille alusel kantakse vastav summa Sotsiaalministeeriumile eraldatud sihtotstarbelistest vahenditest üle linna- või maavalitsuse arvele. 23. Linna-* ja maavalitsus jaotavad Sotsiaalministeeriumilt (Riigikassalt) saadud vahendid oma haldusterritooriumi allüksustele (linn, vald) nende poolt esitatud taotluse alusel. 24. Määratud eluasemetoetuse vahendid antakse elamuvaldajale (omanikule) omavalitsuse poolt haldusterritooriumil kehtestatud korras. 25. Arveldamine linna-* või maavalitsuse ja Sotsiaalministeeriumi (Riigikassa) vahel toimub igakuiste operatiivandmete alusel, mille linna-* või maavalitsus esitab jooksva kuu 20. kuupäevaks. 26. Iga kvartalile järgneva kuu 30. kuupäevaks esitab linna-* või maavalitsus Sotsiaalministeeriumile õiendi (lisa 3) kvartali jooksul eluasemetoetuse arvestamise ja eraldamise, samuti vahendite jäägi või täiendava vajaduse kohta haldusüksuste lõikes. 27. Linna-* või maavalitsused või nende otsuse alusel kohalikud omavalitsused kehtestavad oma haldusterritooriumil eluasemetoetuse andmise korra (sh tõendavate dokumentide esitamise tähtajad jne) ja selle rakendamises osalevate majavaldajate, asutuste, sotsiaaltalituste ja ettevõtete vastastikused kohustused. 28. Lisaks eluasemetoetusele on väikese sissetulekuga perekondadel õigus saada kohalike sotsiaaltalituste kaudu toimetulekutoetust, kusjuures elamuvaldaja annab taotlejale õiendi eluasemekulude kohta vastavalt lisale 4. * Tallinn, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve, Narva ja Sillamäe vastavalt maakonna valitsemiskorralduse seadusele (RT I 1993, 51, 696; 1994, 28, 424; 84, 1475; 1995, 16, 228; 94, 1628). Lisa 1 «Eluasemetoetuse määramise tingimuste ja korra» juurde Perekonna poolt eluasemekulude eest tasumisele kuuluv osa kroonides sõltuvalt sissetulekust Perekonna sissetulek (kroonides) Perekonnaliikmete arv 1 2 3 4 ja enam 1 2 3 4 5 kuni 200 30 28 24 20 201–205 31 29 25 21 206–210 32 29 25 21 211–215 32 30 26 22 216–220 33 31 26 22 221–225 34 32 27 23 226–230 35 32 28 23 231–235 35 33 28 24 236–240 36 34 29 24 241–245 37 34 29 25 246–250 38 35 30 25 251–255 38 36 31 26 256–260 39 36 31 26 261–265 40 37 32 27 266–270 41 38 32 27 271–275 41 39 33 28 276–280 42 39 34 28 281–285 43 40 34 29 286–290 44 41 35 29 291–295 44 41 35 30 296–300 45 42 36 30 301–305 49 46 40 34 306–310 50 47 40 34 311–315 50 47 41 35 316–320 51 48 42 35 321–325 52 49 42 36 326–330 53 50 43 36 331–335 57 54 47 40 336–340 58 54 48 41 341–345 59 55 48 41 346–350 60 56 49 42 351–355 60 57 50 43 356–360 61 58 50 43 361–365 66 62 55 47 366–370 67 63 56 48 371–375 68 64 56 49 376–380 68 65 57 49 381–390 70 66 59 51 391–395 75 71 63 55 396–400 76 72 64 56 401–405 77 73 65 57 406–410 78 74 66 57 411–415 79 75 66 58 416–420 80 76 67 59 421–425 85 77 68 64 426–430 86 77 69 65 431–435 87 78 70 65 436–440 88 79 70 66 441–445 89 80 71 67 446–450 90 81 72 68 451–455 96 86 82 73 456–460 97 87 83 74 461–465 98 88 84 74 466–470 99 89 85 75 471–475 100 90 86 76 476–480 101 91 86 77 481–485 102 92 87 78 486–490 103 93 88 78 491–495 109 104 94 84 496–500 110 105 95 85 501–505 111 106 96 86 506–510 112 107 97 87 511–515 113 108 98 88 516–520 114 109 99 88 521–525 120 116 105 94 526–530 122 117 106 95 531–535 123 118 107 96 536–540 124 119 108 97 541–545 125 120 109 98 546–550 127 121 110 99 551–555 133 128 111 105 556–560 134 129 112 106 561–565 136 130 113 107 566–570 137 131 114 108 571–575 138 132 115 109 576–580 145 139 122 116 581–585 146 140 123 117 586–590 148 142 124 118 591–595 149 143 125 119 596–600 150 144 126 120 601–605 157 151 133 127 606–610 159 153 134 128 611–615 160 154 135 129 616–620 161 155 136 130 621–625 163 156 137 131 626–630 164 157 139 132 631–635 165 159 140 133 636–640 166 160 141 134 641–645 168 161 142 135 646–650 169 163 143 137 651–655 170 164 144 138 656–660 172 165 145 139 661–665 173 166 146 140 666–670 174 168 147 141 671–675 176 169 149 142 676–680 184 177 156 150 681–685 185 178 158 151 686–690 186 179 159 152 691–695 188 181 160 153 696–700 189 182 161 154 701–705 190 183 162 155 706–710 192 185 163 156 711–715 193 186 164 152 716–720 194 187 166 158 721–725 196 189 167 160 726–730 197 190 168 161 731–735 198 191 169 162 736–740 200 192 170 163 741–745 201 194 171 164 746–750 203 195 173 165 751–755 217 204 181 174 756–760 213 205 182 175 761–765 214 207 184 176 766–770 216 208 185 177 771–775 218 209 186 178 776–780 220 211 187 179 781–785 221 213 188 181 786–790 223 215 190 182 791–795 224 216 191 183 796–800 225 217 192 184 801–805 227 219 194 185 806–810 228 220 196 187 811–815 230 221 197 189 816–820 231 223 198 190 821–825 231 223 198 190 826–830 249 232 216 208 831–835 251 234 217 209 836–840 252 235 218 210 841–845 254 237 220 211 846–850 255 238 221 213 851–855 257 239 222 214 856–860 258 241 224 215 861–865 260 242 225 216 866–870 261 244 226 218 871–875 263 245 228 219 876–880 264 246 229 220 881–885 266 248 230 221 886–890 267 249 231 223 891–895 269 251 233 224 896–900 270 252 231 225 901–905 272 272 253 235 906–910 273 273 255 237 911–915 275 275 256 238 916–920 276 276 258 239 921–925 278 278 259 241 926–930 279 279 260 242 931–935 281 281 262 243 936–940 282 282 263 244 941–945 284 284 265 246 946–950 285 285 266 247 951–955 287 287 268 248 956–960 288 288 269 250 961–965 290 290 270 251 966–970 291 291 272 252 971–975 293 293 273 254 976–980 294 294 274 255 981–985 296 296 276 256 986–990 297 297 277 257 991–995 299 299 279 259 996–1000 300 300 280 260 1001–1025 308 308 287 267 1026–1050 315 315 294 273 1051–1075 323 323 301 280 1076–1100 330 330 308 286 1101–1125 338 338 315 293 1126–1150 345 345 322 299 1151–1175 353 353 329 306 1176–1200 360 360 336 312 1201–1225 edasi 368 368 343 1226–1250 30% 375 375 350 1251–1275 sisse- 383 383 357 1276–1300 tulekust 390 390 364 1301–1325 398 398 371 1326–1350 405 405 378 1351–1375 413 413 385 1376–1400 420 420 392 1401–1425 428 428 399 1426–1450 435 435 406 1451–1475 443 443 413 1476–1500 450 450 420 1501–1525 458 458 458 1526–1550 465 465 465 1551–1575 473 473 473 1576–1600 480 480 480 1601–1625 488 488 488 1626–1650 495 495 495 1651–1675 503 503 503 1676–1700 510 510 510 1701–1725 518 518 518 1726–1750 525 525 525 1751–1775 edasi 533 533 1776–1800 30% 540 540 1801–1825 sisse- 548 548 1826–1850 tulekust 555 555 1851–1875 563 563 1876–1900 570 570 1901–1925 578 578 1926–1950 585 585 1951–1975 593 593 1976–2000 600 600 2001–2025 608 608 2026–2050 615 615 2051–2075 623 623 2076–2100 630 630 2101–2125 638 638 2126–2150 645 645 2151–2175 653 653 2176–2200 660 660 2201–2225 668 668 2226–2250 675 675 2251–2275 683 683 2276–2300 690 690 2301–2325 edasi 698 2326–2350 30% 705 2351–2375 sisse- 713 2376–2400 tulekust 720 2401–2425 728 2426–2450 735 2451–2475 743 2476–2500 750 2501–2525 859 2526–2550 765 2551–2575 773 2576–2600 780 2601–2625 788 2626–2650 795 2651–2675 803 2676–2700 810 2701–2725 818 2725–2750 825 2751–2775 833 2776–2800 840 2801–2825 848 2826–2850 855 2851–2875 863 2876–2900 870 2901–2925 878 2926–2950 885 2951–2975 893 2976–3000 900 3001–3025 908 3051–3075 915 3076–3100 923 3101 930 edasi 30% sisse- tulekust Lisa 2 «Eluasemetoetuse määramise tingimuste ja korra» juurde

Lisa 3 «Eluasemetoetuse määramise tingimuste ja korra» juurde

Lisa 4 «Eluasemetoetuse määramise tingimuste ja korra» juurde