Vabariigi Valitsus — Kalapüügiseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamine — RT I, 1996, 12, 238

Lähtudes kalapüügiseaduse (RT I 1995, 80, 1384) paragrahvi 17 lõikest 1 ning paragrahvi 18 lõigetest 1 ja 5, Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada "Kalapüügieeskiri" (juurde lisatud). 2. Kinnitada "Kalapüügilubade väljaandmise kord" (juurde lisatud). 3. Kinnitada "Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord" (juurde lisatud). Peaminister Tiit VÄHI Põllumajandusminister keskkonnaministri ülesannetes Ilmar MÄNDMETS Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 1996. a. määrusega nr. 35 Kalapüügieeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev eeskiri reguleerib kala-, jõesilmu- ja jõevähi- ning teiste veeselgrootute püüki (edaspidi kalapüük) siseveekogudes, sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis niivõrd, kuivõrd majandusvööndi seadusega (RT 1993, 7, 105) ei ole sätestatud teisiti, ja agarikupüüki meres ning on täitmiseks kohustuslik kõigile kala- ja agarikupüügiga tegelevatele isikutele. 2. Rahvusparkides, looduskaitsealadel ja teistel kaitstavatel aladel toimub kala- ja agarikupüük vastavalt käesolevale eeskirjale ja konkreetsel kaitsealal kehtivale korrale. 3. Käesolev eeskiri ei reguleeri kalapüüki kalakasvandustes. 4. Eri- ja teadusotstarbelise kalapüügi ja veetaimede kogumise tingimused võivad erineda käesoleva eeskirjaga sätestatuist. Need määratakse kindlaks loa väljaandja poolt ning märgitakse loale. II. PÜÜGIVAHENDITE LOETELU JA KIRJELDUS 5. Igaühele kasutamiseks lubatud kalapüügivahendid on: 1) käsiõng - kalapüügivahend, mis koosneb ridvast, õngenöörist ja üheharulisest konksust või kirptirgust ning millega püügil kasutatakse looduslikku sööta; võib olla varustatud ridvarõngaste, raskuse, ujuki või noogutiga ja rulli või haspliga õngenööri kerimiseks; 2) kirptirk - üheharuline konks, mille varrele on kinnitatud raskus või tehismaterjalist peibutis; 3) nooguti - elastsest materjalist varras õngeridva otsas kala võtu avastamiseks; 4) haspel - vahend õngenööri kerimiseks. 6. Harrastuslikuks kalapüügiks lubatud kalapüügivahendid on: 1) spinning - koosneb rõngastega ridvast, ridvarullist, õngenöörist ja landist või rakisest, võib olla varustatud vahetrossiga, lisaraskusega ja nn. peibutustirguga; lant - puust, metallist või muust materjalist valmistatud peibutis, mis imiteerib kala looduslikku toitu; rakis - abivahend surnud kala söödana kasutamiseks; 2) vedel - paadi järel veetav kalapüügivahend, mis koosneb õngenöörist, landist või rakisest; võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega; 3) sikuti - kalapüügivahend, mis koosneb ridvast, rullist või hasplist, õngenöörist ja tirgust või kirptirgust; võib olla varustatud vahetrossiga; tirk - lant või rakis, millel on kuni 3 konksu, harude vahega mitte üle 30 mm; 4) lendõng - kalapüügivahend, mis koosneb ridvast, rullist, õngenöörist ja konksust. Püügil kasutatakse veepinnal ujuvat looduslikku sööta või kunstpeibutist; 5) haakeõng - kalapüügivahend, mis koosneb õngeridvast, õngenöörist, raskusest ja kuni kolmest nöörile kinnitatud üheharulisest õngekonksust, mille teraviku ja sääre vaheline kaugus ei ületa 15 mm; 6) ankurdamata und - kalapüügivahend, mis koosneb õngenöörist, ühest kuni kolmeharulisest konksust ja ujukist, millele on keritud õngenöör; võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega. Püügivahend ei ole põhja, kalda, paadi külge või mujale kinnitatud; 7) allveepüügivahendid: - harpuunpüss - mehhaaniline või pneumaatiline vahend kala harpuunimiseks; - harpuun - kidadega või ilma nendeta ühe- või kaheharuline torkevahend, mida lastakse harpuunpüssist või torgatakse kalasse. 7. Kutseliseks kalapüügiks lubatud püügivahendid on: 1) õngpüünised - püünised, millega püügi põhimõte seisneb kala peibutamises õngekonksule kinnitatud söödaga, mille haaramisel kala haakub; õngejada - püünis, mis koosneb õngeliinist ja sellele lipsude abil kinnitatud õngekonksudest; põhjaõngejada - veekogu põhja asetatud õngejada; triivõngejada - ujuv ankurdamata õngejada, mis triivib hoovuse või tuule toimel; mail - ankurdatud õngejada, mille konksud on ujukitega või ujuva õngeliini abil põhjast kõrgemale tõstetud; 2) nakkepüünised - püünised, millega püügi põhimõte seisneb kala takerdumises või sissemässumises võrgulinasse või kiilumises selle silma; nakkevõrk ehk võrk - selistele (nööridele) rakendatud ristkülikukujuline võrgulinast sein; abar - nakkevõrk, millele on mõlemale küljele juurderakendatud harvasilmsem võrgulina; seisevvõrk - ankurdatud nakkevõrk; triivvõrk - ujuv ankurdamata nakkevõrk, mis liigub (triivib) hoovuse või tuule toimel; raamvõrk - silmadest läbiaetud horisontaalsete ja vertikaalsete pinedega nakkevõrk; võrgujada - omavahel järjestikku ühendatud kaks või enam nakkevõrku; 3) lõkspüünised - püünised, millega püügi põhimõte seisneb kala eksitamises püünisesse või selle osasse, kuhu sisenemine on lihtne, kuid väljumine raskendatud; mõrd - juhtaia, tiibade (moodustavad karjaaia), ühe või mitme pujusega varustatud pealt kinnise mõrrakerega lõkspüünis; ääremõrd - mõrd, mille suu kõrgus ei ületa 3 m; avaveemõrd - mõrd, mille suu kõrgus on üle 3 m; kastmõrd ehk seisevnoot ehk kakuam - juhtaia, karjaaia, pujus(t)e ja ühe või kahe pealt lahtise päraga (kastiga) lõkspüünis; juhtaiata mõrd - pujus(t)ega võrgulinast, vitstest või muust materjalist mõrrakere ja tiibadega või ilma nendeta lõkspüünis, millel puudub juhtaed; silmutorbik - kooniline kuni 30 -m suuläbimõõduga juhtaiata ja tiibadeta lõkspüünis; 4) kurnpüünised - püünised, millega püügi põhimõte seisneb veekogu osa ümberpiiramises ja sealt kala kättesaamises püünise kokkuvedamisega; põhjanoot - võrdse pikkusega veoköitest, tiibadest ja pärast koosnev püünis, mille veoköied toimivad kalapeletina (hirmutina); veonoot - veoköitest, tiibadest, noodakerest ja pärast koosnev püünis, mis kokkuvedamisel kurnab läbi kogu veekihi ümberpiiratud alal; kaldanoot - veonoot, millega loomus veetakse kaldale; pöördnoot (pöörinoot) - veonoot, millega loomus veetakse ujuvvahendile või jääle; liiv - jäigast raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist koosnev kurnpüünis; kuurits - jäigast liigendraamist ja sellele kinnitatud võrgulinast koosnev kurnpüünis; tõstevõrk - horisontaalselt vette asetatav tõstetav püünis, mis koosneb raamist ja võrkkotist; võib olla varustatud poomi ja käsivintsiga; 5) traalpüünised - püünised, millega kala püütakse laeva(de) järel veetavasse võrkkotti; traalnoot - traalpüünis, mis on rakendatud mittejäigale karkassile ja mille horisontaalne avatus saadakse traallaudade või muude tarindite abil või vedamisega kahe laevaga (kaksiktraalnoot); põhjatraalnoot - traalnoot, mis on varustatud grunttropiga (alumise selise alla eraldi otsale kinnitatud raskustega); pelaagiline traalnoot - traalnoot, millel grunttropp puudub; tragi - jäigale karkassile rakendatud traalpüünis agarikupüügiks. 8. Jõevähipüügiks lubatud püügivahendid on: 1) vähinatt - söödastatav kuni 50 -m läbimõõduga tõstevõrk vähipüügiks; 2) vähimõrd - väike juhtaiata ja tiibadeta pujus(t)ega söödastatav lõkspüünis. 9. Püütud kala veest väljatõstmise abivahendid on: - kahv - väheldane kuni 70-m läbimõõduga tõstevõrk; võib olla kinnitatud varrele; - kongits ehk maandamiskonks - kala kehasse haagitav kuni 1 m pikkune konks. III. KALAPÜÜGI KEELUAJAD JA KEELUALAD 10. Kõikides veekogudes on keelatud püüda järgmisi kalaliike: - tuur; - harjus; - tõugjas; - säga. 11. Sise- ja territoriaalmeres on keelatud: 1) kalapüük Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Keila, Vasalemma, Punapea jõe ning Õngu ja Pidula oja suudmele lähemal kui 1000 m - aastaringselt; 2) kalapüük käesoleva eeskirja lisas 1 loetletud jõgede ja ojade suudmetele lähemal kui 500 m - 1. augustist kuni 31. oktoobrini; 3) kalapüük käesoleva eeskirja lisas 2 loetletud vooluveekogude suudmetele lähemal kui 200 m (v.a. püük käsiõngega) - 1. märtsist kuni 31. maini; 4) kalapüük käesoleva eeskirja lisas 3 loetletud vooluveekogude suudmetele lähemal kui 200 m - 1. septembrist kuni 30. novembrini; 5) kalapüük Pärnu jõe parempoolsest muulist läände jääval merealal 500 m ulatuses muulist; 6) kalapüük Pärnu lahes alal, mis on piiratud Pärnu jõe muuliga, rannajoonega ja Side tänava mõtteliseks pikenduseks oleva liiniga ning viimasega ristuva ja muuli otsa läbiva liiniga - jääkatte lagunemisest kuni jääkatte tekkeni (jäävabal perioodil), kuid mitte lühemalt kui 1. maist kuni 30. novembrini; 7) kalapüük Pärnu lahes Madalmurru piirkonnas Uulu madalikul tähistatud alal - 15. aprillist kuni 15. juulini; 8) kalapüük Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla lahes alal, mis jääb kaldajoone ning Elda panka, Vilsandi majakat ja Jaagarahu sadamat läbivate sirgete vahele - 27. oktoobrist kuni 10. novembrini; 9) kalapüük Mullutu-Suurlahes - 1. aprillist kuni 20. maini; 10) kalapüük Hullo lahes põhja pool sirget, mis läbib punkte koordinaatidega 58°57N5O põhjalaiust, 23°13N1O idapikkust ning 58°57N5O põhjalaiust, 23°17N1O idapikkust - 25. oktoobrist kuni jääkatte tekkeni (jääkatte puudumisel - 31. detsembrini); 11) kalapüük Sviby lahe idaosas alal, mis paikneb Upholmi neeme Hobulaiu põhjatipuga ja edasi Hobulaiu lõunamajakat Sviby sadamaga ühendavate sirgete vahel - 25. oktoobrist kuni jääkatte tekkeni (jääkatte puudumisel - 31. detsembrini); 12) kalapüük Haapsalu Tagalahes Uuemõisa-Tahuküla joonest ida poole täies ulatuses - jääminekust (jääkatte puudumisel - 15. märtsist) kuni 15. maini; 13) kalapüük Suur-Pakri ja Väike-Pakri saare vahelisel alal, mis lõunast on piiratud Selgrundi poolsaare tippu ja Kappelskotteni neeme tippu ühendava sirgega ning põhjast Väike-Pakri Vatnesi neeme põhjakaldaga paralleelselt Suur-Pakrini tõmmatud sirgega; 14) kalapüük Koolimäe lahes alal, mis jääb Koolimäe oja suudmele lähemale kui 500 m - jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel - 15. märtsist) kuni 15. maini; 15) kalapüük Jõeranna ja Paope lahes kuni Paope maanina ja Ninaotsa ühendava jooneni - 20. oktoobrist kuni 20. novembrini; 16) kalapüük Soonlepa lahes Talilaidu, Saarnaki laiu põhjatippu ja Salinõmme kalavastuvõtupunkti ühendavate sirgete ja rannajoone vahelisel alal - 20. oktoobrist kuni 20. novembrini; 17) kalapüük Tähvanina ja Säärenina vahelisel alal, mis on mere poolt piiratud Säärenina, Kadakalaidu ja Tähvanina ühendavate sirgetega - 20. oktoobrist kuni 20. novembrini; 18) kalapüük Kirikulahes - aastaringselt; 19) püüda lesta ja kammeljat: - Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu poolt määratud alarajoonides (edaspidi - alarajoonid) 28 (v.a. Liivi laht) ja 29 lõuna pool 59°30N põhjalaiust (v.a. Väinameri) - 1. veebruarist kuni 30. aprillini; - mujal - 1. veebruarist kuni 30. juunini; 20) püüda haugi jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel - 1. märtsist) kuni 30. aprillini. 12. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on keelatud: 1) kalapüük Värska lahes lõuna pool Berezje küla ja Kolpino saare põhjatippu ühendavat sirget (v.a. kalapüük käsiõngega) - 15. maist kuni 15. juunini; 2) kalapüük Peipsi järves alal, mida põhjast piirab Ostrovtsõ küla lõunatippu ja Pedaspää küla koolimaja ühendav sirge, lõunast Uhtinina neeme Sigovitsi neemega ühendav sirge (v.a. püük käsiõngega, spinninguga ja sikutiga) - 15. maist kuni 1. augustini; 3) kalapüük Peipsi järves lääne pool Varnja poldri peakanali suuet ja Meerapalu koolimaja ühendavat sirget - 1. maist kuni 15. juunini; 4) püüda rääbist jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel - 1. maist) kuni 20. juunini ja 1. novembrist kuni 30. detsembrini; 5) püüda peipsi siiga 20. oktoobrist kuni 20. novembrini; 6) püüda haugi 15. märtsist kuni 10. maini; 7) püüda latikat (v.a. püük käsiõngega) 15. maist kuni 15. juunini; 8) püüda linaskit (v.a. püük käsiõngega) 20. juunist kuni 20. juulini; 9) püüda koha 15. maist kuni 15. juunini; 10) püüda lutsu 15. jaanuarist kuni 5. veebruarini. 13. Teistes veekogudes on keelatud: 1) aastaringselt kalapüük Vainupea, Riguldi, Punapea, Tirtsi, Vanajõe, Lemmejõe, Rannametsa (k.a. Timmkanal) jões ning Mägara, Kongla, Rihula, Karepa, Koolimäe, Kurdla, Kuusalu, Kaberla, Treppoja, Kolga, Männiku, Priivitsa, Loode, Poama, Õngu, Pidula ja Jämaja ojas ning Kiruma peakraavis - kogu ulatuses, v.a. silmupüük torbikuga ja juhtaiata mõrraga ja v.a. püük käsiõngega Lemmejões, Rannametsa jões ning Kolga, Männiku, Priivitsa, Loode ojas 15. aprillist kuni 15. maini; 2) aastaringselt kalapüük jõgedes jugadest, tammidest (paisudest) allavoolu järgmises ulatuses: - Pärnu jões - Sindi paisust 500 m; - Narva jões - hüdroelektrijaama paisust esimese maanteesillani; - Kunda jões - elektrijaama paisust suudmeni; - Vasalemma jões - Vanaveski tammist 500 m; - teistes jõgedes - 100 m; Kunda jões Lontova sillast suudmeni võib keskkonnaminister lubada kalastuskaardi lisalehe alusel piiratud ulatuses püüki landi või rakisega varustatud spinninguga; 3) aastaringselt kalapüük jõgedes jugadest, tammidest (paisudest) ja sildadest allavoolu järgmises ulatuses, v.a. silmupüük torbikuga ja juhtaiata mõrraga kaugemal kui 100 m tammist või paisust: - Pada jões - Bökmani tammist suudmeni; - Toolse jões - Selja-Kunda maantee sillast suudmeni; - Selja jões - Varangu tammist suudmeni; - Mustoja jões - Vihula tammist suudmeni; - Altja jões - Oandu tammist suudmeni; - Võsu jões - Laviku tammist suudmeni; - Loobu jões - Joaveski tammist suudmeni; - Valgejões - Kotka tammist suudmeni; - Pudisoo jões - Tallinna-Narva maantee sillast suudmeni; - Loo jões - Loo tammist suudmeni; - Keila jões - joast suudmeni. Keskkonnaminister võib käesoleva punkti alapunktis 3 nimetatud aladel lubada kalastuskaardi lisalehe alusel piiratud ulatuses püüki landi või rakisega varustatud spinninguga; 4) aastaringselt kalapüük järgmistes jõgedes: - Piusa jõgi - Kivioja suubumiskohast kuni Eesti-Vene piirini; - Vaidava jõgi - Vastse-Roosa paisust kuni suudmeni; - Peetri jõgi - Eesti-Läti piirist kuni Tiitse sillani; 5) aastaringselt kalapüük kalatreppidel ja neist ülesvoolu lähemal kui 50 m; 6) aastaringselt kalapüük Suures Emajões lähtest kuni Jõesuu maanteesillani; 7) aastaringselt kalapüük Võrtsjärves Suure Emajõe muulide vahel ja neile lähemal kui 200 m ning Pühaste (Küünra) oja suuet ja Ainsaare põhjatippu ühendavast sirgest lõuna pool kuni Pikasilla staadioni põhjapoolse otsajooneni; 8) kalapüük Väikeses Emajões suudmest ülesvoolu kuni Jõgeveste sillani (v.a. püük käsiõngega) - 1. aprillist kuni 15. juunini; 9) kalapüük Suure Emajõe vanajõgedes ja sootides vahemikus Pedja jõe suudmest Kärevere maanteesillani - 1. aprillist kuni 30. juunini; 10) kalapüük Narva jões Narva veehoidlast ülesvoolu (v.a. püük käsiõngega) - jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel - 15. märtsist) kuni 15. maini; Ida-Viru maavanem võib lubada sellel ajavahemikul kalapüüki seisevvõrguga Karoli struugas kuni Karoli küla lõpuni; 11) kalapüük Lahepera järve Peipsi järvega ühendavas Naelavere peakraavi lõigus (Lahe jõgi), Koosa, Kargaja, Agali, Kalli ja Kaevandu jões, Leegu järve ja Kalli jõge ühendavas kanalis ning Ähijärves, Võngjärves, Lahepera, Koosa, Kalli, Keeri ja Leegu järves - 1. maist kuni 25. maini; 12) kalapüük 15. septembrist kuni 31. detsembrini järgmistes jõgedes: - Pärlijõgi - kogu ulatuses; - Võhandu jõgi - Kurvitse sillast kuni Sõmerpaluni; - Peeli jõgi - Kolga oja suubumiskohast kuni suudmeni; 13) püüda jõgedes jõesilmu 1. märtsist kuni 30. juunini; 14) püüda lõhet ja meriforelli: - Narva, Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Keila, Vasalemma ja Pärnu jões - 1. septembrist kuni 30. novembrini; - teistes jõgedes ja ojades - 1. septembrist kuni 31. oktoobrini; 15) püüda jõeforelli 15. septembrist kuni 31. detsembrini; 16) püüda merisiiga Pärnu jões 15. oktoobrist kuni 15. novembrini; 17) püüda peipsi siiga 20. oktoobrist kuni 20. novembrini; 18) püüda rääbist jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel - 1. maist) kuni 1. juulini ja 10. novembrist kuni 30. detsembrini; 19) püüda haugi 15. märtsist kuni 10. maini; 20) püüda latikat (v.a. Võrtsjärves ja v.a. püük käsiõngega) 1. maist kuni 20. juunini; 21) püüda linaskit (v.a. käsiõngega) 20. juunist kuni 20. juulini; 22) püüda turba 15. maist kuni 15. juulini; 23) püüda vimba Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma, Vihterpalu, Kasari (koos lisajõgedega), Paadremaa, Audru, Pärnu, Sauga ja Reiu jões - 10. maist kuni 20. juunini. Keskkonnaminister võib lubada kalastuskaardi lisalehe alusel piiratud ulatuses vimmapüüki käsiõngega eelnimetatud veekogudes ja tähtajal; 24) püüda koha: - Väikeses Emajões Pikasilla maanteesillast suudmeni ja Võrtsjärves - 1. maist kuni 15. juunini; - teistes siseveekogudes - jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel - 1. maist) kuni 15. juunini; 25) püüda jõevähki 25. septembrist kuni 25. juulini. 14. Keskkonnaminister võib kalavarude ohustatuse korral muuta kalakaitse- ja teadusasutuste ettepanekul käesoleva eeskirja punkti 11 alapunktis 20, punkti 12 alapunktides 4-10 ja punkti 13 alapunktides 13-25 toodud ajutiste püügikitsenduste algus- ja lõpptähtaegu. IV. KALADE ALAMMÕÕDUD JA KAASPÜÜGI TINGIMUSED 15. Kehtivad järgmised kalade alammõõdud: l, cm L, cm - räim 10 12 - kilu 8 9 - lõhe 50 60 - meriforell (iherus) 45 - jõeforell 28 32 - rääbis 10 12 - siig 30 35 - meritint 10 12 - haug 40 45 - angerjas meres ja sinna suubuvates jõgedes - 45 Võrtsjärves ja Peipsi-Pihkva järves - 55 teistes siseveekogudes - 50 - säinas meres ja sinna suubuvates jõgedes 32 38 teistes siseveekogudes 27 32 - linask 25 30 - latikas (v.a. Võrtsjärves) 30 35 - vimb 26 30 - tursk 35 - luts Peipsi-Pihkva ja Võrtsjärves - 40 - koha meres ja sinna suubuvates jõgedes 38 44 teistes siseveekogudes 40 46 - kammeljas 25 30 - lest ja merilest 18 21 - jõevähk 10 Käesolevas punktis nimetatud piirangud ei kehti räime, kilu, meritindi, tursa, kammelja, lesta ja merilesta püügil käsiõngega. l - kala pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni; L - kala pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime lõpuni. Kala loetakse mõõduliseks, kui vähemalt üks antud mõõtudest (l või L) on võrdne alammõõduga või ületab seda. Jõevähi pikkust mõõdetakse otsaorgi tipust laka lõpuni (lakakarvakesi arvestamata). 16. Seaduslikul kalapüügil saagis esinevad kalad, mille püük antud ajal, kohas või püünisega on keelatud, alamõõdulised kalad ja kalad, mille püük pole antud loaga ette nähtud, loetakse kaaspüügiks. 17. Kaaspüüki lubatakse järgmiselt: 1) alamõõdulist kala: - räime ja kilu - kummalgi liigil kuni 15% arvuliselt selle liigi saagist. Kui kilu või räime osa nende kogusaagis on 10% või vähem, siis antud piirang kehtib ainult selle liigi suhtes, mille osa saagis on 90% või enam; - turska - kuni 5% kaaluliselt tursasaagist; - rääbist - kuni 10% arvuliselt rääbisesaagist; - angerjat püügil õngpüünistega - kuni 10% arvuliselt angerjasaagist; - lesta, merilesta ja kammeljat - kuni 5% arvuliselt nende liikide kogusaagist; - siiga, vimba, latikat, haugi, säinast, koha, lutsu, linaskit - kuni 5%, võrgupüügil - kuni 8% arvuliselt nende kalaliikide kogusaagist; 2) mõõdulist kala, mille püük antud ajal, kohas või püünisega on keelatud või mille püük pole püügiloaga ette nähtud: - lesta, merilesta ja kammeljat tursa traalpüügil - 10% kaaluliselt tursasaagist; - turska lesta traalpüügil - 5% kaaluliselt kogusaagist; - turska räime- ja kilupüügil - 10% kaaluliselt; - meritinti kilu ja räime traalpüügil - piiramatult; - räime kilupüügil - 50% kaaluliselt kogusaagist; - lesta püügil seisevnooda, võrgu ja mõrraga - 10% kaaluliselt kogusaagist; - lõhet ja meriforelli meres ning siiga, vimba, latikat, haugi, säinast, koha, lutsu, linaskit - kuni 8% võrguga püügil, kuni 5% muude püünistega püügil - arvuliselt nende liikide kogusaagist. 18. Lõhe, meriforelli ja jõeforelli kaaspüük jõgedes on keelatud. 19. Kui kalaliigi püük on koguseliselt piiratud, arvestatakse tema kaaspüük antud liigi püügikvoodi katteks. 20. Juhul kui kaaspüük ületab käesoleva eeskirja punkti 17 lubatud määra, tuleb püük antud kohas ja/või püünisega katkestada. 21. Kalapüük lõks- ja kurnpüünistega loetakse katkestatuks, kui: - püügil mõrdade, seisevnooda ja teiste lõkspüünistega on nende kala koguv osa kas avatud või on sinna sissepääs kalale suletud; - püügil meres traalnootade ja kurnpüünistega on enne uut püünise vettelaskmist vahetatud püügikohta vähemalt 5 meremiili. 22. Kui alamõõdulist kala või kala, mille püük antud ajal ja kohas on keelatud, on traalpüügi saagis üle käesoleva eeskirja punktis 17 toodud määrade, ei loeta püüdjat käesoleva eeskirja rikkujaks, kui ta täidab järgmisi tingimusi: - teeb kohe vastava sissekande kalapüügipäevikusse ja informeerib raadio teel või (selle puudumisel) sadamasse või kaldale tulekul Mereinspektsiooni; - katkestab kalapüügi antud kohas ja (või) antud püünisega ning ei alusta seda uuesti enne, kui Mereinspektsioon pole selleks luba andnud. V. PIIRANGUD JA NÕUDED PÜÜGIVAHENDITELE NING -VIISIDELE KÕIKIDES VEEKOGUDES 23. Kõikides veekogudes on keelatud: 1) püüda kala müttamisega, elektriga, mürk- või narkootiliste ainetega, torkeriistadega (v.a. harrastuslikul allveekalapüügil), haakeriistadega, tulirelvadega, lõhkelaengutega, kasutada siseveekogudel jääalusel püügil söödana eluskala; 2) sulgeda püünistega üle 2/3 väina laiusest. Vabaks tuleb jätta väina ristlõike sügavaim osa; 3) kasutada nõuetekohaselt tähistamata ja märgistamata seisev- ja triivpüüniseid. Seisevpüünis on veekogu põhja suhtes liikumatu, triivpüünis liigub tuule ja/või hoovuse toimel; 4) seisevpüüniste (v.a. silmutorbik, juhtaiata mõrd, vähinatt ja õngpüünis) asetamine püügile lähemale kui 50 m juba püügil olevatele seisevpüünistele; 5) kinnitada võrkpüünistele tarindeid, mis võivad vähendada püünise koguva osa silmasuurust alla käesoleva eeskirjaga lubatu, v.a. käesoleva eeskirja punktis 32 toodud juhtudel; 6) püüda kala nakkevõrguga, mille selisele rakendatud osa pikkus on üle 70 m. Püügikoormuse määramisel loetakse alla 35 m pikkune nakkevõrk pooleks võrguks, üle 2 m kõrgune nakkevõrk, sõltumata pikkusest, kaheks võrguks; 7) kasutada harrastuslikul kalapüügil samaaegselt rohkem kui 3 sama või eri liiki püügivahendit (välja arvatud vähipüügil); 8) kasutada allveekalapüügil autonoomset hingamisvahendit ja kunstlikku valgustust. 24. Kalapüügil peab püüniste nõudmise (kontrollimise) sagedus vältima saagi riknemise püünises. 25. Kalapüüniste püügileasetamisel tuleb täita järgmisi nõudeid: - seisevpüünised ja nende jadad ning kalade kunstkoelmute jadad peavad meres, Narva jões ja veehoidlas, Peipsi-Pihkva järves, Suures Emajões ja Võrtsjärves olema tähistatud avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku asetatud lipuga, teises otsas ühe lipuga. Lippude mõõtmed peavad olema vähemalt 30H30 -m ning nende kõrgus veepinnast vähemalt 1 m. Teistes veekogudes määrab tähistusviisi loa väljaandja või see sätestatakse kalapüügipiirkonna rendilepingus; - seisevpüünise tähistus peab näitama tema paiknemise suunda, milleks vajadusel kasutada täiendavaid tähiseid; - püüniste märgistus peab võimaldama kohapeal (veekogul) või loa väljaandja juures kindlaks teha nende omanikku. 26. Püüniste silmasuurust (sisemist) mõõdetakse kulumiskindlast materjalist valmistatud 2 mm paksuse mõõtekiiluga, mis on 1 -m kaldega 8 -m pikkuse kohta kummalgi serval ja millele on kantud mõõteskaala. Mõõtekiil surutakse märja võrgu- või noodalina silma. Mõõdetakse 20 silma ühes reas piki lina mitte lähemal kui 10 silma või 50 -m küljeõmblusele (pinele, selisele) ja silmasuuruseks loetakse mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine. Nakkevõrgu silmasuuruse määramisel võib mõõta lappesse veetud võrgulina 11 järjestikuse sõlmerea vahe, silmasuurus saadakse, jagades mõõtmistulemuse 5-ga. 27. Käesolevas eeskirjas kirjeldamata või põhimõttelt uute püüniste või püügiviiside kasutamine on lubatud keskkonnaministri loal. VI. PIIRANGUD JA NÕUDED PÜÜGIVAHENDITELE NING -VIISIDELE SISE- JA TERRITORIAALMERES NING MAJANDUSVÖÖNDIS Traalpüük 28. Aastaringselt on keelatud: 1) püüda traalnoodaga madalamal 20 m sügavusjoonest, v.a. Irbe väinas lesta Kalaameti loal; 2) püüda traalpüünistega Väinameres, v.a. agarikupüük tragiga iga-aastaselt määratud alal; 3) Liivi lahes kasutada traalpüügil laevu mootori võimsusega üle 300 hj. 29. Tähtajaliselt on keelatud kasutada: 1) põhjatraalnoota - Soome lahes lääne pool 26°00N idapikkust - 1. veebruarist kuni 30. juunini; 2) pelaagilist traalnoota Liivi lahes - 1. aprillist kuni 31. maini; 3) põhjatraalnoota Liivi lahes - 1. veebruarist kuni 30. juunini; 4) traalnoota Irbe väinas ida pool 21°50N idapikkust - 1. märtsist kuni 30. aprillini. 30. Traalpüügil ei tohi üheski traalnooda osas (v.a. pujus, kui tema kinnituskoht on traali kalakoti lõpust vähemalt kolme pujuse pikkuse kaugusel) silmasuurus olla väiksem kui: 1) räimepüügil alarajoonides 28 (v.a. Liivi laht) ja 29 lõuna pool 59°30N põhjalaiust - 28 mm; 2) räimepüügil alarajoonis 29 põhja pool 59°30N põhjalaiust ning Liivi ja Soome lahes - 16 mm; 3) kilupüügil - 16 mm; 4) tursapüügil: - traalnoodal, mille päras on spetsiaalne tarind, mis tagab vähemalt 50% selektiivsuse kala pikkusrühmal L 38 -m - 105 mm; - traalnoodal tavalise päraga - 120 mm; 5) lestapüügil: - alarajoonis 28 traalnoodal - 110 mm; - alarajoonides 32 ja 29 lõuna pool 59°30N põhjalaiust traalnoodal tavalise päraga - 110 mm; - traalnoodal spetsiaalse selektiivsustarindiga päras - 105 mm. 31. Kalapüügil traalnoodaga on lubatud: 1) kinnitada pära alumise osa alla purjeriiet, noodalina, nahka või teisi materjale; 2) kasutada tursa- ja lestapüügil põhjatraalnooda pära katmiseks jämedamast niidist (nöörist) kattekotti, mis on valmistatud samast kiust kui pära noodalina ning mille pikkus ei ületa 3/4 pära silindrilise osa pikkusest. Kattekoti silmasuurus peab olema kaks korda suurem kui traalipäras ja teda võib kinnitada pärale ainult piki eesmist, külgmist ja tagumist äärt; 3) kasutada räime- ja kilupüügil jämedamast niidist valmistatud noodalinast pära kattekotti, mille silmasuurus on suurem kui traalipäras. 32. Merel ei loeta traalnoota püügivalmis olevaks, kui: - traallauad on jäigalt kinnitatud laeva poordi või traallooga külge; - vaierid ei ole ühendatud traallaudadega ja kaablid grunttropiga; - traalnooda rull on kaetud ja kinni soritud. Mõrra- ja kastmõrra (seisevnooda) püük 33. Meres on keelatud kasutada: 1) mõrdu ja kastmõrdu (seisevnootasid), mille lina silmasuurus on väiksem kui: - räime- ja meritindipüügil - 24 mm; - juhtaiaga mõrras - mõrrapäras 24 mm; - mõrras ogalikupüügil - 12 mm; - Pärnu lahes Liu-Pikknina ühendussirgest põhja pool avaveemõrras - mõrrapäras 24 mm ja teistes mõrra osades 80 mm; 2) Pärnu lahes Liu-Pikknina ühendussirgest põhja pool kahe ja enama päraga avaveemõrdu. 34. Mõrdade ja kastmõrdade (seisevnootade) püügileasetamisel tuleb asetustiheduse osas täita järgmisi nõudeid: - avaveemõrdade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 300 m külgsuunas ja 50 m muus suunas; - ääremõrdade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 100 m külgsuunas ja 50 m muus suunas. Üle 100 m pikkuse juhtaiaga ääremõrrale kehtivad asetuse osas mõrrajada tingimused: - jadasse asetatud avavee- ja ääremõrdadel piiratakse jada üldpikkust 400 meetriga, kusjuures jadade või jada ja lähima üksiku mõrra kaugus üksteisest peab olema vähemalt 300 m külgsuunas ja 50 m muus suunas; - kastmõrdade (seisevnootade) kaugus üksteisest peab olema vähemalt 600 m külgsuunas ja 300 m muus suunas. Kastmõrra juhtaia lubatud pikkus on kuni 600 m. Noodapüük (v.a. traal- ja seisevnoodapüük) 35. Alad, kus noodapüük konkreetses veekogus on lubatud, määrab maavanem. 36. Meres on keelatud kasutada nootasid (v.a. traal- ja seisevnoodad), mille lina silmasuurus on väiksem kui: 1) räime- ja meritindipüügil - 24 mm; 2) teiste kalade püügil - 48 mm; 3) tursapüügil: - põhjanoodal, mille päras on spetsiaalne tarind, mis tagab vähemalt 50% selektiivsuse kala pikkusrühmal L 38 -m - 105 mm; - põhjanoodal tavalise päraga - 120 mm; 4) lestapüügil: - alarajoonis 28 põhjanootadel - 110 mm; - alarajoonis 32 ja 29 lõuna pool 59°30N põhjalaiust: põhjanoodal tavalise päraga - 110 mm; põhjanoodal spetsiaalse selektiivsustarindiga päras - 105 mm. Võrgu- ja õngepüük 37. Keelatud on kasutada: 1) Pärnu lahes põhja pool Liu-Pikknina ühendussirget: - nakkevõrku kõrgusega üle 2 meetri - aastaringselt; - nakkevõrku silmasuurusega alla 88 mm (sammuga 44 mm) ja õngejada - aastaringselt; - nakkevõrku - 1. maist kuni 30. juunini; 2) lõhe triiv- ja seisevõngejada: - Soome lahes 1. juulist kuni 15. septembrini; - mujal, kaugemal kui 4 meremiili territoriaalmere lähtejoonest avamere suunas - 1. aprillist kuni 15. novembrini; 3) lõhe triiv- ja seisevvõrgujada kaugemal kui 4 meremiili territoriaalmere lähtejoonest avamere suunas: - alarajoonis 29 põhja pool 59°30N põhjalaiust - 1. juunist kuni 15. septembrini; - mujal - 15. juunist kuni 30. septembrini; 4) nakkevõrke väiksema silmasuurusega kui: - räimepüügil - 28 mm; - kilupüügil - 20 mm; - meritindipüügil - 24 mm; - lõhepüügil: sünteetilisest kiust võrgulinal - 157 mm; looduslikust kiust võrgulinal - 165 mm; - tursapüügil - 105 mm; - lestapüügil: alarajoonis 28 - 110 mm*; alarajoonides 32 ja 29 lõuna pool 59°30N põhjalaiust - 100 mm*; - teiste kalade püügil - 76 mm. * Kuni 20 m sügavusel rannavööndis on 1. jaanuarini 1997. a. lesta-nakkevõrkudes lubatud kasutada silmasuurust 90 mm; 5) lõhepüügil õngekonksu teraviku kaugusega konksuäärest alla 19 mm. 38. Seisevvõrkude ning nende jadade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 100 m. Seisevvõrgujada suurim lubatud pikkus alla 20 m sügavusel merealal on 420 m. 39. Lõhe võrgu- ja õngejadad ning tursa võrgu- ja õngejadad tuleb tähistada 2 meremiili kaugusele nähtavate toodritega, millel on lamp, lokatsioonipeegeldi ja lipp. 40. Lõhe- ja meriforellipüügil on lubatud: - ühel laeval asetada püügile kuni 600 triivvõrku, kusjuures ühe triivvõrgu ülemise selise pikkus tohib olla kuni 35 m; - ühel laeval asetada püügile kuni 2000 triivõnge; - hoida lõhet ja meriforelli püüdval laeval tagavaraks kuni 100 triivvõrku ja kuni 200 õngekonksu üle nende üheaegselt püügileasetamiseks lubatava hulga. 41. Tursa- ja lestapüük alla 20 m sügavusel merealal on lubatud kuni 35 m pikkuse nakkevõrguga. 42. Merel ei loeta võrke ja õngejadasid püügivalmis olevaiks, kui: - võrgud on kaetud ja kinni soritud; - õngeliinid ja -konksud on soritud kastidesse. 43. Käesoleva eeskirja punktis 40 lubatud varupüünised tuleb hoida kasutusel olevaist püünistest eraldi. VII. PIIRANGUD JA NÕUDED PÜÜGIVAHENDITELE NING -VIISIDELE SISEVEEKOGUDES 44. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on keelatud: 1) traalpüük - aastaringselt; 2) püük põhjanoodaga (mutnikuga) lõuna pool Praaga küla ja Raskopeli küla ühendavat sirget - aastaringselt; 3) püük seisevpüünistega Lämmijärves ning Piirissaare ja Kolpino saare ümbruses 300 m laiusel alal kogu tähistatud faarvaatri ulatuses - aastaringselt; 4) püük põhjanoodaga (mutnikuga) Peipsi järves - 1. aprillist kuni 1. augustini; 5) püük nakkevõrguga Peipsi ja Lämmijärves - 15. maist kuni 15. juunini; 6) kalapüük Pihkva ja Lämmijärves lõuna pool Uhtinina neeme ja Sigovitsi neeme ühendavat sirget - kurnpüünistega - 15. maist kuni 1. augustini; - nakkevõrguga - 15. maist kuni 15. juunini; - mõrraga - 15. maist kuni 15. juunini; 7) kasutada väiksemaid silmasuurusi (mm) kui: pära kariaed, juhtaed mõrral: 10 20 (tindipüügil 10) kurnpüünistel: pära tiivad põhjanoodal: 40 40 muul noodal: 40 48 nakkevõrkudel: rääbisevõrgul 35 muul nakkevõrgul: jäävabal perioodil 60 jääkatte perioodil 130 (jääkatte puudumisel - 1. detsembrist kuni 15. maini) 45. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel tuleb seisevpüüniste asetustiheduse osas täita järgmisi nõudeid: - avaveemõrdade kaugus üksteisest peab olema ruutudes 14 D ja 15 E vähemalt 150 m, mujal 500 m; - mõrdade kaugus üksteisest tindipüügil peab olema vähemalt 50 m. 46. Teistel siseveekogudel on keelatud: 1) sulgeda jõgedes püünistega üle 2/3 jõesängi laiusest. Vabaks tuleb jätta jõe ristlõike sügavaim osa. Väljarändava asustatud angerja püügiks võib maavanem lubada selle veekogu väljavoolul tõkestada kala liikumist kogu jõesängi laiuses; 2) traalpüük - aastaringselt; 3) püük nakkevõrgu, liivi ja kuuritsaga lõhilaste kudejõgedes, mis määratakse keskkonnaministri poolt loeteluga "Lõhilaste (lõhi, meriforell, jõeforell, harjus) kudemis- ja elupaikade nimistu" - aastaringselt; 4) püüda merre suubuvates jõgedes kala tiibadega mõrraga (v.a. juhtaiata mõrd kuni 30 -m pikkuste tiibadega) ilma Kalaameti kooskõlastuseta - aastaringselt; 5) püük nakkevõrguga Pärnu jões Sindi tammist mereni - aastaringselt; 6) aastaringselt püük käsiõngega järgmistes jõgedes: Preedi (Vardja) jõgi kogu ulatuses; Võllingu jõgi kogu ulatuses; Oostriku jõgi kogu ulatuses; Prandi jõgi lähtest Tori sillani; Esna jõgi kogu ulatuses; Palu peakraav kogu ulatuses; Vodja jõgi kogu ulatuses; Kunda jõgi lähtest Sämi sillani; Selja jõgi lähtest Arkna sillani; Sõmeru jõgi kogu ulatuses; Jänijõgi kogu ulatuses; Pärnu jõgi lähtest Reopalu jõe suudmeni; Ahja jõgi lähtest Koorvere paisuni; Hilba oja kogu ulatuses; 7) püük nakkevõrguga Võrtsjärves Tondisaarest lõuna pool - 1. maist kuni 31. oktoobrini; 8) püük seisevpüünistega Võrtsjärves Tondisaare-Pähksaare joonest mõlemale poole 250 m ulatuses - jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel - 1. maist) kuni 15. juunini; 9) püük nakkevõrguga Narva jões allpool hüdroelektrijaama tammi - 1. juunist kuni 1. detsembrini. 47. Keelatud on kasutada väiksemaid silmasuurusi (mm) kui: - Võrtsjärves: pära kariaed, juhtaed mõrral: 40 48 noodal: 40 nakkevõrgul: 130 - teistes siseveekogudes: pära kariaed, juhtaed mõrral: 24 24 noodal: 40 nakkevõrgul: 60 48. Jägala jões Linnamäe tammist Peetri-Jaani saareni on püük käsiõnge ja spinninguga 1. aprillist kuni 20. juunini lubatud ainult kaldalt. Kalapüük Peetri-Jaani saarelt on keelatud. Lisa 1 "Kalapüügieeskirja" juurde Jõed ja ojad, mille suudmealal on kalapüük keelatud 1. augustist kuni 31. oktoobrini (kalapüügieeskirja punkti 11 alapunkti 2 juurde) Jrk. Jõgi Nr. EJKN nr. 1986 järgi 1. Pada jõgi 719 2. Toolse jõgi 741 3. Vainupea jõgi 758 4. Mustoja jõgi 760 5. Altja oja 766 6. Võsu jõgi 771 7. Pudisoo jõgi 806 8. Loo jõgi 821 9. Vääna jõgi 945 10. Vihterpalu jõgi 1017 11. Nõva jõgi 1037 12. Riguldi jõgi 1039 13. Kolga oja 1209 14. Rannametsa jõgi 1508 15. Vanajõgi 1626 16. Jämaja oja 1671 Lisa 2 "Kalapüügieeskirja" juurde Vooluveekogud, mille suudmealal meres on kalapüük keelatud 1. märtsist kuni 31. maini (kalapüügieeskirja punkti 11 alapunkti 3 juurde) Jrk. Vooluveekogu Nr. EJKN nr. 1986 järgi 1. Koolimäe oja 770 2. Lohja oja 804 3. Tiskre oja 940 4. Karilepa oja 1006 5. Kloostri oja 1008 6. Keibu oja 1034 7. Lepaoja 1035 8. Veskijõgi 1036 9. Salajõgi 1044 10. Taebla jõgi 1047 11. Võnnu oja 1050 12. Asuküla peakraav 1054 13. Saardu peakraav 1058 14. Sinilepa peakraav 1059 15. Haeska peakraav 1060 16. Rannamõisa jõgi 1061 17. Rõude jõgi 1069 18. Kasari jõgi 1070 19. Kasevälja kraav 1187 20. Männiku kraav 1188 21. Hanila oja 1191 22. Uustalu kraav 1192 23. Hõbesuu kraav 1195 24. Paadrema jõgi 1196 25. Küti oja 1206 26. Tõstamaa jõgi 1211 27. Tõrvanõmme peakraav 1212 28. Künnimaa oja 1215 29. Tuuraste oja 1218 30. Audru jõgi 1220 31. Uulu kanal 1486 32. Häädemeeste jõgi 1515 33. Priivitsa oja 1518 34. Kabli oja 1520 35. Lemmejõgi 1521 36. Loode oja 1523 37. Treimani oja 1525 38. Sula peakraav 1526 39. Prestviigi oja 1604 40. Vaemla jõgi 1605 41. Luguse jõgi 1608 42. Jausa oja 1613 43. Prassi kraav 1618 44. Ollima kraav 1619 45. Väljasoo kraav 1621 46. Vanamõisa kraav 1622 47. Leetselja peakraav 1623 48. Luidja oja 1628 49. Paope oja 1629 50. Jõeranna oja 1630 51. Armioja 1631 52. Pihla oja 1633 53. Kidatse oja 1636 54. Tareste oja 1638 55. Kärdla oja 1639 56. Nuutri oja 1640 57. Partsi oja 1642 58. Suuremõisa jõgi 1643 59. Põduste jõgi 1645 60. Nasva jõgi 1653 61. Möldri oja 1674 62. Riksu oja 1675 63. Kotlandi peakraav 1677 64. Vesiku oja 1683 65. Oju peakraav 1686 66. Leisi jõgi 1709 67. Oitme oja 1712 68. Võlupe jõgi 1713 69. Taaliku peakraav 1720 70. Nenu peakraav 1724 71. Neemi peakraav 1727 72. Kingli peakraav 1729 73. Kuke peakraav 1730 74. Maadevahe jõgi 1733 75. Lõve jõgi 1735 76. Ristoja 1746 77. Kuusiku peakraav 1747 78. Soonda oja 1749 79. Lõetsa peakraav 1753 80. Puulaiu kraav (Hiiumaa) 81. Laisma kraav (Hiiumaa) 82. Raudsilm (avamerepoolne osa, Hiiumaa) Lisa 3 "Kalapüügieeskirja" juurde Vooluveekogud, mille suudmealal meres on kalapüük keelatud 1. septembrist kuni 30. novembrini (kalapüügieeskirja punkti 11 alapunkti 4 juurde) Jrk. Vooluveekogu Nr. EJKN nr. 1986 järgi 1. Sõtke jõgi 655 2. Udria oja 661 3. Pimestiku oja 663 4. Perjatsi oja 664 5. Künnapõhja oja 668 6. Pühajõgi 670 7. Kalvi oja 718 8. Rihula oja 728 9. Karepa oja 745 10. Kuusalu oja 825 11. Kurdla oja 827 12. Valkla oja 828 13. Kaberla oja 831 14. Treppoja 989 15. Männiku oja 1214 16. Priivitsa oja 1518 17. Lemmejõgi 1521 18. Poama oja 1627 19. Ligeoja 1691 20. Tirtsi jõgi 1694 21. Kiruma peakraav 1699 Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 1996. a. määrusega nr. 35 Kalapüügilubade väljaandmise kord I. KUTSELISE KALAPÜÜGI ÕIGUST TÕENDAVAD DOKUMENDID 1. Kalapüügipiirkonna rendileping, milles on esitatud kalapüügitingimused. 2. Kalapüügiluba, millel on tulenevalt püügitingimustest kolm vormi: 1) kalalaeva kalapüügiluba (lisa 1) B annab õiguse kalapüügiks äriseadustikuga sätestatud korras registreeritud ettevõtjale, kelle üheks tegevusalaks on kalapüük, Eesti liputunnistust omavalt kalapüügilaevalt Läänemeres alates 20 m samasügavusjoonest kuni majandusvööndi välispiirini ja teiste riikide majandustsoonides, kus püük toimub riikidevaheliste kokkulepete alusel; 2) kaluri kalapüügiluba (lisa 2) B annab füüsilisele isikule õiguse kalapüügiks kalapüügieeskirjas loetletud kutselise kalapüügi vahenditega meres kuni 20 m samasügavusjooneni ning avalikuks kasutamiseks antud siseveekogudes. Kaluri kalapüügiloa vormi võib kasutada rentniku volitusena kalapüügiks renditud kalapüügipiirkonnas, kui püüdjaks ei ole rentnik ise; 3) rannaelaniku kalapüügiluba (lisa 3) B annab rannaküla alalisele elanikule õiguse kalapüügiks piiratud arvu kutselise kalapüügi vahenditega merel ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. 3. Kalapüügiluba peab püügil alati kaasas olema. II. KALAPÜÜGILUBADE VÄLJAANDMINE 4. Kalalaeva kalapüügiloa annab välja Keskkonnaministeerium. 1) Esimese (ja aastas esimese) loa saamiseks esitatakse taotlus, mis sisaldab järgmisi andmeid: - taotleja nimi; - aadress, telefon, faks; - väljavõte ettevõtte- või äriregistrist, mis tõendab, et loa taotleja üheks tegevusalaks on kalapüük; - laeva poordiindeks ja nimi; - brutoregistertonnaaž; - üldpikkus; - peamasinate arv ja võimsus; - raadiokutsung ja sagedus; - kodusadam; - väljavõte laeva registreerimise kohta Veeteede Ametis või Mereinspektsioonis; - laeva ajutise liputunnistuse kehtivuse aeg; - laevaomaniku või rentija nimi ja aadress; - kapteni nimi; - ajavahemik, milleks püügiõigust taotletakse; - püünis(t)e nimetus(ed); - taotletav(ad) kalaliik(liigid) ja kogus(ed) piiratud püügivõimaluse korral; - taotletav(ad) püügirajoon(id); - garantiikiri püügiõiguse tasu ülekandmise kohta või vastava maksekorralduse koopia. 2) Sama aasta kestel järgnevate kalapüügilubade taotlemisel esitatakse järgmised andmed: - taotleja nimi ja aadress; - laeva poordiindeks ja nimi; - eelmise püügiloa number ja kehtivusaeg; - kapteni nimi; - ajavahemik, milleks püügiõigust taotletakse; - püünis(t)e nimetus(ed); - taotletav(ad) kalaliik(liigid) ja kogus(ed) piiratud püügivõimaluse korral; - taotletav(ad) püügirajoon(id); - garantiikiri püügiõiguse tasu ülekandmise kohta või vastava maksekorralduse koopia. 3) Alaliselt paaris töötavatele väiketraalpaatidele võib paari peale välja anda ühe püügiloa, märkides sellele mõlema väiketraalpaadi poordiindeksi ja kapteni nime. 4) Rea "Asenduskapteni nimi" täidab loa kasutaja juhul, kui loa kehtivusajal tekib vajadus kapteni asendamiseks. 5) Rea "Lubatud kogused" täidab loa väljaandja juhul, kui mõne loetletud kalaliigi püüki on vaja piirata. 6) Loa omanikule esitatavad täiendavad nõuded märgib püügiloa väljaandja reale "Märkused" ja kinnitab need pitsati ja allkirjaga. 5. Kaluri kalapüügiloa annab välja Keskkonnaministeerium, maavanem, kohalik omavalitsus või kalapüügipiirkonna rentnik. Kaluri kalapüügiloa taotleja esitab loa väljaandjale taotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid: - taotleja nimi; - aadress, telefon, faks; - väljavõte ettevõtte- või äriregistrist, mis tõendab, et loa taotleja üheks tegevusalaks on kalapüük; - püünis(t)e nimetus(ed) ja arv; - püünis(t)e märgistus; - ajavahemik, milleks püügiõigust taotletakse; - taotletav(ad) püügikoht(kohad); - garantiikiri püügiõiguse tasu ülekandmise kohta või vastava maksekorralduse koopia. 6. Rannaelaniku kalapüügiloa annab välja kohalik omavalitsus või maavanem. Rannaelaniku kalapüügiloa taotleja esitab loa väljaandjale taotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid: - taotleja nimi; - aadress, telefon, faks; - püünis(t)e nimetus(ed) ja arv; - püünis(t)e märgistus; - ajavahemik, milleks püügiõigust taotletakse; - taotletav(ad) püügikoht(kohad); - garantiikiri püügiõiguse tasu ülekandmise kohta või vastava maksekorralduse koopia. Lisa 1 "Kalapüügilubade väljaandmise korra" juurde KALALAEVA KALAPÜÜGILUBA Nr. . . . . . Laeva poordiindeks: ............................................ Laeva nimi: .................................................... Loa omanik: .................................................... Kapten: ........................................................ Asenduskapten: ................................................. Loa väljaandmise kuupäev: ...................................... Loa kestus: .................................................... Lubatud püünised: .............................................. Lubatud kalaliigid: ............................................ Lubatud kogused: ............................................... Lubatud püügirajoonid: ......................................... Märkused: ...................................................... Loa väljaandja: ................................................ Allkiri / / (ees- ja perekonnanimi) Pitser Lisa 2 "Kalapüügilubade väljaandmise korra" juurde tagakülg esikülg ---------------------------------------------------------------- Kalapüügiloa omaniku meelespea Kaluri kalapüügiluba ------------------------------ ----------------------------- 1. Püügiluba peab püügil alati Nimi: Nr. kaasas olema. 2. Püügiluba annab püügiõiguse ----------------------------- ainult loa omanikule (juhul, Loa väljaandja: kui omanik ei saa mõjuvatel põhjustel minna püügil ----------------------------- olevaid püüniseid nõudma, Kuupäev: võib ta kirjaliku volitusega anda selle õiguse üheks päevaks teisele isikule). Foto ------------------- 3. Püügiloa kaotamisel tuleb 2,5x3 cm Allkiri: sellest loa väljaandjale viivitamata teatada. 4. Püügiloa number kantakse Pitser püünise märgisele. 5. Soovitame hoida luba kileümbrises. ------------------------------ ----------------------------- ---------------------------------------------------------------- sisekülg ---------------------------------------------------------------- -------------------------------------------------------------- Püünis Loa väljaandja Püügi- ------------------------- Loa ---------------- koht Nimetus Arv Märgistus kehtivus Nimi Allkiri -------------------------------------------------------------- -------------------------------------------------------------- -------------------------------------------------------------- -------------------------------------------------------------- ---------------------------------------------------------------- ---------------------------------------------------------------- Selgitusi kalapüügiloa väljaandjale 1. Loale kantakse kalapüügiloa omaniku nimi. 2. Loa esiküljel märgitakse väljaandjaks asutuse nimetus. 3. Kalapüügiluba kinnitatakse väljaandva asutuse pitsati ja vastutava isiku allkirjaga, märkides väljaandmise kuupäeva. 4. Foto ei ole kohustuslik, kui püügiloa omanikul on püügil kaasas mingi muu fotoga varustatud, isikut tõendav dokument. 5. Püügikohaks märgitakse reale kantud püünis(t)e püügileasetamise koht. 6. Püünise nimetus saadakse rannapüügipäeviku täitmise juhendi punktis 6 antud loetelust. 7. Püünise märgisele kantakse kalapüügiloa number. 8. Loa kehtivusajaks märgitakse reale kantud püünistega püügiõiguse periood. 9. Loa siseküljele tehtud kande iga rea kinnitab loa väljaandja allkirjaga. ---------------------------------------------------------------- Lisa 3 "Kalapüügilubade väljaandmise korra" juurde tagakülg esikülg ---------------------------------------------------------------- Kalapüügiloa omaniku meelespea Rannaelaniku kalapüügiluba ------------------------------ ----------------------------- 1. Püügiluba peab püügil alati Nimi: Nr. kaasas olema. 2. Püügiluba annab püügiõiguse ----------------------------- ainult loa omanikule (juhul, Loa väljaandja: kui omanik ei saa mõjuvatel põhjustel minna püügil ----------------------------- olevaid püüniseid nõudma, Kuupäev: võib ta kirjaliku volitusega anda selle õiguse üheks ------------------- päevaks teisele isikule). Allkiri: 3. Püügiloa kaotamisel tuleb Foto sellest loa väljaandjale 2,5x3 cm viivitamata teatada. Pitser 4. Püügiloa number kantakse püünise märgisele. 5. Soovitame hoida luba kileümbrises. ------------------------------ ----------------------------- ---------------------------------------------------------------- sisekülg ---------------------------------------------------------------- -------------------------------------------------------------- Püügikoht Püünis Loa kehtivus Loa väljaandja ----------------------- -------------- Nimetus Arv Märgistus Nimi Allkiri -------------------------------------------------------------- -------------------------------------------------------------- -------------------------------------------------------------- -------------------------------------------------------------- ---------------------------------------------------------------- ---------------------------------------------------------------- Selgitusi kalapüügiloa väljaandjale 1. Antud kalapüügiloa vormi kasutatakse ranna- ja sisevete kalapüügi korraldamisel. 2. Loale kantakse kalapüügiloa omaniku nimi. 3. Loa esiküljel märgitakse väljaandjaks asutuse nimetus. 4. Kalapüügiluba kinnitatakse väljaandva asutuse pitsati ja vastutava isiku allkirjaga, märkides väljaandmise kuupäeva. 5. Foto ei ole kohustuslik, kui püügiloa omanikul on püügil kaasas mingi muu fotoga varustatud, isikut tõendav dokument. 6. Püügikohaks märgitakse reale kantud püünis(t)e püügileasetamise koht. 7. Püünise nimetus saadakse rannapüügipäeviku täitmise juhendi punktis 6 antud loetelust. 8. Püünise märgisele kantakse kalapüügiloa number. 9. Loa kehtivusajaks märgitakse reale kantud püünistega püügiõiguse periood. 10. Loa siseküljele tehtud kande iga rea kinnitab loa väljaandja allkirjaga. ---------------------------------------------------------------- Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 1996. a. määrusega nr. 35 Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord I. Andmete esitamine kalastuskaardi alusel toimunud püügi kohta 1. Kalastuskaardi omanik esitab 10 päeva jooksul kalastuskaardi kehtivusaja lõppemisest kalastuskaardi väljaandjale püügiandmed käesoleva korra lisas 1 toodud vormi kohasel aruandel. 2. Kalastuskaardi väljaandja koondab püügiandmed aruandeaasta kohta käesoleva korra lisas 1 toodud vormi kohasesse aruandesse, mille esitab Keskkonnaministeeriumile hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 1. märtsiks, märkides aruandele kaardi väljaandnud asutuse või organisatsiooni nime ning aruande täitnud isiku nime ja allkirja. (VV m 25.02.97 nr. 42 jõust.07.03.97) II. Andmete esitamine rannaelaniku kalapüügiloa alusel toimunud püügi kohta 3. Rannaelaniku kalapüügiloa alusel kala püüdev isik esitab kalapüügiloa väljaandjale iga kuu püügiandmed hiljemalt aruandekuule järgneva kuu viiendaks päevaks. 4. Loa väljaandjale esitatav aruanne peab sisaldama järgmisi kalapüüki iseloomustavaid andmeid: - püütud kalaliigid; - püütud kala kogused kilogrammides liikide kaupa, lõhe puhul ka püütud isendite arv; - mitut nakkevõrku nõutud (tühjendatud); - mitut mõrda nõutud; - mitut õngekonksu nõutud; - püünises hukkunud imetajate ja lindude arv liikide kaupa. 5. Kalapüügiloa väljaandja koondab talle esitatud püügiandmed aruandekuu kohta statistilisse koondaruandesse, mille esitab - maavanemale juhul, kui püügiloa väljaandjaks on olnud kohalik omavalitsus; - Keskkonnaministeeriumile juhul, kui püügiloa väljaandjaks on olnud maavanem. (VV m 25.02.97 nr. 42 jõust.07.03.97) III. Andmete esitamine kaluri kalapüügiloa alusel toimunud püügi kohta 6. Kaluri kalapüügiloa alusel kala püüdev isik esitab püügiandmed rannapüügipäeviku lehel. 7. Kaluri kalapüügiloa alusel kala püüdev isik esitab kalapüügiloa väljaandjale oma rannapüügipäevikust eraldatud täidetud päevikulehe iga kuu kohta hiljemalt aruandekuule järgneva kuu viiendaks päevaks. 8. Kalapüügiloa väljaandja koondab talle esitatud püügiandmed aruandekuu kohta statistilisse koondaruandesse, mille esitab - maavanemale juhul, kui püügiloa väljaandjaks on olnud kohalik omavalitsus; - Keskkonnaministeeriumile juhul, kui püügiloa väljaandjaks on olnud maavanem. (VV m 25.02.97 nr. 42 jõust.07.03.97) IV. Andmete esitamine kalalaeva kalapüügiloa alusel toimunud püügi kohta 9. Kalalaeva kalapüügiloa alusel kala püüdva laeva kapten esitab püügiandmed kalapüügilaeva püügipäeviku lehel. 10. Kalalaeva kalapüügiloa alusel kala püüdva laeva kapten esitab oma kalapüügilaeva püügipäevikust eraldatud täidetud püügipäeviku lehed Keskkonnaministeeriumile hiljemalt aruandekuule järgneva kuu kümnendaks päevaks. (VV m 25.02.97 nr. 42 jõust.07.03.97) 11. Kohe pärast kala mahalaadimist täidab laeva kapten kala lossimise deklaratsiooni (lisa 2) ja esitab selle lossimise sadamas Mereinspektsiooni esindajale. V. Andmete esitamine kalapüügipiirkonna rendilepingu alusel toimunud püügi kohta 12. Merest ning Peipsi, Lämmi-, Pihkva ja Võrtsjärvest rendilepingu alusel kala püüdev isik esitab püügiandmed rannapüügipäeviku lehel. 13. Merest ning Peipsi, Lämmi-, Pihkva ja Võrtsjärvest rendilepingu alusel kala püüdev isik esitab maavanemale rannapüügipäevikust eraldatud täidetud päevikulehe iga kuu kohta hiljemalt aruandekuule järgneva kuu viiendaks päevaks. 14. Käesoleva peatüki punktis 13 nimetamata siseveekogudes rendilepingu alusel kala püüdev isik esitab maavanemale iga kuu aruande talle rendile antud piirkonnas püütud kala kohta hiljemalt aruandekuule järgneva kuu viiendaks päevaks. Aruanne peab sisaldama järgmisi andmeid: - püütud kalaliigid; - püütud kala kogused kilogrammides liikide kaupa, lõhe puhul ka püütud isendite arv; - mitut nakkevõrku nõutud (tühjendatud); - mitut mõrda nõutud; - mitut õngekonksu nõutud; - püünises hukkunud imetajate ja lindude arv liikide kaupa. VI. Andmete esitamine veetaimede koguja poolt 15. Veetaimede koguja esitab Keskkonnaministeeriumile iga kuu andmed kogutud veetaimede koguse ja püügirajooni kohta hiljemalt aruandekuule järgneva kuu kahekümnendaks päevaks. (VV m 25.02.97 nr. 42 jõust.07.03.97) VII. Andmete esitamine kala esmakokkuostja poolt 16. Kala esmakokkuostja esitab käesoleva korra lisas 3 toodud kala esmakokkuostu kviitungi täidetult Mereinspektsioonile 48 tunni jooksul ostu sooritamise hetkest. VIII. Püügiandmete koondite edastamine 17. Maavanem esitab maakonna püügiandmete koondid Keskkonnaministeeriumile iga kuu kohta hiljemalt aruandekuule järgneva kuu viieteistkümnendaks päevaks. (VV m 25.02.97 nr. 42 jõust.07.03.97) 18. Mereinspektsioon esitab talle laekunud andmete koondid Keskkonnaministeeriumile hiljemalt aruandekuule järgneva kuu kahekümnendaks päevaks. (VV m 25.02.97 nr. 42 jõust.07.03.97) Lisa 1 "Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra" juurde ARUANNE kalastuskaardi nr. . . . . . alusel ajavahemikul . . . . . . . . . . . . püütud kala kohta ---------------------------------------------------------------- Kalaliik Püügikoht ----------------------------------------------------- Jõed Peipsi, Lämmi- Muud Soome Väina- Liivi ja Pihkva järv järved laht meri laht ---------------------------------------------------------------- 1 2 3 4 5 6 7 ---------------------------------------------------------------- Ahven ---------------------------------------------------------------- Angerjas ---------------------------------------------------------------- Haug ---------------------------------------------------------------- Jõeforell ---------------------------------------------------------------- Koha ---------------------------------------------------------------- Latikas ---------------------------------------------------------------- Lest ---------------------------------------------------------------- Luts ---------------------------------------------------------------- Lõhi ---------------------------------------------------------------- Meriforell ---------------------------------------------------------------- Säinas ---------------------------------------------------------------- Särg ---------------------------------------------------------------- Siig ---------------------------------------------------------------- Vimb ---------------------------------------------------------------- ---------------------------------------------------------------- Muud ================================================================ KOKKU ---------------------------------------------------------------- NB! Püütud kala kogused märkida aruandes kilogrammides, lõhe puhul esitada isendite arv. Kalastaja (allkiri) Lisa 2 "Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra" juurde ---------------------------------------------------------------- ============================ Kala lossimise deklaratsioon ============================ Laeva nimi: Püügiloa number: -------------- ----------- Kapteni nimi: Püügiloa omanik: -------------- ----------- Kapteni allkiri: Kala saaja firma: -------------- Paarilaeva nimi: -------------- ----------- Püügikoht Allkiri: (Riik, I-ES ruut) -------------- ----------- Lossimise sadam: Lossimise kuupäev: (vastuvõtulaev) -------------- ----------- -------------------------------------------------------------- Kala sordilisus Lossitud kala (kg) Suurusgrupid ---------------------------------------------- Räim Kilu Tursk -------------------------------------------------------------- -------------------------------------------------------------- -------------------------------------------------------------- -------------------------------------------------------------- Kokku: ============================================================== Märkused -------------------------------------------------------------- Kontrolliv Nimi Allkiri inspektor ------------------- ------------------ ---------------------------------------------------------------- Lisa 3 "Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra" juurde ---------------------------------------------------------------- KALA ESMAKOKKUOSTU KVIITUNG Nr. . . . . -------------------------------------------------------------- Esmakokkuostja nimi: .............................. registreerimise nr.: .............................. -------------------------------------------------------------- Kalapüügiluba nr. ........................................... Püüdmise kuupäev ". . .". . . . . . . 199 . . . Kala lossimise koht ......................................... -------------------------------------------------------------- Kala liik Kogus (kg) Hind (krooni/kg) -------------------------------------------------------------- ............................................................ ............................................................ -------------------------------------------------------------- Ostu kuupäev ". . ." . . . . . . . . . 199 . . . Esmakokkuostja Müüja allkiri allkiri Pitser ----------------------------------------------------------------