Vabariigi Valitsus — "Politseiteenistuse määrustiku" kinnitamise kohta — RT, 1991, 6, 101

Vastavalt Eesti Vabariigi politseiseadusele Eesti Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud "Politseiteenistuse määrustik". 2. Kehtestada, et: 1) endiste siseasjade organite rea- ja juhtivkoosseisu kuuluvad isikud viiakse nende soovil üle politsei teenistusse, kusjuures nende siseasjade organites teenimise staaž arvatakse politseiteenistuse staaži hulka. Siseasjade organites teenimise staaž arvatakse politseiteenistuse staaži hulka nendel endistel rea- ja juhtivkoosseisu kuulunud isikutel, kes on võetud politsei teenistusse; 2) politseiametniku politseiteenistuse staaži hulka arvatakse ka tema sõjaväeteenistuse aeg; 3) miilitsa ja siseteenistuse rea- ja juhtivkoosseisu kuuluvatele isikutele, kes nende avalduse kohaselt on üle viidud politsei teenistusse, säilitatakse vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse ja NSV Liidu Siseministeeriumi vahel 1. augustil 1990. a. sõlmitud kokkuleppele senine pensionilise kindlustamise kord ja määrad kuni Eesti Vabariigi politseiametnike pensionilist kindlustamist sätestava seadusandliku akti vastuvõtmiseni. 3. Jätta Eesti Vabariigi Valitsuse 23. jaanuari 1991. a. määruse nr. 19 "Eesti Vabariigi Siseministeeriumi ja Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti töötajate töötasustamistingimuste kohta" punktist 4 välja sõnad "kusjuures neile töötajatele ei kehtestata täiendavalt lisatasusid ja palgalisandeid". 4. Nõustuda Eesti Vabariigi Siseministeeriumi ettepanekuga valvepolitsei moodustamise kohta Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Valvekoondise koosseisus, asendamaks koondise seniseid miilitsastruktuure. 5. Kehtestada, et: 1) valvepolitsei kuulub välipolitsei koosseisu; 2) valvepolitsei ametnike ametinimetustes kasutatakse sõna "välipolitsei" asemel sõna "valvepolitsei". 6. Eesti Vabariigi siseministril kehtestada: 1) Siseministeeriumi Valvekoondise valvepolitseiametnike ametikohtade loetelu; 2) valvepolitsei ametnike ametisse nimetamise ja ametist vabastamise ning politseiteenistusest vallandamise kord selles osas, mis ei ole reguleeritud käesoleva määrusega kinnitatud "Politseiteenistuse määrustikuga". Eesti Vabariigi Valitsuse esimees E. SAVISAAR Eesti Vabariigi riigiminister R. VARE Tallinn, Toompea, 12. veebruaril 1991. a. nr. 32. Politseiteenistuse määrustik I. Üldsätted 1. Käesolev "Politseiteenistuse määrustik" sätestab politseiametnike politseis teenimise korra ning sellega seotud õigused ja kohustused. Politseiametnik on riigiteenistuja, kes vahetult täidab politseile pandud funktsioone. Politseiametnike ametinimetused kinnitab Eesti Vabariigi Valitsus Eesti Vabariigi siseministri ettepanekul. Kõik politseiametnikud esindavad teenistusülesannete täitmisel oma pädevuse piires riigivõimu. Politseiametnik annab teenistusse asudes ametivande. Politseiametnike õigused, kohustused ja vastutus, mis tuleneb teenimisest politseis, kehtestatakse Eesti Vabariigi seaduste, muude normatiivaktide ja käesoleva määrustikuga. Politseiasutuste teistele töötajatele (teenistujatele ja töölistele) laieneb Eesti Vabariigis kehtiv tööseadusandlus. 2. Politseiteenistusse võetakse lepingu alusel mõlemast soost 18-35 aasta vanuseid kodanikke, kellel on alaline sissekirjutus Eesti Vabariigis ning kes oma isiklike ja kõlbeliste omaduste, haridustaseme, füüsilise ettevalmistuse ja tervisliku seisundi poolest on võimelised täitma politseile pandus kohustusi. Politseiametnik võetakse politseiteenistusse tähtaega kindlaksmääramata. Vajaduse korral võidakse kodanikke võtta politseiteenistusse lepingu alusel kuni üheks aastaks. Erandkorras võib samaks tähtajaks võtta lepingu alusel politseiteenistusse pensionäre endiste miilitsatöötajate hulgast. Lepingu sõlmimise korra ja tingimused kehtestab Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Riikliku Politseiameti peadirektor (politsei peadirektor) 3. Isikud, kes soovivad astuda politseiteenistusse, käivad tervisliku seisundi kindlaksmääramiseks arstlikus komisjonis. Politseiametnike tervisliku seisundi suhtes esitatavad nõuded kehtestab Eesti Vabariigi Tervishoiuministeerium kooskõlastatult Eesti Vabariigi Siseministeeriumiga. 4. Politseiametnikud jagunevad noorem-, vanem-, juhtiv- ja kõrgemate ametnike kategooriasse. Politsei nooremametnike ametikohad komplekteeritakse isikutega, kellel on vähemalt keskharidus (erandjuhtudel 9 klassi) ning kes on lõpetanud politseiõppeasutuse nimetatud kategooria ametnike erialal. Politseiametnike muud ametikohad komplekteeritakse isikutega, kellel on politseitööks vajalik keskeri- või kõrgharidus. Erandina lubatakse politsei vanemametniku esimesele alamale ametikohale nimetada politseinooremametnik, kellel on keskharidus ja politseis töötamise praktilised kogemused. 5. Politseiametnikele esitatavad kvalifikatsiooninõuded kehtestab politsei peadirektori ettepanekul Eesti Vabariigi Siseministeerium kooskõlastatult Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumiga. II. Ametisse nimetamine ja teenistusalane ümberpaigutamine 6. Politseiametniku-praktikandi ametikohale nimetamist või politseikursandina õppima võtmist loetakse politseiteenistusse võtmiseks vastava käskkirja andmise päevast või käskkirjas märgitud päevast. Kõiki järgmisi üleviimisi kõrgemale, võrdsele või madalamale ametikohale politseis loetakse politseiametniku teenistusalaseks ümberpaigutamiseks. 7. Politseiametnikud nimetatakse ja vabastatakse ametist Eesti vabariigi politseiseaduse paragrahvis 11 sätestatud korras. Mainitud paragrahvis nimetamata politseiametnike ametisse nimetamise ja ametist vabastamise korra kehtestav Eesti Vabariigi siseminister politsei peadirektori ettepanekul. Politseiakadeemia rektori nimetab ametisse ja vabastab ametist Eesti Vabariigi Valitsuse esimees Eesti Vabariigi siseministri ettepanekul. 8. Politseiametnikke võib teenistuse huvides üle viia samaväärsele või kõrgemale (sama või kõrgema palgaga) ametikohale. 9. Politseiametnike teenistusalane ümberpaigutamine: 1) kõrgemale (kõrgemapalgalisele) ametikohale toimub seoses edutamisega teenistuses; 2) võrdsele (samapalgalisele) ametikohale toimub muude ametikohtade komplekteerimise vajaduse korral, samuti politseiametnike otstarbekama kasutamise huvides, arvestades nende ametioskusi ja isiklikke omadusi, tervislikku seisundit ning ettevalmistust muul (uuel) erialal töötamiseks; 3) toimub seoses politseiametniku erialal õppima asumisega koos samaaegse vabastamisega koosseisuliselt ametikohalt või ametisse nimetamisel seoses õpingute lõpetamisega; 4) madalamale (madalamapalgalisele) ametikohale toimub käesoleva määrustiku punktis 11 ettenähtud alustel. Politseiametniku ümberpaigutamine võib toimuda nii samas politseiasutuses kui ka teise politseiasutusse. Sealjuures on politseiametniku üleviimine teise administratiivpiirkonda lubatud ainult tema nõusolekul. Politseiametnike ümberpaigutamisel teisele ametikohale tagatakse nende kasutamine oma põhi- või samalaadsel erialal, arvestades nende töökogemusi; kui politseiametnikke on vaja kasutada neile uuel erialal, peavad nad enne ametikohale nimetamist üldjuhul läbi tegema ümberõppe või täienduskoolituse. 10. Politseiametnike üleviimine madalamale (väiksemapalgalisele) ametikohale võib toimuda: 1) nende isiklikul palvel; 2) seoses ametikohtade koondamisega; 3) seoses tervisliku seisundiga vastavalt arstliku komisjoni arvamusele; 4) atesteerimistulemuste põhjal; 5) distsiplinaarkorras vastavalt distsiplinaarmäärustikule. Käskkirjades isikkoosseisu kohta märgitakse ära madalamale ametikohale üleviimise põhjus. Politseiametnikel, keda on viidud madalamale ametikohale seoses ametikohtade koondamisega ning kes kvalifikatsioonilt vastavad endisele või sellega võrdsele ametikohale nimetamiseks esitatavatele nõuetele, on eelisõigus teenistusalaseks edutamiseks. 11. Politseiametnike ümberpaigutamise õigus on Eesti Vabariigi Valitsuse esimehel, Eesti Vabariigi siseministril, politsei peadirektoril, politseiprefektidel ning muude politseiasutuste juhtudel nende poolt ametisse nimetatud politseiametnike suhtes. 12. Ametist vabastatakse politseiametniku võib erandjuhul arvata kaadrireservi, säilitades talle töötasu esimese kahe kuu eest ja poole töötasu kahe järgneva kuu eest. Kaadrisreservis olek ei tohi kesta üle nelja kuu, nooremametnikel aga üle ühe kuu. Politseiametnikke võib kaadrireservi arvata politsei peadirektor ja politseiprefektid ning politseiakadeemia rektor politsei peadirektori nõusolekul. Politseiametnikud, kelle on ametikohalt vabastanud Eesti Vabariigi Valitsuse esimees või Eesti Vabariigi siseminister, kuuluvad ametist vabastamise päevast politsei peadirektori reservi. III. Teenistustingimused 13. Politseiametnikele kehtestatakse 8-tunnine tööpäev või 40-tunnine töönädal. Vajaduse korral võib neid politseiasutuse juhi otsusel rakendada tööle üle kehtestatud tööaja. Töötamise eest öösel, üldistel puhkepäevadel, riiklikel pühadel ning ületunnitöö eest makstakse politseiametnikele lisatasu. Politseiametnike töötasustamise korra, sealhulgas lisatasu maksmise määrad ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Vahetustega või graafiku järgi töötamise korral kehtestatakse tööaja summeeritud arvestus selliselt, et tööaeg arvestusperioodil (kvartalis) ei ületaks töötundide normijärgset arvu. 14. Politseiasutuse sisekorraeeskirjad kehtestab Eesti vabariigi siseminister politsei peadirektori ettepanekul. 15. Politseiametnikel: 1) on lubatud töötada kohakaasluse korras ainult politseiasutuses; 2) on lubatud ametikohtade ühitamine, teenistuspiirkonna laiendamine või puuduva töötaja asendamine; 3) on keelatud tegelemine individuaalse töise tegevusega, osalemine eraettevõtluses või tootmis- ja teeninduskooperatiivi tegevuses. 16. Keelatud on ühes ja samas politseiasutuses töötada omavahel lähedases suguluses või hõimluses olevatel isikutel (vanemad, abikaasad, vennad, õed, pojad, tütred; samuti abikaasade vennad, õed, vanemad ja lapsed), kui üks töötab teise vahetus alluvuses või teise poolt kontrollitaval ametikohal. 17. Politseiametnike õppima lubamise korra kehtestab politsei peadirektor. Politseiametnikel, kes teenistust katkestamata õpivad õppeasutustes, on kõik Eesti Vabariigi seadusandlusega kehtestatud õigused ja soodustused, mis on ette nähtud töö kõrvalt õppivatele töölistele ja teenistujatele. Politseiametnike väljaõpe, ümberõpe või täienduskoolitus võib toimuda kehtestatud korras välisriikide vastavates õppeasutustes. 18. Politseis teenimise aeg loetakse üldise ning Eesti Vabariigi seadusandluses ettenähtud juhtudel ka erialase tööstaaži hulka. Politseis teenimise aeg arvatakse politseiametniku pideva tööstaaži hulka, mis on vajalik pensioni või riikliku sotsiaalkindlustuste toetuste määramiseks, kui politseiteenistusest vallandamise ning tööle või õppima asumise vaheline aeg ei ületa kolme kuud. Teenistus- või tööstaaž mõnel muul ametikohal, mis samuti arvatakse politseiametnikule politseis teenimise staaži hulka, kehtestatakse Eesti Vabariigi seadusandlusega. 19. Naispolitseiametnikel, kes on rasedad või kellel on lapsi, on kõik õigused ja soodustused, mis Eesti Vabariigi seadusandlusega on ette nähtud rasedatele naistele ja naistele, kellel on lapsi. 20. Politseiametnikud kindlustatakse vormiriietusega tasuta või neile makstakse selle eest ettenähtud korras rahalist kompensatsiooni. 21. Politseiametnikul, kes on vormiriietuses, on õigus sõita Eesti Vabariigi piires ühissõidukeis (välja arvatud takso ja õhusõidukid) tasuta. Politseiametnikud võivad sõita tasuta linna-, lähiliinidel ning maakonnasiseste liinide ühissõidukites ametitunnistuse ettenäitamisel. 22. Politseiametnik võetakse üleastumise või seaduserikkumise eest kehtestatud korras distsiplinaar-, administratiiv- või kriminaalvastutusele; varalise kahju tekitamise korral aga ka materiaalsele vastutusele. Politseiametnike ergutamise ja distsiplinaarvastutusele võtmise ning nende poolt oma ametiülesannete täitmisel või täitmata jätmisega riigile tekitatud kahju hüvitamise kord kehtestatakse Eesti Vabariigi seadusandlusega. 23. Juhul, kui politseiametnik lahkub politseiteenistusest ilma mõjuva põhjuseta, vallandatakse te distsiplinaarrikkumise või politseiametniku nime diskrediteeritava käitumise eest, olles teeninud politseis vähem kui kolm aastat, nõutakse temalt siis kulutused, mis olid seotud tema väljaõppega. 24. Haiguse korral vabastatakse politseiametnik teenistusülesannete täitmisest meditsiiniasutuse poolt antud töövõimetuslehe alusel. Vabastuse kestus ei või ületada nelja kuud järjest või viit kuud aasta jooksul, kui Eesti Vabariigi seadusandlusega ei ole kehtestatud pikemat töölt vabastamise tähtaega. seejärel võtab arstlik komisjon vastu otsuse politseiametniku kõlblikkuse kohta tema edasiseks teenimiseks politseis. teenistusülesannete täitmisel haavata, põrutada või vigastada saamise korral ravil viibimise aega ei piirata. 25. Politseiametnikele antavad puhkused on järgmised: iga- aastane puhkus; õppepuhkus; puhkus seoses politseiõppeasutuse lõpetamisega. Politseiametnikele võidakse anda ka lühiajalist puhkust. Sotsiaalseid ja muid täiendavaid puhkusi töötingimuste eest antakse politseiametnikele Eesti Vabariigi seadusandluses ettenähtud juhtudel ja korras üldistel alustel. 26. Politseiametnikule antakse iga-aastast puhkust vastavalt tema politseiteenistuse staažile (mida arvestatakse pensioni määramisel) järgmiselt: 30 kalendripäeva - kuni 10-aastase politseiteenistuse staaži korral; 35 kalendripäeva - kuni 11 - 20-aastase politseiteenistuse staaži korral; 45 kalendripäeva - 21- ja enama-aastase politseiteenistuse staaži korral. Politseiametnik, kellel on õigus saada 45 kalendripäeva puhkust, võib soovi korral jagada puhkuse kahte ossa, kusjuures üks osa ei või olla alla 30 kalendripäeva. Politseitöötaja haigestumise korral iga-aastase puhkuse ajal pikendab vastava politseiasutuse juht tema puhkuse kestust haiguspäevade võrra, mis on tõendatud raviasutuse poolt väljaantud töövõimetuslehega. 27. Esmakordselt politseiteenistusse võetud isikutele antakse iga-aastast puhkust proportsionaalselt politseiteenistuses oldud ajaga, arvestusega 2,5 kalendripäeva ühe töötatud kuu eest. Alla kümnepäevase puhkuse võib politseiametniku soovil liita järgmise aasta korralise puhkusega. 28. Lühiajaline puhkus ühes töötasu säilitamisega antakse eriti mõjuvatel põhjustel kuni kümneks kalendripäevaks, arvestamata aega, mis on vajalik sõiduks puhkuse kohta ja tagasi. 29. Õppepuhkust antakse politseiõppeasutuses statsionaarselt õppivatele politseikursantidele ja -ametnikele õppeplaanides ettenähtud ajal. 30. Politseiõppeasutuse lõpetanud isikutele, kes õppisid statsionaarselt, antakse õppeasutuse lõpetamise puhul 30 kalendripäeva puhkust ja see loetakse korraliseks puhkuseks jooksva aasta eest. 31. Politseiõppeasutuse õppejõududele politseiametnike hulgast antakse puhkust kõigile politseiametnikele ettenähtud üldistel alustel. 32. Lühiajalisi puhkusi ja õppepuhkusi ei arvata korralise puhkuse hulka. 33. Reservis oleva politseiametniku iga-aastase puhkuse kestust ei arvata reservis olemise aja hulka. 34. Politseiteenistusest vallandamise korral makstakse saamata jäänud puhkuse eest rahalist kompensatsiooni. 35. Puhkust annab politseiametnikele selle politseiasutuse juht, kus nad töötavad. Politseiametnike puhkusele lubamise igakuised normid kehtestab politsei peadirektor. 36. Politseiametnikud kuuluvad atesteerimisele. Politseiametnike atesteerimise korra kehtestab eesti vabariigi Valitsus Eesti Vabariigi siseministri ettepanekul. 37. Politseiametnike õigused ja soodustused teise paikkonda teenistusse asumisel, elamispinna eest tasumisel, sõiduks puhkuse veetmise kohta ja tagasi ning muud soodustused politseiametnikele ja nende perekonnaliikmetele kehtestatakse Eesti Vabariigi seadusandlusega. 38.Politseiametnikud on politsei teenistuses kuni 50-aastaseks saamiseni. Teenistuse huvides võib Eesti Vabariigi siseminister või politseiasutuse juht pikendada nende poolt ametisse nimetatud politseiametniku nõusolekul viimase teenistusaega kuni 60-aastaseks saamiseni (naisametnikel kuni 55-aastaseks saamiseni) juhul, kui politseiametnik oma tervisliku seisundi, erialase ettevalmistuse ja isiklike omaduste poolest on kõlblik teenistust jätkama. 39. Politseiametnikel on õigus saada eluaegset pensioni väljateenitud aastate eest, kui nende politseiteenistusstaaž on 20 või rohkem aastat. Politseiteenistusstaažist sõltumata on politseiametnikel õigus saada invaliidsuspensioni. Politseiametniku hukkumise või surma korral on tema perekonnal õigus saada toitjakaotuspensioni. Pensionide määramise kord ja määrad kehtestatakse seadusandlusega. IV. Teenistusdistsipliin 40. Teenistusülesannete kohusetundliku täitmise ning teenistusalaste edusammude eest kohaldatakse politseiametnike suhtes järgmisi ergutusi: 1) tänu avaldamine; 2) autasustamine rahaga; 3) autasustamine hinnalise kingitusega; 4) autasustamine aukirjaga; 5) autasustamine politsei teenetemärgiga. Ergutusena võib kasutada ka distsiplinaarkaristuse ennetähtaegset kustutamist. Eriti väljapaistvate teenete eest politseile pandud ülesannete täitmisel võidakse politseiametnikke esitada autasustamiseks Eesti Vabariigi riikliku autasuga. Politsei teenetemärgi asutab Eesti Vabariigi siseminister, kes kinnitab ka selle põhimääruse. Politseiametnike suhtes ergutuste rakendamise korra kehtestab Eesti Vabariigi siseminister. 41. Teenistusdistsipliini rikkumise või kompromiteerivate üleastumiste toimepanemise eest võidakse politseiametnike suhtes kohaldada järgmisi distsiplinaarkaristusi: 1) märkus; 2) noomitus; 3) vali noomitus; 4) hoiatamine ametikohale mittetäieliku teenistusalase vastavuse kohta; 5) politsei teenetemärgi äravõtmine; 6) üleviimine madalamale ametikohale; 7) vallandamine politseiteenistusest. Politseiametnikku ei või võtta distsiplinaarvastutusele, kui distsipliinirikkumise või kompromiteeriva üleastumise toimepanemisest on möödunud üks aasta. Eesti Vabariigi Valitsuse esimehe poolt ametisse nimetatud politseiametnikke võib distsiplinaarkorras vallandada ainult Eesti Vabariigi Valitsuse esimees. Politseiametnike suhtes distsiplinaarkaristuste kohaldamise korra kehtestab Eesti Vabariigi siseminister. V. Politseiteenistusest vallandamine 42. Politseiametnik vallandatakse politseiteenistusest: 1) vanuse tõttu, s.o. käesoleva määrustiku punktis 38 märgitud vanusepiirini jõudmisel; 2) kui ta osutub oma ametikohale mittevastavaks tervisliku seisundi tõttu, mis takistab teenistuse jätkamist senisel ametikohal ning kui puudub võimalus tema kasutamiseks mõnel muul politseiametniku ametikohal; 3) omal soovil, kui sellest on ametisse määravale instantsile teatatud üks kuu ette või vastastikusel kokkuleppel ka mainitud tähtajast varem; 4) lepingu tähtaja lõppemisel; 5) ametikoha koondamise tõttu, kui puudub võimalus kasutada teda politseis muul ametikohal; 6) atesteerimise tulemusel väljaselgitatud ametialase mittevastavuse korral; 7) politseiametniku nime diskrediteerimise eest; 8) distsiplinaarrikkumise eest; 9) jõustunud kohtuotsuse põhjal, seoses süüdimõistmisega kuriteo eest; 10) ebaseaduslikult vallandatud politseiametniku teenistusse ennistamisel, kui puudub võimalus kasutada teda politseis muul ametikohal; 11)seoses üleminekuga tööle (teenistusse) teise asutusse, ettevõttesse või organisatsiooni. 43. Politseiametnike politseiteenistusest vallandamise õigus on Eesti Vabariigi Valitsuse esimehel, eesti vabariigi siseministril, politsei peadirektoril, politseiprefektidel ja teiste politseiasutuste juhtidel nende poolt ametisse nimetatud politseiametnike suhtes. Eesti Vabariigi siseministril ja politsei peadirektoril on õigus vallandada politseiametniku nime diskrediteerimise eest ka neid politseiametnikke, kelle on ametisse nimetanud neile alluvate politseiasutuste juhid. 44. Juhendi käesoleva määrustiku rakendamise kohta annab Eesti Vabariigi Siseministeerium politsei peadirektori ettepanekul.