Rahandusminister — Töid ja teenuseid osutavate erafirmade äriraamatute pidamise metoodilise juhendi kinnitamise kohta — RTL, 1992, 6, 0

Käesolevaga kinnitab "Töid ja teenuseid osutavate erafirmade äriraamatute pidamise metoodilise juhendi".

Minister R. Miller Kinnitatud EV Rahandusministeeriumi 18. märtsi 1992. a. määrusega nr. 21 Töid ja teenuseid osautavate erafirmade äriraamatute pidamise metoodiline juhend Töid ja teenuseid osutavateks erafirmadeks tuleb lugeda individuaaltöötajaid, sealhulgas registreerimisloa alusel töötavaid üksikisikuid (taksojuhid, advokaadid, arstid, arhitektid, autoparandajad, kellasepad, rätsepad, juuksurid, kingsepad jt.) ning kõiki teisi juriidiliste isikutena registreerimata füüsilisi isikuid, kes tegelevad ettevõtlusega (talunikud, väikepoodnikud jt.). Nende erafirmade majandustegevuse arvestust peetakse lihtsustatult äriraamatutes. Märkus: Eeltoodud erafirmades võib arvestust pidada kahekordse raamatupidamise printsiibil. 1. Erafirma äriraamatuteks on: "Kaupade, tööde ja teenuste eest sularaha sissetuleku ja väljamineku žurnaal" (lisa 1); "Palgaraamat" (lisa 2); "Tulude (laekumiste) ja kulude koondžurnaal" (lisa 3). 2. Ühetaoliste tööde ja teenuste registreerimine ning sularaha laekumine vormistatakse "Kaupade, tööde ja teenuste eest sularaha sissetuleku ja väljamineku žurnaalis". Märkus 1. Erafirma on kohustatud fikseerima sularaha käibe operatsiooni toimumise momendil. Märkus 2. Teenuse saajalt (raha maksjalt) võidakse vajaduse korral võtta žurnaalis allkiri raha tasumise kohta. Eesti Vabariigis kehtivas valuutas ja välisvaluutas sularaha laekumiste arvestust peetakse eraldi žurnaalides. Kui raha maksja soovib saada kviitungit makstud summa kohta, võidakse sularaha sissetulek vormistadaka "Kassa sissetulekuorderiga". Kviitungi osa sissetulekuorderit antakse raha maksjale tema nõudmisel raha maksja ja saaja nime näitamisega. Eraldi näidatakse arvestatud ja ostjalt saadud käibemaks. Päeva kõigi sissetulekuorderite laekumiste ja käibemaksu summad näidatakse kas "Kaupade, tööde ja teenuste sularaha sissetuleku ja väljamineku žurnaalis" või "Tulude (laekumiste) ja kulude koondžurnaalis" hiljemalt järgmise tööpäeva alguseks. Sularaha sissetulekut võidakse vormistada ka kassaaparaadiga. Selle kviitung antakse teenuse saajale (maksjale) ning aparaadi päeva laekumiste ja käibemaksu üldsummad kontrollribal näidatakse kas "Kaupade, tööde ja teenuste eest sularaha sissetuleku või väljamineku laekumise žurnaalis" või "Tulude (laekumiste) ja kulude koondžurnaalis" hiljemalt järgmise tööpäeva alguseks. "Kaupade, tööde ja teenuste eest sularaha sissetuleku või väljamineku žurnaali" kokkuvõte kantakse "Tulude (laekumiste) ja kulude koondžurnaali" kas igapäevaselt, kord nädalas (dekaadis) või kuu lõpul. See oleneb tehtud operatsioonide arvust. 3. Vastavalt Eesti Vabariigi käibemaksuseaduse prg.8 on käibemaksu määr 10% kauba või teenuse müügihinnast ilma käibemaksuta. Käibemaksuseaduse prg-s 8 ettenähtud maksumäära järgi maksustamisperioodi käibelt arvutatud (saadud) käibemaksust arvatakse maha maksukohuslase poolt samal perioodil kaupade, materjalide, tööde ja teenuste ostmisel makstud käibemaksu summa. Kui erafirma ostab või müüb kaupu, materjale, töid ja teenuseid välisvaluuta eest, siis tuleb ostetud kaupadelt, materjalidelt, töödelt ja teenustelt makstud käibemaks arvata maha välisvaluutas müüdud kaupade, materjalide, tööde ja teenuste eest saadud (laekunud) käibemaksu summast (vt. EV käibemaksuseadus, prg.9 lõige 1). Kui maksukohuslase maksustamisperioodi käibelt arvutatud käibemaks on väiksem tema poolt samal perioodil kaupade ja teenuste ostmisel makstud käibemaksu summast, kuulub nimetatud vahe talle riigieelarvest tagastamisele eraldi Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas valuutas ja välisvaluutas makstud käibemaksu osas (vt. EV käibemaksuseadus, prg.9 lõige 2). Märkus: Kui erafirma ei ole käibemaksukohuslane, siis lisas 1 ei täideta veergusid 5 ja 7, lisas 3 veergusid 6 ja 9 ning rida 2. 4. Palgatöötajate olemasolul tuleb erafirmas pidada palgaraamatut, kus näidatakse nii arvestatud brutopalk, mitmesugused kinnipidamised brutopalgast (üksikisiku tulumaks, alimendid jne.) ja väljamakstav netopalk. Palgaraamatus tuleb õiendi osas näidata palgatöötajate ja omaniku lõikes eraldi muud kohustuslikud maksud: sotsiaalmaks ja ravikindlustusmakse. Palgaraamatu 11 veergu kasutatakse: a) kas töötaja palga pangaarvele ülekandmise kinnituseks (ülekande numbri ja kuupäeva äramärkimisega) või b) allkirja andmiseks palga vastuvõtmise kohta sularahas. Et erafirma töötajate palk on ärisaladuse objektiks, on sularaha väljamaksmine soovitav korraldada järgmiselt: Erafirma igale töötajale avatakse palgaraamatus eraldi leht. See võimaldab erafirma omanikul võtta igalt töötajalt allkiri saadud palga kohta, kusjuures on tagatud palgasumma anonüümsus. See hõlbustab ka töötajale või muule üksikisikule kõigi tema kasuks tehtud väljamaksete ning temalt kinnipeetud tulumaksu kohta käiva õiendi koostamist. 5. Pangadokumentidena esinevad erafirmal: a) kuludokumentidena - arved, maksekviitungid, tšekid jm.; b) tuludokumentidena - arved jm. 6. Tulude (laekumiste) ja kulude koondžurnaali täitmise aluseks on eelnimetatud dokumendid. Täiendavalt võivad kuludokumentina esineda mitmesugused kviitungid, omaniku koostatud õiendid jne. mitmesuguste ostude dokumentaalseks tõestamiseks. 7. Koondžurnaali õiendi p.2.6 "Hoonete ja eriseadmete amortisatsiooni" arvutamise aluseks on nende soetusmaksmus ning aasta amortisatsiooninormid: hoonetel 1,5%-3,0%, kasutatavatel seadmetel 10,0%-20,0%. Intervalli piires valitakse konkreetne amortisatsiooninorm igale põhivara objektile. Objektide loetelu tuleb näidata eraldi nimestikus. 8. Kulude hulka ei arvata põhivara objektide soetusi, millest hiljem arvestatakse amortisatsiooni. 9. Kui erafirma asub omaniku eramus või tema erakorteris, siis tekkinud ühiskulud (küte, elekter, üür jt.) tuleb jagada võrdeliselt mingi kasutatava alussuurusega (näiteks pinna m2, mahu m3 jt.). 10. Et eristada teineteisest EV-s ametlikult kehtiva valuuta ja välisvaluuta tulusid (laekumisi) ja kulusid, tuleb "Tulude (laekumiste) ja kulude koondžurnaali" pidada eraldi valuutade (s.o. EV ametlikult kehtiva valuuta ja välisvaluuta) järgi. 11. Kõik kulude ja tulude algdokumendid hoitakse eraldi kiirköitjates kronoloogilises järjestuses. 12. Erafirma äriraamatute pidamise jooksvat kontrolli teostavad maksuameti töötajad. EV Raamatupidamise Toimkonna 20. jaanuari 1992. a. protokolliline otsus nr. 25.