Vabariigi Valitsus — Lastetoetuste määramise ja maksmise korra kinnitamine — RT I, 1995, 11, 118

Lastetoetuste seaduse (RT I 1994, 13, 232; 68, 1171) paragrahvi 13 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Lastetoetuste määramise ja maksmise kord» (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks: 1) Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 1994. a. määrus nr. 98 «Lastetoetuste määramise ja maksmise korra kinnitamine» (RT I 1994, 19, 350); 2) Vabariigi Valitsuse 23. novembri 1994. a. määrus nr. 436 «Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 1994. a. määruse nr. 98 osaline muutmine» (RT I 1994, 83, 1452). 3. Kehtestada käesolev määrus 1. jaanuarist 1995. a. Peaminister Andres TARAND Minister sotsiaalministri ülesannetes Eiki NESTOR Riigisekretär Ülo KAEVATS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 1995. a. määrusega nr. 20 Lastetoetuste määramise ja maksmise kord I. Üldsätted 1. Käesolev kord reguleerib lastetoetuste seadusega (RT I 1994, 13, 232; 68, 1171) kehtestatud järgmiste riiklike toetuste määramist ja maksmist: 1) lapse sünnitoetus; 2) lapsetoetus; 3) ülalpidamistoetus; 4) lapse koolitoetus; 5) üksikvanema lapse toetus; 6) eestkostetava või hooldatava lapse toetus; 7) elluastumistoetus; 8) ajateenija lapse toetus. 2. Toetust makstakse Eesti alalisele elanikule, kui välislepinguga pole sätestatud teisiti. Alaliseks elanikuks loetakse Eestis elavat Eesti kodanikku või Eestis elavat välismaalast, kellel on alaline elamisluba. Välismaalaseks loetakse isikut, kes on välisriigi kodanik või kes on tunnistatud kodakondsuseta isikuks. Enne 1. juulit 1990. a. Eestisse asunud ja endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel Eestis viibivale välismaalasele ja tema lapsele makstakse käesoleva korra punktis 1 nimetatud toetusi elamisloa saamiseni või ettekirjutuse tegemiseni Eestist lahkumise kohta. Juhul kui Kodakondsus- ja Migratsiooniamet on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 21. septembri 1993. a. määrusega nr. 288 (RT I 1993, 64, 897; 79, 1189; RT I 1994, 38, 618; 42, 683) väljastanud välismaalasele tõendi enne 1. juulit 1990. a. Eestisse asunud välismaalase õiguste tagamise kohta, määratakse ja makstakse sellele välismaalasele lastetoetusi tähtajalise elamisloa kehtivusajal nagu Eesti alalisele elanikule. Pärast 20. augustit 1991. a. Eestisse elama asunud eesti rahvusest välisriigi kodanikule või kodakondsuseta isikule, tema abikaasale ja lapsele, kellel on elamisluba, makstakse toetusi nagu Eesti alalisele elanikule. Eesti alalisele elanikule, kes töötab välismaal tähtajaga üle kolme kuu ega ole Eestis maksumaksja, toetusi ei maksta. Eestis seaduslikult viibivale tähtajalise elamisloaga välismaalasele makstakse toetusi vastavalt välislepingule. 3. Isikule, kellel on õigus saada mitut eri liiki või alaliiki riiklikku lastetoetust, võidakse neid määrata ja maksta samaaegselt. Seejuures makstakse 1,5–3-aastast lapsinvaliidi kasvatavale mittetöötavale vanemale selle lapse ülalpidamistoetust lastetoetuste seaduse paragrahvi 7 lõike 3 alusel. II. Lapse sünnitoetus 4. Ühekordset sünnitoetust makstakse iga lapse sünni puhul. 5. Lapse sünnitoetuse suuruseks on lapsetoetuse kaheteistkümnekordne määr. 6. Lapse sünnitoetust makstakse, kui lapse sünd on kehtestatud korras registreeritud perekonnaseisuametis, olenemata sellest, kui kaua laps pärast sündimist on elanud. 7. Lapse sünnitoetust ei maksta, kui laps sündis surnult. 8. Lapsendajale makstakse lapse sünnitoetust juhul, kui lapsendamine toimus enne lapse üheaastaseks saamist ning varem ei ole selle lapse pealt sünnitoetust makstud. III. Lapsetoetus 9. Lapsetoetust makstakse iga kuu lapse sündimisest kuni tema 16-aastaseks saamiseni, põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppimise korral kuni 19-aastaseks saamiseni. Lapse 19-aastaseks saamisel jooksval õppeaastal makstakse toetust õppeaasta lõpuni. 10. Lapsetoetust makstakse iga peres kasvava lapse kohta lapsetoetuse ühekordses määras. Täiendavalt makstakse toetust peredele, kus kasvab kaks või enam lapsetoetust saavat last, teise lapse kohta – 35 krooni kuus ning kolmanda ja iga järgneva lapse kohta – 85 krooni kuus. 11. Lapsetoetuse suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse kõik peres kasvavad lapsetoetusele õigust omavad lapsed. Seejuures loetakse nendest vanimat esimeseks lapseks. 12. See laps, kellel on õigus lapsetoetusele ning kes seoses õppimisega ajutiselt ei ela peres, arvatakse pere koosseisu. 13. Kui vanemate abielu on lahutatud, arvatakse laps selle vanema pere koosseisu, kelle juurde ta on jäänud pärast abielulahutust. 14. Kui vanemad ei ole registreeritud abielus, võetakse kõik selles peres kasvavad lapsed arvesse, kui vanemad ja lapsed elavad ühisel elamispinnal, neil on ühine majapidamine ja nad kasvatavad koos lapsi, mida nad tõendavad ühisavaldusega. 15. Eestkostel olev laps arvatakse eestkostja pere koosseisu. 16. Täielikul riiklikul ülalpidamisel olevat last või last, kes on vanematelt ära võetud vanemaõiguste äravõtmiseta, samuti last, kelle suhtes tema vanematelt on ära võetud vanemaõigused, ei arvata toetuse suuruse kindlaksmääramisel pere koosseisu. 17. 16-aastasele või vanemale õpilasele makstakse toetust põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppimise korral, sõltumata kooli õppetegevuse vormist (päevane, õhtune või kaugõppevorm). Toetust makstakse ka juhul, kui laps õpib koduõppe korras. 18. Osalisel riiklikul ülalpidamisel olevale lapsele makstakse lapsetoetust pooles määras. Maksmisele kuuluva summa kindlaksmääramisel lähtutakse toetuse suurusest, millele lapsel on õigus lastetoetuste seaduse paragrahvi 6 lõigete 2 ja 3 alusel. Osalisel riiklikul ülalpidamisel olevaks õpilaseks loetakse käesoleva korra lisas toodud õppeasutuste loetelus oleva kooli õpilast, kes kasutab tasuta kooliinternaati ning saab koolist tasuta toitu. Kui õpilane ei kasuta kooliinternaati ning saab koolist ainult sooja einet, ei loeta teda osalisel riiklikul ülalpidamisel olijaks. IV. Ülalpidamistoetus 19. Lapsehoolduspuhkusel olevale isikule või mittetöötavale või päevases õppevormis kutseõppeasutuses või kõrgkoolis õppivale vanemale või eestkostjale makstakse ülalpidamistoetust iga kuu kuni lapse 1,5-aastaseks saamiseni lapsetoetuse kahekordses määras iga selles vanuses oleva lapse kohta. 20. 1,5–3-aastase lapsega lapsehoolduspuhkusel olevale isikule või mittetöötavale või päevases õppevormis kutseõppeasutuses või kõrgkoolis õppivale vanemale või eestkostjale makstakse ülalpidamistoetust iga kuu lapsetoetuse ühekordses määras iga selles vanuses oleva lapse kohta. 21. Ülalpidamistoetus määratakse ja seda makstakse alates rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppemisele järgnevast päevast. Rasedus- ja sünnituspuhkuse aja eest ravikindlustushüvitise saajal säilib õigus ülalpidamistoetusele teiste kuni 3-aastaste laste pealt. 22. Kui isik saab töötasu töölepingu, töövõtulepingu või muu tsiviilõiguslepingu alusel või tulu ettevõtlusest (v.a. talupidaja), siis talle ülalpidamistoetust ei maksta. 23. Päevases õppevormis kutseõppeasutuses või kõrgkoolis õppivale vanemale või eestkostjale määratakse ja makstakse ülalpidamistoetust sõltumata õppestipendiumi maksmisest. 24. Ühele mittetöötavale vanemale või eestkostjale määratakse ja makstakse ülalpidamistoetust lapse sündimise päevast alates. 25. Lapsendatud lapse puhul makstakse ülalpidamistoetust lapsendamise päevast alates. 26. Ühele mittetöötavale 1,5–18-aastast lapsinvaliidi või lapseeast invaliidi kasvatavale vanemale makstakse ülalpidamistoetust iga kuu lapsetoetuse kahekordses määras iga lapsinvaliidi või lapseeast invaliidi kohta. 27. Ülalpidamistoetust ei maksta, kui laps on täielikul riiklikul ülalpidamisel. V. Lapse koolitoetus 28. Lapse koolitoetust makstakse õppeaasta alustamiseks lapsetoetuse ühekordses määras iga päevases õppevormis õppiva või meditsiinilistel näidustustel muu õppevormiga hõlmatud lapsetoetust saava lapse kohta. 29. Koolitoetus makstakse välja õppeaasta alguseks. 30. Osalisel riiklikul ülalpidamisel olevale lapsele makstakse koolitoetust täies määras. 31. Koolitoetust ei maksta, kui laps õpib õhtuses või kaugõppevormis või koduõppe korras meditsiiniliste näidustusteta. VI. Üksikvanema lapse toetus 32. Üksikvanema lapse toetust makstakse: 1) last üksi kasvatavale invaliidile iga kuu poolteisekordses lapsetoetuse määras; 2) last üksi kasvatavale emale, kelle lapse sünniaktis on kanne lapse isa kohta tehtud ema ütluse alusel, iga kuu lapsetoetuse 0,6-kordses määras; 3) last üksi kasvatavale vanemale, kui teine vanem on seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks, iga kuu lapsetoetuse 0,6-kordses määras. 33. Last üksi kasvatavaks invaliidiks loetakse I, II või III grupi invaliidi, kes on vallaline, lahutatud või lesk. Kui last üksi kasvatav invaliid saab alimente või toitjakaotuspensioni, säilib tal õigus last üksi kasvatava invaliidi toetusele. Last üksi kasvatava invaliidi abiellumisel lõpetatakse talle last üksi kasvatava invaliidi toetuse maksmine. Üksikvanema lapse toetust ei maksta invaliidile, kellel on laps isikult, kellega ta ei ole registreeritud abielus, kuid elab koos, kellega tal on ühine majapidamine ning kellega koos ta kasvatab last. 34. Üksikvanema lapse toetust makstakse last üksi kasvatavale emale, kes ei ole abielus ja kelle lapse sünniaktis on kanne lapse isa kohta tehtud ema ütluse alusel. Üksikvanema lapse toetust ei maksta emale, kellel on laps isikult, kellega ta ei ole registreeritud abielus, kuid elab koos, kellega tal on ühine majapidamine ning kellega koos ta kasvatab last. Last üksi kasvatava ema abiellumisel lõpetatakse talle üksikvanema lapse toetuse maksmine. Kui lapsele määratakse teda üksi kasvatanud ema surma või haiguse tõttu või muul põhjusel eestkoste, jätkatakse last üksi kasvatava ema toetuse maksmist eestkostjale. 35. Üksikvanema lapse toetust makstakse last üksi kasvatavale vanemale, kui teine vanem on täitemenetluse seadustiku (RT I 1993, 49, 693) alusel tunnistatud tagaotsitavaks, kogu tagaotsimise aja jooksul. Tagaotsitava elukoha kindlakstegemisel, tagaotsitava surma korral või muudel juhtudel, kui tagaotsimine lõpetatakse kooskõlas täitemenetluse seadustikuga, teatab tagaotsitavaks kuulutamise määruse täitja sellest 3 tööpäeva jooksul toetuse saaja elukohajärgsele pensioniametile toetuse maksmise lõpetamiseks. 36. Üksikvanema lapse toetust makstakse lapse 16-aastaseks saamiseni, päevases või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppimise korral aga kuni 19-aastaseks saamiseni. Lapse 19-aastaseks saamisel jooksval õppeaastal makstakse toetust õppeaasta lõpuni. VII. Eestkostetava või hooldatava lapse toetus 37. Eestkostetava või hooldatava lapse toetust makstakse iga kuu kuni eestkostetava (hooldatava) 16-aastaseks saamiseni; päevases või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppimise korral aga kuni 19-aastaseks saamiseni. Lapse 19-aastaseks saamisel jooksval õppeaastal makstakse toetust õppeaasta lõpuni. 38. Eestkostetava või hooldatava lapse toetuse suuruseks on lapsetoetuse kahekordne määr iga lapse kohta. 39. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, tunnistatud teadmata kadunuks või teovõimetuks või kelle vanematelt on vanemaõigused ära võetud. Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. 40. 15-aastasele või vanemale lapsele, kelle üle on seatud hooldus kooskõlas seni kehtinud Eesti NSV abielu- ja perekonnakoodeksi sätetega, jätkatakse hooldatava lapse toetuse maksmist, kuni hooldatav vastab käesoleva korra punktis 37 sätestatud nõuetele. 41. Toetuse maksmine ei sõltu eestkoste määramise põhjusest. VIII. Elluastumistoetus 42. Orvule või vanemliku hoolitsuseta jäänud isikule, kes on elanud lastekodus või hälvikute erikoolis vähemalt kolm viimast aastat, makstakse elluastumistoetust 3000 krooni. Kui orb või vanemliku hoolitsuseta jäänud laps on elanud lastekodus või hälvikute erikoolis alla kolme aasta, vähendatakse elluastumistoetust iga nimetatud asutuses vähem oldud kuu eest lapsetoetuse ühekordse määra võrra. 43. Vanemliku hoolitsuseta jäänud lapseks loetakse last, kes on vanematelt ära võetud vanemaõiguste äravõtmiseta, samuti last, kelle vanematelt on ära võetud vanemaõigused või kelle vanemad on andnud eestkosteasutusele nõusoleku lapse lapsendamiseks. 44. Hälvikute erikool on keha-, kõne-, meele- ja vaimupuuetega, samuti kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele. 45. Orvule või vanemliku hoolitsuseta jäänud isikule makstakse elluastumistoetust lastekodu või hälvikute erikooli esildise alusel riikliku ülalpidamise lõpetamisel ja uues elukohas iseseisva elu alustamisel. Nimetatud isikule makstakse elluastumisel toetust ka juhul, kui talle on määratud hooldaja. IX. Ajateenija lapse toetus 46. Eesti Vabariigi kaitsejõududes viibiva ajateenija igale lapsele makstakse toetust iga kuu. 47. Toetuse suuruseks on lapsetoetuse ühekordne määr. 48. Toetust makstakse kogu ajateenistuses viibimise aja jooksul. 49. Kaitsejõududes oleva ajateenija lapsele makstakse toetust ka siis, kui vanemate abielu on lahutatud või isadus on tuvastatud. 50. Kui laps on sündinud, lapsendatud või isadus on tuvastatud pärast lapse isa kaitsejõududesse kutsumist, määratakse toetus lapse sündimise, lapsendamise või isaduse tuvastamise päevast. 51. Asendusteenistuses oleva isiku lapsele toetust ei maksta. X. Lastetoetuste taotlemine 52. Lastetoetusi taotletakse lapse ema või isa elukohajärgse pensioniameti kaudu. 53. Eestkostja määramisel taotletakse lastetoetusi eestkostja elukohajärgse pensioniameti kaudu. 54. Kui lapse ema või isa ei kasuta lapsehoolduspuhkust ja puhkus on antud lapse tegelikule hooldajale, taotletakse ülalpidamistoetust tema elukohajärgse pensioniameti kaudu. 55. Kui lapse vanem(ad) ei hoolitse lapse eest, võib pensioniamet kohaliku omavalitsuse eestkosteasutuse otsuse alusel määrata toetuse isikule, kes last tegelikult kasvatab. Pensioniamet teatab sellest lapse vanema(te) elukohajärgsele pensioniametile. 56. Lapse sünnitoetuse taotlemiseks esitatakse perekonnaseisuameti tõend lapse sünni kohta ja taotleja pass ning vajaduse korral andmed lapse sissekirjutuse kohta. Lapse sünni registreerimisel välismaal ning perekonnaseisuameti tõendi puudumisel esitatakse lapse sünnitunnistus ning toetuse taotleja avaldus, millel taotleja tõendab oma allkirjaga, et ta varem selle lapse eest sünnitoetust pole saanud. 57. Muude lastetoetuse taotlemiseks esitatakse järgmised dokumendid: 1) avaldus; 2) pass; 3) lapse sünnitunnistus; 4) 16-aastase või vanema õpilase õpilaspilet või koolitõend. 58. Toetuse taotlemiseks käesoleva korra punktis 14 toodud juhul esitatakse täiendavalt andmed lapse sissekirjutuse kohta. 59. 16-aastase või vanema õpilase kohta, kes õpib meditsiinilistel näidustustel põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse mittepäevases õppevormis, esitatakse arstitõend, välja arvatud lapsetoetuse taotlemisel. 60. Ülalpidamistoetuse taotlemisel lapsehoolduspuhkusel olevale isikule esitatakse väljavõte käskkirjast lapsehoolduspuhkusele lubamise kohta. Ülalpidamistoetuse taotlemisel mittetöötavale vanemale esitatakse tööraamat. Töötamist mittealustanud vanem tõendab oma allkirjaga avaldusel, et ta ei oma tööraamatut. Päevases õppevormis kutseõppeasutuses või kõrgkoolis õppiva vanema kohta esitatakse õpilaspilet või koolitõend. 61. Ülalpidamistoetuse taotleja tõendab täiendavalt oma allkirjaga avaldusel, et ta on teadlik kohustusest kohe teatada pensioniametile oma tööle asumisest töölepingu, töövõtulepingu või muu tsiviilõiguslepingu alusel või tulu saamisest ettevõtlusest. 62. Üksikvanema lapse toetuse taotlemiseks 1) last üksi kasvatavale invaliidile esitatakse täiendavalt: invaliidsusgrupi tõend; perekonnaseisu tõendav dokument; 2) last üksi kasvatavale emale, kelle lapse sünniaktis on kanne lapse isa kohta tehtud ema ütluse alusel, esitatakse täiendavalt: perekonnaseisuameti tõend lapse sünniaktile lapse isa kohta andmete kandmise aluse kohta; perekonnaseisu tõendav dokument; 3) last üksi kasvatavale vanemale, kui teine vanem on seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks, esitatakse täiendavalt: tagaotsitavaks kuulutamise määrus. 63. Eestkostetavale lapsele toetuste taotlemiseks esitatakse väljavõte eestkostja määramise otsusest. 64. Elluastumistoetuse taotlemiseks esitatakse lastekodu või hälviklaste erikooli esildis, millest peab nähtuma, kui kaua laps on lastekodus või hälviklaste erikoolis elanud, samuti, et laps on orb või vanemliku hoolitsuseta; elluastuja avaldus ja tõend uue elukoha kohta. 65. Ajateenija lapse toetuse taotlemiseks esitatakse maakonna/linna riigikaitseosakonna tõend ajateenistuse perioodi kohta. 66. Pensioniametil on õigus nõuda vajaduse korral täiendavaid dokumente, mis võivad tõendada taotleja õigust toetusele (näiteks tööraamat, isaduse tuvastamise otsus, abielulahutuse tunnistus jm). XI. Lastetoetuste arvutamine 67. Lastetoetused arvutatakse Riigikogu poolt kehtestatud lapsetoetuse määra alusel. Toetuse arvutamise aluseks on toetuse määramise algtähtajal kehtinud lapsetoetuse määr. Lapsetoetuse määra suurendamise korral arvutatakse toetus ümber uue lapsetoetuse määra kehtestamise kuupäevast arvates. 68. Lapse sünnitoetus arvutatakse lapse sünnikuupäeval kehtinud lapsetoetuse määra alusel. 69. Koolitoetus arvutatakse õppeaasta alguskuule eelneva kuu lapsetoetuse määra alusel. XII. Lastetoetuste määramine 70. Toetuse määrab toetuse taotleja elukohajärgse pensioniameti direktor. Toetuse taotleja nõudmisel või kollegiaalset lahendust nõudva taotluse puhul otsustab toetuse määramise pensioniametis moodustatud pensionikomisjon. 71. Pensioniamet vaatab lastetoetus(t)e taotlemiseks esitatud dokumendid läbi hiljemalt 10 päeva jooksul, arvates nende saabumise päevast ning teeb otsuse toetuse määramise või sellest keeldumise kohta. Keeldumise korral teatatakse taotlejale sellest 5 päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates, märkides ära keeldumise põhjuse, tutvustades edasikaebamise korda ning tagastades avalduse ja kõik avalduse juurde kuuluvad dokumendid. 72. Toetus määratakse toetusele õiguse tekkimise päevast, kui toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul sellest päevast arvates. 73. Hilisemal toetuse taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamisele eelneva kuue kuu eest ning mitte rohkem kui toetusele õiguse tekkimise päevast. 74. Toetuse taotlemise päevaks loetakse päeva, millal võeti vastu avaldus koos kõigi vajalike dokumentidega. Kui avaldus on saadetud posti teel ning seejuures on lisatud kõik vajalikud dokumendid, loetakse toetuse taotlemise päevaks avalduse lähtekoha postitempli kuupäev. Kui avaldusele ei ole lisatud kõiki vajalikke dokumente, teatab avalduse vastuvõtja toetuse taotlejale, missugused dokumendid tuleb esitada täiendavalt. Kui need esitatakse hiljemalt kolme kuu jooksul, arvates täiendavate dokumentide esitamise vajaduse kohta teatise saamise päevast, loetakse toetuse taotlemise päevaks avalduse vastuvõtmise päev või avalduse lähtekoha postitempli kuupäev. 75. Ühekordne lapse sünnitoetus määratakse, kui seda on taotletud enne lapse kuuekuuseks saamist (v.a. käesoleva korra punktis 8 ettenähtud juhul). 76. Lastekodu või hälvikute erikooli kasvandiku elluastumistoetus määratakse, kui seda on taotletud kuue kuu jooksul pärast isiku uude elukohta sissekirjutamist. XIII. Lastetoetuste maksmine 77. Lastetoetusi finantseeritakse riigieelarve eraldistest riikliku sotsiaalkindlustuse eelarvesse. 78. Lastetoetuste maksmiseks vajalikud summad kantakse Rahandusministeeriumi poolt riikliku sotsiaalkindlustuse eelarve lastetoetuste ja toetuste sihtkapitali eriarvele. 79. Sotsiaalkindlustusamet kannab vajalikud summad pensioniameti arvele. 80. Pensioniamet peab lastetoetuste maksmiseks kulutatud vahendite üle eraldi arvestust ja näitab need riikliku sotsiaalkindlustuse summade arvestamise ja kasutamise koondfinantsaruandes, mis esitatakse vastavalt erigraafikule kvartalile järgneva kuu 25.–30. kuupäevaks Sotsiaalkindlustusametile. 81. Sotsiaalkindlustusamet esitab kulude koondfinantsaruande Rahandusministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile 15 päeva pärast koondaruande tähtaega. 82. Pensioniametis vormistatakse lastetoetuste määramiseks ja maksmiseks toetusetoimikud. Igale toetust saavale vanemale (eestkostjale) avatakse isikuarve (vorm nr. 2), mille alusel vormistatakse maksedokumendid. 83. Toetust makstakse pensioniameti kaudu jooksva kuu eest kindlaksmääratud väljamaksukuupäeval posti teel või kantakse panka toetusesaaja arvele. Toetuste kättetoimetamine ja saatmine toimub maksja arvel. 84. 16-aastasele või vanemale lapsele jätkatakse toetuse maksmist pärast õpilaspileti või õppeasutuse teatise esitamist kuni uue õppeaasta algusele eelneva päevani (viimane kaasa arvatud), välja arvatud käesoleva korra punktis 92 ettenähtud juhtudel. Pärast nimetatud tähtaega esitatakse pikendatud kehtivusajaga õpilaspilet või uus õppeasutuse teatis uue õppeaasta esimese kuu jooksul. 85. Juhul kui alla 16-aastane laps lõpetab põhikooli ning jätkab õpinguid gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, makstakse talle koolitoetust pärast õpilaspileti või õppeasutuse teatise esitamist. 86. 16-aastasele või vanemale lapsele, kes lõpetab põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse, lõpetatakse toetuse maksmine kooli lõpetamisele järgnevast kuust. Kui laps jätkab samal kalendriaastal õpinguid õppeasutuses, kus õppimine annab õiguse lastetoetustele, makstakse pärast õpilaspileti või õppeasutuse teatise esitamist toetust tagasiulatuvalt ka nende kuude eest, mis eelnesid uuesti õppima asumisele. 87. Volikirja alusel makstakse toetust mitte rohkem kui kolm aastat järjest. Kui volikirjas pole märgitud kehtivusaega, kehtib see ühe aasta jooksul tõestamise päevast arvates. Volikiri peab olema tõestatud notariaalselt. Kuni 1. novembrini 1995. a. loetakse volikirjade tõestamine valla- või linnavalitsuse poolt võrdseks notariaalse tõestamisega. 88. Määratud, kuid välja võtmata toetus makstakse vastava taotluse esitamisel tagantjärele, kuid kokku mitte rohkem kui ühe aasta eest. Toetus, mis on jäänud õigel ajal saamata toetust määrava või maksva asutuse süü tõttu, makstakse tagantjärele tähtajalise piiranguta. 89. Täielikul riiklikul ülalpidamisel olevale lapsele lastetoetusi ei maksta. Osalisel riiklikul ülalpidamisel olevale lapsele makstakse lastetoetusi üldises korras, välja arvatud lapsetoetus, mida makstakse pooles määras. Osalisel riiklikul ülalpidamisel olevale lapsele, kes viibib koolivaheajal kodus, makstakse õppeasutuse teatise alusel toetust nende päevade eest täies määras. 90. Lastekodukasvandiku või hälvikute erikoolist elluastuja toetus kantakse panka lapse arvele. 91. Elukohta vahetanud toetusesaajale jätkatakse toetus(t)e maksmist pärast vastava avalduse ja passi esitamist uues elukohajärgses pensioniametis ajast, mil maksmine endises kohas lõpetati, kuid mitte rohkem kui üks aasta tagasiulatuvalt. 92. Ülalpidamistoetuse saamisel on toetusesaaja kohustatud teatama oma tööle asumisest; kõikide toetuste osas on toetusesaaja kohustatud teatama lapse paigutamisest osalisele või täielikule riiklikule ülalpidamisele, 16-aastase või vanema lapse õpingute katkestamisest või õpingute lõpetamisest ning teistest asjaoludest, mis tingivad toetuse maksmise lõpetamise või maksmise jätkamise vähendatud suuruses. 93. Toetuse maksmisel ümardatakse 50 senti ja üle selle kroonini, summat alla 50 sendi aga ei arvestata. 94. Toetusesaaja surma päevaks saamata jäänud toetus makstakse teisele vanemale või eestkostjale, kui selle saamiseks pöördutakse hiljemalt kuue kuu jooksul pärast toetusesaaja surma. 95. Liigselt makstud toetus nõutakse tagasi või tehakse tasaarvestus, kui enammakse on tingitud toetusesaaja kuritarvitusest. XIV. Lastetoetuste maksmise lõpetamine, peatamine, jätkamine või nende suuruse muutmine 96. Asjaolude tekkimisel, mis tingivad määratud toetuse maksmise lõpetamise, jätkamise või selle suuruse muutmise (lapse vastavasse vanusesse jõudmine, lapse paigutamine osalisele või täielikule riiklikule ülalpidamisele jne.), lõpetatakse toetuse maksmine või jätkatakse seda või muudetakse selle suurust alates kuust, mis järgneb kuule, mil need asjaolud tekkisid. 97. Ülalpidamistoetus (lastetoetuste seaduse paragrahvi 7 lõiked 1 ja 2) arvutatakse ümber lapse poolteiseaastaseks saamise päevale järgnevast päevast ja lõpetatakse lapse 3-aastaseks saamise päevale järgnevast päevast. 1,5–3-aastase lapse tunnistamisel lapsinvaliidiks arvutatakse mittetöötava vanema ülalpidamistoetus ümber lapsinvaliidiks tunnistamise päevast. XV. Rakendussätted 98. Last üksi kasvatavale emale, kellel oli õigus vallasematoetusele enne lastetoetuste seaduse jõustumist ja kes taotleb toetuse määramist pärast seaduse jõustumist, rakendatakse lastetoetuste seaduse paragrahvi 17 lõike 4 sätteid. Abielus vallasemale säilitatakse vallasematoetus endises suuruses. Lisa «Lastetoetuste määramise ja maksmise korra» juurde Osalise riikliku ülalpidamisega õppeasutuste loetelu 1. Helme Sanatoorne Internaatkool 2. Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool 3. Tallinna K. Pätsi Vabaõhukool 4. Haapsalu Sanatoorne Internaatkool 5. Orissaare Sanatoorne Internaatkool 6. Vastseliina Sanatoorne Internaatkool 7. Eesti Spordigümnaasium 8. Puiatu Erikool 9. Kaagvere Erikool 10. Tapa Erikool 11. Porkuni Kurtide Kool 12. Tartu I Eriinternaatkool 13. Tartu Emajõe Kool 14. Kaelase Kool 15. Kallemäe Kool 16. Kammeri Eriinternaatkool 17. Kohtla-Järve Eriinternaatkool 18. Kosejõe Kool 19. Kuigatsi Kool 20. Kõpu Eriinternaatkool 21. Lahmuse Eriinternaatkool 22. Leevi Internaatkool 23. Meeri Eriinternaatkool 24. Palivere Internaatkool 25. Piusa Eriinternaatkool 26. Päinurme Eriinternaatkool 27. Raikküla Eriinternaatkool 28. Urvaste Eriinternaatkool 29. Vaeküla Eriinternaatkool 30. Valga Eriinternaatkool 31. Vägeva Kool 32. Tallinna 1. Internaatkool 33. Tallinna 3. Eriinternaatkool 34. Türi Abikool 35. Ämmuste Abikool 36. Rakvere Lilleküla Kool 37. Põlva Puuetega Laste Kool