Vabariigi Valitsus — Hüvitusfondi seadusest tulenevate õigusaktide kinnitamine — RT I, 1997, 10, 86

Hüvitusfondi seaduse (RT I 1996, 71, 1240) paragrahvi 2 lõike 2 ja paragrahvi 24 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) «Hüvitusfondi põhikiri» (juurde lisatud); 2) «Hüvitusfondi nõukogu liikmetele tasu maksmise kord» (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 31. augusti 1993. a. määrus nr. 273 «Hüvitusfondi põhikirja kinnitamise kohta» (RT I 1993, 61, 850). 3. Kehtestada, et käesoleva määruse punkti 1 alapunktis 2 nimetatud kord jõustub 1. jaanuarist 1997. a. Välisminister peaministri ülesannetes Toomas Hendrik ILVES Rahandusminister Mart OPMANN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 1997. a. määrusega nr. 15 Hüvitusfondi põhikiri Üldsätted 1. Hüvitusfond on Hüvitusfondi seaduse (RT I 1996, 71, 1240) (edaspidi seadus) alusel tegutsev avalik-õiguslik juriidiline isik. 2. Hüvitusfondi (edaspidi fond) asukoht on Tallinn. 3. Fondi juhtimisorganid on seitsmeliikmeline fondi nõukogu ja viieliikmeline fondi juhatus. Nõukogu nimetamine ja volitused 4. Viis nõukogu liiget nimetab Riigikogu oma otsusega. Üks nõukogu liige nimetatakse Eesti Panga presidendi käskkirjaga ja üks rahandusministri käskkirjaga hiljemalt 15 päeva jooksul pärast käesolevas punktis nimetatud Riigikogu otsuse jõustumist. 5. Nõukogu volituste tähtaeg on kaks aastat nõukogu ametisse astumisest alates. Nõukogu loetakse ametisse astunuks uue nõukogu nimetamisele järgneva koosoleku toimumise päevast arvates. Nõukogu pädevus 6. Lisaks seaduse paragrahvi 13 lõike 1 punktides 1–16 sätestatud pädevusele nõukogu: 1) esitab vajadusel rahandusministrile ettepanekuid fondi põhikirja muutmiseks; 2) otsustab juhatuse esimehe ja juhatuse liikmetega sõlmitavate lepingute tingimused; 3) annab nõukogu esimehele volitused läbirääkimiste pidamiseks juhatuse esimehe kandidaadiga; 4) annab juhatuse esimehele või käesoleva põhikirja punktis 23 nimetatud juhul nõukogu esimehele volitused läbirääkimiste pidamiseks juhatuse liikmekandidaatidega; 5) kuulutab vajadusel konkursi juhatuse liikmekandidaatide leidmiseks; 6) määrab käesoleva põhikirja punktis 30 ettenähtud juhul kindlaks juhatuse esimehe nimetamise protseduuri; 7) määratleb fondi ärisaladuse sisu ja isikute ringi, kes võivad avaldada fondi kohta andmeid; 8) otsustab fondi poolt laenu võtmise, kui laenu tähtaeg on üle ühe aasta ja/või kui laenu suurus on suurem kui 4 protsenti fondi põhikapitalist, samuti juhul, kui laenu võtmisel fondi poolt võetavate laenude summa oleks suurem kui 25 protsenti, kuid mitte rohkem kui 75 protsenti fondi põhikapitalist; 9) otsustab fondi vara rendileandmise, kui rendile antakse maad või kui rendileandmise tähtaeg on üle kolme aasta; 10) määrab tuletisinstrumentidega ja väärtpaberiturul kaubeldavate väärtpaberitega sooritatavate tehingute üldtingimused ja piirsuurused, samuti kinnitab nimetatud tehingute tegemise korra. 7. Seaduse paragrahvis 40 nimetatud raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande kinnitab nõukogu hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 30. juuniks. Juhul kui juhatus ei esita nõuetekohast aastaaruannet või tegevusaruannet käesolevas punktis ettenähtud tähtajaks või kui nõukogu nimetatud aruandeid ei kinnita, loetakse seda juhatuse liikmete poolt oma kohustuste olulisel määral täitmata jätmiseks seaduse paragrahvi 27 lõike 2 tähenduses ning nõukogul on õigus juhatuse liikmed tagasi kutsuda. Nõukogu esimehe ja aseesimehe valimiste protseduur 8. Nõukogu esimehe või aseesimehe valimine toimub vastavalt seaduse paragrahvis 16 sätestatule. Valimine on avalik, valimistel antud hääled loeb kokku koosoleku juhataja. Valimiste käik ja hääletustulemused protokollitakse. 9. Nõukogu aseesimeest ei valita enne, kui on valitud nõukogu esimees. 10. Kandidaadi ülesseadmiseks on vajalik vähemalt kahe nõukogu liikme ettepanek, kusjuures iga nõukogu liige võib ühtedel valimistel teha ettepaneku ainult ühe kandidaadi ülesseadmiseks ega tohi end ise üles seada. Ettepanek kandideerimiseks tehakse kirjalikult ja esitatakse nõukogu koosoleku juhatajale enne vastava päevakorrapunkti arutamise algust. 11. Enne hääletamist annab kandidaat nõusoleku kandideerimiseks. Nõukogu liige, kes on andnud nõusoleku kandideerimiseks, ei või teha ettepanekut kandidaadi ülesseadmiseks. 12. Kui on üles seatud kaks kandidaati, peab nõukogu liige hääletama ühe ülesseatud kandidaadi poolt. Kui on üles seatud üks kandidaat, peab nõukogu liige hääletama kas poolt või vastu. Valituks loetakse kandidaat, kelle poolt hääletas üle poole nõukogu koosolekul viibinud nõukogu liikmetest. 13. Kui ükski kandidaat ei kogu nõutud arvu hääli, korratakse valimisprotseduuri järgmisel nõukogu koosolekul. Kui valimata on nii nõukogu esimees kui aseesimees, kutsub juhatuse esimees nõukogu koosoleku kokku mitte varem kui viiendal ja mitte hiljem kui kümnendal päeval pärast valimiste ebaõnnestumist. Nõukogu esimehe pädevus 14. Lisaks seaduse paragrahvi 15 lõikes 2 sätestatud pädevusele nõukogu esimees: 1) peab vastavalt nõukogu poolt antud volitustele läbirääkimisi juhatuse esimehe kandidaadiga; 2) esitleb nõukogule juhatuse esimehe kandidaati; 3) peab põhikirja punktis 23 nimetatud juhul vastavalt nõukogu poolt antud volitustele läbirääkimisi juhatuse liikmekandidaadiga ja teeb nõukogule ettepaneku selle kandidaadi nimetamiseks juhatuse liikmeks; 4) kutsub kokku nõukogu koosoleku, välja arvatud seaduse paragrahvi 17 lõikes 3 sätestatud juhtudel; 5) otsustab nõukogu koosolekule täiendavalt kutsutavad isikud. Nõukogu koosoleku teade 15. Nõukogu koosoleku toimumisest peab nõukogu liikmele ette teatama vähemalt 72 tundi enne koosoleku algust. Koosoleku kutsub kokku ja teatele kirjutab alla nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu aseesimees ja seaduse paragrahvi 17 lõikes 3 sätestatud juhtudel juhatuse esimees. Teate edastamise korraldab juhatuse esimees. 16. Nõukogu koosoleku teates tuleb näidata: 1) koosoleku toimumise aeg ja koht; 2) koosoleku päevakord ja päevakorrapunktide kohta ettekande tegijad; 3) otsuste vastuvõtmiseks vajalikud andmed ja dokumendid; 4) muud koosolekuga seonduvad olulised asjaolud 17. Kiiret otsustamist vajavaid küsimusi, mida ei ole teates kajastatud, võidakse nõukogu koosolekul arutada, kui selle poolt on vähemalt 2/3 koosolekul viibivatest nõukogu liikmetest, kaasa arvatud koosoleku juhataja. Nõukogu koosoleku protokoll 18. Nõukogu koosolek protokollitakse Protokolli kantakse: 1) koosoleku toimumise aeg ja koht; 2) koosolekul osalevate nõukogu liikmete ja kutsutud isikute nimekiri; 3) koosoleku juhataja ja protokollija nimed; 4) koosoleku päevakord; 5) päevakorrapunktide kohta ettekande teinud isikute nimed; 6) esitatud küsimused ja sisulise arutelu kirjeldus; 7) koosolekul vastuvõetud otsused koos hääletustulemustega; 8) koosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud nõukogu liikme nõudel tema eriarvamuse sisu; 9) koosolekul olulist tähtsust omavad muud asjaolud. 19. Nõukogu koosoleku protokollile lisatakse käesoleva põhikirja punktides 15 ja 16 nimetatud teade, koosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused ning kirjalikud eriarvamused. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Kirjalik eriarvamus tuleb esitada vahetult pärast vastava otsuse hääletamist. 20. Nõukogu koosoleku protokolliga on õigus tutvuda nõukogu liikmetel, juhatuse liikmetel ja teistel õigusaktides märgitud isikutel. Juhatus 21. Juhatuse volituste tähtaeg on kolm aastat. Juhatuse volituste tähtaeg algab uue juhatuse nimetamisele järgneva esimese otsustusvõimelise juhatuse koosoleku toimumise päevast. Volituste tähtaja lõppemisel jätkab juhatus oma tegevust kuni uue juhatuse esimehe ametisse nimetamiseni. 22. Juhatuse liikme tagasikutsumisel, tagasiastumisel või väljalangemisel surma korral enne juhatuse volituste tähtaja lõppu nimetatakse tema asemel juhatuse esimehe ettepanekul uus juhatuse liige. 23. Juhatuse esimehe tagasikutsumisel, tagasiastumisel või väljalangemisel surma korral enne juhatuse volituste tähtaja lõppu nimetab nõukogu oma esimehe ettepanekul uue juhatuse liikme ja seejärel juhatuse liikmete hulgast uue juhatuse esimehe. Kuni uue juhatuse esimehe ametisse astumiseni täidab juhatuse esimehe ülesandeid seaduse paragrahvi 30 lõike 3 alusel juhatuse liikmete hulgast määratud asendaja. 24. Põhikirja punktide 22 ja 23 kohaselt nimetatud juhatuse liikmete volitused kehtivad kuni põhikirja punktis 21 nimetatud juhatuse volituste tähtaja lõpuni. Juhatuse esimehe nimetamine 25. Nõukogu esimees teeb nõukogu poolt antud volituste kohaselt juhatuse esimehe kandidaadile ettepaneku kandideerida juhatuse esimehe kohale ja peab kandidaadiga talle antud volituste piires läbirääkimisi. 26. Juhatuse esimehe kandidaat annab kandideerimiseks kirjaliku nõusoleku ja esitab elulookirjelduse. Elulookirjeldus peab sisaldama andmeid kandidaadi hariduse kohta, tema töö- ja ametikohtade loetelu ja andmeid äriühingute alalistes juhtorganites osalemise kohta viimase kolme aasta jooksul. Nõukogu koosoleku teatele tuleb lisada juhatuse esimehe kandidaadi nõusolek ja elulookirjeldus. 27. Nõukogu esimees esitleb nõukogu koosolekul juhatuse esimehe kandidaati. 28. Juhatuse esimehe nimetamiseks vajalik kvoorum ja häälte arv on sätestatud seaduse paragrahvi 18 lõigetes 2, 7 ja 8. Hääletamine on avalik. 29. Kui juhatuse esimees ei saa nõutavat arvu hääli, annab nõukogu oma esimehele volitused uue juhatuse esimehe kandidaadi leidmiseks ja temaga läbirääkimiste pidamiseks. 30. Kui järgmisel nõukogu koosolekul jääb juhatuse esimees käesoleva põhikirja punktides 25, 26, 27 ja 29 ettenähtud protseduuri kohaselt teist korda nimetamata, võib nõukogu määrata nimetatud punktides sätestatust erineva juhatuse esimehe nimetamise protseduuri. Juhatuse liikme nimetamine 31. Juhatuse esimees või käesoleva põhikirja punktis 23 nimetatud juhul nõukogu esimees teeb nõukogu poolt antud volituste alusel juhatuse liikmekandidaadile ettepaneku kandideerida juhatuse liikme kohale ja peab temaga nõukogu poolt antud volituste piires läbirääkimisi. 32. Juhatuse liikmekandidaat annab kandideerimiseks kirjaliku nõusoleku ja esitab elulookirjelduse, mis peab sisaldama käesoleva põhikirja punktis 26 ettenähtud andmeid. Nõukogu koosoleku teatele tuleb lisada juhatuse liikme nõusolek ja elulookirjeldus. 33. Juhatuse liikmekandidaate esitleb juhatuse esimees või käesoleva põhikirja punktis 23 nimetatud juhul nõukogu esimees nõukogu koosolekul, mis vahetult järgneb käesoleva põhikirja punkti 6 alapunktis 4 ettenähtud volituste saamisele. 34. Juhatuse liikme nimetamiseks vajalik kvoorum ja häälte arv on sätestatud seaduse paragrahvi 18 lõigetes 2, 7 ja 8. Hääletamine toimub avalikult iga liikmekandidaadi kohta eraldi Kui osa juhatuse liikmeid jäi valimata, esitab juhatuse esimees või põhikirja punktis 23 nimetatud juhul nõukogu esimees valimiste ebaõnnestumisele vahetult järgnevale nõukogu koosolekule uued juhatuse liikmekandidaadid. 35. Kui juhatuse esimees ei esita ettenähtud ajaks juhatuse liikmekandidaate, loetakse see juhatuse esimehe poolt oma kohustuste olulisel määral täitmata jätmiseks seaduse paragrahvi 27 lõike 2 tähenduses ning nõukogul on õigus juhatuse esimees tagasi kutsuda. 36. Seaduse paragrahvi 27 lõikes 1 nimetatud leping sõlmitakse juhatuse liikmega hiljemalt 3 tööpäeva jooksul pärast juhatuse liikme nimetamist. Juhatuse liikme nimetamisel juhatuse esimeheks sõlmitakse temaga uus leping. Juhatuse pädevus 37. Lisaks seaduse paragrahvi 29 lõigetes 2 ja 3 sätestatud pädevusele juhatus: 1) otsustab fondi vara võõrandamise ja kasutusse andmise, välja arvatud juhul, kui seaduse või käesoleva põhikirjaga ei ole fondi vara võõrandamine või kasutusse andmine antud nõukogu või juhatuse esimehe pädevusse; 2) otsustab fondi poolt laenude võtmise ja/või määrab nende võtmise üldtingimused ja piirsuurused, välja arvatud käesoleva põhikirja punkti 6 alapunktis 8 ettenähtud juhul; 3) kinnitab fondi obligatsioonide emissioonide tulemused; 4) esitab nõukogule ettepanekuid käesoleva põhikirja punkti 6 alapunktides 8–10 nimetatud küsimuste otsustamiseks. Juhatuse koosolek 38. Juhatuse koosoleku toimumisest peab juhatuse liikmele ette teatama vähemalt 12 tundi enne koosoleku algust. Koosoleku kutsub kokku ja teatele kirjutab alla juhatuse esimees, tema äraolekul teda asendav juhatuse liige. Juhatuse liikmel on õigus teha ettepanekuid koosoleku päevakorra kohta, esitades korrektselt vormistatud ettepaneku koosoleku kokkukutsujale. 39. Juhatuse koosoleku teates tuleb näidata: 1) koosoleku toimumise aeg ja koht; 2) koosoleku päevakord ja päevakorrapunktide kohta ettekande tegijad; 3) otsuste vastuvõtmiseks vajalikud andmed ja dokumendid; 4) otsuste projektid; 5) muud koosolekuga seonduvad olulised asjaolud. 40. Kiiret otsustamist vajavaid küsimusi, mida ei ole teates kajastatud, võidakse juhatuse koosolekul arutada, kui on olemas kirjalik otsuseprojekt ning arutamise poolt on 2/3 koosolekul viibivatest juhatuse liikmetest või seaduse paragrahvi 33 lõike 4 teises lauses nimetatud juhul kõik koosolekul osalevad juhatuse liikmed, kaasa arvatud koosoleku juhataja. Juhatuse koosoleku protokoll 41. Juhatuse koosolek protokollitakse. Protokolli kantakse: 1) koosoleku toimumise aeg ja koht; 2) koosolekul osalevate juhatuse liikmete ja kutsutud isikute nimekiri; 3) koosoleku juhataja ja protokollija nimed; 4) koosoleku päevakord; 5) päevakorrapunktide kohta ettekande teinud isikute nimed; 6) esitatud küsimused ja sisulise arutelu kirjeldus; 7) koosolekul vastuvõetud otsused koos hääletustulemustega; 8) koosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud juhatuse liikme nõudel tema eriarvamuse sisu; 9) koosolekul olulist tähtsust omavad muud asjaolud. 42. Juhatuse koosoleku protokollile lisatakse käesoleva põhikirja punktis 39 nimetatud teade, koosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused ning kirjalikud eriarvamused. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Kirjalik eriarvamus tuleb esitada vahetult pärast vastava otsuse hääletamist. Juhatuse esimehe pädevus 43. Lisaks seaduse paragrahvi 30 lõikes 1 ja paragrahvis 31 sätestatud juhatuse esimehe pädevusele juhatuse esimees: 1) peab vastavalt nõukogu poolt antud volitustele läbirääkimisi juhatuse liikmekandidaatidega; 2) esitleb nõukogu koosolekule juhatuse liikmekandidaati; 3) kutsub seaduses sätestatud juhtudel kokku nõukogu koosoleku ja allkirjastab vastava teate; 4) kutsub kokku juhatuse koosoleku ja allkirjastab vastava teate; 5) otsustab juhatuse koosolekute vaheajal fondi poolt laenu võtmise, kui laenu tähtaeg on alla kolme kuu ja võetud laenusumma on väiksem kui 2,5 protsenti fondi põhikapitalist; 6) otsustab fondi vallasasja võõrandamise, kui see ei kuulu registrisse kandmisele ja kui selle jääkväärtus on alla 10 000 krooni. Rahandusminister Mart OPMANN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 1997. a. määrusega nr. 15 Hüvitusfondi nõukogu liikmetele tasu maksmise kord 1. Käesolev kord on kehtestatud Hüvitusfondi seaduse paragrahvi 24 alusel. 2. Käesolev kord määrab kindlaks Hüvitusfondi nõukogu (edaspidi nõukogu) liikmetele tasu maksmise korra ja tasu ulatuse. 3. Nõukogu liikmetele makstakse tasu Hüvitusfondi halduskulude eelarvest üks kord kvartalis kvartali viimasel tööpäeval. 4. Nõukogu liikmele makstava tasu suuruseks on neli Vabariigi Valitsuse poolt palgaseaduse (RT I 1994, 11, 154; 1995, 12, 120) paragrahvi 2 lõike 7 alusel kehtestatud kuupalga alammäära. Nõukogu esimehele makstakse täiendavalt 15 protsenti ning nõukogu aseesimehele 5 protsenti nõukogu liikmele makstavast tasust. 5. Rahandusministri loal võib nõukogu liikmetele kaks korda aastas pärast Hüvitusfondi seaduse paragrahvi 41 lõikes 1 nimetatud aruande läbivaatamist Vabariigi Valitsuse poolt lisaks käesoleva korra punktis 4 nimetatule maksta võrdeliselt nende osavõtule nõukogu koosolekutest täiendavat tasu kuni 25 protsendi ulatuses nõukogu esimehele, aseesimehele ja liikmele aastas tasumisele kuuluva summa suurusest. Rahandusminister Mart OPMANN