Vabariigi Valitsus — Väärtpaberite börside töö reguleerimise kohta — RT, 9, 125

(õ) 21.10.2008 EESTI VABARIIGI VALITSUSE JA EESTI PANGA MÄÄRUS Väärtpaberite turu arendamiseks ning väärtpaberite väärkasutamise tõkestamiseks Eesti Vabariigi Valitsus ja Eesti Pank määravad: Kinnitada «Korduskasutusega (s.o. vabalt Eesti väärtpaberite börsidel ringlevate), omandiõigust tõestavate väärtpaberite (aktsiad, investeerimissertifikaadid, obligatsioonid jms.) suhtes esitatavad ajutised nõuded» (juurde lisatud). Eesti Vabariigi Valitsuse esimees Eesti Panga president T. VÄHI S. KALLAS Tallinn, Toompea, 17. veebruaril 1992. Nr. 51. Kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga 17. veebruari 1992. a. määrusega nr. 51 Korduskasutusega (s.o. vabalt Eesti väärtpaberite börsidel ringlevate), omandiõigust tõestavate väärtpaberite (aktsiad, investeerimissertifikaadid, obligatsioonid jms.) suhtes esitatavad a j u t i s e d n õ u d e d Üldnõuded 1. Eesti väärtpaberite börsid (edaspidi börsid) võivad vahendada ja registreerida väärtpaberite ostu ja müüki, kui need on vastavuses kehtivate seaduste, Eesti Vabariigi Valitsuse otsuste ning Eesti Panga ettekirjutustega ja vastavad käesolevatele ajutistele nõuetele. 2. Börsidel on õigus vahendada tehinguid Eesti väärtpaberitega, kui nende emissioon on registreeritud Eesti Börsinõukogu või Eesti Panga nöörraamatus. Väärtpaberite turvapõhjade müügi loa annab välja see asutus (Eesti Börsinõukogu või Eesti Pank), kelle nöörraamatus emissioon registreeritakse. 3. Börsidel on õigus vahendada ainult nende väärtpaberite ostu ja müüki, mille ehtsuses nad on veendunud ja mille eest nad vastutavad analoogselt pankadega, kes väljastavad rahatähti. Võltsingu avastamisel on börs kohustatud fikseerima müüja isiku ja kohe informeerima Eesti Politseiametit. 4. Börsitehing loetakse seaduslikuks, kui see on kantud börsi nöörraamatusse. Erandina võib Eesti Börsinõukogu koos Eesti Pangaga kehtestada sissekannete miinimumpiiri pärast Eesti krooni käibelevõtmist. 5. Eesti Vabariigis võivad väärtpabereid valmistada juriidilised isikud, kes on saanud vastava litsentsi Eesti Börsinõukogult. Litsentsi taotleja poolt esitatud materjalidest peab selguma võtete kompleks, mis garanteerib toorme (eripaber, erivärvid) ning pool- ja lõpptoote väärkasutamise tõkestamise, range arvestuse ja turvalise hoidmise alates toorme ostmisest (kaasa arvatud vedu) kuni toote loovutamiseni tellijale. Töötajate valik ning töö- ja liikumisrežiimid kooskõlastatakse eraldi. Et toote võltsimine või võltstoote valmistamine oleks võimalikult keerukas, kasutatakse väärtpaberite valmistamisel erinevate võtete sümbioosi. Võltsingute avastamine peab olema võimalikult lihtne, s.o. teostatav väheste tehniliste vahenditega. Paber 6. Korduskasutusega väärtpaberid peavad olema valmistatud rangelt formaadis a4 või 2 × a4. Kupongide puudumisel lubatakse kasutada formaati a5. Väärtpaber peab olema trükitud litsentsi omava väärtpaberivalmistaja poolt eripaberile, mille kättesaadavus võltsijaile on välistatud. Paberi erikaal peab olema vähemalt 90 gr/m2 ja kaltskiu sisaldus vähemalt 50 protsenti. Paberis peab olema kahetasandiline valguskopeerimise eest turvatud vesimärk. Lisaks vesimärgile peab paberil olema veel üks või enam turvaelementi. Soovitatav on reagendi olemasolu paberis, mis teeb võimatuks nn. tindisurma (näit. naatriumhüpokloriidi jms.) kasutamise. Tunduvalt lisavad turvalisust spetsiaalkiu ja muude aineosakeste (näit. metalli) olemasolu paberis. Trükitehniline teostus 7. Trükijälje teatud piirkondades peab trükijoonte omavaheline kaugus olema väiksem kui nüüdisaegse värvuspaljundustehnika lahutusvõime. Enne tiraaži trükkimist peab trükkija esitama tellijale proovitõmmise ja selle registreeritud valguskoopia, mis on tehtud nüüdisaegsel värvuspaljundusmasinal. Originaali ja värvilise koopia erinevus peab olema selgelt ja üheselt märgatav ning see kantakse väärtpaberi emissiooni nöörraamatusse. Juhul kui aktsiate arv ühel väärtpaberil kodeeritakse ka värviga (lisaks tekstile), peab see vastama rahvusvahelisele koodile (torseeringule). Aktsiate arv Värv Värvi nr. (PMS) 1 sinine 300 5 punane 185 10 roheline 347 20 violetne 265 50 hall 423 100 kollane 122 500 tumepunane 215 1000 kuldpruun 131 10000 purpurne 252 Väärtpaberid peavad olema nummerdatud. Numeratsiooni sidumine koodi abil põhitekstiga on kohustuslik personifitseerimata väärtpaberite korral. Nummerdatakse ka kõik kupongid. Lisaks eeltoodule peab väärtpaber sõltuvalt nimiväärtusest ja personifitseerimise astmest olema varustatud veel vähemalt 2–4 turvaelemendiga (näit. intaljo trükk, halogramm või kinegramm, erivärvid kindlale valguslainepikkusele, mikrotrükk, erinevate poolte kokkulangev täpsustrükk jms.). Kunstiline kujundus 8. Väärtpaber on samasugune rahvuskultuuri element nagu raha, rahvariided ja muu selline, mistõttu tema esteetiline välimus peab vastama meie kultuuritasemele ja põhimõtetele. Börsitehingute vormistamine 9. Väärtpaberi pöördel peavad vastavalt emitendi nõuetele olema ette valmistatud kohad, kuhu börsitehingu sooritamisel kantakse vastav informatsioon (aeg, koht, isikud, vahendaja jne.). Sissekande teeb vahendajaks olev börs või börsi korraldusel väärtpaberit hoiustav pank. 10. Käesolevatel nõuetel ei ole tagasiulatuvat jõudu, kuid need on kehtivad väärtpaberite täiendava emissiooni tegemisel. 11. Käesolevad ajutised nõuded avaldatakse ajakirjanduses ja saadetakse kõigile registreeritud väärtpaberite börsidele. Õiend Lisatud avaldamisandmed.