Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi Valitsuse 20. novembri 1990. a. määruse nr. 237 osalise muutmise kohta — RT, 2, 31

(õ) 15.10.2008 EESTI VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS Eesti Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud muudatused, mis tehakse Eesti Vabariigi Valitsuse 20. novembri 1990. a. määruses nr. 237 «Looduskasutuse maksustamise korra kohta» (RT 1990, nr. 20, art. 238). 2. Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumil esitada kooskõlastatult Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi, Eesti Vabariigi Majandusministeeriumi ja Eesti Vabariigi Tööstus- ja Energeetikaministeeriumiga 1. veebruariks 1992. a. Eesti Vabariigi Valitsusele ettepanekud vabariiklikku eelarvesse laekuva põlevkivivarude kasutamise eest võetava maksu sihtotstarbelise kasutamise kohta. 3. Tagamaks loodusvarade maksu ja saastemaksu majanduslikku mõju looduskasutuse reguleerimisel korrigeerida 1993. aastast looduskasutuse maksu määrasid seostatult inflatsiooniga. Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumil koos Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi ja Eesti Vabariigi Majandusministeeriumiga töötada 1. juuliks 1992. a. välja ja esitada Eesti Vabariigi Valitsusele läbivaatamiseks looduskasutuse maksu määrade inflatsioonist tuleneva muutmise kord. 4. Kehtestada, et 1. veebruarist 1992. a. nõutakse huumusmulla rikkumise või kaotsimineku (tahtlik hävitamine, hooletu hoidmine jne.) korral süüdlastelt tekitatud kahju hüvitamist (huumusmulla hüvitus). Hüvituse suurus arvutatakse vastavalt Eesti Vabariigi Riikliku Maa-ameti poolt kehtestatavale korrale, võttes aluseks konkreetses paikkonnas kehtiva põllumajandusmaa hüvituse määra, rikutud või kaotsiläinud huumusmulla koguse ja kihi paksuse. Huumusmulla hüvitusest laekub 70 protsenti kohalikku eelarvesse (sellest 60 protsenti kasutatakse maakorraldustööde ja mullakaitse abinõude finantseerimiseks). 30 protsenti huumusmulla hüvitusest laekub Eesti Vabariigi Riikliku Maa-ameti eriarvele. Eesti Vabariigi Riiklikul Maa-ametil kehtestada kooskõlastatult Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumiga 1. veebruariks 1992. a. huumusmulla hüvituse rakendamise kord. Eesti Vabariigi majandusminister Eesti Vabariigi Valitsuse esimehe ülesandeis J. LEIMANN Eesti Vabariigi riigiministri asetäitja E. BEKKER Tallinn, Toompea, 9. jaanuaril 1992. Nr. 7. Kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 1992. a. määrusega nr. 7 Eesti Vabariigi Valitsuse 20. novembri 1990. a. määruses nr. 237 «Looduskasutuse maksustamise korra kohta» tehtavad muudatused 1. Täiendada punkti 1 alapunkti 3 peale sõnu «põllumajandus- ja» sõnaga «riikliku». 2. Sõnastada punkti 9 kolmas lõik järgmiselt: «põlevkivivarude maksu määrast on 50 protsenti vabariiklik maksumäär ja 50 protsenti kohalik maksumäär, kusjuures omavalitsusliku staatuse saanud esmatasandi haldusüksuse territooriumil kasutatud põlevkivivarudelt arvutatud looduskasutuse maksu kohalikku eelarvesse ettenähtud osast laekub 40 protsenti nimetatud esmatasandi haldusüksuse eelarvesse ja 60 protsenti teise tasandi vastava haldusüksuse eelarvesse. Veekasutuse maksu määradest on 80 protsenti vabariiklik maksumäär ja 20 protsenti kohalik maksumäär.». 3. Täiendada punkti 6 teise lõiguga järgmises sõnastuses: «Maa kasutamise tegelik õigus tekib maasaajal pärast hüvituse tasumist Eesti Vabariigi Riikliku Maa-ameti poolt kehtestatud korras.». 4. Sõnastada punkt 7 järgmiselt: «7. Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumil on õigus kooskõlastatult Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumiga teha ministeeriumi või riikliku ameti taotlusel, kelle haldusalas ettevõte või organisatsioon tegutseb, soodustusi loodusvarade maksu riigieelarvesse laekuvas osas. Kohaliku omavalitsuse organitel on õigus teha loodusvarade maksu alal soodustusi oma eelarvesse laekuvas osas.». 5. Täiendada punkti 10 alapunkti 5 peale sõnu «kodanikele ning» sõnaga «elamu-,». 6. Täiendada punkti 10 alapunkti 7 peale sõnu «karusloomakasvatus, alus-» sõnaga «kütte-». 7. Täiendada punkti 10 teise lõiguga järgmises sõnastuses: «Samuti vabastatakse hüvituse tasumisest alla 25 perspektiivse hindepunktiga põllumajandusmaa muutmine metsamaaks ja metsamaa muutmine üle 40 perspektiivse hindepunktiga põllumajandusmaaks.». 8. Sõnastada määruse lisa nr. 1 järgmiselt: «Lisa nr. 1 Eesti Vabariigi Valitsuse 20. novembri 1990. a. määruse nr. 237 juurde Kohalike looduslike mineraalsete ehitusmaterjalivarude maksu määrad Jrk. nr. Maavara Maksumäär rubla/m3 1. Maa-aines (täitepinnas) 0.10 2. Ehitusliiv (betoonliiv, vormiliiv, mördiliiv, silikaatliiv, puisteliiv) ja keraamikatööstuse liiv kuni 1.00 3. Klaasliiv 1.20 4. Ehitus-kruusliiv – looduslikul kujul kasutatav kuni 1.20 – rikastatult kasutatav kuni 0.80 5. Ehituskruus 1.60 6. Tsemendisavi 0.50 7. Raskelt sulav savi 1.00 8. Keraamikasavi ja keramsiidisavi 0.30 9. Ehituspaas (lubjakivi, dolomiit) madalamargiliste betoonide valmistamiseks 0.60 10. Ehituspaas (lubjakivi, dolomiit) kõrgemargiliste betoonide valmistamiseks 1.00 11. Lubjakivi tsemendi tootmiseks ja tehnoloogiline lubjakivi (sh. lubja põletamiseks) 1.50 12. Viimistluskivi (lubjakivi, dolomiit) 2.00 13. Klaasidolomiit 3.80 Märkused: 1. Allpool veetaset kaevandamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente: liiv – 0,3, kruusliiv – 0,6. 2. Värvitu klaasi valmistamiseks kõlbliku klaasiliiva puhul rakendatakse koefitsienti 1,5 3. Kaevandamiskaod, kaod maapealsete objektide kaitsetervikutes ning maavara konditsionaalsuse rikkumine maksustatakse neljakordselt. Eesti Vabariigi riigiminister R. VARE» Õiend Lisatud avaldamisandmed.